Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

3.2 TsMS § 632 lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohtulikus eelmenetluses kostja hageja nõuet ei tunnista ja leiab, et nõue on aegunud hageja poolse kapitalirendileping nr 0025707L lepingu ülesütlemisega 24.04.2003.a. ning OÜ Silfo poolt hagejale lepingu objekti - metsalangetustraktori-Logman 801- tagastamisega. Hageja käenduslepingust tulenev nõudeõigus kostja kui käendaja vastu lõppes 24.07.2003.a. vastavalt käenduslepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK §-le 211. Samuti leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud materiaalse kahju tekkimist kapitalirendilepingu lõpetamise tagajärjel.

liisingulepingust tulenevat võlgnevust, vastutab kostja käendajana vastavalt käenduslepingule hageja ees solidaarselt OÜ-ga Silfo. VÕS § 142 lg l kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kuna OÜ Silfo ei tasunud maksegraafikus kindlaksmääratud makseid kohaselt ja kindlaksmääratud tähtajaks, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil, milline on käsitletav kohustuse rikkumisena. TsK § 191 lg l, § 231 lg l, VÕS § 101 lg l p 6, § 113 lg l ning lepingu üldtingimuste punkt 2.7 annavad võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Et OÜ Silfo ei täitnud omale lepinguga võetud kohustusi tähtaegselt ja kohaselt, siis oli hageja sunnitud lepingu ennetähtaegselt 24.04.2003.a. üles ütlema ja vara 13.10.2004.a. võõrandama. Kuivõrd vara võõrandamisest saadud rahasumma ei katnud hageja poolt vara omandamiseks tehtud kulutusi, kandis hageja selles osas OÜ Silfo süülisest käitumisest tulenevalt otsest varalist kahju. Müügilepinguga nr 0025707L müügihinna tasumise kohta (tl 45,46) ning hageja ja OÜ Balti Realiseerimiskeskus vahel 13.10.2004.a. sõlmitud müügilepingu nr 0025707L TOL lisaga nr l (tl 44) on tõendatud, et ostja OÜ Balti Realiseerimiskeskus on tasunud hagejale täielikult ja kohaselt müügilepingu objektiks oleva metsalangetustraktori Harvester Logman 801 müügihinna kokku 653 625.60 krooni ning seoses sellega on vara omandiõigus müüjalt üle antud ostjale. Lepingu üldtingimuste (tl 8-18) punkti 5.17 kohaselt, kui hageja lõpetab lepingu liisinguvõtja süülise käitumise tõttu ühepoolselt ennetähtaegselt, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama hagejale vara võõrandamisest tekkinud kahjud (st vara võõrandamisest saadud summa ja vara jääkmaksumuse vahe) ja kulud (sh vara valduse ülevõtmine, vara hoidmine, vara müügikõlbulikuks seadmine). VÕS § 115 lg l järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muudel põhjustel hüvitamisele. Hinnates kohtu käsutuses olevaid tõendeid nende kogumis, leiab kohus, et kostja väide kostja poolse käenduskohustuse lõppemisest ja hagi aegumise kohaldamisest ei ole põhjendatud, ei tulene seadusest ega kohtupraktikast. Võlaõigusseaduse § 195 lg 3 sätestab kestvuslepingu mõiste. Nimetatud sättest tuleneb, et kestvusleping on leping, mis on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. Kostja P G käendas hageja ja OÜ Silfo vahelisest kapitalirendi lepingust tulenevaid OÜ Silfo kohustusi (tl 22). Kuivõrd kapitalirendi leping nr 0025707L oli kestvusleping, siis oli ka kostjaga sõlmitud käendusleping kestvusleping, milles esinesid VÕS § 195 lg-s 3 sätestatud kestvuslepingule esitatavad tingimused. Käendusleping oli sõlmitud kasutusrendi lepingust tulenevate korduvate kohustuste täitmise tagamiseks ning seega oli ka kostja käenduskohustus püsiva iseloomuga. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg l kohaselt kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut.

VÕS § 153 lg l sätestab käenduse lõppemise alused, mille kohaselt käendus lõpeb kas käendusega tagatud kohustuse lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei andnud nõusolekut vastutada uue võlgniku eest või tähtajalise käenduse korral tähtaja möödumisega. Et P G sõlmitud käenduslepingus ei olnud lepingu lõppemise tähtaega kokku lepitud ning tegemist ei olnud ka käendusega tagatud kohustuse ülevõtmisega, kuulub kohaldamisele VÕS § 153 lg l p 1, mille kohaselt lõpeb käendus käendusega tagatud kohustuse lõppemisega. Et OÜ Silfo ei ole tasunud hagejale kapitalirendi lepingust tulenevat võlgnevust, ei ole lepingust tulenev kohustus lõppenud ning seetõttu ei ole lõppenud ka OÜ Silfo lepingulist kohustust tagav käendusleping. Kuid isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kostjaga sõlmitud käendusleping ei ole kestvusleping ning selle lõppemisele tuleb kohaldada tsiviilkoodeksi § 211 p-s 2 sätestatud tähtaega, on Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 17. märtsi 2003.a. otsuses nr 3-2-1-21-03 asunud seisukohale, et nimetatud sätet tuleb tõlgendada nii, et käendaja vastutus lõpeb käendatava kohustise täitmise võimalikust lõpptähtajast kolme kuu möödumisel, kui lepingus ei ole teisti kokku lepitud. Käendatava liisingulepingu lõpptähtajaks on hageja ja OÜ Silfo kokku leppinud 30.12.2006.a. Seega, kuna hageja esitas hagi käendaja vastu enne kapitalirendi lepingus nr 0025707L kokkulepitud lõpptähtaega, siis ei olnud kostja käendus TsK § 211 p 2 alusel hagi esitamise ajaks lõppenud.

Urmas Reinola Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.