Otsuse tegemise aeg ja koht 21.02.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-125197
Tsiviilasi
XXXX OÜ hagi XXXX vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
339 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXX OÜ (registrikood XXXX, asukoht XXXX) Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige XXXX (e-post:
XXXX)
Kostja: XXXX (isikukood XXXX, registreeritud elukoht XXXX; e-post: XXXX)
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt XXXX hageja XXXX OÜ kasuks välja võlgnevus 206,08 (kakssada kuus eurot ja kaheksa senti) eurot, sealhulgas põhinõue 200 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 6,08 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata viivise 132,92 euro nõudes.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja XXXX kanda. 4.2 Välja mõista kostjalt XXXX hageja XXXX OÜ kasuks menetluskuluna riigilõiv 45,75 (nelikümmend viis eurot ja seitsekümmend viis senti) eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
2-16-125197 astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.XXXX OÜ (hageja) esitas 05.01.2017 hagi XXXX (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palus hageja välja mõista XXXX poolt töövõtulepingu järgne tasu võlgnevus summas 200 eurot, töövõtulepingu järgse tasu võlgnevuselt arvestatud viivis summas 139 eurot ning palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.10.06.2016 pöördus kostja hageja poole sooviga koostada kaebus Tallinna kohtutäituri ja pankrotihalduri Elin Vilippus otsusele täiteasjas nr 022/2016/1565. Antud asjaolu tõendab hageja kostja 10.06.2016 e-kirjaga. Hageja koostas ja esitas 14.06.2016 kostjale ülalnimetatud kaebuse koos lisadega ja põhjalike seletustega, mis on tõendatud hageja 14.06.2016 e-kirjaga. 14.06.2016 esitas kostja hageja abil koostatud kaebuse kohtutäiturile ning sai vastuse kohtutäiturilt kaebuse läbivaatamise kohta, mida tõendab kostja 15.06.2016 e-kiri. Tallinna kohtutäitur ja pankrotihaldur Elin Vilippus rahuldas kostja 14.06.2016 kaebuse osaliselt. Kostja edastas hagejale otsuse sisulise osa 07.06.2016 e-kirjaga. 09.08.2016 esitas hageja kostjale arve osutatud teenuse eest, milline ei ole kostja tasutud õigeaegselt ega vaatamata mitmekordsetele meeldetuletustele. Antud asjaolu tõendab hageja 09.08.2016 e-kirjaga. Tegemist on olukorraga, mil hageja on täitnud oma lepingujärgse kohustuse (kostja tellimusel on koostatud kaebus kohtutäituri otsuse peale) ja kostja on rikkunud oma kohustust tasuda selle eest ette nähtud tasu. Teisisõnu hageja poolt oli kostjale osutatud teenus (kohtutäituri otsuse peale kaebuse koostamine täiteasjas nr 022/2016/1565), teenuse tulemus oli kostjale edastatud, kostja pidi maksma selle eest tasu, kuid kostja seda teinud ei ole.
3.18.01.2017 kohtule esitatud seisukohas on hageja arvamusel, et 10.01.2017 kostja vastus ei vasta 06.01.2017 kohtu määruses toodud nõuetele. Hageja juhib kohtu tähelepanu sellele, et 10.01.2017 kostja vastuses esitatud väited on paljasõnalised ning nende tõendamiseks ei ole esitatud kostja poolt ühtegi tõendit. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja väide, et ta ei tunne hagejat ja ajas asju eraisikuga XXXX (kes on hageja seaduslik esindaja), on ümber lükatav kasvõi sellega, et teises tsiviilasjas nr 2-16-7247 (hagi elatise suuruse muutmise nõudes) on kostja tasunud hageja poolt esitatud õigusabi arve nr XXXX ning selle kohta on esitatud kohtule ka vastav dokument. Hageja on arvamusel, et asja lahendamine kompromissi sõlmimisega ei ole võimalik, kuna kostja ei vasta hageja esindaja telefonikõnedele ega e-posti teel saadetud kirjadele. Nimetatud asjaolu tõendatakse toimikus olevate materjalidega.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.12.01.2017 esitas kostja vastuväited hagile, mille kohaselt ei ole kostja XXXX OÜ-ga mingit lepingut allkirjastanud. Kostja ajas asju eraisiku XXXX’iga, kõik oli suulises vormis ja tema poolt kõikide osutatud teenuste eest oli makstud sularahas. XXXX kostjale tšekke ei andnud. Kostja ei
2-16-125197 ole mingeid võlakirju näinud.
5.19.01.2017 vastuse kohaselt ei ole kostja XXXX OÜ-ga lepingut allkirjastanud, läbirääkimised eraisiku XXXX’iga peeti suuliselt. Oma töö eest, mida tegi XXXX, võtab ta tasu sularahas ette, arvet ei teinud. XXXX’i poliitika on nii, et ette maksad raha, siis saad kätte töö. Blanketil allkirja ei jäänud. Kõik töö on saadetud arvutis XXXX nii, et kostja arvutis ei näe digitaalallkirja. XXXX teab, kus kostja elab, ta on 2 või 3 korda seal käinud. XXXX tegi väga halvasti oma tööd. XXXX ütles, et kostja ei pea maksma kohtutäiturile üldse, kuid juuni kuus kostja arveldusarved arestiti. Kostja käis XXXX’i juures, ja küsis, miks arveldusarve arestitud on. Vastuseks sai, et kohtutäitur teeb nii. Kui kostja ei kuulanud XXXX’i ja hakkas kohtutäiturile aprillis maksma, siis keegi arvet kinni ei pannud. Kostja käis kohtutäituri juures ja kirjutas kaebuse, kui sai vastuseks, et kõik on seaduslik. XXXX ütles, et kostja ei ole õigesti kaebust kirjutanud ja tema võib 200 euro eest abistada ja teha uue kaebuse. Kostja maksis raha ära, kuid sai kohtutäiturilt vastuseks samasuguse kirja. Kostjal tekkis küsimus, et miks XXXX võtab oma töö eest raha, aga tulemust näha ei ole. XXXX ütles, et on vaja teha uus töö ja mina kohtumajja ning see töö maksab 200 eurot. Kostja ütles, mida arvab XXXX’i tööst ja et ei taha enam temaga tegeleda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning võtnud arvesse poolte esitatud seisukohti, jõudis järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
8.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole pooltel vaidlust selles, et hageja on koostanud kostja nimel esitatud kaebuse Tallinna kohtutäitur ja pankrotihaldur Elin Vilippuse otsusele täiteasjas nr 022/2016/1565 (tl 28-32). Kohtutäitur on kaebusele esitanud vastuse, milles kaebus on osaliselt rahuldatud (tl 35-36 pöördel). Kostja ei eita suulise lepingu olemasolu kaebuse koostamiseks Tallinna kohtutäituri ja pankrotihalduri Elin Vilippuse otsusele täiteasjas nr 022/2016/1565, kuid kostja on viidanud, et tema ei ole ühtegi lepingut allkirjastanud XXXX OÜ-ga, vaid ajas asju XXXX’iga. Kohus on seisukohal, et kostja väited selles osas ei ole põhjendatud, kuna ekirjavahetus kostjaga toimus hageja XXXX OÜ e-posti aadressi kaudu ning kohtu hinnangul pidi kostja mõistma, et ta ei suhtle eraisikuga. XXXX on hageja juhatuse liige, osanik ja ka asutaja ning firma põhitegevusalaks on muud juriidilised toimingud (tl 19). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 622 järgi võib käsundisaaja käsundi täitmisel kasutada kolmanda isiku abi. Kohus selgitab, et praktikas on tavaline olukord, kus füüsiline isik osutab juriidilisi teenuseid ja esitab arve oma selleks loodud ettevõtte alt. Kohus märgib, et poolte e-kirjavahetusest nähtuvalt on kostja poolt hagejale e-kirjad saadetud aadressile XXXX, s.o XXXX OÜ e-mailile, kust XXXX on ka kirjadele vastanud. VÕS § 11 lg 1 kohaselt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Käsunduslepingule ei ole ette nähtud kirjalikku vormi, mistõttu võib seda sõlmida ka suuliselt. Kohus leiab eeltoodut arvestades,
2-16-125197 et poolte vahel on sõlmitud suuline käsundusleping õigusdokumendi koostamiseks ja hageja on kokkulepitud töö teostanud. Kostja ei ole töö eest esitatud arvet (09.08.2016 arve nr XXXX, tl 38) tasunud ning väidab, et tasus hagejale kaebuse koostamise eest sularahas. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud ega esitanud ühtegi dokumenti, millest nähtuks, et töö eest on tasutud enne töö teostamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole täitnud lepingujärgset kohustust töö eest tasumise näol.
9.Pooltel vahel on vaidlus hageja lepinguliste kohustuste täitmise kvaliteedi ja töö eest tasumise osas. Nimelt on hageja seisukohal, et hageja on täitnud oma lepingujärgse kohustuse, s.o kostja tellimusel on koostatud kaebus kohtutäituri otsuse peale ja kostja on rikkunud oma kohustust tasuda selle eest ette nähtud tasu. Kostja seevastu leiab, et tema poolt on kõikide osutatud teenuste eest makstud sularahas, kuid XXXX kostjale tšekke ei andnud. Kostja märkis, et maksis raha ära, kuid sai kohtutäiturilt vastuseks samasuguse kirja, nagu varasemalt, mistõttu tekkis kostjal küsimus, et miks XXXX võtab oma töö eest raha, aga tulemust näha ei ole. Kostja ei soovinud hagejaga enam koostööd jätkata.
10.Kohus leiab, et vaatamata hageja tuginemisele töövõtulepingu sätetele on poolte vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist käsunduslepinguga. „Käsunduslepingu kohaselt peab käsunditäitja oma kohustusi nõuetekohaselt täitma, ta peab tegutsema eesmärgi saavutamise nimel. Kui aga eesmärk jääb saavutamata, ei ole see käsundisaaja kohustuse rikkumine. Töövõtuleping on aga suunatud tulemuse saavutamisele; kui eesmärki ei ole saavutatud, on tegemist töövõtja kohustuse rikkumisega, tulemuse saavutamise käik ei ole tähtis. [--] Nii ei saa lugeda advokaadi rikkumiseks seda, kui ta ei võida protsessi, küll tuleb hinnata, kas ta tegi kõik selleks, et võitu saavutada. Käsunduslepingule on iseloomulik asjaolu, et käsunduslepinguga silmas peetud eesmärgi saavutamine ei sõltu ainuüksi käsundisaaja tegevusest, vaid muudest asjaoludest, mida käsundisaaja mõjutada ei saa“ (vt ka Võlaõigusseadus III Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2009, lk 4). Kuna pooltevahelise lepingu eesmärgiks käesolevas vaidluses oli õigusteenuse osutamine, s.o kohtutäiturile kaebuse esitamine ning õigusteenuse osutaja ehk hageja ei saanud vahetult mõjutada saavutatavat tulemust, siis on kohtu hinnangul poolte vahel sõlmitud käsundusleping.
11.VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (VÕS § 620 lg 2). VÕS § 621 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.
12.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja mõistliku aja jooksul hagejale väidetavast töö lepingu tingimustele mittevastavusest teatanud, vaid on lihtsalt seisukohal, et töö ei olnud tulemuslik. Nagu kohus eelnevalt selgitas, siis õigusteenuse osutamisel, sh kohtutäiturile kaebuse esitamisel ei saa õigusteenuse osutaja ehk käsundisaaja vahetult mõjutada saavutatavat tulemust. Samas on hageja tööl olnud ka tulemus, kuna kohtutäitur rahuldas kostja kaebuse osaliselt (tl 35-36).
13.Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui
2-16-125197 võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning on jätnud tasu maksmise kohustuse nõuetekohaselt täitmata, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 627 lg 1 sätestab, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 628 lg 1 järgi, kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja poolt kaebuse koostamise eest leppisid pooled tasuna kokku 200 eurot, kuid kostja väidab, et on nimetatud summa sularahas tasunud. Kuna kostja väited 200 euro tasumise kohta on täiesti paljasõnalised, siis leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 200 eurot.
14.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostjale arve (vt tl 38). Seejuures on arvele märgitud viivis 0,5% päevas. Hageja on viivist arvestanud 0,5% tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, s.o 182,50% aastas. Kohtul puuduvad andmed, et pooled oleks sõlminud sellise viivisemääraga kokkuleppe. Samas antud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära üle 22 korra, olles seega tühine isegi siis, kui pooled oleks viidatud viivisemääraga kokkuleppe sõlminud. VÕS § 1 lg 5 kohaselt on tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandusvõi kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada tühiseks. Seejuures lähtub kohus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast, mille kohaselt on eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
15.Kohus jätab hagi rahuldamata viivise 132,92 euro nõudes. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingujärgse tasu võlgnevuse 200 eurot ning seadusjärgses määras põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivise 6,08 eurot järgnevalt: Periood 20.08.2016 - 31.12.2016 01.01.2017 - 05.01.2017
Viivis Päevade arv Perioodi summa: 8,00%
5,86 € 8,00%
0,22 €
6,08 €
16.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS
2-16-125197 § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 61% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 39% ulatuses hageja ja 61% ulatuses kostja kanda.
17.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulude nimekirja (vt tl 56) kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 75 eurot (vt tl 1 pöördel, tl 41). Kohus leiab, et hageja riigilõivu kulu on mõistlik ja põhjendatud. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 75 (45+30) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 47,75 eurot (s.o 75-st eurost 61%). Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.