Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-127-04 Otsuse kuupäev Tartu, 29. november 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa Kohtuasi Põlva valla hagi OÜ Valmereet vastu 23 895 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. mai 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-114/2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Valmereet kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 8. november 2004. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. mai 2004. a otsus ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada OÜ-le Sikuti Advokaadibüroo kassatsioonkaebuselt 22. juunil 2004. a tasutud kautsjon 239 (kakssada kolmkümmend üheksa) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põlva maakohtule esitatud hagis palus Põlva vald OÜ-lt Valmereet välja mõista hageja ostueesõigust kasutades omandatud kinnistul metsaraiega tekitatud kahju 23 895 krooni. Hagiavalduse kohaselt müüsid Maie Truija, Kaja Pragi ja Jaanus Mutso 24. septembril 2001. a OÜ-le Valmereet Põlva vallas asuva Ees-Härma kinnistu (registriosa nr 3609, lahusmaatükkide suurusega 28,4 ha ja 1,6 ha). Põlva Vallavolikogu 25. oktoobri 2001. a otsuse alusel kasutas Põlva vald ostueesõigust, mille kohta saadeti 8. novembril 2001. a kostjale notariaalne kinnisasja ostueesõiguse teostamise avaldus. Kuna kostja ei nõustunud vabatahtlikult kinnistusraamatu kande muutmisega, pöördus Põlva vald omandiõiguse tunnustamiseks ja enda omanikuna kinnistus-raamatusse kandmiseks kohtusse. Jõustunud kohtuotsuse alusel on Põlva vald 22. augustil 2002. a kantud kinnistusraamatu registriosa nr 3609 teise jakku omanikuna.
30.jaanuaril 2002. a esitas kostja Põlva maakonna keskkonnateenistusele metsateatise. Kinnistul teostati metsaraie, mille tagajärjel vähenes kinnistu väärtus 23 415 krooni võrra. Põlva Politseiprefektuuri andmetel ei ole ebaseadusliku raie teostaja kindlaks tehtud, kuid metsamaterjali koondas ja turustas kostja. Kinnistu väärtuse vähenemise kohta tellis Põlva vald hinnangu OÜ-lt Brelavi, mille eest tasuti 480 kooni.
2.Kostja vaidles hagile vastu, leides, et ta ei ole kinnistut kahjustanud ega omandanud sellelt vilju.
3.Põlva Maakohus rahuldas 15.detsembri 2003. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt Põlva valla kasuks välja 23 895 krooni kinnisasja väärtuse vähenemise ja selle kindlakstegemise kulutuste katteks. Kohus tuvastas vaidlusaluse kinnistu väärtuse vähenemise 2002. aastal toimunud raietegevuse tagajärjel 23 415 krooni võrra. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 272 lg 1 ja § 84 lg 2 järgi oli kostja kinnistu pahauskne valdaja alates hetkest, mil ta sai teada ostueesõiguse teostamise avaldusest. Hageja postitas ostueesõiguse teostamise avalduse 8. novembril 2001. a. Kinnistu väärtuse vähenemine ebaseadusliku raie tagajärjel on politsei teatise kohaselt toimunud 2002. aasta aprillis. AÕS § 84 lg 2 järgi vastutab pahauskne valdaja asja väärtuse vähenemise eest, välja arvatud juhul,
kui hävimine või väärtuse vähenemine oleks toimunud ka hageja valduse korral. Ebaseadusliku raie teostamine ja raiutud materjali vargus ei ole sellised sündmused, mida omanikul ei ole mingitel tingimustel võimalik vältida. Asjas ei oma tähtsust, kas kostja sai või ei saanud raiutud materjali endale.
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli kuni 1. juulini 2002 kehtinud AÕS § 272 lg 1 järgi ostueesõigust teostaval isikul õigus kinnisasja valdamisele asunud ostjalt nõuda kinnisasjale tehtud kahju ja saadud viljade hüvitamist omandi kaitse sätete kohaselt. Seejuures loeti ostueesõiguse teostamise avaldusest teadasaamine võrdseks omandi kaitse hagi esitamisest teada saamisega. AÕS § 84 lg 2 järgi vastutas kostja, kui ta oli pahauskne valdaja, asja ja selle päraldiste hävimise, samuti väärtuse vähenemise eest, välja arvatud juhul, kui hävimine või väärtuse vähenemine oleks toimunud ka hageja valduse korral. AÕS § 35 lg 2 järgi on valdus pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Ostu-müügi- ja asjaõiguslepingust nähtuvalt anti müüdud kinnisasja otsene valdus kostjale üle
24.septembril 2001. a ning kostja kanti kinnistusraamatusse vaidlusaluse kinnistu omanikuna
27.septembril 2001. a. Ostueesõigust teostanud hageja kanti vaidlusaluse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 22. augustil 2002. a. Vaidlust ei ole selle üle, et ebaseadusliku metsaraie toimumise ajal 2002. aasta aprillis oli kostja vaidlusaluse kinnistu valdaja. Samuti nähtub asja materjalidest, et hageja teostas ostueesõigust seadusest tuleneva tähtaja jooksul. Ka ei vaidle pooled selle üle, et kostja sai ostueesõiguse teostamise avalduse kätte ja oli ostueesõiguse teostamisest teadlik enne 21. novembrit 2001. a. Ostueesõiguse teostamisest teadasaamisest alates oli kostja kinnistu pahauskne valdaja, kes vastutas asja väärtuse vähenemise eest, olenemata sellest, kas väärtuse vähenemine toimus tema süül või mitte. Kostja pole tõendanud, et asja väärtuse vähenemine ebaseadusliku metsaraie ja metsamaterjali varguse tõttu oleks toimunud ka siis, kui asja valdaja oleks olnud hageja. Ebaseaduslikku metsaraiet ja metsamaterjali vargust ei saa lugeda võrdseks näiteks vääramatu jõuga (torm, äike jne) ja leida, et ebaseaduslik raie ja metsamaterjali vargus oleksid kindlasti aset leidnud ka siis, kui vaidlusaluse kinnistu valdaja oleks 2002. aasta aprillis olnud hageja.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kassatsioonkaebuses palus kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta hagi rahuldamata ning mõista vastustajalt kassaatori kasuks välja kohtukulud. Kaebuse põhjenduste kohaselt on asjas ebaõigesti kohaldatud AÕS § 84 lg-t 2. Kohtute seisukoht kassaatori pahausksusest on ekslik. Kostja omandas kinnistu seaduslikult. Ostueesõiguse teostamisest teadasaamine ei muuda kostjat pahauskseks valdajaks. Rakendada oleks tulnud AÕS § 84 lg-t 3, mis sätestas, et kostja vastutab asja või selle päraldiste hävinemise või väärtuse vähenemise eest, mis on toimunud tema süül pärast hagi esitamisest teada saamist. Kostja süüd tuvastatud ei ole. Kohtud ei ole põhjendanud, miks ei ole ebaseaduslik metsaraie käsitatav sündmusena, mis ei oleks võinud toimuda ka hageja valduse korral.
Ringkonnakohus on otsuse tegemisel tuginenud AÕS § 35 lg-le 2, mida maa ega ringkonnakohtu menetluses käsitletud ei ole, samuti lepingulise esindaja väidetele.
7.Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning asi saata samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
9.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kostja oli alates ostueesõiguse teostamise avaldusest teadasaamisest pahauskne valdaja. Kahju tekitamise ajal kehtinud AÕS § 34 lg 1 sätestas, et valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb seaduslikul alusel või mitte. Kui valdus ei põhine seaduslikul alusel, saab eristada heauskset ja pahauskset valdust. AÕS § 35 lg 2 kohaselt oli valdus pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Seega saab pahausksest valdajast rääkida vaid juhul, kui valdaja valdab asja seadusliku aluseta. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kostja sõlmis 24. septembril 2001. a ostu-müügilepingu kinnistu ostmiseks ja asjaõiguslepingu kostjale omandi üleandmiseks, mille alusel kanti kostja 27. septembril 2001. a. kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse. Ringkonnakohtu tuvastatu kohaselt toimus ebaseaduslik metsaraie kinnistul 2002. aasta aprillis. Ostueesõigust teostanud hageja kanti kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse
22.augustil 2002. a. Seega valdas kostja ebaseadusliku metsaraie toimumise ajal kinnisasja seaduslikul alusel omanikuna, mistõttu ei saa teda pidada kinnistu pahauskseks valdajaks.
10.AÕS § 264 lg 3 sätestas, et avalduse esitamisega astub ostueesõigust omav isik sõlmitud ostumüügilepingu järgi ostja asemele ja omandab õiguse nõuda kinnistusraamatusse kande tegemist ning ostja võib müüja keeldumisel esitada hagi kinnistusraamatusse kande tegemiseks ja kinnisasjale omandiõiguse tunnustamiseks. Kui ostja on enne ostueesõiguse teostamise avalduse esitamist kantud omanikuna kinnistusraamatusse, on ta kinnistu seaduslik valdaja kuni ostueesõigust omava isiku kinnistusraamatusse kandmiseni. Ostueesõigust omava isiku ostueesõiguse teostamise soovist teadasaamine ei muuda ostja valdust ebaseaduslikuks. Samuti ei tulenenud ostueesõiguse teostamisest see, et ostueesõigust teostanud isikul oleks alates ostueesõiguse teostamise avalduse esitamisest suurem õigus asja vallata AÕS § 35 lg 2 tähenduses. Kolleegium leiab, et kuigi hageja tegi
8.novembril 2001. a notariaalselt tõestatud ostueesõiguse teostamise avalduse, ei muutnud see kostja valdust ebaseaduslikuks ega kostjat pahauskseks valdajaks.
11.Eelneva põhjal leiab kolleegium, et ringkonnakohus on vaidluse lahendanud ebaõiget materiaalõiguse normi kohaldades. AÕS § 272 lg 1 kohaselt oli ostueesõigust teostaval isikul õigus kinnisasja valdamisele asunud ostjalt nõuda kinnisasjale tekitatud kahju ja saadud viljade hüvitamist omandi kaitse sätete kohaselt. Kuna kostjat ei saa käesoleva otsuse p-des 9 ja 10 toodud põhjenduste kohaselt pidada kinnistu pahauskseks valdajaks, on ringkonnakohus kinnistu väärtuse vähenemise tõttu kostja vastutuse üle otsustades kohaldanud ebaõigesti AÕS § 84 lg-t 2. Asja uuel läbivaatamisel peab kohus lahendama vaidluse AÕS § 84 lg 3 alusel, mille kohaselt vastutas kostja asja või selle
päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise eest, mis on toimunud tema süül pärast hagi esitamisest teada saamist. Kuna ostueesõiguse avalduse esitamisest teadasaamine oli AÕS § 272 lg 1 teise lause kohaselt võrdsustatud omandi kaitse hagi esitamisega ja raie toimus pärast ostueesõiguse teostamise avalduse esitamist ja sellest teadasaamist, peab kostja hüvitama hagejale ebaseadusliku metsaraiega tekkinud kahju, kui ta on kinnistu väärtuse vähenemises süüdi. Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel selgitama, kas kinnistu väärus vähenes kostja süü tõttu.
12.Muud kassatsioonkaebuse väited ei ole ringkonnakohtu otsuse tühistamise aluseks. A. Kull, H. Jõks, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.