lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-82-04

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 22.09.2004

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-82-04
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
22.09.2004
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1235
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtuasja number 3-2-1-82-04 Otsuse kuupäev Tartu, 22. september 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja T. Tampuu, liikmed H. Jõks ja J. Luik Kohtuasi Jüri Vesteri kaebus kohtutäitur Ivi Kalmeti tegevuse peale. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. märtsi 2004. a määrus asjas nr 2-2-159/2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jüri Vesteri erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 23. august 2004. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. märtsi 2004. a määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Jõgeva Maakohtule 8. septembril 2003. a esitatud kaebuse kohaselt koostas kohtutäitur Ivi Kalmet
31.juulil 2003. a täitekutse, millega kohustas J. Vesterit tasuma kriminaalasjas nr 1-85/03 väljamõistetud tsiviilhagi katteks 2 944 741 krooni. Vabatahtliku täitmise tähtajaks oli täitekutses märgitud 7. oktoober 2003. a. Kohtutäitur arestis kogu J. Vesteri vara.
2.J. Vester leidis kaebuses, et kohtutäituri tegevus ei ole kooskõlas seadusega. Ta palus tühistada täituri poolt täitekutsega talle pandud kohustuse ja tühistada tema vara arestimise aktid. Kriminaalasjas mõisteti temalt välja 2 946 742 krooni, kuid samas on kohtuotsusega talle määratud igakuine makse vähemalt 1000 krooni. Seda kohustust on ta täitnud. Tsiviilhageja on nõustunud asjaoluga, et lihtmenetluse kokkulepe sõlmitakse süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel. Kohus on kinnitanud lihtmenetluse kokkuleppe, milles on muuhulgas märgitud ka tsiviilhagi rahuldamise kord.
3.Jõgeva Maakohus jättis 12. veebruari 2004. a määrusega kaebuse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei saa Karistusseadustiku (KarS) § 74 alusel määratud kontrollkohustuse täitmine piirata tsiviilhageja õigust nõuda väljamõistetud summa kohest täitmist. Igakuise maksekohustuse vabatahtlik täitmine on aluseks sellele, et J. Vesteril mõistetud 2-aastast vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. Jõustunud kohtuotsus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1 lg 2 alusel. Kohtutäituri esmased ülesanded täitemenetluses on sätestatud TMS § 29 lg-s 1. Täitekutses on kohtutäitur teinud J. Vesterile ettepaneku täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Kohtutäituri kohustus võlgniku vallasvara arestimiseks tuleneb TMS § 48 lg-st 2 ning arestimise toimingud on sätestatud TMS § 50 lg-s 1.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
4.J. Vester esitas maakohtu määrusele erikaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 22. märtsi 2004. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Jõgevamaa kohtutäituri I. Kalmeti tegevus Jõgeva Maakohtu 11. aprilli 2003. a otsuse täitmisel, millega mõisteti J. Vesterilt riigituludesse 2 946 742 krooni, on seaduslik ja kooskõlas täitemenetluse seadustiku sätetega. Jõgeva Maakohtu 11. aprilli 2003. a otsusega mõisteti J. Vesterile liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et seda karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J. Vester 3aastasel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Sama otsusega kohustati J. Vesterit KarS § 75 lg 2 p 1 alusel tasuma tekitatud kahju katteks igakuiselt alates 2003. aasta maikuust vähemalt 1000 krooni kuni katseaja lõpuni. Ühtlasi mõisteti J. Vesterilt riigituludesse 2 946 742 krooni. KarS § 74 alusel karistusest tingimisi vabastamise eesmärk on vangistuse osatähtsuse vähendamine ning süüdlase allutamine kohtu poolt määratud katseaja jooksul käitumiskontrollile. Kui süüdlane täidab talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning hoidub uute kuritegude toimepanemisest, siis ei pöörata mõistetud karistust täitmisele. Seega J. Vesterile KarS § 75 lg 2 p 1 alusel pandud kohustuse, hüvitada igakuiselt vähemalt 1000 krooni, eesmärk on saavutada süüdlase edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud kohustuse täitmine ei vabastada aga kohtualust hüvitada temalt kohtuotsusega väljamõistetud tsiviilhagi. Kuivõrd J. Vesterilt mõisteti süüdimõistva kohtuotsusega riigituludesse 2 946 742 krooni, siis oli kohtutäitur, sõltumata J. Vesterile KarS § 75 lg 2 p 1 alusel pandud kohustusest, kohustatud sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Seetõttu on ekslik J. Vesteri seisukoht, et kuna ta on KarS § 75 lg 2 p 1 alusel pandud kohustuse täitnud, siis on kohtutäituri poolt tema suhtes täitemenetluse algatamine ja sissenõude pööramine tema varale ebaõige.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Erikaebuses palub J. Vester tühistada ringkonnakohtu määrus, millega jäeti rahuldamata J. Vesteri kaebus kohtutäitur I. Kalmeti tegevuse peale. J. Vester leiab, et KarS § 75 lg 2 p 1 kohaldamine välistab samaaegse tsiviilhagi sissenõudmise, vastasel juhul muutuks kohtuotsuse täitmine võimatuks. Sõlmitud lihtmenetluse kokkuleppe alusel jõustunud kohtuotsuse kohaselt peab avaldaja tasuma tekitatud kahju katteks igakuiselt katseaja lõpuni vähemalt 1000 krooni kuus. Kohtuotsuse täitmine viisil nagu seda tõlgendavad täitur ja kohtud, välistab kohtuotsuse edasise täitmise KarS § 75 lg 2 p 1 alusel pandud kohustuse osas ja toob avaldajale kaasa vanglakaristuse. Selline tagajärg ei saa olla lihtmenetluse kokkuleppe eesmärgiks. Kohtuotsuses on selgelt ja arusaadavalt kirjutatud, et tuleb tasuda võla katteks vähemalt 1000 krooni kuus. Tsiviilhageja ei ole otsust selles osas vaidlustanud. Sõna "vähemalt" ei tule kohtuotsuses mõista selliselt, et see lubab sissenõudjal suvalisel hetkel pöörata tsiviilhagi täies ulatuses sundsissenõudmisele, vaid alternatiivina, mis võimaldab avaldajal tasuda võimaluse korral ka rohkem kui 1000 krooni. Avaldaja kohustusele tasuda iga kuu mitte vähem kui 1000 krooni kahju hüvitamiseks vastab tsiviilhageja õigus saada mitte enam kui 1000 krooni kuus.
7.Kohtutäitur I. Kalmet vaidleb erikaebusele vastu.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et erikaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks.
9.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et Jõgevamaa kohtutäituri I. Kalmeti tegevus Jõgeva Maakohtu 11. aprilli 2003. a otsuse täitmisel, millega mõisteti J. Vesterilt riigituludesse 2 946 742 krooni, on seaduslik ja kooskõlas täitemenetluse seadustiku sätetega.
10.J. Vesterilt mõisteti kriminaalasjas tsiviilhageja kasuks välja 2 946 742 krooni. Täitemenetluse seadustiku § 1 lg 1 p 2 kohaselt kuuluvad kohtuotsused ja -määrused kriminaalasjades rahaliste sissenõuete kohta täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel. Seega on sissenõudjal, kelle nõue kriminaalmenetluses on rahuldatud, õigus selle sissenõudmiseks üldises korras. Asjaolu, et kriminaalasjas tehtud kohtuotsuses pannakse süüdimõistetule (võlgnikule) KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustus hüvitada teatud tähtpäevaks osaliselt või täielikult tekitatud kahju, ei piira sissenõudja võimalust taotleda oma nõude täitmist täitemenetluses. KarS § 74 alusel karistusest tingimisi vabastamise eesmärk on vangistuse osatähtsuse vähendamine ning süüdlase allutamine kohtu poolt määratud katseaja jooksul käitumiskontrollile. J. Vester tunnistati süüdi lihtmenetluses. Jõgeva Maakohtu toimikus oleva protokolli tsiviilhageja nõusoleku kohta lihtmenetluse kohaldamiseks kohaselt on tsiviilhageja nõudnud kohtualuselt 2 946 742 krooni hüvitamist (lk 251). Samuti ei nähtu asja materjalidest, et tsiviilhageja oleks taotlenud otsuse, millega mõisteti J. Vesterilt välja 2 946 742 krooni, ositi täitmist. Seega oli tsiviilhageja õigustatud pöörduma kohtutäituri poole täitemenetluse läbiviimiseks kõnealuse kohtuotsuse alusel.
11.Kolleegium ei nõustu avaldajaga selles, et KarS § 75 lg 2 p 1 kohaldamine selliselt, et J. Vester on kohustatud tasuma tekitatud kahju katteks igakuiselt vähemalt 1000 krooni kuni katseaja lõpuni, välistab samaaegse nõude täitmise täitemenetluses. Süüdimõistetule KarS § 75 lg 2 p-s 1 sätestatud kohustuse eesmärgiks on tagada kriminaalvastutuse (KarS § 329) ja mõistetud tähtajalise vangistuse täitmisele pööramise ähvardusel kannatanule võimalikult kiire kahju heastamine süüdimõistetu poolt. Ühtlasi tagatakse sellega süüdimõistetu huvi ja aktiivsus määratud kohustuse täitmiseks (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. oktoobri 2003. a otsus nr 3-1-1-126-03, RT III 2003, 32, 331) Seega on kohtuotsusega katseajaks pandud igakuise vähemalt 1000 krooni tasumise kohustuse põhiliseks eesmärgiks saavutada süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine. Kuigi KarS § 75 lg 2 p-s 1 sätestatud käitumiskontrolli abinõu kohaldamine teenib muuhulgas ka kahju hüvitamise eesmärki, ei mõjuta see kohtutäituri kohustust algatada täitemenetlus kohtuotsusega väljamõistetud kahjusumma sissenõudmiseks. Kolleegium leiab, et avaldaja seisukohaga nõustudes, võib tekkida olukord, kui kriminaalmenetluses tehtud kahju hüvitamise otsuse sundtäitmisel on võlgnik põhjendamatult paremas olukorras, kui tsiviilkohtumenetluses tehtud otsuse sundtäitmisel. Sellisele käsitlusele puudub mõistlik põhjendus.
12.Kolleegium möönab võimalust, et kui täitemenetluses tsiviilnõuete täitmisel ei saa hüvitatud kogu kahju, võib see viia olukorrani, kus süüdimõistetu ei suuda täita igakuist vähemalt 1000 krooni tasumise kohustust. Seda küsimust ei saa aga lahendada kaebuses kohtutäituri tegevuse peale. Sellise olukorra tekkimisel on süüdimõistetul õigus pöörduda kriminaalhooldusametniku poole, kelle ettekande alusel võib kohus KarS § 75 lg 3 kohaselt kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi. T. Tampuu, H. Jõks, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.