Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

1 (5)

19.05.2010.a. esitatud hagiavalduse ja 28.05.2010.a. täienduse kohaselt kohtutäitur Rannar Liitmaa alustas 19.04.2010.a. täitemenetluse täiteasjas 175/2010/1207 kostja AS Ascar Auto (endine Ascar Pärnu AS) avalduse ja Pärnu Maakohtu 29.09.2009.a. otsuse 1-07-12234 alusel. Samal päeval tegi täitur täituritasu väljamõistmise otsuse . Juba 3 päeva enne seda, kui kostja oli esitanud avalduse täitemenetluse alustamiseks oli täitur arestinud hagejale kuuluva kinnistu. 20.04.2010.a. koostas täitur teatise vara arestimise kohta. Täitemenetluse alustamine ja muud täitetoimingud Pärnu Maakohtu 29.09.2009.a. otsuse 1-07-12234 alusel ei ole õiguspärased, kuna selles otsuses on määratud selle täitmise tähtaeg TsMS § 445 mõttes. Kohtuotsuse kohaselt tuleb kahju hüvitada kolme aasta jooksul. Kuna TsMS § 445 lg.3 kohast märget kohtuotsuse viivitamatu täitmise kohta ei sisaldu, siis ei ole sundtäitmiseks alust enne 3 aasta möödumist. Kuna nõue on täitedokumendiga (kohtuotsusega) ajatatud on täitemenetlus enne selle tähtaja saabumist lubamatu. Pärnu Maakohtu menetluses on hageja hagi kostja vastu hüpoteegi seadmise- ja asjaõiguslepingu ning hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu muutmiseks sõlmitud kokkuleppe tühisuse tunnustamise nõudes ja kostja vastuhagi kahju hüvitamise kohustuse kehtivaks tunnistamise ning kokkuleppe hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu muutmiseks kehtivuse tunnustamise nõudes (tsiv. asi 2-04-963). Selles kohtuasjas on peatatud täitemenetlus täiteasjas 175/2004/1758. Kohtutäitur Rannar Liitmaa alustas 19.04.2010.a. täitemenetluse täiteasjas 175/2010/1207 kostja AS Ascar Auto avalduse ja Pärnu Maakohtu 29.09.2009.a. otsuse 1-07-12234 alusel. Nii kohtuvaidlusel tsiv.asjas 2-04-963 kui käesolevas hagiasjas täitemenetluse aluseks olevas kohtuotsuses 1-07-12234 on kostja nõude aluseks hageja vastu samad asjaolud e. kostja väide sellest, et hageja on talle kahju tekitanud. Seega on tegemist sisuliselt ühe ja sama nõude alusel käesolevaks ajaks alustatud kaks eraldi täitemenetlust. Tsiv. asjas 2-04-963 menetlus on peatatud kuni kriminaalasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kuna täitemenetlus on peatatud aga mitte lõpetatud siis on küll erinevate täitedokumentide , kuid sisuliselt sama nõude alusel kahe täitemenetluse paralleelne toimumine õigusvastane ja sundtäitmine täiteasjas 175/2010/1207 on lubamatu vähemalt seni kuni ei ole otsustatud käesoleval ajal kohtu poolt peatatud täitemenetluse lõpetamist v. jätkamist täiteasjas 175/2004/1758. Riigikohtu otsuse 3-2-1-107-09 p.9 kohaselt võib ka võlgniku ähvardava kordustäitmise vältimiseks esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Samuti Pärnu Maakohtu 29.09.2009.a. otsuse 1-07-12234 alusel täitmine ei ole õiguspärane, kuna otsuses on määratud selle täitmise tähtaeg TsMS § 445 mõttes. Hagejal tuleb kohtuotsuse kohaselt hüvitada kahju 3 aasta jooksul ja seega ei ole alust sundtäitmiseks enne 3 aasta möödumist. Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas 175/2010/1207 Pärnu Maakohtu 29.09.2009.a. otsuse 1-07-12234 alusel lubamatuks. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses vaidles hagile vastu. Hageja suhtes menetleti kriminaalasja, milles Pärnu Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus tegid süüdimõistvad otsused ja mõistsid hagejalt välja kostja kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1487 977.10 krooni. Pärnu Maakohtu otsuses on märgitud, et hagejal tuleb kostjale kahju hüvitada 3 aastase katseaja jooksul. Täpsemat täitmise korda kohtuotsuses ei ole. Eelpoolnimetatud kohtuotsused jõustusid 07.04.2010.a. Praegusel juhul ei ole nõue rahuldatud, ajatatud ega tasaarvestatud. Kohtuotsuses märgitu, et hageja peab kostjale kahju hüvitama kolmeaastase katseaja jooksul, ei tähenda nõude ajatamist. Samuti ei saa kohtuotsust tõlgendada nii, nagu oleks kohus määranud hagejale maksetähtpäevaks hageja katseaja viimase päeva. Kohus ei ole nõude rahuldamise korda täpsemalt kindlaks määranud ning see tähendab, et kostjal on igal ajal selle kolme aasta

2 (5)

jooksul õigus nõuda jõustunud kohtuotsuse sundtäitmist. Võla ajatamine on võimalik, kuid seda saabki teha eelkõige just täitemenetluses. Kostja on põhimõtteliselt valmis arutama hageja mõistlikke ettepanekuid võla võimalikuks ajatamiseks. Senini pole hageja aga teinud mingeid asjakohaseid ettepanekuid ning on selge, et kui täitemenetlust mitte lubada, siis hageja oma võlga tasuma ei asu ja kostja on sunnitud veel aastaid ootama osaliselt juba enam kui kümme aastat tagasi hageja poolt kuriteoga tekitatud kahju heastamist. See oleks kostja suhtes ebaõiglane. Seetõttu on täitemenetluse jätkamise võimaldamine kostja õiguste kaitse vajaduse seisukohalt oluline. Kostja leiab, et pole alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamiseks. Isegi kui praegusel juhul oleks formaalne alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks (mida kostja ei mööna), tuleks hagiks alust andev õigusnorm jätta hea usu põhimõttest tulenevalt kohaldamata VÕS § 6 lõikele 2 tuginedes. Kostja on kandnud kuriteoga kahju, kahju on kindlaks tehtud ja vaieldamatu, kostja on oodanud kahju hüvitamist juba kümme aastat ja hageja poolt on pahauskne nõude rahuldamist jätkuvalt takistada ning hageja sellised püüdlused ei ole õiguslikult kaitsmist väärivad. Hageja väide, et üks ja sama kostja nõue on kahe täitemenetluse objektiks, on eksitav. Täiteasjas nr 175/2004/1758 realiseeritakse hageja poolt kostja kasuks seatud hüpoteeki, mis tagab hageja poolt kostjale antud võlatunnistustest tulenevat kohustust. Osundatud võlatunnistustest tulenev kohustus ja hageja kriminaalasjas tehtud kohtuotsustest tulenev kahju hüvitamise kohustus osaliselt kattuvad, kuid kattuvat osa kostja hagejalt kahekordselt ei nõua. Menetluse käik Pärnu Maakohus määrusega 31.05.2010.a. hagi tagamiseks peatas Pärnumaa kohtutäitur Rannar Liitmaa poolt sissenõudja Ascar Auto AS täitmisavalduste ja Pärnu Maakohtu 29.09.2009.a. kohtuotsuse 1-07-12234 alusel algatatud täitemenetluse täiteasjas nr.175/2010/1207 kuni käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni. Kohtuistungil hageja loobus hagist sellel alusel , et sisuliselt sama nõude alusel toimub kaks täitemenetlust s.o. täiteasjas 175/2010/1207 ja täiteasjas 175/2004/1758. Hageja jäi hagi juurde alusel, et kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega on nõue ajatatud ja seda ei saa täitmisele pöörata enne 3 aasta möödumist. Kohtuistungil kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu ja palus arvestada vastuväidetena ka hagi tagamise määrusele 15.06.2010.a. esitatud määruskaebuses toodud väiteid. Menetluskulud jätta hageja kanda. Määruskaebuses kostja leiab, et hagi on perspektiivitu, kuna hageja käsitlus kriminaalasjas kohtuotsusega väljamõistetud kahju ajatamises on väär ja vastuolus Riigikohtu praktikaga. Kostja viitab RKL 3-2-1-82-04 p.10 ja 11. Kostjal on õigus nõuda kriminaalasjas tehtud lahendi sundtäitmist. Hageja poolt esitatud teine alus justkui oleks üks ja sama kostja nõue täitmisel kahes erinevas täitemenetluses , on tõendamata. Teises täitemenetluses on täitmisel kahjunõue osas , mida kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega hagejalt välja ei mõistetud, kuna hagi jäeti osaliselt läbi vaatamata seoses kriminaalasjas vaetud kuriteoepisoodide aegumisega. Kostja ei nõua hagejalt üht ja sama võlga kahekordselt. Hageja nõuet pole ka rahuldatud mingis ulatuses. Seega pole hagil mingit perspektiivi. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

3 (5)

Kohus kuulanud ära protsessiosalised ja tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaal on täitmisel Pärnu Maakohtu otsus kriminaalasjas 1-0712234 / 29.09.2009.a., millega A P`lt mõisteti välja Ascar Auto AS kasuks 1 487 977.1 krooni s.o. 95 099.07 eurot. Pärnu Maakohtu otsust 1-07-12234/29.09.2009.a. tsiviilhagi osas muudeti Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 1-7-12234 /01.02.2010.a. ja Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse määrusega 3-7-1-1-104 /07.04.2010.a. (tl.5, 129-162). Hageja A P esitas kohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks antud täiteasjas , kuna kohtuotsusega on nõue ajatatud. Täiendavas hagis palus hageja sundtäitmine tunnistada lubamatuks ka sel põhjusel, et täiteasjades 175/2010/1207 ja 175/2004/1758 on täitmisel sama nõue. Kostja esitas kohtule 15.02.2011.a. kohtutäituri tõendi, mille kohaselt 17.06.2004.a. algatatud täiteasjas 175/2004/1758 on täitmisel notar K K 08.04.2004.a. notariaaldokument 2084 summas 96 354.61 eurot. Sissenõudja on 21.01.2011.a.esitanud avalduse täitemenetluse osaliseks lõpetamiseks summas 95 099.07 eurot, mistõttu on täiteasja 175/2004/1758 võlgnevus 3332.45 eurot (1255.54 eurot põhinõue ja 2076.91 eurot täituritasu/täitekulud) . 19.04.2010.a. algatatud täiteasjas 175/2010/1207 on täitmisel Pärnu Maakohtu 29.09.2009.a. kohtuotsus 1-07-12234 95 099.07 eurot väljamõistmise kohta, millele lisandus täituritasu 9129.51 eurot ja täitemenetluse alustamise tasu 19.17 eurot. Võlgnevusest on tasutud 461.72 eurot (tl.124-128). Kohtuistungil hageja jäi hagi juurde sellel alusel, et nõue on ajatatud ja loobus hagist sellel alusel , et sama nõude alusel on kaks täiteasja. TMS § 221 lg.1 järgi võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud , ajatatud v. tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Pärnu Maakohtu otsusega 1-07-12234 /29.09.2009.a. on A P`le pandud KarS § 75 lg.2 p.1 alusel kohustus hüvitada kuriteoga tekitatud kahju kolme aastase katseaja jooksul. Ringkonnakohus selles osas esimese astme kohtuotsust ei muutnud. Kuriteoga tekitatud kahju on Ascar Auto AS kasuks väljamõistetud 1 487 977.1 krooni e. 95 099.07 eurot. TMS § 2 lg.1 p.3 järgi kuuluvad jõustunud kohtuotsused ja määrused kriminaalasjades rahaliste sissenõuete kohta täitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asjaolu, et kriminaalasjas tehtud kohtuotsuses pannakse süüdimõistetule (võlgnikule) KarS § 75 lg.2 p.1 alusel kohustus hüvitada teatud tähtajaks tekitatud kahju, ei piira sissenõudja võimalust taotleda oma nõude täitmist täitemenetluses. KarS § 74 karistusest tingimisi vabastamise eesmärk on vangistuse osatähtsuse vähendamine ja süüdlase allutamine kohtu poolt määratud katseaja jooksul käitumiskontrollile. KarS § 75 lg.2 p.1 alusel arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut võib kohus määrata , et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks. Nimetatud kohustuse kohaldamine ei välista samaaegselt nõude täitmist täitemenetluses. Süüdimõistetule KarS § 75 lg.2 p.-s 1 sätestatud kohustuse eesmärgiks on tagada kriminaalvastutuse ja mõistetud tähtajalise vangistuse täitmisele pööramise ähvardusel kannatanule võimalikult kiire kahju heastamine süüdimõistetu poolt. KarS § 75 lg.2 p.1 sätestatud käitumiskontrolli abinõu kohaldamine teenib kahju hüvitamise eesmärki , aga ei mõjuta kohtutäituri kohustust algatada täitemenetlus kohtuotsusega väljamõistetud kahjusumma sissenõudmiseks. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-82-04/ 22.09.2004.a. KarS § 75 lg.2 p-s 1 sätestatud kohustuse panemine on üheks tingimuseks , mille tõttu süüdimõistetu suhtes vangistust ei kohaldata.

4 (5)

Seega hagi sundtäitmise lubamatuks põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele.

tunnistamiseks

täiteasjas

175/2010/1207

on

Menetluskulude jaotus Kuna hagi jääb rahuldamata tuleb menetluskulud vastavalt TsMS § 162 lg.1 jätta hageja kanda. Ivika Sillaots Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.