Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.10.2011, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-23742
Tsiviilasi
Aivar Palu hagi Ascar Auto AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 04.04.2011 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1595 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aivar Palu apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aivar Palu (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x xx xxxxx xxxxxx), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Kostja Ascar Auto AS (registrikood 10074749, asukoht Tähesaju tee 14 Tallinnas), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arne Ots
Kohtuistungi aeg
28.09.2011
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 04.04.2011 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Tühistada Pärnu Maakohtu 31.05.2010 määrusega hagi tagamise abinõuna rakendatud menetluse täiteasjas nr 175/2010/1207 peatamine.
Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
5.Jätta rahuldamata Aivar Palu taotlus riigilõivu tasumisest riigituludesse vabastamiseks ja mõista Aivar Palult välja riigituludesse riigilõiv 5429.02 (viis tuhat nelisada kakskümmend üheksa eurot 02 senti) eurot.
6.Resolutsiooni punktis 5 märgitud summa tasumisega viivitamise korral tuleb otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud ulatuses.
7.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.19.05.2010 esitas Aivar Palu Pärnu Maakohtusse hagi Ascar Auto AS-i vastu, milles palus tunnistada Pärnu Maakohtu 29.09.2009 otsuse kriminaalasjas nr 1-07-12234 alusel algatatud sundtäitmise täiteasjas nr 175/2010/1207 lubamatuks.
2.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt algatas Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa 19.04.2010 kostja avalduse ja täitedokumendiks oleva Pärnu Maakohtu 29.09.2009 otsuse alusel täitemenetluse võlgnevuse sissenõudmiseks hagejalt. Samal päeval tegi täitur tasu väljamõistmise otsuse. Juba enne seda, kui kostja oli esitanud avalduse täitemenetluse algatamiseks, oli täitur arestinud hagejale kuuluva kinnistu. 20.04.2010 koostas täitur teatise vara arestimise kohta. Täitemenetluse algatamine ja muud täitetoimingud Pärnu Maakohtu 29.09.2009.otsuse nr 1-07-12234 alusel ei ole õiguspärased, kuna otsuses on määratud selle täitmise tähtaeg tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 mõttes. Kohtuotsuse kohaselt tuleb kahju hüvitada kolme aasta jooksul. Kuna kohtuotsuses ei sisaldu TsMS § 445 lg 3 kohast märget viivitamatu täitmise kohta, siis ei ole sundtäitmiseks alust enne 3 aasta möödumist. Kuna nõue on täitedokumendiga (kohtuotsusega) ajatatud, on täitemenetlus enne selle tähtaja saabumist lubamatu.
3.Pärnu Maakohus menetleb tsiviilasjas nr 2-04-963 hageja hagi kostja vastu hüpoteegi seadmise- ja asjaõiguslepingu ning hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu muutmiseks sõlmitud kokkuleppe tühisuse tunnustamiseks ning kostja vastuhagi kahju hüvitamise kohustuse kehtivaks tunnistamiseks ja kokkuleppe hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu muutmiseks kehtivuse tunnustamiseks. Selles kohtuasjas on täitemenetlus täiteasjas nr 175/2004/1758 peatatud.
4.Nii tsiviilasjas nr 2-04-963 kui käesolevas asjas täitemenetluse aluseks olevas kohtuotsuses on kostja nõude aluseks samad asjaolud ehk kostja väide, et hageja on talle kahju tekitanud. Seega on sisuliselt ühe ja sama nõude alusel käesolevaks ajaks algatatud kaks eraldi täitemenetlust. Tsiviilasjas nr 2-04-963 on menetlus peatatud
(7) 2
kuni kriminaalasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kuna täitemenetlus on peatatud, mitte lõpetatud, on küll erinevate täitedokumentide, kuid sisuliselt sama nõude alusel kahe täitemenetluse paralleelne toimumine õigusvastane ja sundtäitmine täiteasjas nr 175/2010/1207 on lubamatu vähemalt seni, kuni ei ole otsustatud käesoleval ajal kohtu poolt peatatud täitemenetluse lõpetamist või jätkamist täiteasjas nr 175/2004/1758. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-107-09 kohaselt võib ka võlgnikku ähvardava kordustäitmise vältimiseks esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
5.Kohtuistungil jäi hageja selle juurde, et nõue on ajatatud ja loobus hagist sel alusel, et sama nõude alusel on täitmisel kaks täiteasja. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja suhtes menetleti kriminaalasja, milles 07.04.2010 jõustunud Pärnu Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustega mõisteti hagejalt kostjale välja kuriteoga tekitatud kahju summas 1 487 977.10 krooni. Pärnu Maakohtu otsuses on märgitud, et hagejal tuleb kostjale kahju hüvitada kolmeaastase katseaja jooksul. Täpsemat täitmise korda kohtuotsuses ei ole.
9.Praegusel juhul ei ole nõue rahuldatud, ajatatud ega tasaarvestatud. Kohtuotsuses märgitu, et hageja peab kostjale kahju hüvitama kolmeaastase katseaja jooksul, ei tähenda nõude ajatamist. Samuti ei saa kohtuotsust tõlgendada nii, nagu oleks kohus määranud hagejale maksetähtpäevaks hageja katseaja viimase päeva. Kohus ei ole nõude rahuldamise korda täpsemalt kindlaks määranud ning see tähendab, et kostjal on igal ajal ka selle kolme aasta jooksul õigus nõuda jõustunud kohtuotsuse sundtäitmist.
10.Võla ajatamine on võimalik, kuid seda saabki teha eelkõige just täitemenetluses. Kostja on põhimõtteliselt valmis arutama hageja ettepanekuid võla võimalikuks ajatamiseks. Senini ei ole hageja teinud mingeid asjakohaseid ettepanekuid ning on selge, et kui täitemenetlust mitte lubada, siis hageja oma võlga tasuma ei asu ja kostja on sunnitud veel aastaid ootama osaliselt juba enam kui kümme aastat tagasi hageja poolt kuriteoga tekitatud kahju heastamist. See oleks kostja suhtes ebaõiglane. Seetõttu on täitemenetluse jätkamise võimaldamine kostja õiguste kaitse vajaduse seisukohalt oluline.
11.Puudub alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamiseks. Isegi kui praegusel juhul oleks formaalne alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks (mida kostja ei mööna), tuleks hagiks alust andev õigusnorm jätta hea usu põhimõttest tulenevalt kohaldamata võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg-le 2 tuginedes. Kostja on kandnud kuriteoga kahju, kahju on kindlaks tehtud ja vaieldamatu. Kostja on oodanud kahju hüvitamist juba kümme aastat ja hageja poolt on pahauskne nõude rahuldamist jätkuvalt takistada ning hageja sellised püüdlused ei ole õiguslikult kaitsmist väärivad.
12.Hageja väide, et üks ja sama kostja nõue on kahe täitemenetluse objektiks, on eksitav. Täiteasjas nr 175/2004/1758 realiseeritakse hageja poolt kostja kasuks seatud hüpoteeki, mis tagab hageja poolt kostjale antud võlatunnistustest tulenevat kohustust. Osundatud võlatunnistustest tulenev kohustus ja hageja kriminaalasjas tehtud kohtuotsustest tulenev kahju hüvitamise kohustus osaliselt kattuvad, kuid kattuvat osa kostja hagejalt kahekordselt ei nõua. Esimese astme kohtu otsus
13.04.04.2011 otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
(7) 3
14.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.
15.Pärnu Maakohtu 29.09.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-07-12234 mõisteti hagejalt kostjale välja kuriteoga tekitatud kahju 1 487 977.10 krooni (95 099.07 eurot), mis tuli hüvitada kolmeaastase katseaja jooksul. Tallinna Ringkonnakohus selles osas maakohtu otsust ei muutnud. Riigikohus ei võtnud 07.04.2010 määrusega kassatsioonkaebust menetlusse (t lk 5, 129-162).
16.TMS § 2 lg 1 p 3 järgi kuuluvad jõustunud kohtuotsused ja määrused kriminaalasjades rahaliste sissenõuete kohta täitmisele TMS-s sätestatud korras. Asjaolu, et kriminaalasjas tehtud kohtuotsuses pannakse süüdimõistetule (võlgnikule) karistusseadustiku (KarS) § 75 lg 2 p 1 alusel kohustus hüvitada teatud tähtajaks tekitatud kahju, ei piira sissenõudja võimalust taotleda oma nõude täitmist täitemenetluses. KarS § 74 karistusest tingimisi vabastamise eesmärk on vangistuse osatähtsuse vähendamine ja süüdlase allutamine kohtu poolt määratud katseaja jooksul käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut võib kohus määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks. Nimetatud kohustuse kohaldamine ei välista samaaegselt nõude täitmist täitemenetluses. Süüdimõistetule KarS § 75 lg 2 p-s 1 sätestatud kohustuse eesmärgiks on tagada kriminaalvastutuse ja mõistetud tähtajalise vangistuse täitmisele pööramise ähvardusel kannatanule võimalikult kiire kahju heastamine süüdimõistetu poolt. KarS § 75 lg 2 p 1 sätestatud käitumiskontrolli abinõu kohaldamine teenib kahju hüvitamise eesmärki, aga ei mõjuta kohtutäituri kohustust algatada täitemenetlus kohtuotsusega väljamõistetud kahjusumma sissenõudmiseks. Selline on ka kohtupraktika (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-82-04). KarS § 75 lg 2 p-s 1 sätestatud kohustuse panemine on üheks tingimuseks, mille tõttu süüdimõistetu suhtes vangistust ei kohaldata. Seega hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 175/2010/1207 on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Apellatsioonkaebus
17.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada või alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei saa ise teha uut hagi rahuldavat otsust, saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Hageja palub jagada ümber menetluskulud.
18.Maakohus ei täitnud selgitamiskohust ega selgitanud pooltele, et neil on õigus esitada tuvastushagi täitedokumendist tulenevate õiguste ja kohustuste tuvastamiseks ega andnud sellise hagi esitamiseks tähtaega.
19.Kohus ei saanud kohtuotsusega tuvastatud asjaolude põhjal asuda seisukohale, et täitemenetlust nr 175/2010/1207 ei ole võimalik lubamatuks tunnistada. Kaevatav otsus on ebaselge ning vastuoluline. Ühest aspektist käsitleb kohus hageja võimalust ja õigust hüvitada kahju kriminaalasjas tehtud otsuses sätestatud tähtaja jooksul, teisalt aga leiab, et hageja on kohustatud kahju hüvitama viivitamatult sundtäimise käigus.
20.Täitemenetluse nr 175/2010/1207 algatamine on lubamatu, kuna on ilmses vastuolus senise kohtupraktika ja heade kommetega. Jõustunud kohtulahend kriminaalasjas, mis annab hagejale mõistliku aja kahju hüvitamiseks, teenib õigesti kahju hüvitamise eesmärki. Selleks peab olema antud mõistlik aeg ja võimalused. Hageja teeb kõik endast oleneva, et tekitatud kahju kriminaalkohtuotsuses sätestatud tähtaja jooksul hüvitada ega pea sissenõudja tegevust õigeks. Täitemenetluse tulemusel võib hageja ilma jääda oma kodust, mis ilmselgelt on vastuolus põhiseadusliku õigusega kodu
(7) 4
puutumatusele. Hageja ei kavatse kahju hüvitamise kohustusest kõrvale hoida, kuid algatatud täitemenetluse tulemusel kaotab kodu mitte ainult hageja, vaid ka tema perekond, kes ei peaks sedavõrd ebaproportsionaalselt kannatama. On üldteada asjaolu, et praegu on hinnad kinnisvaraturul ebasoodsad ja sundtäitmine praeguste hindadega kahjustab hageja ja tema pere huvi saada kinnistu müügist võimalikult õiglane, asja tegelikule väärtusele vastav ning vähegi ligilähedane summa kahjusummale. Täitemenetluses kinnisasja müües hageja seda võimalust ei näe.
21.Kaevatavas lahendis on kohus õigesti märkinud, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks - seda võimalust soovibki hageja kasutada. On äärmiselt ebaõiglane, et koos kriminaalkorras süüdimõistva lahendi jõustumisega peab hageja kaotama oma kodu. Täitemenetlus on algatatud kiirustades ja läbimõtlemata, hageja õigusi eirates.
22.Kui isegi apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, palub apellant ikkagi jaotada maakohtu menetluskulud selliselt, et kummagi poole kulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja seisukoht
23.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
24.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonikohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlus- ega materiaalõigusnormide olulist rikkumist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse seisukohtadele.
25.Kaebusest ei selgu, millises ulatuses jättis maakohus apellandi arvates täitmata selgitamiskohustuse või milliste täitedokumendist (seega Pärnu Maakohtu 29.09.2009 otsusest kriminaalasjas nr 1-07-12234) tulenevate õiguste/kohustuste tuvastamiseks hagi esitamiseks oleks maakohus pidanud apellandi arvates pooltele aega andma. Nagu maakohus on otsuses selgitanud, on vaidlusaluse täitedokumendi näol tegemist selge jõustunud kohtuotsusega, milline kuulub isikute suhtes, kelle kohta see on tehtud, täitmisele ning kui seda vabatahtlikult ei tehta, on õigustatud isikul õigus esitada avaldus selle sundtäitmiseks.
26.Samuti ei selgu apellatsioonkaebusest, millise kohtupraktikaga peab apellant vaidlusaluse täitemenetluse algatamist vastuolus olevaks või millised faktilised asjaolud peaksid tõendama viidatud tegevuse vastuolu heade kommetega. Maakohus on viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-82-04 22.09.2004, millest nähtub nimelt selline kohtupraktika, mis kinnitab kohtutäituri ja sissenõudja tegevuse õigsust täiteavalduse esitamisel ja täitemenetluse algatamisel. Täitedokumendist nähtub, et hageja omastas raamatupidajana aastatel 1999 kuni 2004 erinevatel viisidel üle 1,4 miljoni krooni kostja rahalisi vahendeid. Kohtuotsus tekitatud kahju väljamõistmiseks jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. Mõistetav on sissenõudja huvi saada võlgniku vara arvel rahuldust oma nõudele ajalise viivituseta. Asjaolu, et võlgnikule kuuluva kinnisvara näol on tegemist tema koduga, ei ole iseenesest seadusest tulenevaks takistuseks täitemenetluse käigus sellele realiseerimisele ega muuda täitemenetlust heade kommetega vastuolus olevaks.
(7) 5
27.Seaduslik on ka maakohtu otsuse menetluskulude jaotust puudutav osa. Hagi rahuldamata jäämisel jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel reeglina hageja kanda. Viidatud sätet on maakohus ka käesolevas asjas rakendanud. Apellandi soovitud viisil menetluskulude jaotamine hagi rahuldamata jäämisel on võimalik sama sätte lg 4 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-142-10 26.01.2011 selgitanud, et viidatud sätte rakendamine eeldab kõrgendatud standardi tuvastamist – ei piisa üksnes ebaõigluse või ebamõistlikkuse tuvastamisest, vaid tuvastada tuleb äärmine ebaõiglus või ebamõistlikkus.
28.Kolleegium on seisukohal, et käesolevas asjas selliseid äärmuslikke asjaolusid hageja esile toonud ei ole. Hageja on süüdi mõistetud tahtlikus kuriteos ja temalt on kannatanu (kostja) kasuks välja mõistetud aastate jooksul omastatud rahalised vahendid. Kohtuotsuse sundtäitmise menetluses esitas võlgnik põhjendamatu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Nii käesolevas asjas menetletav hagi kui sundtäitmisel olev kohtuotsus tulenesid hageja enda tahtlikust käitumisest. Kostjal puudus valikuvõimalus, kas osaleda kohtumenetluses või mitte. Seega on igati õiglane, kui hageja hüvitab ka kostja menetluskulud.
29.Hageja taotles ka TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada ta menetluskulude tasumise kohustusest riigituludesse. Maakohtu määrusega 31.05.2010 (t lk 47-49) oli hagejale antud menetlusabi ja vabastatud ta hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest riigituludesse. Maakohus lähtus asjaolust, et kuna hageja vara on arestitud, puudus tal tol ajahetkel võimalus riigilõivu tasuda. Samas selgitas maakohus TsMS § 190 lg-st 4 tulenevat kohustust riigilõiv tasuda muuhulgas hagi rahuldamata jäämise korral. Maakohus tuvastas, et hagi hinnaks avalduse esitamise ajal 19.05.2010 oli 1 487 977.10 krooni, millelt pidi hageja tasuma riigilõivu 85 000 krooni (alates 01.01.2011 vastab 5429.02 eurole). Apellatsioonikohus jätkas TsMS § 184 lg 4 alusel menetlusabi andmist, kusjuures kaebuse esitamise ajaks 04.05.2011 oli muutunud TsMS § 132, mille lg 5 kohaselt loetakse alates 05.04.2011 hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue. Sama sätte lg 1 kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihinnaks 1595 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamiseks pidi apellant seega tasuma riigilõivu riigilõivuseaduse (RLS) Lisa 1 alusel 319.55 eurot. Seega kokku on hagejal riigituludesse tasumata riigilõivu summas 5429.02 eurot.
30.TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus lahendis mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema kuupäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isik menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Taotluse kohaselt palub apellant vabastada end riigilõivu tasumisest riigituludesse seoses rahaliste raskustega. Apellatsioonikohtule esitatud taotluse kohaselt töötab ta Viru Rand OÜ-s Läänemaa müügiesindajana keskmise töötasuga 372 eurot; saab autokompensatsiooni tööülesannete täitmiseks 287.60 eurot kuus; osa rahalistest vahenditest ja kinnistu kohtutäituri poolt arestitud; omab sõiduautot Ford Mondeo; tasub igakuiselt kodulaenu ja krediitlaenu kokku 220.65 eurot; alaealisi lapsi ülalpidamisel ei ole, leibkonnas abikaasa, kelle töötasu kuus 500 eurot.
31.Kolleegium on seisukohal, et hageja varaline seisund ega muud tsiviilasja menetluses esile toodud asjaolud ei anna alust lugeda tuvastatuks selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis annaksid aluse vabastada isik riigilõivu tasumisest riigituludesse. Isik on töövõimeline ja ülalpeetavaid tal ei ole. Tal on igakuine sissetulek ja kinnisvara, mis on küll arestitud, kuid mis ei tähenda, et kas sama täitemenetluse raames või hilisemalt
(7) 6
on tal võimalik täita ka käesolevast kohtuotsusest tulenevat nõuet. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja apellatsioonkaebuse esitamine maakohtu otsuse peale ei olnud nn hädavajalikud toimingud ning hageja/apellant pidi arvestama riigilõivu tasumise kohustuse tekkimisega.
32.Vastavalt TsMS § 179 lg-le 8 tuleb riigilõivu riigituludesse tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
33.Määrusega 31.05.2010 tagas maakohus hagi ja peatas täitemenetluse nr 175/2010/1207. Hagi rahuldamata jäämisel tuleb tagamine TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada.
34.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad kaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Imbi Sidok
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
(7) 7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.