Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-77-04 Tartu, 7. juuni 2004. a Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja J. Luik OÜ Sportmarket hagi Katrin Bumani ja OÜ Sportmarket II vastu vara arestist vabastamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. veebruari 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/186/04 OÜ Sportmarket kassatsioonkaebus 17. mai 2004. a Hageja esindaja vandeadvokaat M. Mugu ja kostja K. Bumani esindaja vandeadvokaat L. Tolstov. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
11.veebruari 2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Katrin Buman esitas 27. juunil 2002. a Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Sportmarket II vastu saamata jäänud töötasu, hüvitise ja viivise saamiseks. 5. septembri 2002. a otsusega mõistis töövaidluskomisjon välja 11 577 krooni 40 senti K. Bumani kasuks OÜ-lt Sportmarket. 6. novembril 2002. a algatas Tallinna ja Harjumaa kohtutäitur Risto Sepp täitemenetluse töövaidluskomisjoni otsuse täitmiseks ja arestis 18. detsembril 2002. a OÜ-le Sportmarket kuuluva vara kokku 13 500 krooni väärtuses.
2.Hagiavalduses palus OÜ Sportmarket vabastada aresti alt kohtutäituri poolt arestitud hagejale kuuluvad asjad. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on töövaidluskomisjoni 5. septembri 2002. a otsuses märgitud ekslikult, et hüvitis on välja mõistetud OÜ-lt Sportmarket. K. Bumanil puudub nõue OÜ Sportmarket vastu. Tegelikuks võlgnikuks on OÜ Sportmarket II, kellega kostjal oli sõlmitud tööleping ja kelle vastu ta esitas avalduse ka töövaidluskomisjonile. Hageja juhtis täituri tähelepanu töövaidluskomisjoni otsuse ebaselgusele, kuid sellele vaatamata arestis täitur hagejale kuuluva vara. Täitur oleks pidanud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 31 kohaselt pöörduma selgituse saamiseks Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni poole, kuid ei teinud seda.
3.K. Buman hagi ei tunnistanud. Kohtutäitur arestis võlgnikule kuuluva vara. Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Boris Kirt võttis töövaidluskomisjoni istungist isiklikult osa ja oli otsusest teadlik. Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud, kuna seda ei vaidlustatud. Täitemenetluse käigus ei saa võlgnik enam väita, et ta ei ole kohtuotsusega nõus ega taotleda sellel alusel vara arestist vabastamist. OÜ Sportmarket II nõustus, et K. Buman töötas OÜ Sportmarket II kaupluses Sportmarket, asukohaga Lastekodu 1, Tallinn. Töövaidluskomisjoni istungil käis B. Kirt OÜ Sportmarket II seadusliku esindajana. Kolmas isik kohtutäitur Risto Sepp palus jätta hagi rahuldamata. Täitemenetlus algatati kooskõlas seadusega täitedokumendi alusel.
4.Tallinna Linnakohtu 18. novembri 2003. a otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on OÜ Sportmarket ja OÜ Sportmarket II erinevad juriidilised isikud, erinevate
registrikoodide ja aadressidega. OÜ Sportmarket juhatuse liige on Boris Kirt ning OÜ Sportmarket II juhatuse liikmed on Boris Kirt ja Andres Kirt. Sarnaste ärinimede korral eristab ühte äriühingut teisest registrikood. Töövaidluskomisjon pidi läbi vaatama K. Bumani esitatud avalduse OÜ Sportmarket II (registrikoodiga 10526720) vastu ning otsuse tegemine oli võimalik ainult OÜ Sportmarket II kohta. Vigane otsus ei saa tuua õiguslikke tagajärgi teisele juriidilisele isikule, s.o OÜle Sportmarket (registrikood 10069636), kelle vastu kaebust ei esitatud ja keda ei kutsutud avalduse läbivaatamisele. See, et erinevatel äriühingutel on juhatuse liikmeks üks ja sama füüsiline isik, ei tähenda, et K. Bumani avalduse läbivaatamisel viibisid kohal kõikide nende äriühingute seaduslikud esindajad, kelle juhatuse liikmeks on B. Kirt nimetatud. K. Buman konkretiseeris oma avalduses juriidilise isiku, kelle vastu ta nõude suunas. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja võlgnik ja tema vara arestimine vaidlusaluses täitemenetluses ei ole seaduslik, mistõttu tuleb hageja vara arestist vabastada. Kohtul puuduvad andmed, et hageja esitas täiturile tõendeid, mis oleks seadnud täitedokumendi kahtluse alla. Ainult hageja kiri, milles ta teatas täiturile, et töövaidluskomisjoni otsus ja sellest tulenev täiteasi on ekslikult adresseeritud OÜ-le Sportmarket, ei saa olla aluseks, et täituril tekiks kohustus juhinduda oma tegevuses TMS §-s 31 sätestatust. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohtu 11. veebruari 2004. a otsusega linnakohtu otsus tühistati ning uue otsusega jäeti hagi rahuldamata. Täitemenetluse seadustiku § 25 lg 1 järgi on võlgnik selle seaduse mõttes kohustatud isik, kelle vastu on sundtäitmiseks esitatud täitedokument varaliste või mittevaraliste tsiviilnõuete täitmiseks. Sissenõue pööratakse võlgniku vallasvarale sissenõudja soovil ja see seisneb selle arestimises, äravõtmises ja müümises (TMS § 48). Täitemenetluse seadustiku § 78 lg 2 sätestab, et teiste isikute poolt avaldatud tsiviilõigusliku vaidluse vara kuuluvuse kohta, millele on pööratud sissenõue, vaatab läbi kohus. Vara arestist vabastamise hagi esitatakse sissenõudja ja võlgniku vastu. Vara arestist vabastamise hagi lahendamiseks pidi kohus seega lahendama küsimuse, kas kohtutäitur arestis täitemenetluses võlgniku varana teise isiku vara, kelle vastu ei ole sundtäitmiseks esitatud täitedokumenti, s.o kes ei ole TMS § 25 lg 1 järgi võlgnik.
6.Apellatsioonikohus ei nõustunud linnakohtu järeldusega, et OÜ Sportmarket vara tuleb arestist vabastada seetõttu, et ta ei ole võlgnik ja tema vara arestimine täitemenetluses ei olnud seaduslik. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni
5.septembri 2002. a otsusega mõisteti OÜ-lt Sportmarket välja 11 577 krooni 40 senti Katrin Bumani kasuks. Seda otsust ei vaidlustatud seaduses sätestatud korras. Otsus jõustus ning otsuse täitmiseks algatas kohtutäitur R. Sepp 6. novembril 2002. a täitemenetluse TMS § 23 lg 1 kohaselt sissenõudja avalduse ning sellele lisatud täitedokumendi alusel. Vaidlus puudub ka selles, et 18. detsembril 2002. a arestis kohtutäitur OÜ Sportmarket vara, kes on täitedokumendiks oleva töövaidluskomisjoni jõustunud otsuse järgi võlgnik. Sissenõude pööramine võlgniku OÜ Sportmarket varale ja selle arestimine on seaduslik ning vara arestist vabastamiseks puudub seaduslik alus. Asjaolu, et OÜ Sportmarket peab tema kohta tehtud otsust ebaõigeks ega pea end võlgnikuks, ei anna alust vara arestist vabastamiseks. Vara arestist vabastamise hagi lahendamisel ei olnud linnakohus õigustatud
andma hinnangut täitmiseks esitatud täitedokumendi õigsusele.
7.Kuna nii OÜ Sportmarket kui ka OÜ Sportmarket II juhatuse liikmeks olev B. Kirt viibis töövaidluskomisjoni istungil, oli hageja töövaidluskomisjoni otsusest teadlik ning ta oleks saanud otsusega mittenõustumise korral oma õigusi kaitsta hagi esitamisega kohtusse. Hageja seisukoht, et tal puudus selleks õigus, on ekslik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 järgi on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda kohtusse. Nõustuda ei saa ka hageja seisukohaga, nagu oleks täitur pidanud otsuse selgitamiseks pöörduma TMS § 31 järgi töövaidluskomisjoni poole. Otsus oli selge. Selles oli märgitud nii võlgnik kui ka sissenõutav summa.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada.
9.Ringkonnakohus leidis vääralt, et sissenõude pööramine OÜ Sportmarket varale on seaduslik ning puudub alus vara arestist vabastamiseks. Samuti on ekslik apellatsioonikohtu seisukoht, et hageja oleks saanud töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel kaitsta oma õigusi hagi esitamisega kohtusse. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 1 alusel võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maa- või linnakohtusse. Töövaidluskomisjoni poolt OÜ-le Sportmarket II saadetud kutsest nähtub selgelt, et tööandjaks ja töövaidluse pooleks oli OÜ Sportmarket II. OÜ Sportmarket ei olnud ITLS § 24 lg 1 mõttes vaidlev pool ning tal puudus võimalus seaduses sätestatud alustel kohtusse pöörduda.
10.Töövaidluskomisjoni 5. septembri 2002. a otsuses on ekslikult märgitud, et K. Bumani kasuks mõistetakse summad välja OÜ-lt Sportmarket. Lähtudes sellest ekslikust otsusest, algatas täitur täitemenetluse ja arestis OÜ-le Sportmarket kuuluva vara. Hageja pöördus oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse TMS § 78 lg 2 alusel. Kui kohtul ei oleks õigust anda hinnangut täitedokumendi õigsusele ja antava hinnangu alusel vara arestist vabastada, puuduks töövaidluskomisjoni otsuses kui vigases täitedokumendis ekslikult võlgnikuna märgitud ning töövaidluse pooleks mitteoleval isikul täielikult võimalus oma rikutud õigusi kohtus kaitsta.
11.Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja K. Buman, et kaebus on põhjendamata ning ringkonnakohus on teinud õige lahendi.
12.Kostja OÜ Sportmarket II leidis, et töövaidluskomisjoni otsuses on eksitav viga, millega K. Bumani töökohaks märgiti OÜ Sportmarket. Ringkonnakohus ei lähtunud oma otsuses objektiivsetest asjaoludest, vaid töövaidluskomisjoni eksitavatest vigadest.
13.Riigikohtu istungil jäid hageja ja kostja K. Bumani esindajad oma varemesitatud seisukohtade juurde. Hageja esindaja esitas taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks kassatsiooniastmes summas 6519 krooni 50 senti ja kostja K. Bumani esindaja summas 5929 krooni 50 senti.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks.
15.Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et OÜ Sportmarket vara arestist vabastamiseks puudub alus. Kohus märkis õigesti, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (TMS § 23 lg 3), kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
16.oktoobri 2002. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02, RT III 2002, 27, 304). Täitemenetluse seadustiku § 1 lg 1 p 17 järgi on töövaidluskomisjoni otsus täitedokument, mis kuulub sama seaduse alusel täitmisele. Kohtutäiturile esitati TMS § 25 lg 1 nõuetele vastav töövaidluskomisjoni otsus, kus võlgnikuks oli märgitud OÜ Sportmarket. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et arestitud vara omanik on OÜ Sportmarket. Vara arestist vabastamise nõude rahuldamise eelduseks on see, et vara ei kuulu täitedokumendis märgitud võlgnikule. Vara arestist vabastamise hagi raames ei hinnata täitedokumendi õigsust ega lahendata vaidlust, mille lahendamise tulemuseks täitedokument oli. Vara arestist vabastamine ei lõpetaks ka täitemenetlust hageja vastu. Täitedokumendi tühistamist, mis TMS § 35 lg 1 p 3 kohaselt võiks olla täitemenetluse lõpetamise aluseks, pole hagis nõutud.
16.Kolleegium märgib, et kui töövaidluskomisjon tegi otsuse isiku kohta, kes ei olnud kaasatud töövaidluse lahendamise menetlusse töövaidluskomisjonis, siis on ka temal õigus realiseerida oma põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatud põhiõigust " pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg 1 järgi on töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel vaidlevatel pooltel võimalik pöörduda hagiavaldusega kohtusse ühe kuu jooksul töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kohtusse pöördumise õiguse tagamiseks tuleb nimetatud normi tõlgendada nii, et hagiavaldusega kohtusse pöördumise õigus pole mitte ainult isikutel, kes olid menetlusosalised töövaidluskomisjonis, vaid ka nendel, kelle kohta töövaidluskomisjon tegi otsuse, kuid kes ei olnud menetlusse kaasatud. Sellise hagiavalduse aluseks on asjaolu, et töövaidluskomisjoni otsus on tehtud isiku suhtes, keda ei ole kaasatud töövaidluskomisjoni menetlusse ning esemeks töövaidluskomisjoni otsuse tühistamise nõue. Kostjateks on isikud, kes on kaasatud menetlusse töövaidluskomisjonis. Kuna see vaidlus on tekkinud tööõigussuhtest, siis TsMS § 1 lg 2 kohaselt on tegemist tsiviilasjaga, mille lahendamiseks on pädev maa- või linnakohus. Isikul, kes esitab hagiavalduse eeltoodud põhjendustel, on töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamiseks aega üks kuu töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamisest. Sellise hagiavalduse menetlemisel on kohtul võimalik otsustada hagi tagamisena töövaidluskomisjoni otsuse täitmise peatamine, v.a viivitamatu täitmise juhtudel. Kui töövaidluskomisjoni otsus tühistatakse, jätkub töövaidluse lahendamine töövaidluskomisjonis selle isiku avalduse alusel, kes töövaidluskomisjoni pöördus.
17.TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks tehti otsus, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest, kuid hinnaga hagi puhul kostjale mitte rohkem kui viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast. Hagihind vara arestist vabastamise hagis oli 13 500 krooni. Kuna K. Bumani kasuks on alama astme kohtutes välja mõistetud õigusabi kulud viie protsendi eest hagihinnast, jääb tema taotlus kohtukulude väljamõistmiseks kassatsiooniastmes rahuldamata.
A. Kull, H. Jõks, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.