AS XXXX kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e 05.09.2016.a otsusele täiteasjas nr 022/2016/4387
Tsiviilasja hind
103 427,46 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Aktsiaselts XXXX (registrikood XXXX; asukoht XXXX); Avaldaja volitatud esindaja: vandeadvokaat Maksim Greinoman (Advokaadibüroo Greinoman & Co; e-post [email protected]); Puudutatud isikud: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (büroo asukoht Lauteri 5, 10114 Tallinn; e-post [email protected]), seaduslik esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap (e-post: [email protected]); sissenõudja XXXX (rootsi registrikood XXXX; XXXX), esindajad vandeadvokaat Allar Jõks ja advokaat Maria Pihlak (Advokaadibüroo Sorainen; epost [email protected]).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS XXXX kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e 05.09.2016.a otsusele täiteasjas nr 022/2016/4387 rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud AS-i XXXX kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.
1.Avaldaja esitas kohtutäiturile 12.08.2016.a kaebuse, kus leidis, et kohtutäitur on alustatud täitemenetlust ilma täitedokumendita, kuna kohtumääruse nr 2-15-15640 resolutsioonis ei ole märgitud, et see oleks viivitamata täidetav, ja see ei ole ka jõustunud; kohtumäärus ja vahekohtu otsus on ebaselged, sest nendes viidatakse intressile vastavalt intressiseaduse §le 6, mis ei ole Eestis kehtiv õigusakt; vabatahtliku täitmise tähtaeg on ebamõistlikult lühike ja et kohtutäituri tasu on põhiseadusvastaselt suur.
2.Kohtutäitur on teinud 05.09.2016.a otsuse, millega kohtutäitur lahendas avaldaja kaebuse ning jättis selle rahuldamata.
3.AS XXXX esitas 15.09.2016.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e 05.09.2016.a otsusele täiteasjas nr 022/2016/4387. Avaldaja nõue ja põhjendused
4.Kohtumääruse nr 2-15-15640 resolutsioonis ei ole märgitud, et see kohtumäärus oleks viivitamata täidetav. Järelikult on see täitmisele kohustuslik jõustumisest arvates (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohtumäärus nr 2-15-15640 on edasikaevatav (TsMS § 625 lg 2; vt ka kohtumääruse lk 2). TsMS § 466 lg 3 esimene lause sätestab, et määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kuivõrd edasikaebetähtaeg ei olnud möödunud, siis kohtumäärus nr 2-15-15640 ei ole jõustunud. Võlgnik vaidlustas kohtumääruse nr 2-15-15640. Kuivõrd kohtumäärus ei ole jõustunud, siis ei vasta ka vahekohtu otsus TMS § 2 lg 1 p 6, kuna seda ei ole veel tunnustatud. Seega ei vasta kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks esitatud dokumendid TMS § 2 lg 1 p 1, p 6 tulenevatele nõudmistele ehk asjas puudub täitedokument. TMS § 48 lg 1 p 7 on sätestatud, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse mh täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Täitedokumendi puudumise tõttu oli täitemenetlus alustatud põhjendamatult ja tuleb lõpetada.
5.05.09.2016.a otsuses ei ole kohtutäitur seadnud kahtluse alla seda, et täitedokumendis ei ole märgitud, et see oleks viivitamata täidetav ja et sellel puudub jõustumismärge. Selle eest leidis kohtutäitur, et täitedokument on viivitamata täidetav seadusest tulenevalt. Intressi peab arvestama välja sissenõudja, kohtutäitur seda ei kontrolli. Samuti leidis kohtutäitur, et kohus on lugenud vahekohtu otsust selgeks. TMS § 12 lg 1 sätestab, et täitmisele võetakse jõustunud kohtulahend või töövaidluskomisjoni ja üürikomisjoni jõustunud otsus, millel on jõustumismärge. Viivitamata täitmisele kuuluvale lahendile jõustumismärget ei lisata. TsMS § 467 lg 1 sätestab, et viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega. Kuivõrd täitedokumendi resolutsioonis puudub viide viivitamata täidetavuse kohta, siis täitemenetluse formaliseeritusest lähtudes ei ole kohtutäituril õigust hakata TsMS alusel kujundada seisukohta, et kas kohtulahend on viivitamata täidetav või mitte. Reeglina nõuaks see vaidluse sisulist lahendust, samuti sekkumist kohtu pädevusse, kuivõrd TsMSis ette nähtud juhtudel on kohtul õigus tunnistada viivitamata täidetavaks lahendit, mis reeglina viitamata täidetav ei ole, ja vastupidi, peatada viivitamata täitmine, kui lahendi viivitamata täitmine on seaduses ette nähtud. Järelikult asudes täitma kohtulahendit, mille kohta ei ole formaliseeritud kinnitust (st viidet resolutsioonis või eraldi määruses) selle viivitamata täitmise kohta, on kohtutäitur ületanud oma pädevust. Täitedokumendil jõustumismärge olemasolus peab veenduma kohtutäitur ja võlgnik saab vaidlustada jõustumismärketa täitedokumendi
täitmisse võtmise kaebusega (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-1-14, p 18). Seda võlgnik praeguses asjas ka tegi.
6.Kaebaja on seisukohal, et täitedokumentidena esitatud dokumente ei saa täita, ka siis, kui need oleks jõustunud. Nii kohtumäärus kui ka vahekohtu otsus ütlevad „...mille kohaselt AS XXXX hüvitab XXXX viimase menetluskulud summas 650 000 SEK (ei sisalda käibemaksu) ja kuludelt makstava intressi vastavalt intressiseaduse §-le 6 alates vahekohtu otsuse päevast kuni tasumiseni.“ Riigikohus selgitas otsuse nr 3-2-1-132-07, p 11, et formaliseerituse printsiibist tulenevalt saab täita üksnes selget lahendit. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahenditest nr 3-2-1-77-04 ja nr 3-2-1-78-04 tuleneb järeldus, et täitedokument kuulub täitmisele selle resolutsioonis sätestatud ulatuses või ei kuulu täitmise üldse, hoolimata täitedokumendi ülejäänud resolutsiooni selgusest. Täitmise käigus täitedokumendi resolutsioon täituri poolt parandamisele ei kuulu. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-44-14 on sedastanud, et täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit. Eesti Vabariigis ei ole seadust nimetusega intressiseadus. Kohtutäitur ei saa rakendada (millise riigi ?) intressiseadust ja arvestada intressimäära, kuna kohtutäituril ei ole selleks seaduslikku pädevust. Sellepärast ei saa ka pärast jõustumist lahendeid täita nende ebaselguse tõttu.
7.Võlgnik ei nõustu kohtutäituri osundusega, et kui kohus tegi ebaselge resolutsiooniga lahendi, siis kohtutäitur peab seda täitma. Tsiviilkohtumenetluses on kohus üldjuhul seotud hageja või avaldaja nõudega (TsMS § 4 lg 2, § 476 lg 1). Kui kohtusse pöördunud isik formuleeris oma nõude valesti, riskib ta sellega, et lahendit ei ole võimalik täita. Võlgnik viitab siinjuures täiteasjale nr 022/2016/1869, mis oli kohtutäitur Elin Vilippus'e menetluses. Täitedokumendiks olnud Harju Maakohus 30. märtsi 2016.a kohtumääruse nr 2-16-3858/7 resolutsioon oli ebaselge. Võlgniku kaebuse alusel tegi kohtutäitur Elin Vilippus 23. mai 2016 otsuse täiteasjas nr 022/2016/1869, milles leidis, et kohtumäärus ei ole täidetav, kuna resolutsioon on ebaselge ja on lõpetanud täitemenetluse. Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2016.a kohtumääruse nr 2-16-3858/21, p 18 on ringkonnakohus kohtutäituri tegevuse heaks kiitnud. Täitedokumendi resolutsiooni selguse kontrollimise õigus ja kohustus on kohtutäituril, mitte kohtul, kes sundtäidetava lahendi tegi. Kohtutäituri otsus kohtulahendi resolutsiooni selguse kohta allub kohtulikule kontrollile TMSis ette nähtud korras. Ka praeguses asjas pidi kohtutäitur ise veenduma selles, et täitedokument ei ole selge ega täidetav intressiseadusele viide tõttu ja lõpetama täitemenetluse.
8.Õige ei ole kohtutäituri seisukoht, et intressi arvestuse teeb võlgnik, mida kohtutäitur ei kontrolli. Selline lähenemine võimaldaks meelevaldselt tõlgendada kohtulahendeid, mis oleks vastuolus täitemenetluse formaliseerituse printsiibiga. Kohtutäitur ei täidaks sellisel juhul kohtulahendeid, vaid sissenõudja soovmõtlemise resultaate. Praeguses asjas ei ole kohtutäitur edastanud võlgnikule intressi arvestusi ega saanud selgitada, kuidas ta lõpliku nõude summa sai.
9.Avaldaja palub kohtul tühistada 04.08.2016.a täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 022/2016/4387 ning kohtutäituri 05.09.2016.a otsuse, millega võlgniku 12.08.2016.a kaebus täiteasjas nr 022/2016/4387 on jäetud rahuldamata. Avaldaja palub jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
10.Võlgnik leiab, et KTS § 35, mis on aluseks kohtutäituri põhitasule, on vastuolus Põhiseaduse § 15. Kohtutäitur põhiseadusvastasuse argumendi osas seisukohta ei võtnud. Võlgnik leiab jätkuvalt, et kohtutäituri põhitasu on põhiseadusvastane. Antud juhul on kohtutäituri tasu vastuolus PS §-s 11 sisalduva proportsionaalsuse ja PS §-s 12 sisalduva võrdse kohtlemise põhimõtetega ning PS §-s 15 lõikes 1 sisalduva igaühe põhiõigusega pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse. Kuna kohtutäituri tasu aluseks olevad õigusnormid on põhiseadusvastaselt kõrged, on tasu määratud ilma põhiseaduspärase õigusliku aluseta. Toodud põhjustel leiab võlgnik, et kohtutäituri põhiseaduspärane tasu piirdub täitemenetluse alustamise tasuga (15,97 eurot + KM, st 19,16 eurot – KTS § 34), kuna see on võrreldav TsMS § 4842 sätestatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise hüvitisega (20 eurot), mis ajakulukuse ja raskuse osas vastab täitemenetluse alustamise toimingule. Põhitasu, mis lisandub täitemenetluse alustamise tasule, on põhiseadusvastane. Praeguses asjas on kohtutäitur teinud ainult ühe toimingu – saatnud täitmisteate. Seega nõutud tasu on kulutatud tööajaga võrreldes põhjendamatult kõrge. Sellepärast KTS § 35, mis on aluseks kohtutäituri põhitasule, tuleb jätta kohaldamata. Kohtutäitur poolt nõutud tasu põhiseadusvastasus toob kaasa nii kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kui ka sellel põhineva täitmisteate õigusvastasuse. Kohtutäituri seisukoht
11.Kohtutäituri hinnangul on võlgniku kaebus põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub seadusest tulenev alus. Kohtutäitur jääb oma 05.09.2016.a otsuses märgitud seisukohtade juurde ning palub jätta võlgniku kaebus kohtutäituri otsusele rahuldamata; jätta menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudja seisukoht
12.Sissenõudja ei pea vajalikuks avaldusele põhjalike seisukohtade esitamist eraldi menetlusdokumendina, mis üksnes suurendaks poolte menetluskulusid. XXXX toetab täielikult kohtutäituri seisukohta avalduses esitatud argumentide osas. Avaldus on põhjendamatu ja kohut eksitav. Täitetoimingud on sooritatud kooskõlas seadusega. Kohtutäiturile on esitatud viivitamata täitmisele kuuluv kohtumäärus tsiviilasjas 2-1515640; vahekohtuotsusest selgub, et viivised tuleb välja mõista vastavalt Rootsi intressiseadusele (viiviste suuruse on arvutanud puudutatud isik I, avaldaja seda vaidlustanud ei ole); ning kohtutäituri tasu suurus vastab seadusele. Avaldus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
13.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
14.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
15.TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäitur on teinud 05.09.2016.a otsuse, millega kohtutäitur lahendas avaldaja kaebuse ning jättis selle rahuldamata. Avaldaja esitas 15.09.2016.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e 05.09.2016.a otsusele täiteasjas nr 022/2016/4387. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.
16.Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
17.Avaldaja leiab, et kohtutäitur on alustatud täitemenetlust ilma täitedokumendita, kuna kohtumääruse nr 2-15-15640 resolutsioonis ei ole märgitud, et see oleks viivitamata täidetav, ja see ei ole ka jõustunud; kohtumäärus ja vahekohtu otsus on ebaselged, sest nendes viidatakse intressile vastavalt intressiseaduse §-le 6, mis ei ole Eestis kehtiv õigusakt; kohtutäituri tasu on põhiseadusvastaselt suur. Kohtutäitur ja sissenõudja leiavad, et kohtutäitur on käitunud seaduspäraselt ning kaebuse rahuldamiseks alused puuduvad.
18.Puudub vaidlus, et sissenõudja XXXX esitas kohtutäiturile täitmiseks täitedokumendi, milleks on Harju Maakohtu 27.07.2016.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-15640, millega tunnustati ja tunnistati Eesti Vabariigis täidetavaks Stockholmi Kaubanduskoja vahekohtu 02.07.2015.a lõppotsus nr V (2014/108), mille kohaselt AS XXXX hüvitab XXXX menetluskulud summas 650 000 SEK (ei sisalda käibemaksu) ja kuludelt makstava intressi vastavalt intressiseaduse §-le 6 alates vahekohtu otsuse päevast kuni tasumiseni.
19.Võlgniku hinnangul on kohtutäitur kohtulahendi täitma asumisel ületanud oma pädevust. TsMS § 467 lg 5 sätestab, et kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 757 lg 2 sätestab, et määrus, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, kuulub viivitamatule täitmisele. TsMS § 757 lg 3 kohaselt kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ka välisriigi vahekohtute otsustele. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt täidetakse nõudeid, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest - ja määrusest. Kuivõrd TsMS § 757 lg 2 ja 3 sätestab üheselt, et määrus, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, kuulub viivitamatule täitmisele, ei ole võlgniku seisukoht täitedokumendi puudumise kohta põhjendatud.
20.Võlgnik on põhjendanud täitedokumendi ebaselgust asjaoluga, et Eesti Vabariigis ei ole seadust nimetusega „intressiseadus“. Kohus leiab, et täitedokumendi resolutsioon on selge ja üheselt mõistetav ega tekita ebaselgust Rootsi intressiseaduse viite tõttu. Kohtutäitur on märkinud, et sissenõudja on esitanud kohtutäiturile Rootsi intressiseaduse tõlke ja Rootsi Panga kodulehel avaldatud tehingutele kohalduvate poolaasta intressimäärade väljavõtte, mille alusel oli kohtutäituril võimalik veenduda, et täitmisavaldusel märgitud nõue on vastavuses täitedokumendi resolutsioonis märgitule. Samuti on sissenõudja esitanud
kohtutäiturile intressiarvestuse. Seega on täitedokument piisavalt selge ning seda on võimalik täita.
21.Avaldaja on teinud etteheiteid kohtutäituri tasu suurusele ning leiab, et see on ebamõistlikult suur. Sundtäidetava nõude suurus on käesoleval juhul 103 427.46 eurot. KTS § 35 lg 2 p 11 kohaselt moodustab nõude summalt 63 901–127 800 eurot kohtutäituri põhitasu 8% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 9 586 eurot. Seega moodustab kohtutäituri põhitasu koos käibemaksuga 9 929.04 eurot (103 427.46 x 8% x 1,2). Põhitasu suurus vastab seadusele. Kohtutäitur on õigesti märkinud, et tema kohustus määrata kohtutäituri tasu suurus täitemenetluse alustamisel tuleneb seadusest (TMS § 24 lg 3). Üldjuhul ei ole kohtutäitur teinud kohtutäituri tasu otsuse koostamise ajaks veel ühtegi täitetoimingut. kohtutäituri poolt tegelikult sissenõutava tasu suurus sõltub sellest, kui palju on õnnestunud nõuet täitemenetluses sisse nõuda ning ka sellest, milline on nõude rahuldamise aeg (KTS § 32 lg 5 ja § 41 lg 1). Võlgnik saab ise nõude õigeaegse rahuldamisega mõjutada temalt sissenõutava kohtutäituri põhitasu suurust. Seega ei ole täitemenetluse alguses võimalik kohtutäituri põhitasu suurusele teha etteheiteid lähtudes toimingute mahust.
22.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta AS XXXX kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e 05.09.2016.a otsusele täiteasjas nr 022/2016/4387 rahuldamata.
23.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Tsiviilasja hinna määramine
24.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Tulenevalt eeltoodust ning asjaolust, et avaldaja taotleb käesoleva avaldusega sisuliselt täitemenetluste (kus sundtäidetavate nõude kogusumma on 103 427,46 eurot) lõpetamist, on tsiviilasja hinnaks 103 427,46 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS §-dest 172 ja 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda.
26.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel avalduse
sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse suhtes menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetava kohtumääruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb.