Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja RR kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot, määruskaebuse esitamisel elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu (e-toimiku menetlemise infosüsteemi) 25 eurot. Lõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi
arvelduskontole
nr
221023778606
Swedbank
AS-is
või
arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-50902, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.RR(edaspidi kaebuse esitaja või avaldaja) esitas 21.10.2011.a Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri Elin Vilippus (edaspidid ka kohtutäitur) 10.10.2011.a otsuse peale täiteasjas nr 022/2011/4727. Avaldaja palub kohtul: - tühistada kohtutäituri 10.10.2011.a otsus täiteasjas nr 022/2011/4727 ulatuses, millega kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse rahuldamata ja vabastamata arestist korteriomandi asukohaga XXX(kinnistusraamatu registriosa nr XXX; edaspidi XXX) päraldised, millised ei ole korteriomandi omaniku/võlgniku omandis ja kuuluvad avaldajale; päraldiste loetelu on järgmine: terrass, lae ning seina külge kinnitatud valgustid, sanitaartehnika loetelus: vann, vannisegistid, kraanikauss, elektripliit, pesumasin, külmkapp, ülemise korruse rõduukse klaas; samuti korteriomandi asukohaga XXX(kinnistusraamatu registriosa nr XXX; edaspidi XXX korteriomand) päraldised loetelus: terrass, lae ning seina külge kinnitatud valgustid, köögimööbel, sauna sisustus, sanitaartehnika loetelus: kraanikauss, elektripliit, pesumasin, külmkapp; - tühistada kohtutäituri 10.10.2011.a otsus täiteasjas nr 022/2011/4727 kogu ulatuses, millega kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse rahuldamata ja määratlemata arestimise aktis korteriomandite otsese ja kaudse valdaja; - kohustada kohtutäiturit kandma XXXi 05.09.2011.a arestimisaktidesse täiteasjas nr 022/2011/4727 märkena arestitud asja päraldised avaldaja väitena, millised ei ole korteriomandi omaniku/võlgniku omandis ja kuuluvad avaldajale ülaltoodud loetelus, samuti XXXkorteriomandi päraldised ülaltoodud loetelus. - kohustada kohtutäiturit kandma XXX ja XXX korteriomandite 05.09.2011.a arestimisaktidesse täiteasjas nr 022/2011/4727, et nimetatud korteriomandite otsene
2-11-50902 valdus kuulub avaldajale ja kaudne valdus võlgnikule RTS Osaühingule (edaspidi võlgnik).
2.Koos kaebusega on avaldaja esitanud kohtule ka avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avaldaja palub esialgse õiguskaitse korras keelata kohtutäituri menetletavas täiteasjas nr 022/2011/4727 korraldatavad sundenampakkumised (toimingud) XXX ja XXX korteriomanditele, kuni kohtutäituri poolt ei ole kantud avaldaja poolt esitatud märked nimetatud korteriomandite 05.09.2011.a koostatud arestimisaktidesse korteriomandites asuvates avaldajale kuuluvates päraldistes.
3.Kaebuses märgitu kohaselt algatas kohtutäitur AS-i SEB Pank (edaspidi sissenõudja) avalduse alusel 05.07.2011.a võlgniku suhtes täiteasja nr 022/2011/4727. 22.07.2011.a teavitas kohtutäitur võlgniku täitetoimingu läbiviimisest, mille kohaselt pidi toimuma võlgnikule kuuluvate kinnisasjade ülevaatamine arestimise akti koostamiseks. Kaebuse kohaselt viibis kohtutäituri abi Rasmus Leibur 01.08.2011.a. kinnistutel ning pildistas ja kirjutas üles muu hulgas ka avaldajale kuuluvad kinnisasja päraldised ja selle olulised osad. Kaebuse esitaja esitas kohtutäiturile sõlmitud üürilepingu, näitas ette ja esitas kirjalikult loetelus, millised kinnisasja päraldised kuuluvad kaebuse esitajale, paludes teha arestimisakti märke avaldajale kuuluva vara suhtes. Kohtutäituri abi teatas, et ta akti kohapeal ei koosta ja teeb seda büroos 02.08.2011.a. Kaebuse esitaja palus nii suusõnaliselt kui ka kirjalikult kohtutäituril kanda arestimisakti märkuste lahtrisse märge täitemenetluse seadustiku (TMS) § 73 lg 2 alusel, et loetletud päraldised kuuluvad kaebuse esitajale ja nimetatuid mitte arestida ja arestimise aktis kajastada, et kaebuse esitaja on arestitud kinnisasja otsene valdaja. Samuti avaldas kaebuse esitaja, et ehitistel puudub kasutusluba, millest oli kaebuse esitada teada saanud vahetult enne kinnisasja ülevaatust kohtutäituri poolt, paludes ka märgitud asjaolu kanda arestimisakti märkuste lahtrisse märkena. Kohtutäitur koostas 02.08.2011.a. kinnisasja arestimise akti, millest avaldaja sai teada, et arestimisakti märkustes ei kajastanud avaldajale kuulunud vara ega asjaolu, et elamul puudub ehitusluba. 12.08.2011.a. esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele paludes tühistada aresti kaebuse esitajale kuuluvatele päraldistele elamu boksides A ja B. Kaebuse kohta tegi kohtutäitur 02.09.2011.a otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Kaebust 02.09.2011.a. kohtutäituri otsusele avaldaja ei esitanud, kuna kohtutäitur teatas kaebuse esitajale kohtule kaebuse esitamise tähtaja jooksul (s.o 05.09.2011.a), et kaebuses nimetatud arestitud ese kinnistu registriosa nr XXX sellel asuvate oluliste osadega puudub, kuna võlgnik on kohtutäituri kontrolli all moodustanud 01.09.2011.a kandega kaks korteriomandit nimetustega XXX(registriosa nr XXX) ja XXX(registriosa nr XXX) (kaebuses ilmselt ekslikult märgitud XXXja XXX). Kohtutäitur esitas kaebuse esitajale kaks uut arestimise akti kuupäevaga 05.09.2011.a, millega arestis kaks võlgniku korteriomandit – XXX ja XXX. Ka nendest arestimise aktidest ei nähtunud, et kaebuse esitajale kuuluvad järgmised XXX asuvad päraldised: terrass, lae ning seina külge kinnitatud valgustid, sanitaartehnika loetelus: vann, vannisegistid, kraanikauss, elektripliit, pesumasin, külmkapp, ülemise korruse rõduukse klaas. Sarnaselt puudub märge korteriomandis XXX asuvate avaldajale kuuluvate järgmiste päraldiste kohta: terrass, lae ning seina külge kinnitatud valgustid, köögimööbel, sauna sisustus, sanitaartehnika (loetelus: kraanikauss, elektripliit, pesumasin, külmkapp). Seetõttu esitas avaldaja kaebused kahe kohtutäituri poolt 05.09.2011.a. koostatud kinnisasja arestimise akti osas. Kohtutäitur 10.10.2011.a otsusega võlgniku kaebusi ei rahuldanud. Täitur leidis otsuses, et TMS § 143 sätestab nõuded andmetele, millised peavad olema kajastatud arestimise aktis ning et täituril puudub kohustus määrata arestitud asja otseseid ja kaudseid valdajaid.
Arestimise aktis sisaldub loetelu, mida on keelatud kinnisasjalt eemaldada. Kohtutäitur märkis otsuses, et avaldajal on õigus pöörduda kohtu poole hagiga TMS § 73 ja § 222 sätestatud korras. 10.10.2011.a otsuse sai avaldaja kätte 11.10.2011.a
4.25.10.2011.a määrusega jättis kohus avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
5.07.11.2011.a kohtule esitatud vastuses leiab kohtutäitur, et kaebuses toodud asjaolud ei anna alust kaebuse rahuldamiseks ning kohtutäitur jääb oma 10.10.2011.a otsuses toodud seisukohtade juurde.
6.Sissenõudja ega võlgnik ei ole oma seisukohta kaebuse osas kohtule esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
7.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Vastavalt TMS § 217 lg-le 1 võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS § 218 lg 1 järgi võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. TMS § 218 lg-st 2 tulenevalt vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul. Avaldajat kui hüpoteegiga koormatud kinnisasjade üürnikku tuleb lugeda TMS § 5 lg 1 mõttes täitemenetluse osaliseks, kui muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Seega on tal õigus TMS § 217 lg 1 ja § 218 lg 1 kohaste kaebuste esitamiseks. Kohtule esitatud kaebuses väidetu kohaselt sai kaebuse esitaja kohtutäituri 10.10.2011.a otsuse kätte 11.10.2011.a. Kohtule edastatud täiteasja materjalid ei võimalda teha otsuse kättetoimetamise aja kohta teistsugust järeldust. Seega on kaebus esitatud TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kohus vaatab esitatud kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 7. lõike kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
9.Kinnisasja arestimiseks koostab kohtutäitur akti, milles peavad sisalduma TMS §-s 143 märgitud andmeid, s.o sissenõude aluseks olev täitedokument; kinnistusraamatu andmed kinnisasja kohta; kinnisasja päraldised ja olulised osad; kinnisasja hind ning ehitiste mõõtmed, ruumide arv ja otstarve. Kinnisasja arestimisakti koostamisel tuleb TMS §-st 137 lähtuvalt arvestada lisaks TMS § 75 nõuetega. Kohtu hinnangul vastavad nii 02.08.2011.a kui 05.09.2011.a koostatud kinnisasjade arestimise aktid (vt toimik, II kd, lk 18-25, 70-75 ja 76-82 ülalosundatud nõuetele. Kohtutäituri käsitluse järgi on ta 05.09.2011.a koostatud aktidega parandanud 02.08.2011.a arestimise akte seoses arestitud kinnisasja korteriomanditeks jagamisega. Seega puudub alus kohustada kohtutäiturit kinnisasjade arestimise akte avaldaja poolt soovitud viisil täiendama. Kohus märgib, et võimalikud väheolulised vormistuslikud vead ei annaks veel alust arestimisakti tühiseks pidada. TMS § 55 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral.
2-11-50902
10.Avaldaja on kaebustes soovinud muu hulgas väidetavalt temale kuuluva vara aresti alt vabastamist. Ilmselt ongi see avaldaja poolt kaebusega taotletav tegelik eesmärk. Samas ei ole kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebus selleks praegusel juhul kohane õiguskaitsevahend. Kaebusega ei ole avaldajal võimalik eelnimetatud eesmärki saavutada. Tulenevalt TMS §-st 73 ja §-st 222 tuleb isikul, kes nimetab arestitud vara enda omandis olevaks, esitada kohtusse vara arestist vabastamise hagi. Kohtutäituril ei ole pädevust lahendada vaidlust omandiõiguse üle ega ilma sissenõudja nõusolekuta vabastada vara aresti alt. Eeltoodut on kinnitanud ka Riigikohus oma lahendites (vt nt: Riigikohtu 07.06.2004.a otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-77-04, p 15 ja 3-2-1-78-04, p 14). Kui avaldaja leiab, et temale kuuluv vara on arestitud, on tal seega õigus esitada oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse hagi temale kuuluva vara arestist vabastamiseks TMS § 222 lg-te 1 ja 3 kohaselt sissenõudja ja võlgniku vastu (vt: Riigikohtu 14.02.2007.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-06, p 8). Formaliseerituse printsiibist lähtuvalt ei ole kohtutäituril pädevust lisaks valdussuhte ja registriandmete kontrollimisele muid omandiõigust tõendavaid dokumente või asjaolusid uurida. Kuivõrd kohtutäituril ei ole omandivaidluste lahendamise pädevust, ei too avaldaja poolt vara talle kuulumisele viitamine automaatselt kaasa asja aresti alt vabastamist. Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur avaldajale vähemalt 02.09.2011.a otsuses (avaldaja 12.08.2011.a kaebuse kohta) eelnimetatud õiguslikke aspekte ka selgitanud, sh õigust esitada hagi vara arestist vabastamiseks (vt toimik, II kd, lk 63-64). Samuti on kõikides arestimise aktides selgitatud TMS § 222 lg 1 sisu, mille kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub.
11.Kaebuse esitaja väidab, et palus nii suusõnaliselt kui ka kirjalikult kohtutäituril kanda arestimisakti märkuste lahtrisse märke TMS § 73 lg 2 alusel, et vaidlusalused päraldised kuuluvad kaebuse esitajale ja nimetatuid mitte arestida ja arestimise aktis kajastada. Kaebuses nimetatud arestimisaktides puuduvad märked vastuväidete esitamise kohta päraldiste kuuluvuse osas. Samas ei mõjuta avaldaja poolt esitatud vastuväidete fikseerimata jätmine arestimise kehtivust ega ka kaebuse esitaja õiguslikku positsiooni täitemenetluses. TMS § 222 lg 1 kohase hagi vara arestist vabastamiseks peaks avaldaja esitama sõltumata sellest, kas arestimisakt märget vastuväite kohta sisaldab. Avaldaja poolt väidetavalt esitatud palve temale kuuluvaid päraldisi mitte arestida ja jätta arestimise aktis kajastamata rahuldamiseks puudus kohtutäituril õiguslik alus. Arestitud asja arestist vabastamine kohtutäituri poolt täitemenetluse ajal on võimalik TMS §-s 77 sätestatud alustel ja korras. Muu hulgas vabastab kohtutäitur TMS § 77 lg 1 järgi asja arestist sissenõudja taotlusel ja võlgniku nõusolekul. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt vabastab kohtutäitur asja arestist ka kolmanda isiku avalduse alusel, kui on ilmne, et ta on arestinud kolmandale isikule kuuluva asja. TMS § 77 lg-s 1 või 2 nimetatud asjaolude esinemist ei ole kohus käesolevas menetluses tuvastanud. Igal juhul annab TMS § 77 lg 3 norm kohtutäiturile õiguse keelduda kolmanda isiku taotlusel asja arestist vabastamast.
12.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus avaldaja kaebuse rahuldamata ning kohtutäituri Elin Vilippus 10.10.2011.a otsuse täiteasjas nr 022/2011/4727 muutmata.
13.Seonduvalt avaldaja poolt kaebuses esitatud väidetega märgib kohus täiendavalt järgmist.
14.Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 57 lg-le 1 loetakse päraldiseks vallasasja, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja
sellele vastava ruumilise seose kaudu. Kinnisasi kirjutatakse üles koos päraldiste ja muude esemetega, millele ulatub hüpoteek (TMS § 139 ja § 142 lg 1). Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 343 lg-le 1 ulatub hüpoteek kinnisasja osadele, päraldistele ja viljadele, välja arvatud päraldised, mis ei ole kinnisasja omaniku omandis. Samas tuleb arestimisel vallasasjade puhul eeldada valdaja omandit (AÕS § 90 lg 1), samuti valduse seaduslikkust ja heausksust (AÕS § 34 lg 2 ja § 35 lg 3). Asja omanik peab vaidluse korral tõendama, et selle valdaja valdab talle kuuluvat asja (AÕS § 82 lg 1). Sellest johtuvalt saab täitur arestimisel eeldada, et võlgniku valduses või talle kuuluvates ruumides asuvad kinnisasja päraldised kuuluvad võlgnikule. Nagu kohus on juba märkinud, ei too kolmanda isiku poolt vara talle kuulumisele viitamine automaatselt kaasa asja aresti alt vabastamist. Vara omanikul on õigus hageda asja aresti alt vabastamise kohtu korras (TMS § 73 ja § 222 lg 1). Täitemenetluse käigus koostatud kinnisasjade arestimise aktides on kohtutäitur märkinud ära loetelu kinnisasja päraldistest ja olulistest osadest, mida on keelatud kinnisasjalt eemaldada. Kohtutäitur on 10.10.2011.a otsuses võlaõigusseaduse §-de 285 ja 286 normide alusel põhjendatult järeldanud, et juhul kui üürnik on teinud kinnisasjale parendusi või muudatusi, võib tal üürilepingu lõppemisel olla küll õigus mõistlikule hüvitisele, kuid see ei välista parenduste käigus kinnisasjale liidetud vallasasjade saamist kinnisasja päraldisteks või selle olulisteks osadeks, millele hüpoteek ka laieneb.
15.Kohtu hinnangul ei pidanud kohtutäitur arestimisaktis eraldi tähistama kinnisasjade otsest ja kaudset valdajat. Sundtäitmise läbiviimise seisukohalt puudub selleks vajadus. Vastavalt TMS § 147 lg-le 1 jäetakse arestitud kinnisasi võlgniku valdusse ning korrapärase majandamise piires võlgniku valitseda ja kasutada (välja arvatud kinnisasja sundvalitsemisele määramise puhul). Asja materjalidest nähtuvalt oli enne kinnisasjade arestimist sõlmitud avaldaja ja võlgniku vahel korteriomandite XXXning XXXsuhtes (algselt XXX) üürileping (vt toimik, II kd lk 196-200 ja III kd, lk 1). Lepingus oli muu hulgas määratletud kinnisasjade valdamise ja kasutamisega seonduv. Kaebuse esitaja on tema enda väidetest lähtuvalt üürilepingu alusel nende kinnisasjade otsene valdaja. Kohus nõustub kohtutäituri poolt 10.10.2011.a otsuses märgitud seisukohaga, et eeltoodust lähtuvalt saab kinnisasjade valitsemise ning kasutamise õiguse säilimist üürnikule käsitleda vastavalt TMS § 147 lg-le 1. Juhul kui üürileandja rikub üürilepingust tulenevaid kohustusi, on üürnikul õigus rakendada seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid. Täitur ei saa täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt anda õiguslikke hinnanguid kinnisasja omaniku (kui üürileandja) ja üürniku vahel sõlmitud üürilepingutele, nende tingimustele või üürileandja käitumisele.
16.Menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 1 esimese lause ja sama paragrahvi 10. lõike alusel avaldaja kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
17.Tulenevalt TMS § 218 lg-st 3 võivad täitemenetluse osalised ja kohtutäitur esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.
2-11-50902 Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.