Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-16-16445

XXXXXXXXXXX.

Menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 2 alusel OÜ Pecunia Rebus kanda.

Edasikaebamise kord

Võlgnikul on õigus määrusele esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldajal on õigus määrusele esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutisel pankrotihalduril on õigus esitada määruskaebus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Menetluse käik. 01.11.2016.a esitas OÜ Pecunia Rebus Pärnu Maakohtusse pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on esitanud koos avaldusega võlanimekirja ja seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus jättis esitatud avalduse käiguta 07.11.2016.a ja andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 11.11.2016.a esitas avaldaja täiendatud pankrotiavalduse. Kohus 14.11.2016.a määrusega võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Ajutise pankrotihalduri 02.12.2016.a aruanne. Ajutine haldur on esitanud kohtule aruande vastavalt PankrS § 22 lg 5.

Tsiviilasi nr 2-16-16445

Tsiviilasi nr 2-16-16445 Tower, 19th floor, Suite H, Panama City, Republic of Panama, esindaja Chaim DO). Tegemist on nn. madala maksumääraga riikides registreeritud ettevõtetega. Eelnimetatud laenusaajad pidid laenud tagastama 02.01.2016. Väidetavalt on mõlema firma esindajad Pecunia Rebus OÜ eelmisele juhatuse liikmele kirjalikult teatanud, et nad on maksejõuetud, ega ole võimelised saadud laene tagastama. Võlgniku sõnul on Intest Group limited võlgnevus Pecunia Rebus OÜ ees 369 000€ ja Eritana Trade võlgnevus 435 000€. Kuna muid varasid Pecunia Rebus OÜ-l ei olnud, siis ei olnud tal võimalik 10.01.2016 SIA-le ASK laenu tagastada. Võlausaldaja on nõudnud võlgnikult laenusumma kohest tagastamist ja esitanud pankrotihoiatuse . Ajutine haldur on võlgnikul palunud endale esitada kõik asjasse puutuvd laenulepingud (st nii laenu võtmise, kui laenu andmise kohta), samuti SIA-ga ASK, Intest Group limited ja Eritana Trade toimunud kirjavahetuse. Võlgniku esindaja on ajutisele haldurile vastanud, et küsitud lepingud saab ta tehnilistel põhjustel kätte alles nädalavahetusel ( 3-4.12) ning käesoleva aruande esitamise ajaks ei ole lepinguid ajutisele haldurile veel esitatud.

FINANTSANDMED:

Pecunia Rebus OÜ registripidajale ühtegi majandusaasta aruannet esitanud ei ole. Arvestades, et ühing kanti registrisse 04.02.2015, oleks tulnud 2015.a. majandusaasta aruanne esitada hiljemalt 30.06.2016. Ajutisele haldurile on võlgniku esitanud bilansi 31.12.2015/14.11.2016 seisuga. Esitatud bilansist nähtub, et seisuga 31.12.2015 oli võlgnikul vara 805 697 € ja kohustusi kokku 806 500 €. Esimese tegevusaasta kahjum oli 3 303 € ning omakapital negatiivne 803€ ulatuses. 2016.a. on lootusetuna maha kantud väljaantud laenud 804 000€ , millest lähtuvalt tekkis samas suuruses aruandeperioodi kahjum. Muude varade ja tegevuste puudumise tõttu on omakapital negatiivne – 805 000€. Võlgniku esindaja sõnul Pecunia Rebus OÜ(-l): - igasugune vara puudub - on kaks lootusetut nõuet nn. madala maksumääraga piirkonna äriühingute vastu kokku summas 804 000€ ( 369 000€ ja 435 000€) - puuduvad väärtpaberid, käendus- ja garantiikohustused, raha kassas, kehtivad lepingud , sh üüri- ja rendilepingud , võlgnevused töötajatele, ostuvõlad - suhtes ei ole täitemenetlusi algatatud - valduses ei ole teistele isikutele kuuluvat vara - puudub teistelt isikutelt tagasinõutav vara - suhtes ei ole pooleliolevaid kohtuvaidlusi ja pole tehtud kohtulahendeid - ei ole maksuvõlgu Ajutisele pankrotihaldurile esitatud päringuvastustest ilmneb, et Pecunia Rebus OÜ - omandis ei ole olnud ega ole ka praegu kinnisasju - puuduvad seosed teiste äriühingutega - nimele ei ole praegu, ega ole ka varem registreeritud transpordivahendeid ega väikelaevu - varale ei ole seatud kommertspante - ta ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena - puuduvad maksuvõlad

4 (10)

Tsiviilasi nr 2-16-16445 - puuduvad teadaolevalt pangakontod. Arvelduskonto nr. EE551010220240155226 SEB Pank AS-is suleti võlgniku taotlusel 29.01.2016.a. ning konto jääk sulgemisel oli 0,01 €. Kogutud andmete põhjal jääb arusaamatuks: 1) Miks andis Lätis juba 25 aastat tegutsenud laevaehitus ja –remondifirma SIA ASK sisutule ja ilma tegevuseta Eesti äriühingule Pecunia Rebus OÜ teadaolevalt tagatiseta laenu 805 000 € 2) Miks laenas Pecunia Rebus OÜ laenatud raha edasi Marshalli saarte ja Panama firmadele ja seda teadaolevalt ilma igasuguste tagatisteta.

kokku: 805 000,00 € 805 000,00 €

kokku: 00,00 €

Võlgniku esindaja sõnul on Pecunia Rebus OÜ-l nõue kahe madala maksumääraga piirkonnas registreeritud ühingu vastu kokku summas 804 000€, kuid tegemist pidi olema maksejõuetute firmadega ja seetõttu on nõuded lootusetuna maha kantud. 4.3 Esialgne hinnang võlgniku varade ja võlgade seisule Võlgnikul on võlgu vähemalt 805 000 € suuruses summas. Võlgnikul teadaolev vara puudub. Lähtudes eelnevast on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 5.Ajutise halduri arvamus TAGASIVÕITMISE VÕIMALUSTE KOHTA Käesoleva aruande koostamise ajaks ei ole ajutisele haldurile esitatud andmeid, mille kohaselt võlgnik oleks teostanud tagasivõidetavaid tehinguid Pankrotiseaduse mõistes.

5 (10)

Tsiviilasi nr 2-16-16445 Maksejõuetuse tekkimise ajaks on märgitud jaanuar 2016, kui selgus et väljaantud laenud on lootusetud ja seega puuduvad vahendid oma võlausaldajale laenu tagastamiseks. Tulenevalt PankrS § 22 lg 5 esitab ajutine haldur aruandes arvamuse selle kohta, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Juhul, kui ajutise halduri eelnevalt lk. 4 märgitud oletused vastaksid tegelikkusele võib antud asjas olla maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu . Samas on käesoleva pankrotiavalduse läbivaatamisel raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teo tuvastamine äärmiselt komplitseeritud, ajamahukas ning olulisi rahalisi vahendeid nõudev, kuna: 1) üheks osapooleks on Läti Vabariigis Läti äriühing ja tema töötajad 2) raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teo toimepanemises tuleks süüdistus esitada Pecunia Rebus OÜ-le laenu võtnud ja selle edasi laenanud endisele juhatuse liikmele, kelle elukoht on Läti Vabariik 3) 2016.a. jaanuaris toimunud Pecunia Rebus OÜ omaniku- ja juhatuse liikme vahetuses puudub kuriteo tunnustega tegu. Seega tuleks raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teo tuvastamisel kaasata Läti õiguskaitseorganid, vajadusel tõlgid, samuti Läti seadusandlust tundev esindaja, mis kõik eeldab menetluses piisavate rahaliste vahendite olemasolu. Käesoleva aruande koostamise ajaks puuduvad ajutisel halduril dokumentaalsed tõendid ning faktid, mille alusel saaks märkida, et Pecunia Rebus maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, millest lähtuvalt tuleb asub ajutisel halduril hetkel asuda seisukohale, et Pecunia Rebus OÜ maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Ajutise halduri tööperioodil oli võlgniku esindaja ajutisele haldurile kättesaadav, esitas päringutele vastuseid, kuid käesoleva aruande kohtule esitamise ajaks taotletud dokumente esitanud ei ole. Pecunia Rebus OÜ tervendamise võimalustest Käesoleva aruande koostamise seisuga ei ole ajutise halduri hinnangul Pecunia Rebus OÜ tervendamine võimalik. Võlgniku tegevus on lõppenud. Võlgnikul puuduvad vahendid võlgnevuste tasumiseks ja vahendid ning huvi tegevuse taaskäivitamiseks

6 (10)

Tsiviilasi nr 2-16-16445 Esitatud andmete kohaselt on võlgnikul 2 nõuet , kokku summas 804 000€, kuid tegemist on lootusetute nõuetega. Ajutise halduri hinnangul on nõuded Marshalli saarte ja Panama firmade vastu ning sealt tagatiseta ning tõenäoliselt lootusetute laenud tagasinõudmiseks puuduvad antud menetluses vahendid. Majandustegevus on lõppenud ja selle taaskäivitamiseks puuduvad vahendid. Käesolevas menetluses on pankrotiavalduse esitanud võlgnik. Pankrotiseaduse § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida ta on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Pecunia Rebus OÜ pankrotimenetluses on võlgnik alaliselt maksejõuetu, ajutisele haldurile kättesaadavatel andmetel puuduvad pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikud varad ja vahendid võimaliku nõude esitamiseks endise juhtorgani liikme vastu.

Tsiviilasi nr 2-16-16445

8 (10)

Tsiviilasi nr 2-16-16445 Võlgnikul puuudub vara ning igasugused vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja, võlgnik ega kolmas isik ei ole pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud 2 000 eurot tasunud (Pärnu Maakohtu 06.12.2016.a määrus). Kohus leiab, et märgitud asjaoludel tuleb Pecunia Rebus OÜ pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Samas kohus leiab, et võlgniku juhatuse liikme tegevuses on KarS § 384 tunnused. KarS § 384 lg.1 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku, tema seadusliku esindaja v. juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani v. seda asendava organi liikme poolt võlgniku varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähendamine v. maksejõuetus- karistatakse rahalise karistuse v. kuni kolmeaastase vangistusega. Võlgnik Pecunia Rebus OÜ (juhatuse liige N.Z.) on võtnud laenu summas 805 000 eurot Läti äriühingult SIA ASK ja raha edasi laenanud ilma igasuguse tagatiseta Marshalli saartel asuvale äriühingule Intest Group Limited ja Panama Vabariigis asuvale äriühingule Eritana Trade S.A., millega on Pecunia Rebus OÜ muutunud täielikult maksejõuetuks. Kohus leiab, et juhatuse liikme sellist käitumist saab pidada kohustustevastaseks. Juhatuse liige on rikkunud oma hoolsuskohustust kui ka majanduslikult kõige otstarbekamal viisil käitumise kohustust ning kahjustanud sellega võlausaldaja huve. Tegemist on äriühingule kahjulike tehingutega, mis on muutnud äriühingu maksejõuetuks ja mille tagajärjel Pecunia Rebus OÜ ei suuda saadud laenu tagasi maksta arvestades , et muu majandustegevus Pecunia Rebus OÜ-l üldse puudub. PankrS § 28 lg.1 järgi kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur v. kohus sellest prokurörile v- politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel: 1) pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi ja isikukood ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut. Kui pankrotivõlgnik on füüsilisest isikust ettevõtja, siis kustutatakse ta viivitamata äriregistrist; lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab Pecunia Rebus OÜ dokumentide hoidjaks Argo Särava, kes kohtuistungil andis ka sellekohase nõusoleku. Halduri tasu ja kulutused. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse; lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste 9 (10)

Tsiviilasi nr 2-16-16445 hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja; lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot. Ajutise pankrotihalduri poolt on esitatud tööaja ja kulude arvestus. Võlgnik vastuväiteid tööaja arvestusele ja tasu suurusele ei esitanud. Kohus rahuldab esitatud taotluse. Kohus määrab ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku tasuks xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui xxxxxxxxxxx eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Eeltoodu alusel tuleb ajutise halduri tasu xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot, hüvitada riigi arvelt seoses võlgnikul vara puudumisega ajutise halduri tasu katteks. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri tasu tuleb kanda vastavalt ajutise halduri korraldusele OÜ Pärnu Pinker Albert arveldusarvele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.