XXXX OÜ hagi XXXX AS vastu võla, viiviste ja kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
8178,49 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXXX OÜ (registrikood XXXX, asukoht
XXXX)
Hageja lepinguline esindaja: advokaat Kristjan Nõges (Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ, asukoht Meistri 12, 13517 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja: XXXX AS (XXXX Kuningriigi registrikood XXXX, asukoht XXXX, postiaadress Postboks XXX, XXXX, e-post: XXXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Sorga (bnt attorneys-at-law Advokaadibüroo OÜ, asukoht Tatari 6, 10116 Tallinn, e-post: [email protected]) Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
07. veebruar 2017 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Kristjan Nõges Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Sorga
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt XXXX AS hageja XXXX OÜ kasuks välja põhivõlgnevus summas 6808,18 eurot, kahjuhüvitis summas 720 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 105,66 eurot.
3.Mõista kostjalt XXXX AS hageja XXXX OÜ kasuks välja alates 30.09.2016 kuni põhinõude (6808,18 eurot) täitmiseni viivis protsendina põhinõudelt (6808,18 eurot) võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja XXXX AS kanda. 4.2 Mõista kostjalt XXXX AS välja hageja XXXX OÜ kasuks menetluskulud summas 2247,20 eurot.
2-16-14721 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2247,20 eurot) tuleb kostjal XXXX AS tasuda hagejale XXXX OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja XXXX OÜ esitas 30.09.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja XXXX AS vastu võla, viiviste ja kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palus hageja välja mõista kostjalt lepingulise võlgnevuse ehk põhinõude 9200 eurot, põhinõudelt seadusjärgses ulatuses arvestatud ning hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 1750,95 eurot, põhinõudelt seadusjärgses ulatuses arvestatava viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni, lepingulise kahjuhüvitise summas 720 eurot ning palus jätta kõik asja menetluskulud kostja kanda.
2.2014. aastal pidasid XXXX OÜ ning XXXX Kuningriigi äriühing XXXX AS läbirääkimisi töövõtulepingu sõlmimiseks, mille alusel hageja toodaks ja paigaldaks kostja treilerveoautodele kohandatud külgseinu. 10.04.2014 külastasid kostja juhatuse liige XXXX ja treilerispetsialist XXXX hageja Eestis asuvat kontorit ning tutvusid hageja poolt pakutavate lahendustega. 26.04.2014 tegi kostja hagejale hinnapäringu külgseinade paigaldamise maksumuse kohta ja hageja vastas, et külgseinade tootmine ja paigaldamine ühele treilerveokile maksab 9200 eurot. 28.04.2014 teatas kostja, et soovib ühte valmislahendust võimalikult kiiresti ning uuris, millal ta võiks saata hagejale treilerveoauto, et hageja saaks tööga alustada. Kostja treilerveoauto jõudis Eestisse 20.05.2014 ja hageja alustas kokkulepitud tööga. Töö sai valmis ja anti kostjale üle 22.05.2014.
3.03.06.2014 teatas kostja üldsõnaliselt, et on asunud vastu võetud tööd modifitseerima, kuivõrd ei ole mõningate lahendustega rahul. 02.07.2014 vastas hageja, et kostjale valmistati ja paigaldati täpselt selline lahendus, mida kostjale varasemalt näidati, ning nõudis kostjalt töö eest tasumist. 17.03.2015 andis hageja kostjale tehtud töö eest tasumiseks täiendava tähtaja. 26.03.2015 vastas kostja, et keeldub töö eest tasumast, sest hageja poolt valmistatud ja paigaldatud külgseinu ei tohi XXXX Kuningriigis kasutada, kuna need on liiga laiad.
4.21.06.2016 saatis hageja esindaja kostjale põhistatud nõudekirja. Hageja esindaja selgitas, et poolte vahelisele lepingulisele võlasuhtele kohaldub Eesti õigus, mille kohaselt ei ole kostjal alust keelduda oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Hageja esindaja andis kostjale kohustuste täitmiseks veelkord täiendava tähtaja, millise ületamisel lubas pöörduda kohtusse. Nõudekirja
2-16-14721 esitamisele järgnenud läbirääkimiste käigus avaldas kostja seaduslik esindaja XXXX, et nõustuks tasuma hagejale kokku mitte enam kui 4000 eurot, kui hageja loobuks oma nõuetest kostja vastu. Hagejale ei olnud sellistel tingimustel kompromissi sõlmimine aga vastuvõetav, mistõttu oli hageja sunnitud esitama oma nõude hagimenetluses. Nõudekirja esitamisega seonduvalt tekkis hagejale kohtueelsete õigusabikulude näol otsene varaline kahju summas 720 eurot.
5.Hageja kui teenuse osutaja tegutseb Eesti Vabariigis, kostja kui teenuse tellija aga XXXX Kuningriigis. Hageja leidis, et seega on tsiviilõigussuhtel puutumus mitme riigi õigusega, mistõttu tuleb käsitleda ka rahvusvahelise kohtualluvuse ja kohaldatava õiguse küsimusi. Suhetes XXXX Kuningriigiga reguleerib tsiviil- ja kaubandusasjades kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist alates
1.jaanuarist 2010. a nn XXXX 2007 konventsioon1. XXXX konventsiooni artikli 5 punkti 1 alapunkt a sätestab, et isiku, kelle alaline elukoht on konventsiooniga seotud riigis, võib lepingutega seotud asjade puhul kaevata selle konventsiooniga seotud riigi kohtusse, kus tuli täita lepingus sätestatud kohustus. XXXX konventsiooni artikli 5 punkti 1 alapunkt b täpsustab, et teenuste osutamise lepingu puhul käsitletakse lepingus sätestatud kohustuse täitmise kohana seda konventsiooniga seotud riiki, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või oleks tulnud osutada. Käesoleval juhul osutati kostjale teenuseid Eesti Vabariigis. Kostja poolt tellitud külgseinad valmistati ja paigaldati kostja treilerveoautole hageja tegevuskohas. Seetõttu ning juhindudes TsMS § 72 lg 1 p-st 1 kuulub vaidlus lahendamisele Harju Maakohtus.
6.Alates 17.12.2009 kohaldavad Eesti Vabariigi kohtud teise riigi õiguse puutumusega tsiviilasjades Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (nn Rooma I määrus). Rooma I määruse artikli 3 punkt 1 sätestab, et lepingu suhtes kohaldatakse lepingupoolte valitud õigust. Valik tuleb teha sõnaselgelt või nähtuma selgelt lepingutingimustest või juhtumi asjaoludest. Omal valikul võivad pooled valida kas terve lepingu või üksnes mõne selle osa suhtes kohaldatava õiguse. Rooma I määruse artikli 4 punkt 1 alapunkt b sätestab, et kui lepingu suhtes kohaldatavat õigust ei ole valitud vastavalt artiklile 3, siis kohaldatakse teenuse osutamise lepingule selle riigi õigust, kus on teenuse osutaja harilik viibimiskoht. Rooma I määruse artikli 19 punkt 1 kohaselt käsitatakse äriühingute ja muude juriidiliste isikute või organiseeritud ühenduste hariliku viibimiskohana peakontori asukohta. Hariliku viibimiskoha kindlaksmääramisel lähtutakse lepingu sõlmimise ajast. Käesoleval juhul ei ole pooled sõlminud kokkulepet kohaldatava õiguse suhtes. Seetõttu kohaldub poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingule selle riigi õigus, kus on teenuse osutaja harilik viibimiskoht. Hageja oli seisukohal, et kuivõrd teenuse osutajaks oli hageja, kelle peakontor asub ja asus lepingu sõlmimise ajal Eesti Vabariigis, kohaldub poolte vahel sõlmitud lepingule Eesti Vabariigi õigus.
7.Hageja esitas kostjale pakkumuse elektronkirja teel 27.04.2014, milles vastas kostja poolt 26.04.2014 esitatud päringule ja selgitas, et külgseinade paigaldamine ühele treilerveoautole maksab 9200 eurot. Kostja esitas hageja pakkumusele omapoolse nõustumuse 28.04.2014, milles vastas hageja poolt 27.04.2014 esitatud pakkumusele, et soovib üht valmislahendust nii pea kui võimalik ja uuris, millal saaks töödega alustada. Hageja sai kostja poolt esitatud nõustumuse kätte selle esitamise päeval, mistõttu on poolte vaheline leping sõlmitud 28.04.2014. Kuivõrd poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt oli hageja kohustuseks valmistada ja paigaldada kostja treilerveoautole külgseinad ning kostja kohustuseks tasuda hagejale selle eest 9200 eurot, vastab poolte vahel sõlmitud leping töövõtulepingu tunnustele vastavalt VÕS § 635 lg-le 1. Hageja poolt teostatud töö valmis 22.05.2014 ja anti samal päeval kostjale üle. Töö üle vaatamisel ei esitanud kostja töö suhtes mitte ühtegi pretensiooni.
8.Kostja on keeldunud töö eest tasumast ettekäändel, et hageja poolt valmistatud ja paigaldatud külgseinad on niivõrd laiad, et XXXX Kuningriigi õigusaktide sätted ei luba XXXX Kuningriigis nende kasutamist. Kostja poolt kirjeldatud ettekääne oma lepinguliste kohustuste täitmata jätmiseks kvalifitseerub VÕS § 641 lg 2 p 3 järgi, mille kohaselt ei vasta töö lepingutingimustele, kui töö kasutamist takistavad õigusaktide sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi
2-16-14721 teadma. Hageja ei ole teadlik, kas kostja väide töö kasutamist keelavate XXXX Kuningriigi õigusaktide sätete olemasolust vastab tõele või mitte. Eeltoodust sõltumata ei tooks selline asjaolu aga kaasa töö lepingutingimustele mittevastavust. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne selgitab täiendavalt, et töövõtulepingu objekti kasutamist takistavatest õigusakti sätetest teadmise või teadma pidamise hindamisel tuleb arvestada, et töövõtjalt saab reeglina eeldada üksnes töö teostamise kohas kehtivate (st siseriiklike) õigusaktide teadmist. Enne töö valmimist ei osundanud kostja mitte kordagi mingisugustele XXXX Kuningriigi õigusaktide sätetele, mida hageja pidanuks töö teostamisel silmas pidama. Kuivõrd väidetav probleem seisneb aga töö laiuses, on oluline märkida, et ka selles osas ei esitanud kostja mitte mingisuguseid konkreetseid nõudmisi, nt mõõtmeid. Kostja üksnes tutvus hageja poolt valmistatud näidistootega, kiitis selle heaks ning teatas, et soovib täpselt samasugust lahendust. Kostjale valmistati ja paigaldati täpselt samasugune lahendus.
9.Eeltoodust tulenevalt oli hageja poolt teostatud töö poolte vahel sõlmitud lepingutingimustega täies kooskõlas. Hageja valmistas ja paigaldas kostja treilerveokile täpselt sellise lahenduse, mida oli kostjale varasemalt näidatud ning mida kostja soovis. Seetõttu oli kostja kohustatud töö eest tasuma ka juhul, kui XXXX Kuningriigi õigusaktide sätted töö kasutamist tõepoolest takistavadki. Kuivõrd hageja töötasu nõue muutus sissenõutavaks töö valmimisel ehk 22.05.2014, oli hageja viivisenõude suuruseks hagi esitamise seisuga 1750,95 eurot. Kostja oli rikkunud lepingulist kohustust, mis seisneb töö eest tasumises. Kirjeldatud rikkumine ei ole vabandatav, mistõttu vastutas kostja kohustuse rikkumise eest. Seetõttu oli hagejal õigus nõuda koos kohustuse täitmisega ka kahju hüvitamist. Hagejale tekkis otsene varaline kahju kohtueelsete õigusabikulude näol summas 720 eurot, mida hageja kandis kostjalt hüvitise saamiseks. Kui kostja ei oleks kohustust rikkunud, ei oleks hageja pidanud esitama kostjale nõudekirja ega kasutama sellel eesmärgil õigusabi. Hageja viitas, et Riigikohus on kinnitanud, et kohtueelsed õigusabikulud on otsese varalise kahjuna hüvitatavad.
10.03.10.2016 esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse. Hageja viitas, et hagiavalduse punktides 6 ja 7 selgitas hageja, et on kostjaga pidanud ka kompromissläbirääkimisi, mille käigus avaldas kostja, et nõustuks kohtuvälise lahenduse nimel tasuma 4000 eurot. Hagejale ei olnud sellistel tingimustel kompromissi sõlmimine vastuvõetav. Vahetult pärast hagiavalduse esitamist sai hageja teadlikuks aga asjaolust, et vaatamata kostja ülalkirjeldatud ettepaneku tagasilükkamisele on kostja 21.07.2016 ikkagi sooritanud hagejale ülekande summas 4000 eurot. Kõnealune asjaolu jäi hagejale esialgu märkamatuks, sest kostja ei teavitanud hagejat ülekande sooritamisest. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 376 lg 4 p-st 2 leidis hageja, et esineb alus haginõude vähendamiseks.
11.Nii võlaintressi (sh viivisevõla) kui ka põhivõla olemasolul loetakse raha maksmisel VÕS § 88 lg 8 järgi, et täitmine on toimunud esmalt sissenõutavaks muutunud intressi ja lõpuks põhikohustuse katteks. Seetõttu tuleb kostja poolt 21.07.2016 hagejale sooritatud rahaülekanne summas 4000 eurot lugeda esmalt 21.07.2016 sissenõutavaks muutunud viiviste katteks ning seejärel põhikohustuse katteks. 21.07.2016 oli hageja viivisenõude suuruseks 1608,18 eurot. Kuivõrd 1608,18 eurot kostja 4000 euro suurusest rahamaksest tuleb lugeda viivisnõude katteks, jääb kostja põhikohustuse katteks 2391,82 (4000–1608,18) eurot. Järelikult oli 21.07.2016 hageja põhinõude suuruseks 6808,18 (9200–2391,82) eurot. Hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste suuruseks on järelikult 105,66 eurot. Hagi täpsustuse kohaselt palus hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks lepinguline võlgnevus ehk põhinõue 6808,18 eurot, põhinõudelt seadusjärgses ulatuses arvestatud ning hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 105,66 eurot, põhinõudelt seadusjärgses ulatuses arvestatav viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni, lepinguline kahjuhüvitis summas 720 eurot ning hageja palus jätta kõik asja menetluskulud kostja kanda. Kuivõrd haginõude vähendamisega väheneb ka hagihind, siis tasus hageja riigilõivu ettenähtust rohkem ning seetõttu taotles enam tasutud osas
2-16-14721 riigilõivu tagastamist summas
EEXXXXXXXXXXXX.
eurot
hageja
(XXXX
OÜ)
arveldusarvele
nr
12.23.01.2017 esitas hageja vastuse kostja seisukohtadele. Kostja väitis, et hageja poolt valmistatud külgseinad olid oluliste puudustega – liiga laiad. Samuti väidab kostja, et külgseinad olid ka ebastabiilsed. Väited sellistest puudustest on aga ekslikud ja tõendamata. Hageja märkis, et töö valmistati 100 protsendiliselt kostja poolt heaks kiidetud näidise järgi. Hageja on juba selgitanud, esitanud ka tõendid sellest, et kostja tuli näidislahendusega tutvumiseks oma ekspertidega spetsiaalselt isegi Eestisse. 10.04.2014 hageja juures toimunud kohtumisel tehti kostjale põhjalik ülevaade mitte ainult näidislahendusest kui lõpptulemusest, vaid ka selle tootmisprotsessist. Kostjal oli võimalik tutvuda kõikide detailidega ning saada vastused kõikidele oma küsimustele. Kusjuures näidislahendusele viitas hageja isegi veel oma 27.04.2014 hinnapakkumises, millele on suurelt lisatud pilt näidislahendusest kui lõpptulemusest. Seetõttu on puuduste hindamise ainsaks kriteeriumiks sama näidislahendus, mida kostjale põhjalikult tutvustati ning mille järgi töö valmistati. Kostja saab tugineda puudustele ainult juhul, kui kostja tõendab, et töö ei vasta näidislahendusele. Töö aga vastas näidislahendusele täielikult, sest põhines eelnevalt välja töötatud tootmistehnoloogial, millest kõrvale kaldumine olnuks oluliselt raskem kui selle järgimine.
13.Lisaks eelnevale märkis hageja, et töö väidetavaks puuduseks ei saa mitte mingil juhul olla asjaolu, et treileri laius koos külgseintega on suurem kui 2,55 meetrit, seda neljal alljärgneval erineval põhjusel. Asjaolu, et külgseinad muudavad treileri laiemaks kui 2,55 meetrit, on paratamatu, sest 2,55 meetrit on puhtalt treileri enda laius. Seetõttu muudavad treileri külgedele paigaldatavad mis tahes lisad (nt külgseinad) treileri tahes tahtmata laiemaks. Asjaolu, et külgseinad muudavad treileri laiemaks kui 2,55 meetrit, oli kostjale teada juba enne töö tellimist. See nähtub selgelt kostja 25.03.2014 elektronkirjast, milles kostja märgib, et hetkel on treileri laiuseks 2,55 meetrit ning uurib, kui laiaks muutub treiler pärast külgseinade paigaldamist. Asjaolu, et koos külgseintega on treiler laiem kui 2,55 meetrit, ei ole vastuolus Eesti Vabariigi õigusaktidega. Kostja poolt õigesti viidatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse alaliigituse „üldnõuded sõiduki mõõtmetele ja massidele“ p 5 b kohaselt ei arvestata sõiduki laiuse mõõtmisel tendi (s.o külgseinte) ohutus- ja kaitsevahendeid, millisena liigituvad ka tendi (s.o külgseinte) kinnitusvahendid. Kostjale üle antud töö oli täpselt sama lai, kui töö valmistamise aluseks olnud näidislahendus. Kuna töö tehti näidise järgi ja vastas näidisele, ei saanud sellel esineda ka puudusi.
14.Hageja hinnangul ei ole usutavad ka kostja poolt esitatud väiteid sellest, et XXXX Kuningriigis on hageja poolt paigaldatud külgseinte kasutamine keelatud. Kostja poolt esitatud „XXXX riikliku teedeameti kontroll-leht 16.11.2016“ on tõendina väärtusetu. Viidatud kontroll-lehes on üksnes nenditud, et mõõdetud laius koos külgkaitse hoidikutega on 263 cm. Kontroll-lehes pole sõnagi selle kohta, et mõõdetud laius oleks millegagi vastuolus. Veel enam – 18.05.2016 nägid hageja koostööpartnerid XXXX XXXX sadamas hageja poolt valmistatud külgseintega kostja treilerveokit kaupa laadimas. Seega on kostja väited töö kasutuskõlbmatusest ainetud, sest kostja kasutab tööd ikka veel.
15.Töö ülevaatamisele järgnenud kahe kuu jooksul (22.05.2014-22.07.2014) kontakteerus kostja hagejaga ainult ühel korral ning seda 03.06.2014 saadetud elektronkirja teel, milles selgitas, et polnud rahul „osade lahendustega“ ning et esines probleeme „süsteemi laiusega“. Selliseid etteheiteid ei saa pidada puuduste täpseks kirjeldamiseks. Kuivõrd kostja ei kirjeldanud väidetavaid puudusi piisavalt täpselt, on ta minetanud oma õiguse neile tugineda. Eeltoodust sõltumata soovis hageja veelkord siiski toonitada, et tegelikkuses ei esinenud kostjale üle antud tööl mitte ühegi puudust, mille eest hageja võiks vastutada, sest kostjale üle antud töö vastas täielikult töö valmistamise aluseks olnud näidislahendusele.
2-16-14721
16.Kostja lepingulise esindaja hinnangul tuleks menetluskulude kostja kanda jätmisel arvestada, et hageja on pärast hagi esitamist hagist osaliselt loobunud. Selline väide ei vasta aga tõele, kuivõrd hageja korrigeeris enda nõuet enne seda, kui kohus oli hagi menetlusse võtnud ja kostjale kätte toimetanud. Menetluses olev hagi on püsinud muutumatuna, mistõttu tuleb kostjal kanda jätta kõik menetluskulud, tervikuna. Kostja lepingulise esindaja hinnangul kaalub kostja vastuhagi esitamist, et saada tagasi hagejale makstud 4000 eurot. Kostja sõnul tasus ta hagejale 4000 eurot arusaamaga, et poolte vahel on sõlmitud kompromiss. Tegemist on kohut teadlikult eksitava väitega, kuivõrd kostja ettepanekule, mille kohaselt kostja „võiks kaaluda 4000 euro maksmist“, vastas hageja selgesõnaliselt, et „4000 eurot on kaugel sellest, mida võiksime aktsepteerida kompromissina“.
KOSTJA VASTUVÄITED
17.Kostja vaidles 20.12.2016 vastuses hagile täies ulatuses vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
18.Pooled sõlmisid töövõtulepingu kostja treilerveokile külgseinade (küljepaneelide) tootmiseks ja paigaldamiseks. Leping sõlmiti e-kirjade vahetamise teel 27.04.2014 hageja pakkumuse ja kostja 28.04.2014 nõustumuse teel. Kostja tellis hagejalt nõuetele vastavate külgseinte tootmise ja paigaldamise tema treilerveokile, kohustudes tasuma 9 200 eurot. Kostja treilerveok jõudis Eestisse 20.05.2014. Hageja sai treilerveoki külgseinade paigaldamise valmis ja andis kostjale üle 22.05.2014. Treilerveok lahkus Eestist XXXXsse 23.05.2014. Töö, mille hageja valmistas, ei vastanud nõuetele. Teel XXXX XXXXsse avastas treilerveokijuht, et külgseinad on ebastabiilsed ning juht pingutas korduvalt kaableid stabiilsuse saavutamiseks. XXXXs ei olnud enam võimalik kaablite pingutamisega külgseintes stabiilsust säilitada ning juht pidi sõidu katkestama ning külgpaneelid veokilt eemaldama, sest sõidu jätkamine oleks olnud ohtlik, kuna külgpaneelid oleks võinud paiskuda sõiduteele ja ohustada kaasliiklejaid.
19.Teine väga oluline puudus seisnes selles, et küljepaneelide konstruktsioon oli liiga lai, s.o 2,63 m, samal ajal kui lubatud maksimaalne veoki laius on nii Eestis kui ka XXXXs 2,55 m. XXXX riiklik teedeamet keelas kostjal hageja paigaldatud konstruktsioonidega veokit kasutada ja kostja pidi need veokilt maha monteerima. Ka järelkontrollis 16.11.2016 ja 28.11.2016 tuvastas XXXX riiklik teedeamet, et veoki laius hageja paigaldatud küljepaneelidega ületas maksimaalselt lubatavad mõõtmed 8 cm võrra, st lubatud on XXXXs (ka Eestis) 2,55 m, kuid veoki tegelik laius oli 2,63 m, mida tõendab XXXX riikliku teedeameti kontroll-leht 16.11.2016 ja 28.11.2016.
20.Et hageja valmistatud lahendus ei olnud nõuetekohane, nähtub ka poolte kirjavahetusest 27.05.2014-02.07.2014. Alltoodud kirjavahetusest nähtub, et hageja oli kogu aeg teadlik konstruktsiooni olulistest puudustest. 27.05.2014 oli hageja juba teadlik puudulikust tööst, selgitades sama päeva e-kirjas kostjale, et ta selgitab kostjale ise, kuidas nad kavatsevad küljepaneelid valmistada. Kostja teatas 03.06.2014 hagejale e-kirjaga, et on asunud vastu võetud tööd modifitseerima, kuivõrd ei ole lahendustega rahul. Eestist XXXX sõit tõi esile kvaliteedi ja konstruktsiooni puudused. Kostja otsustas iseseisvalt külgseinad modifitseerida, kuna külgseinade ebastabiilsuse ohust liiklusele polnud võimalik treilerveokiga Eestisse tagasi sõita, et lasta töövõtjal puudused parandada. Samuti ei oleks see tekkiva kulu tõttu mõistlik. Hageja pole ühtegi vastuväidet kostja külgseinte modifitseerimisele esitanud, mis tähendab, et ta on nõustunud ka vastavate kuludega, mida kostja pidi tegema puuduliku konstruktsiooni lahenduse parandamiseks ning külgseinte kvaliteedi tagamiseks. Kostja aktsepteeris vastavaid töid oma 02.07.2014 e-kirjas, küsides, kas kostja on leidnud toimiva lahenduse külgseintele ning et hageja tuleb ca ühe kuu pärast XXXX ja saab kostja juurest läbi tulla, kui kostja arvates saaks hageja aidata kostjal välja töötada lahenduse väljatöötamisel.
2-16-14721
21.Hageja ei ole külgseinte puudustele (kaasa arvatud üleliigne laius) kordagi vastu vaielnud. 23.07.2014 e-kirjas selgitas kostja hagejale, et kostja pidi konstruktsiooni täielikult ümber vahetama, kuna hageja valmistatu ei olnud nõuetekohane. Pärast seda, kui kostja oli proovinud enda poolt ümberehitatud konstruktsiooni veokitel kasutada, selgus, et sõltumata konstruktsiooni tugevdamisest ei tohi XXXXs seda kasutada, sest XXXX riiklik teedeamet keelas gabariite ületava sõiduki kasutamise. Seejärel selgitas kostja ka 26.03.2015 e-kirjas, et keeldub töö eest tasumast, sest hageja poolt valmistatud ja treilerveokile paigaldatud külgseinu ei tohi XXXXs kasutada, kuna need on liiga laiad. Kostja palus saata kreeditarve ja ka aadressi, kuhu saaks hagejale konstruktsiooni tagasi saata.
22.Asjas puuduvad tõendid ka selle kohta, et hageja poolt kostja veokile paigaldatud küljepaneelid vastasid nõuetele töö üleandmise ajal või et sel ei olnud üleandmise ajal puudusi. Samuti ei selgitanud hageja kostjale asja üleandmisel, kui laia tootega on tegemist ja et toote konstruktsioon on ebakindel. Samuti ei lepitud selliste eripäradega töötulemuses kokku töövõtulepingu sõlmimisel. Hageja esindaja saatis 21.06.2016 kostjale nõudekirja võlgnevuse tasumiseks. Eeltoodud asjaolude tõttu ei saanud kostja hageja nõuet aga aktsepteerida. Pooled pidasid kompromissiläbirääkimisi. Arvestades siiski hageja huvi asja lahendada kohtuväliselt, soovis kostja asja lahendada kohtuväliselt ja läbirääkimistega. Kostja ettepanek oli tasuda hagejale kompromissina ning kostja sai aru, et hageja nõustus selle ettepanekuga. Seetõttu tasus kostja 4000 eurot 21.07.2016 hagejale 4 000 eurot arusaamaga, et vastava summaga sõlmitakse kompromiss. Kuna hageja siiski esitas hagi kostja vastu, kaalub kostja vastuhagi esitamist 4000 euro tagasi nõudmiseks, sest kompromissi ei sõlmitud, aga hageja sai nimetatud summa alusetult.
23.Lisaks on kostjale tekkinud kahju seoses hageja ebakvaliteetse tööga ja konstruktsioonide ümberehitamisega. Hageja tehtud töö oli oluliste puudustega. Hageja põhivõlanõue 6808,08 eurot tuleneb kostja treilerveokile külgseinade tootmisest ja paigaldamisest. Kostja ei pea nõuet põhjendatuks. Hageja tehtud töö kvaliteet ei vastanud kohalikule keskmisele kvaliteedile ja ei olnud kokku lepitud omadustega. Kuna küljepaneelid ei vastanud ei Eesti ega ka XXXX õigusaktidega kehtestatud nõuetele, siis ei saanud töö vastata VÕS § 641 lg 1 p 3 kohaselt lepingutingimustele. Töö kasutamist takistasid õigusakti sätted, mida hageja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Muuhulgas on kostja arvates tegemist ka VÕS § 645 lg 1 punktis 1 ja 2 toodud olukorraga, st lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu ja töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Nendel juhtudel võib tellija lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud.
24.Hageja poolt kostja treilerveokile külgseinte paigaldamisega on tegemist VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga. Hageja ja kostja vahel ei täpsustatud külgseinte omadusi ega muid asjas tähtsust omavaid asjaolusid (eelkõige paigaldatava konstruktsiooni laiust), millele nad peavad vastama. Treilerveokile külgseinte paigaldamisega peab iseenesest mõistetavaks pidama, et külgseintega treilerveokit peab saama varasema otstarbega edasi kasutada. Kostja ei ole kordagi tellijana vastupidist tahet väljendanud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-59-14 p-s 15 selgitanud, et „töö vastavust lepingutingimustele tuleb hinnata VÕS § 641 lg 2 järgi. Kui pooled ei ole selgelt kokku leppinud töö omadustes, tuleb lähtuda VÕS § 641 lg 2 p-st 2, mille kohaselt töö ei vasta lepingutingimustele, kui see ei sobi otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Arvestada tuleb ka VÕS § 77 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel aga vähemalt keskmise kvaliteediga.“ Treilerveoki kasutamine koos külgseintega laiusega 2,63 m on keelatud XXXX Kuningriigis, mis takistab treilerveoki eesmärgipärast kasutamist ja on seega VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi lepingu rikkumine.
2-16-14721
25.Hageja on oma hagis välja toonud, et ta ei ole teadlik, kas XXXX Kuningriigis on keelatud sõita veokiga, mille laius on 2,63 m. Hageja on viidanud VÕS §-le 641 lg 2 p 3, et hageja pidi töö tegemisel lähtuma ainult töö teostamise koha õigusaktidest ehk pidi lähtuma Eesti õigusaktidest. Tegelikult rikkus hageja oluliselt Eestis sõidukite ümberehitamisele kehtestatud norme. Eesti Vabariigis peab sõiduki ümberehitamiseks liiklusseaduse § 79 lg 1 järgi enne ümberehitamist Maanteeametilt loa saama ning lg 2 järgi peab sõiduk vastama kehtivatele tehnonõuetele. Lõike 3 järgi tehakse pärast ümberehitamist Maanteeameti poolt ümberehitamise ekspertiis. Hageja peab majandus- ja kutsetegevuses ümberehitamisega tegeleva isikuna (põhitegevusala: muude mujal liigitamata transpordivahendite tootmine) teadlik olema ümberehitamisele kehtivatest tehnonõuetest „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“, mille lisa 1 (Kood 1101. Üldnõuded sõiduki mõõtmetele ja massidele) järgi on maksimaalne lubatud laius treilerveokile 2,55 m. Hageja on nimetatud õigusaktide nõudeid rikkunud. Seega hageja on rikkunud VÕS § 641 lg 2 p 3 ja VÕS § 645 lg 1 p 2, kuna pidi teadlik olema, et ta paigaldab sõidukile külgseinu seadusevastaselt ja et ta ei teatanud sellest tellijale: järelikult ei saanud hageja töö algusest peale vastata lepingutingimustele. Kostjal on õigus keelduda VÕS § 111 lg 1 alusel oma põhikohustuse täitmisest, sest hageja ei ole saavutanud kokkulepitud tulemust. Kostja rõhutas ka seda, et kui hageja oleks treilerveokile paigaldanud Eesti Vabariigis kehtivatele nõuetele vastavad külgseinad, siis oleks see vastanud ka XXXX Kuningriigis kehtivatele laiuse nõuetele. Kostja hinnangul on hageja põhivõla nõude põhjendamatuse tõttu alusetud ka hageja viivise ja lepingulise kahju hüvitamise nõuded.
KOHTU PÕHJENDUSED
26.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus käsitleb esmalt pooltevahelist töövõtulepingut ning hindab, kas kostja on hagejat mõistliku aja jooksul piisavalt täpselt teavitanud sellest, milles kostja arvates seisnes töö lepingutingimustele mittevastavus (I); seejärel käsitleb kohus sisuliselt kostja poolt hagejale esitatud etteheiteid (II) ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab vastavalt sellele menetluskulud (III). I
27.Poolte vahel ei ole vaidlust, et pooled sõlmisid töövõtulepingu kostja treilerveokile külgseinade (küljepaneelide) tootmiseks ja paigaldamiseks hinnaga 9200 eurot. Leping sõlmiti e-kirjade vahetamise teel 27.04.2014 hageja pakkumuse ja kostja 28.04.2014 nõustumusega. Hageja esitas kostjale pakkumuse elektronkirja teel 27.04.2014, milles vastas kostja poolt 26.04.2014 esitatud päringule ja selgitas, et külgseinade paigaldamine ühele treilerveoautole maksab 9200 eurot. Kostja esitas hageja pakkumusele omapoolse nõustumuse 28.04.2014, milles vastas hageja poolt 27.04.2014 esitatud pakkumusele, et soovib üht valmislahendust nii pea kui võimalik ja uuris, millal saaks töödega alustada (tl 23).
28.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja treilerveok jõudis Eestisse 20.05.2014 ning hageja sai treilerveoki külgseinade paigaldamise valmis ja andis kostjale üle 22.05.2014. Töö üle vaatamisel ei esitanud kostja töö suhtes pretensioone. Pooled ei vaidle ka selle üle, et nendevahelisele töövõtulepingu suhtes kuulub kohaldamisele Eesti õigus. Hageja esitas hagiavalduses argumendid, miks kuulub pooltevahelises suhtes kohaldamisele Eesti õigus (tl 4), kostja sellele vastu ei vaielnud ning ka kohus nõustub, et käesolev asi tuleb lahendada Eesti Vabariigi õigusaktide alusel.
29.Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja poolt töövõtulepingu alusel teostatud töö oli
2-16-14721 nõuetekohane ning kas kostja on hagejat mõistliku aja jooksul piisavalt täpselt teavitanud sellest, milles kostja arvates seisnes töö lepingutingimustele mittevastavus.
30.Kostja väitel lahkus treilerveok Eestist XXXXsse 23.05.2014. Kostja väitel avastas treilerveokijuht teel XXXX XXXXsse, et külgseinad on ebastabiilsed ning juht pingutas korduvalt kaableid stabiilsuse saavutamiseks. XXXXs ei olnud kostja sõnul enam võimalik kaablite pingutamisega külgseintes stabiilsust säilitada ning juht pidi sõidu katkestama ning külgpaneelid veokilt eemaldama, sest sõidu jätkamine oleks olnud ohtlik, kuna külgpaneelid oleks võinud paiskuda sõiduteele ja ohustada kaasliiklejaid. Teine väga oluline puudus seisnes kostja väitel selles, et küljepaneelide konstruktsioon oli liiga lai, s.o 2,63 m, samal ajal kui lubatud maksimaalne veoki laius on nii Eestis kui ka XXXXs 2,55 m.
31.Kostja registriandmetest nähtuvalt on kostja põhitegevusalaks kauba ja sõidukite vedu ning sellega seonduvad tegevused (tl 66). Kostja tegevuskood viitab kaubavedudele maanteel (tl 66). Seega sõlmis kostja töövõtulepingu hagejaga oma majandus- ja kutsetegevuses ning kostja pole seda vaidlustanud. Järelikult kohaldusid kostjale ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 644 lg 1 ja lg 2 nõuded: (i) teatada töö lepingutingimustele mittevastavusest hagejale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui kostja töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama, ning (ii) kohustus lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldada. Kohus märgib, et VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tarbijatöövõtu puhul tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Vastavast reeglist võib järeldada, et majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingutes peaks mõistlik aeg puudustest teatamiseks olema seega maksimaalselt kaks kuud ja pigem isegi lühem kui kaks kuud (vt ka Võlaõigusseaduse Kommenteeritud väljaanne III, Tallinn 2009, lk 81). Antud reegli mõte on kaitsta töö nõuetekohaselt teostanud tellijat põhjendamatu venitamise ning faktiliselt ja õiguslikult ebaselge olukorra eest.
32.Kohus leiab, et kostja ei ole hagejat mõistliku aja jooksul piisavalt täpselt teavitanud sellest, milles kostja arvates seisnes töö lepingutingimustele mittevastavus. Asjas esitatud tõenditest järeldub, et töö ülevaatamisele järgnenud kahe kuu jooksul (22.05.2014-22.07.2014) kontakteerus kostja hagejaga ainult ühel korral ning seda 03.06.2014 saadetud elektronkirja teel, milles selgitas, et kostja polnud rahul „osade lahendustega“ ning et esines probleeme „süsteemi laiusega“ (tl 30). Kohus nõustub hagejaga, et selliseid etteheiteid ei saa pidada väidetavate puuduste täpseks kirjeldamiseks. Samuti ei esitanud kostja 03.06.2014 nõuet väidetavate puuduste parandamiseks, vaid väitis, et ehitab ise süsteemi ümber. Kuna kostja väitel lahkus treilerveok Eestist XXXXsse 23.05.2014 ja väidetavad puudused avastastati juba teel XXXX XXXXsse (vt käesoleva kohtuotsuse p 30), siis on ilmne, et kostja pidi väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest teadlik olema juba 2014. aasta maikuus. Samas on kostja esmakordselt väidetavat lepingutingimustele mittevastavust täpsemalt kirjeldanud alles ligi aasta hiljem ehk 26.03.2015 ekirjas, kus kostja viitas sellele, et XXXX Teedeamet ei luba kostjal hageja paigaldatud paneelidega sõita (tl 31-32). Oma 26.03.2015 e-kirjas ei väida kostja seda, et hageja paigaldatud külgpaneelid olnuks ebastabiilsed, millise väite on kostja esitanud esmakordselt alles kohtumenetluses.
33.Kohus ei nõustu kostjaga, et kostja poolt puuduste õigeaegset ja täpset kirjeldamata jätmist õigustaks käesolevas asjas VÕS § 645 lg 1 p-d 1 ja 2. VÕS § 645 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt võib tellija lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud hageja tahtluse või raske hooletuse tõttu tekkinud lepingutingimustele mittevastavust; samuti ei leidnud kohtu poolt tuvastamist, et hageja oleks teadnud väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei
2-16-14721 teatanud sellest kostjale (vt täpsemalt käesoleva kohtuotsuse II osa). Lisaks leiab kohus, et VÕS § 645 lg 1 ei anna alust kõrvale kalduda VÕS § 644 lg 2 nõudest, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.
34.Kohus nõustub eelneva põhjal hagejaga, et kostja ei kirjeldanud väidetavaid puudusi piisavalt täpselt ega õigeaegselt (tl 113, tl 122). Käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades (sh arvestades kostja staatust majandus- ja kutsetegevuses tegutseva professionaalse kaubaveovõtjana) ei saanud väidetava mittevastavuse kiire ja selge kirjeldamine kostjale raskusi valmistada. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu puhul ei esine käesolevas asjas selliseid asjaolusid, mis vabandaksid kostja poolt väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul mitteteatamist ja mittevastavuse täpset kirjeldamata jätmist. Vastupidi, kostja kinnitas vastuses hagile, et väidetavad puudused ilmnesid juba 2014. aasta maikuus (vt kohtuotsuse p 30), mistõttu puudusid takistused sellest hagejat täpselt informeerida. Arvestades eeltoodut, kuulub kostja suhtes kohaldamisele VÕS § 644 lg 3, mis sätestab: „Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.“
II
35.Sõltumata eeltoodust (s.t isegi juhul, kui lugeda, et kostja oleks hagejat väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul teatanud ja mittevastavust täpselt kirjeldanud) kuulub hagi rahuldamisele ka seetõttu, et kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud töövõtulepingu rikkumist hageja poolt. Kostja leiab, et ta võib keelduda hageja poolt tehtud töö eest täies ulatuses tasumisest, kuna (i) hageja poolt paigaldatud treilerveoki küljepaneelide konstruktsioon oli liiga lai, s.o 2,63 m, samal ajal kui lubatud maksimaalne veoki laius on 2,55 m ning XXXX Teedeamet ei lubanud kostjal hageja paigaldatud paneelidega sõita; (ii) paigaldatud külgseinad olid ebastabiilsed.
36.Selleks, et kostja saaks vastuväitena tugineda tööde hagejapoolsele töövõtulepingu rikkumisele, tulnuks kostjal seda ka tõendada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et kostja ei ole oma tõendamiskoormust täitnud.
37.07.02.2017 kohtuistungil vastas kostja kohtu küsimusele („Mille alusel kostja väidab, et XXXX riiklik teedeamet keelas kostjal hageja paigaldatud konstruktsioonidega veokit kasutada?“), et konkreetselt veoki edasiliikumise keelamise dokumenti kostjal esitada ei ole (tl 122). Kostja poolt esitatud XXXX riikliku teedeameti kontroll-lehtede tõlgetest nähtub, et kostja sõiduk on heaks kiidetud, kuid kontroll-lehtedes ei sisaldu viiteid varasemale keelule (tl 101 ja 104). Samuti, 07.02.2017 kohtuistungil selgitas kostja vastusena kohtu küsimusele („Millised tõendid kinnitavad kostja väidetud külgseinte ebastabiilsust“?), et kostjal ei ole külgseinte ebastabiilsuse kohta esitada muid tõendeid, kui kostja saadetud e-kiri hagejale, milles on öeldud, et külgseinad on ebastabiilsed (tl 122). Kohus märgib, et kohtule pole esitatud sellist kostja e-kirja, milles kostja oleks viidanud külgseinte ebastabiilsusele. Samas ei saaks ainuüksi kostja e-kiri (isegi kui see oleks olemas) olla tõendiks, mis kinnitaks treilerveoki külgseinte ebastabiilsust kui tehnilist näitajat.
38.Kohus märgib, et kostja väited hagejapoolse töövõtulepingu rikkumise kohta on lisaks tõendamatusele ka vastuolulised. Nagu juba mainitud, siis väite, nagu olnuks hageja paigaldatud külgpaneelid ebastabiilsed, esitas kostja esmakordselt alles kohtumenetluses. Kostja väitis vastuses hagile, et 2014. aasta maikuus „XXXXs ei olnud kostja sõnul enam võimalik kaablite
2-16-14721 pingutamisega külgseintes stabiilsust säilitada ning juht pidi sõidu katkestama ning külgpaneelid veokilt eemaldama, sest sõidu jätkamine oleks olnud ohtlik ...“(tl 92 pöördel). Nimetatud kostja väide on aga vastuolus kostja 26.03.2014 e-kirjaga, mille kohaselt kostja proovis treilerveoki külgpaneele kuu aega ja alles siis algasid probleemid, kusjuures mitme väiksema probleemi kõrval oli suurim probleem XXXX Teedeamet, kes ei olevat lubanud liialt suure laiusega külgpaneelidega sõita (vt tl 32). Kui külgpaneelid oleksid tõepoolest nii ohtlikud, et kostja väitel pidi autojuht need juba 2014. aasta maikuus eemaldama, siis ei ole eluliselt usutav, et kostja sellest hagejat koheselt ei teavitanud ja proovis neid edasi ka 2014. aasta juunikuus ning pidas külgpaneelide väidetavat ohtlikkust võrreldes XXXX Teedeameti sekkumisega väiksemaks probleemiks.
39.Kostja tugineb ka sellele, et hageja tehtud töö kvaliteet ei vastanud kohalikule keskmisele kvaliteedile ja ei olnud kokku lepitud omadustega. Kohtu hinnangul on põhjendamatud kostja etteheited hageja poolt tehtud töö kvaliteedile. Töö kvaliteeti puudutab eelkõige kostja väide treilerveoki külgseinte ebastabiilsusest, mida kostja aga tõendanud ei ole (vt kohtuotsuse p 37). Samas on kostja tuginenud ka VÕS § 641 lg 2 p 2, mille kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Kostja väitel peab treilerveokile külgseinte paigaldamisega iseenesest mõistetavaks pidama, et külgseintega treilerveokit peab saama varasema otstarbega edasi kasutada. Kostja väidab, et treilerveoki kasutamine koos külgseintega laiusega 2,63 m on XXXX Kuningriigis keelatud, mis takistab treilerveoki eesmärgipärast kasutamist ja on seega VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi lepingu rikkumine. Kostja hinnangul hageja paigaldatud küljepaneelid ei vastanud ei Eesti ega ka XXXX õigusaktidega kehtestatud nõuetele, mistõttu ei saanud töö vastata lepingutingimustele. Töö kasutamist takistasid kostja väitel õigusakti sätted, mida hageja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma (VÕS § 641 lg 2 p 3).
40.Kohus ei nõustu kostjaga, nagu oleks hageja rikkunud VÕS § 641 lg 2 p 2 ja p 3 sätteid. Kohus märgib esmalt, et kostja pole tõendanud oma väidet, nagu oleks XXXX Kuningriigis hageja poolt paigaldatud külgseinte kasutamine keelatud. Samas nõustub kohus hagejaga, et isegi kui XXXX õigusaktide nõuded ei võimaldaks hageja poolt paigaldatud külgseinu kasutada, ei tooks selline asjaolu käesoleval juhul kaasa töö lepingutingimustele mittevastavust. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et töövõtulepingu objekti kasutamist takistavatest õigusakti sätetest teadmise või teadma pidamise hindamisel tuleb arvestada, et töövõtjalt saab reeglina eeldada üksnes töö teostamise kohas kehtivate (s.t siseriiklike) õigusaktide teadmist (Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2009, lk 70; § 641 komm. 3.3.3.). Kostja ei ole tõendanud ega ka tuginenud sellele, et enne töö valmimist oleks kostja osundanud XXXX Kuningriigi õigusaktide sätetele, mida hageja pidanuks töö teostamisel silmas pidama. Kuivõrd kostja poolt hilisemalt tõstatatud väidetav probleem seisneb aga töö (külgseinte) liigses laiuses, siis on oluline märkida, et kostja oli kohtu hinnangul juba enne töö teostamist teadlik, et selle tagajärjel muutub treilerveok laiemaks kui 2,55 m (mida võib järeldada mh kostja 25.03.2014 e-kirjast hagejale, vt tl 120). Seetõttu ei pea kohus usutavaks kostja poolt kohtuistungil esitatud väiteid, et kostja ei olevat saanud sellest aru, et treiler saab laiemaks minna ning see olevat tulnud kostjale üllatusena (tl 122 pöördel – 123).
41.Kuna kostja kohtuistungil kinnitas, et kostja esindaja käis hageja tehases paigaldatavat konstruktsiooni üle vaatamas (tl 122 pöördel – 123), siis kohtu hinnangul pidi kostja professionaalse veoettevõtjana ka visuaalse vaatluse alusel aru saama, et külgseinte paigaldamise tagajärjel muutub treilerveok laiemaks kui 2,55 m. Kohus uuris kohtuistungil toimiku lk 27 asuvat pilti, millelt on näha kostjale üle antud töö. Toimiku tl 27 olev tent (külgsein) on punane. Kohus nõustub hagejaga, et ilma kinnitusteta (metall-liistudeta) ei ole võimalik tenti paigaldada. Seetõttu asjaolu, et külgseinad muudavad koos tendi kinnitusega treileri laiemaks kui 2,55 meetrit, on
2-16-14721 paratamatu, sest 2,55 meetrit on treileri enda laius. Kuna kostja ei vaidlusta, et talle üle antud töö oli sama lai, kui töö valmistamise aluseks olnud näidislahendus, millega kostja käis tehases tutvumas ja millist lahendust ta soovis saada (vt tl 23), siis ei pidanud hageja kohtu hinnangul eeldama ega teadma, et külgpaneeli laius XXXXs kasutamiseks ei tohiks ületada 2,55 m. Vastupidi, kohtu hinnangul pidi hoopis kostja aru saama, et külgseinte paigaldamise tagajärjel muutub treilerveok laiemaks kui 2,55 m, kuid asjas esitatud tõendite kohaselt kostja sellele lepingu sõlmimisel vastu ei vaielnud.
42.Kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja poolt töövõtulepingu alusel treilerveokile paigaldatud külgseinu ei tehtud Eesti turule (külgseinad paigaldati kostja kui XXXX ettevõtja treilerveokile), siis ei oma lepingu täitmise aspektist kohtu hinnangul tähtsust see, kas hageja paigaldatud külgseinad vastasid Eestis kehtivatele nõuetele. Kostja ei ole tuginenud sellele, et ta oleks vaidlusaluste külgseintega soovinud Eestis ringi sõita või et tal olnuks hageja tehtud töö tõttu mistahes probleem Eesti Vabariigis. Samas kohus leiab, et hageja ei ole rikkunud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“, mille lisa 1 (Kood 1101. Üldnõuded sõiduki mõõtmetele ja massidele) järgi on maksimaalne lubatud laius treilerveokile 2,55 m. Kohus nõustub hagejaga, et eelviidatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse lisa 1 alaliigituse „üldnõuded sõiduki mõõtmetele ja massidele“ p 5 b kohaselt ei arvestata sõiduki laiuse mõõtmisel tendi (s.o külgseinte) ohutus- ja kaitsevahendeid, millisena liigituvad ka tendi (s.o külgseinte) kinnitusvahendid. Toimiku tl 27 olev tent (külgsein) on punane. Ilma kinnitusteta (metall-liistudeta) ei ole tenti võimalik paigaldada ning tendi laiuse mõõtmisel ei võeta arvesse tendi kinnitusi. III
43.Arvestades kohtu poolt käesoleva kohtuotsuse I ja II osas tuvastatud asjaolusid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Käesolevas asjas ei või kostja töö lepingutingimustele väidetavale mittevastavusele tugineda. Kohtu poolt eelnevalt tuvastatud asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks kostjaga sõlmitud töövõtulepingut rikkunud. Kohus leiab, et hageja poolt teostatud töö oli poolte vahel sõlmitud lepingutingimustega kooskõlas. Hageja valmistas ja paigaldas kostja treilerveokile sellise lahenduse, mida oli kostjale varasemalt näidatud ning mida kostja soovis. Seetõttu oli kostja kohustatud töö eest tasuma. Vaidlus puudub selles, et töövõtulepinguga leppisid pooled hageja tasuks kokku 9200 eurot ning kostjal tasus hagejale üksnes 4000 eurot (tl 58). Kohus leiab, et hageja oli õigustatud kohaldama VÕS § 88 lg 1 (kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks), lugedes kostja poolt 21. juulil 2016 hagejale sooritatud rahaülekanne summas 4000 eurot (tl 58) esmalt 21. juuliks 2016. a sissenõutavaks muutunud viiviste katteks ning seejärel põhikohustuse katteks. Selle tagajärjel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 6808,18 eurot (tl 48-49, millisele arvestusele kostja ei ole vastu vaielnud).
44.Samuti on põhjendatud hageja seadusjärgse viivise nõue summas 105,66 eurot kuni hagiavalduse esitamiseni ja edasiulatuva viivise nõue põhinõudelt (6808,18 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.12.2016 kuni põhinõude (6818,18 eurot) täitmiseni. VÕS § 100 kohaselt loetakse võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumiseks nii kohustuse täitmata jätmist kui täitmisega viivitamist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja võlgnikult nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s
2-16-14721 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid viivise arvestamise perioodile ega viivise suurusele. Kostja hinnangul on hageja põhivõla nõude põhjendamatuse tõttu alusetud ka hageja viivise ja lepingulise kahju hüvitamise nõuded. Kuna aga kohus peab hageja põhivõla nõuet põhjendatuks, siis peab kohus põhjendatuks ka hageja viivise nõuet.
45.Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja kahjunõue summas 720 eurot. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib rahalise kohustuse rikkumise korral samaaegselt nõuda nii kohustuse täitmist, viivist kui ka kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Hageja on pöördunud oma õiguste kaitseks töövõtulepingu järgse tasu saamisel advokaadi poole ja sellega seoses on hagejal tekkinud kohustus advokaadile 720 euro tasumiseks ilma käibemaksuta (tl 45-46). Kohus leiab, et see kulu olnuks tarbetu juhul, kui kostja oleks vabatahtlikult oma töövõtulepingust tulenevad kohustused täielikult täitnud. Vastavalt VÕS § 128 lg-le 3 hõlmab hüvitatav kahju nii lepingurikkumisega seonduvat vara väärtuse vähenemist kui kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavaid kulusid. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Riigikohus on leidnud oma 09.02.2011 otsuses nr 3-2-1-138-10, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja kahjunõude suurusele, vaid pidanud kahjunõuet põhjendamatuks tulenevalt hageja põhinõude alusetusest. Kuna kohus eelnevalt leidis, et hageja põhinõue on põhjendatud, siis peab kohus põhjendatuks ka hageja kahjunõuet summas 720 eurot.
46.Kokkuvõttes kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt XXXX AS hageja XXXX OÜ kasuks välja põhivõlgnevuse summas 6808,18 eurot, kahjuhüvitise summas 720 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 105,66 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt XXXX AS hageja XXXX OÜ kasuks välja alates 30.09.2016 kuni põhinõude (6808,18 eurot) täitmiseni viivise protsendina põhinõudelt (6808,18 eurot) võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus ei hinda käesoleva kohtuotsuse põhjendavas osas käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise kohta.
47.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja lepingulise esindaja hinnangul tuleks menetluskulude kostja kanda jätmisel arvestada, et hageja on pärast hagi esitamist hagist osaliselt loobunud. Kohus nõustub hagejaga, et selline väide ei vasta tõele, kuivõrd hageja korrigeeris enda nõuet enne, kui kohus oli hagi menetlusse võtnud ja kostjale kätte toimetanud. Kohus võttis hagi menetlusse töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõudes summas 6808,18 euro, sissenõutavaks muutunud viiviste 105,66 euro, lepingulise kahjuhüvitise 720 euro, lisanduva viivise alates 30.09.2016 põhinõudelt (6808,18 eurot) seadusjärgses määras kuni põhinõude tasumiseni ja menetluskulude väljamõistmise nõudes (vt tl 69-70). Menetluses olev hagi on püsinud muutumatuna ja kohus rahuldas selle täies ulatuses, mistõttu tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
2-16-14721
48.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud koosnevad vastavalt hageja nõude suurusele tasumisele kuulunud riigilõivust 500 eurot (vt tl 50; tl 69-70) ja lepingulise esindaja õigusabikuludest kokku summas 2375,20 eurot (vt tl 81-86 ja tl 124-130). TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 500 eurot. Samuti on kohtu hinnangul menetluskuluna põhjendatud infopäring Euroopa Äriregistrist summas 7,2 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot/tund (ilma käibemaksuta), mida kohus peab mõistlikuks. Kostja ei ole hageja menetluskulude suuruse osas vastuväiteid esitanud. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu esitab kulud ilma käibemaksuta. Samas tuleb arvestada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabiarvete koosseisus esitatud tõlgikulud tunnitasuga 32 eurot tund on asja läbivaatamise kuludena (TsMS § 143 p 1) põhjendatud, välja arvatud haginõude vähendamise ja enammakstud riigilõivu tagastamise tõlkimine inglise keelde mahus 4 h, mis vastab 128 eurole (tl 84). Kuivõrd kostja tasus hagejale 4000 eurot enam kui 2 kuud enne hagi esitamist (vt tl 1 ja tl 58), siis on haginõude vähendamine ja sellega seotud menetluskulud hageja enda lohakus ja risk, mida oleks võinud vältida hagejale enne hagi esitamist tehtud laekumisi kontrollides. Samal põhjusel on põhjendamatu ka hageja lepingulise esindaja menetluskulu seoses haginõude vähendamisega ning muude esialgse hagi puuduste kõrvaldamisega mahus 3 h (tl 84). Kohus peab asja mahtu ja keerukust arvestades õigustatuks lisaks eeltoodule vähendada hageja lepingulise esindaja menetluskulu ajalist mahtu kokku veel 2 h võrra. Seega vähendab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kokku 5 h võrra, mis rahaliselt vastab 500-le eurole. Hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 628 eurot (lepingulise esindaja tasu 500 eurot + tõlgikulud 128 eurot). Kokku on hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud summas 2247,20 eurot (riigilõiv + tõlgikulud + lepingulise esindaja kulud). Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 2247,20 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejatel tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
49.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.