lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-97-03

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 22.09.2003

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-97-03
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
22.09.2003
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
610
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtuasja number 3-2-1-97-03 Määruse kuupäev Tartu, 22. september 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja A. Kull Kohtuasi Elamuühistu Koidula 125 hagi Meelis Hiiobi vastu eluruumist väljatõstmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. aprilli 2003. a määrus tsiviilasjas nr 2-2-570/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Elamuühistu Koidula 125 erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 8. september 2003. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. aprilli 2003. a määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Linnakohtu 30. detsembri 2002. a tagaseljaotsusega rahuldati Elamuühistu (EÜ) Koidula 125 hagi Meelis Hiiobi vastu eluruumist väljatõstmiseks.
2.8. jaanuaril 2003. a esitas kostja teatise apellatsioonkaebuse esitamise kohta. 17. jaanuaril 2003. a esitas kostja kaja menetluse taastamiseks. 24. jaanuaril 2003. a tagastas linnakohus kaja, kuna see oli esitatud pärast protsessitähtaja lõppemist. 4. veebruaril 2003. a esitas kostja avalduse kaja esitamise tähtaja ennistamiseks. Avalduse kohaselt hilines kostja kaja esitamisega ühe päeva võrra, sest ta sai kohtuotsuse kätte 6. jaanuari 2003. a hilisõhtul ja eksis seetõttu päevade arvutamisel.
3.Tallinna Linnakohtu 26. veebruari 2003. a määrusega jäeti kaja esitamise tähtaeg ennistamata. Määruse põhjenduste järgi sai kostja tagaseljaotsuse kätte 6. jaanuaril 2003. a. Seega lõppes kaja esitamise tähtaeg 16. jaanuaril 2003. a. Väidetav eksimus tähtaja arvutamisel ei anna alust protsessitähtaja ennistamiseks.
4.Kostja M. Hiiob esitas linnakohtu määruse peale erikaebuse. Erikaebuse kohaselt oli kostja kohtule teatanud kohtuistungilt puudumise mõjuvatest põhjustest (haigestumine). Seega oli tagaseljaotsuse tegemine ebaseaduslik. Kostja eksimine protsessitähtaja arvutamisel ühe päevaga oli inimlik, mitte pahatahtlik. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
5.Tallinna Ringkonnakohtu 9. aprilli 2003. a määrusega linnakohtu määrus tühistati ja ennistati kaja esitamise tähtaeg. Ringkonnakohus leidis, et kostja väidetav inimlik eksitus protsessitähtaja arvutamisel tuleb asjaolusid arvesse võttes lugeda tähtaja möödalaskmise kaalukaks põhjuseks. Kaja esitamise tähtaja jooksul esitas kostja teatise apellatsioonkaebuse esitamise kohta. Sellest tuleneb, et kostja ei olnud tagaseljaotsusega nõus, kuid talle oli ebaselge, kuidas kohtuotsust vaidlustada. Sellele viitavad ka kajas märgitud nõuded.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Erikaebuses palus hageja EÜ Koidula 125 apellatsioonikohtu määruse tühistada. Kostjal ei olnud istungilt puudumiseks seaduslikku takistust. Kostja pole väidetava haiguse tõendamiseks esitanud õigeks ajaks arstitõendit. Kaja esitamise tähtaja ennistamise seaduslikuks põhjuseks ei saa pidada protsessitähtaja arvutamisel tehtud eksitust.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et erikaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks.
8.Kohus taastab TsMS § 203 lg 1 järgi menetluse, kui pool, kelle kohalolekuta tagaseljaotsus tehti, taotleb kümne päeva jooksul otsuse kättesaamisest kajas samalt kohtult menetluse taastamist. Vastavalt TsMS § 40 lg-le 3 tehakse protsessitoiming seaduses kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Protsessitoimingu tegemise õigus lõpeb TsMS § 42 lg 1 järgi tähtaja lõppemisega. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja sai kohtuotsuse kätte 6. jaanuaril 2003. a ja esitas kaja 17. jaanuaril 2003. a, seega pärast kaja esitamise tähtaja lõppemist.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 45 lg 1 järgi võib kohus seaduses kindlaksmääratud protsessitähtaja ennistada, kui see on kaalukatel põhjustel mööda lastud. Nii on kaalukate põhjustena käsitatavad TsMS § 206 lg-s 1 seadusliku takistusena nimetatud asjaolud, nagu isiku enda haigestumine või lähedase isiku ootamatu raske haigus. Vastavalt TsMS § 206 lg-le 2 võib kohus muu sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjuse lugeda seaduslikuks takistuseks protsessiosalise taotlusel. Kuna seadus ei sätesta kaalukate põhjuste ammendavat loetelu, siis on kohtul konkreetseid asjaolusid arvestades õigus hinnata, kas protsessitähtaja möödalaskmiseks oli protsessiosalisel kaalukas põhjus või mitte.
10.Seega oli ringkonnakohtul õigus hinnata kostja esitatud protsessitähtaja möödalaskmise põhjusi. Ringkonnakohus on põhjendanud, miks ta luges kostja poolt tagaseljaotsuse peale viivitamatut apellatsiooniteate esitamist koos väidetud eksitusega päevade arvutamisel kaja esitamise tähtaja ennistamise aluseks. Ringkonnakohus ei hinnanud protsessitähtaja möödalaskmise põhjustena erikaebuses väidetud kostja haigestumist ega ka üksnes eksimust.
11.Eksimus protsessitoimingu tegemisel või seaduse mittetundmine ei anna reeglina alust möödalastud tähtaja ennistamiseks. Selles asjas tuvastatud asjaolud võimaldasid teha erandi reeglist. J. Luik, A. Kull, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.