Kohtumääruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
28.mail 2013.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-12-50505
Tsiviilasi
EOPkaebus Tallinna kohtutäitur Arvi Pink 21.11.2012.a. otsusele tähtaja ennistamata jätmises täiteasjas nr. 024/2012/2084
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: EOP(isikukood XXX, elukoht XXX; e- post: XXX); Puudutatud isikud: Tallinna kohtutäitur Arvi Pink (Narva mnt 7d, 10117 Tallinn; e- post: [email protected]); AS MiniCredit (registrikood 11551909, asukoht Viru väljak 2, 10111 Tallinn; e- post: [email protected]).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta EOP kaebus Tallinna kohtutäitur Arvi Pink 21.11.2012.a. otsusele tähtaja ennistamata jätmises täiteasjas nr. 024/2012/2084 rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud avaldaja EOPkanda. Edasikaebamise kord Määruse peale edasi kaevata ei saa (TMS § 217 lg 2). Asjaolud
1.Tallinna kohtutäitur Arvi Pink (edaspidi kohtutäitur) menetluses on täiteasi nr. 024/2012/2084, milles sissenõudja AS MiniCredit (edaspidi sissenõudja) on esitanud 20.07.2012.a. täiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. EOP (edaspidi avaldaja) esitas 16.11.2012.a. taotluse tähtaja ennistamiseks kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamiseks, millise kohtutäitur jättis 21.11.2012.a. rahuldamata. Avaldaja nõue ja põhjendused
2.16.11.2012.a. esitas avaldaja kohtutäiturile taotluse kohtutäituri tegevuse kohta kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, millele oli lisatud ka kaebus. Ennistamise taotluses tugines avaldaja asjaolule, et Harju Maakohtu 08.11.2012.a. tsiviilasjas nr. 212-36758 tehtud määrusest on avaldajale teatavaks saanud uued asjaolud, millest tulenevalt on kohtutäitur teinud avaldaja 08.08.2012.a. kaebuse suhtes ebaõige otsuse ning ühtlasi on kohtutäitur täitemenetluses käitunud vääralt. Kohtumääruses ilmsiks tulnud asjaolud seisnesid selles, et kohtutäitur pidanuks täitemenetluse enne täitmisavalduse esitamist rahuldatud nõude osas osaliselt lõpetama mitte
põhivõlgnevust vähendama ja ühtlasi kohaldama KTS § 32 lg 5, samuti tõi Harju Maakohus oma 08.11.2012.a. määruse 10. punktis välja asjaolu, et kui kohtutäitur jätkab tasuotsuse täitmist täies ulatuses on avaldajal õigus esitada kaebus kohtutäituri tegevuse kohta. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri 21.11.2012.a. otsus ja ennistada tähtaeg kaebuse esitamiseks kohtutäituri tegevuse peale põhitasu otsuse täitmisel. Sissenõudja seisukoht ja põhjendused
3.Sissenõudja palub jätta esitatud kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
4.Kohtutäitur leiab, et avaldaja 30.11.2012.a. kaebus kohtutäituri 21.11.2012.a. otsusele täiteasjas nr. 024/2012/2084 tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohtutäitur jääb oma 21.11.2012.a. otsuses avaldatud seisukohtade juurde. Lisaks märgib kohtutäitur, et on sissenõudja summat vähendanud 50 euro võrra vastavalt võlgniku ja sissenõudja poolt esitatud dokumentidele. Kohtutäituri tasu jäi muutmata kuna sissenõutav summa 69,58 eurot jäi tulenevalt KTS § 35 lõikele 1 tabelis toodud summa vahemikku. Seega jäi kohtutäituri tasu suuruseks kuni 130 euro nõudelt 45,60 eurot. Kohtutäituri tasu vähendamine oleks kõne alla tulnud siis, kui sissenõutav summa oleks vähenenud alla 65 euro. Võlgniku viide TMS § 48 lg 1 p 2 ei ole asjakohane, kuna nimetatud sätte kohaselt täitemenetlus lõpetatakse kui sissenõudja nõue on rahuldatud. Tänase päeva seisuga ei ole sissenõudja nõue täies ulatuses täidetud. Samuti ei ole asjakohane KTS § 32 lg 5 kuna antud säte reguleerib võlgniku nõude tasumist osaliste maksetega. Mis tähendab seda, kui võlgnikult laekub mingi osa nõudest, siis on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kohtutäitur palub menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
6.Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäitur Arvi Pink’i 21.11.2012.a. otsusele täiteasjas nr. 024/2012/2084 (I köide t/l 13-15). Osundatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja 16.11.2012.a. taotluse tähtaja ennistamiseks kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamiseks (I köide t/l 33-37).
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse, kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega, täitetoimikuga nr. 024/2012/2084 ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale tuleb jätta rahuldamata.
8.Kuna kohus kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud avaldaja 16.11.2012.a. taotlusest. Viidatud taotluses palub avaldaja kohtutäituril ennistada tähtaeg tasu otsuse peale kaebuse esitamiseks, kuna kohtulahendist on teatavaks saanud uued asjaolud, mis mõjutavad täitemenetluse
kulgu ja muudavad avaldaja vastu esitatud nõuete suurust ning avaldaja sai nende asjaolude olemasolust teada alles Harju Maakohtu 08.11.2012.a. määrusest tsiviilasjas nr. 2-12-36758 (I köide t/l 18-22).
9.Vastavalt TMS § 217 lg 1 kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
10.TMS § 217 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. Esimese astme kohtu määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa.
11.TsMS § 67 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.
12.Riigikohus on 22.09.2003.a. kohtumääruses kohtuasjas nr. 3-2-1-97-03 asunud seisukohale, et kohus võib seaduses kindlaksmääratud protsessitähtaja ennistada, kui see on kaalukatel põhjustel mööda lastud. Nii on kaalukate põhjustena käsitatavad seadusliku takistusena nimetatud asjaolud, nagu isiku enda haigestumine või lähedase isiku ootamatu raske haigus. Kuna seadus ei sätesta kaalukate põhjuste ammendavat loetelu, siis on kohtul konkreetseid asjaolusid arvestades õigus hinnata, kas protsessitähtaja möödalaskmiseks oli protsessiosalisel kaalukas põhjus või mitte.
13.Avaldaja tugineb tähtaja ennistamise avalduse esitamisel Harju Maakohtu 08.11.2012.a. kohtumäärusele tsiviilasjas nr. 2-12-36758 (I köide t/l 18-22). Nimetatud kohtumäärusest on väidetavalt avaldajale saanud teatavaks asjaolu, et kohtutäituri poolne põhitasu otsuse täitmine täies ulatuses on sisuliselt ebaseaduslik ning kohtutäituril tuleb lõpetada täitemenetlus osaliselt, s.o 50 euro osas. 08.11.2012.a. kohtumääruse punkt 9 viimases lauses on kohus märkinud, et kohtu hinnangul on vaatamata kohtutäituri otsuse sõnastusele kohtutäituri otsus käsitletav täitemenetluse osalise lõpetamise otsusena. Samuti on kohus punktis 10 märkinud, et kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kohtutäitur pidi vähendama kohtutäituri tasu otsust. Kohtutäitur ei käitunud õigusvastaselt, kui ta jättis kohtutäituri tasu otsuse muutmata (I köide t/l 20, 21).
14.TsMS § 422 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks menetlustoimingu tegemata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus. Nimetatud asjaolusid antud juhul ei esine. Riigikohus on oma lahendis nr. 3-2-1-48-07 leidnud, et kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust saab lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Antud juhul leiab avaldaja, et kuivõrd alles tsiviilasjas nr. 2-12-36758 tehtud määruses sai avaldajale KTS § 32 lg 5 mõte ja toime teatavaks, siis sellest tulenevalt esineb alus tähtaja ennistamiseks. Kohus nimetatuga ei nõustu.
15.Kohus leiab, et eelpool viidatud TsMS § 422 lg 1 mõtte kohaselt saab ennistada tähtaega nendel juhtumitel, kus isik soovib teatud menetlustoimingut õigeaegselt teha, kuid tema tahtest sõltumata põhjustel ei ole see võimalik. Antud juhul sellist olukorda ei esine, kuivõrd avaldaja näeb osundatud kohtulahendi järeldustest üksnes täiendavaid võimalusi oma õiguste kaitsmiseks. Sellist ennistamise alust eelpool viidatud TsMS sättest ei tulene.
16.Lisaks märgib kohus, et Harju Maakohtu 08.11.2012.a. kohtumäärusega on jäetud avaldaja kaebus kohtutäituri 31.08.2012.a. otsuse peale rahuldamata, sealhulgas on jäetud rahuldamata avaldaja kaebus kohtutäituri tasu suuruse vähendamiseks. Samuti ei tuvastatud viidatud kohtulahendis kohtutäituri õigusvastast tegevust. Ka ei too tähtaja ennistamata jätmine käesoleval juhul avaldajale kaasa negatiivseid tagajärgi. Kohus selgitab, et avaldajal on jätkuvalt kooskõlas TMS § 217 lg 1 õigus esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel.
17.Kõige eelpooltoodu alusel, asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et kaebus kohtutäituri 21.11.2012.a. otsusele, millisega jäeti rahuldamata avaldaja taotlus tähtaja ennistamiseks täiteasjas nr. 024/2012/2084 rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd alused selleks puuduvad.
18.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
19.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS § 172 ja § 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et menetluskulud jäävad avaldaja kanda.
21.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.