Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-57-03 Otsuse kuupäev Tartu, 16. mai 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik Kohtuasi Jelena Klimina hagi Dmitri Aksjonovi vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. jaanuari 2003. a otsus nr 2-2-33/03. Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Dmitri Aksjonovi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 28. aprill 2003. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. jaanuari 2003. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jelena Klimina esitas 11. septembril 2000. a Kohtla-Järve Linnakohtule hagi Dmitri Aksjonovi vastu, milles palus tuvastada, et tema 5. juunil 2000. a sündinud poeg Andrei Klimin põlvneb kostjast. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest igakuiselt 1000 krooni lapse ülalpidamiseks ja 500 krooni hageja enda ülalpidamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
2.Kostja Dmitri Aksjonov vaidles vastu elatise suurusele, kuid ei vaidlustanud asjaolu, et Andrei Klimin põlvneb temast.
3.Kohtla-Järve Linnakohus rahuldas 28. oktoobril 2002. a hagi osaliselt. Kohus tuvastas Andrei Klimini põlvnemise D. Aksjonovist. Kohus mõistis kostjalt välja lapse ülalpidamiseks igakuiselt 550 krooni alates kohtuotsuse jõustumisest kuni Andrei Klimini täisealiseks saamiseni. Elatisenõude hageja enda ülalpidamiseks jättis kohus rahuldamata, kuna PkS § 21 ja § 22 lg 2 sätestab abikaasa ja lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustuse. Pooled ei ole abielus olnud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Viru Ringkonnakohus muutis 16. jaanuari 2003. a otsusega linnakohtu otsust elatise suuruse ja elatise maksmise alguskuupäeva osas. Ringkonnakohus luges elatise suuruseks 800 krooni kuus ja mõistis selle välja alates hagi esitamise päevast, s.o 9. novembrist 2000. a. Perekonnaseaduse § 38 lg 1 järgi tulenevad vanemate ja laste õigused ja kohustused laste põlvnemisest. Kostja kohustus maksta elatist tekib seetõttu, et laps, kelle ülalpidamiseks hageja elatist nõuab, põlvneb temast. Elatise väljamõistmist hageja enda ülalpidamiseks perekonnaseaduse 9 peatüki 2. jagu ette ei näe ja selles osas vastab linnakohtu otsus seadusele.