Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus elatise nõudes

lk 3

Hageja töötab alates 30.05.2008.a kokana. Juunikuu palk oli 8829 krooni. Töölepingu järgi on põhipalk 8500 kr kuus. Muid sissetulekuid peale palga ja riigilt saadava peretoetuse (1800 kr kuus) hagejal ei ole. Ainus hageja omandis olev kinnisvara on Tl T XXXX asuv korteriomand, kuid kostja on esitanud Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja hagi omandiõiguse tunnustamiseks 1/2 osale korteriomandist (tsiviilasi nr 2-08-5838). Sellega on takistatud korteriomandi müük, kuid samas on hageja kohustatud omanikuna tasuma korteri hoolduskulusid. Hageja leiab, et kostja peab laste vajaduste rahuldamiseks eeltoodud summast kandma poole, s.o vähemalt 9000 kr kuus, mis teeb ühe lapse kohta 3000 kr kuus. Hageja leiab, et lastele makstava igakuise elatusraha kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, peab maksma elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei võta hagi õigeks. Oma seisukohti põhjendab kostja alljärgnevalt : 07.12.2007 kuni 09.04.2008 o li kostja töötu ning sissetulek puudus. Kostja sissetulekuks käesoleval ajal on palk (Palgaseadus § 2 lg 1), millest põhipalk (Palgaseadus § 2 lg 2) on 9000.- kr kuus ning ajutine töölähetuse hüvitis (Palgaseadus § 27 lg-d 1 ja 2), mis moodustab ülejäänud osa sissetulekust (13 113.- kr märtsis 2008 ja 20 555.-kr aprillis 2008) ning on hüvitiseks sõidul lähetuskohta ja tagasi töökohta (Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord § 5 lg 1), töölähetusega seotud majutuskulude katteks (Kord § 6 lg 1 p 2). Töölähetuse hüvitist saab kostja tulenevalt asjaolust, et tema töökoht asub hetkel väljaspool Eesti Vabariiki. Tasu on ajutise iseloomuga, sõltub töökohustuse täitmise asukohast ning hooajast. Hetke töö ja kuusissetulek on ajutine, see ei ole tagatud igakuiselt ja on hooajaline. Kostja on võtnud ajutise sissetuleku puudumise tõttu laenu eraisikult O v K'lt ning tasub igakuiselt laenumakseid summas 1665.- kr; samuti tasub kostja Ego järelmaksu AS-le Hansa Liising Eesti summas 506.52.- kr kuus. Eluasemekuludele kulub 7000.- kr kuus; toidule 4000.- kr kuus; transpordile 4000.- kr kuus; sidekulud 1000.- kr kuus. Nimetatud kulutused on arvestatud lähtuvalt asjaolust, et töökohustusi tuleb täita väljaspool Eesti Vabariiki ning on seetõttu tavapärasest suuremad. Lisaks tasub kostja elukindlustuse ja kogumiskindlustuse maksed kokku summas 800.- kr; lastele elatist 3000.- kr kuus (1000.- kr laps); laste koolikulude katteks 500.- kr (kahe lapse peale kokku), katab lastega veedetud aja kulud, kannab lastega seotud sularahalisi väljaminekuid. Kinnisvara kostjal puudub (Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-08-5838 kostja omandiõigus tunnustamiseks korterile T linnas aadressil T XXXX). Mootorsõidukit kostja ei oma. Arvestades kostja igakuiseid vältimatuid ja vajalikke kulutusi, väljaminekuid, ei ole kostjal võimalik tasuda H K'le lastele elatiseks rohkem kui 3000.- kr kuus (kokku kolme lapse peale). PerekS § 61 lg 2 tulenevalt määratakse elatis lapsele kindaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest. Kostja ei taha, et tema laste vajadused jääksid rahuldamata, ning on valmis oma lapsi igati

lk 4 abistama ning maksma nende emale elatist laste ülalpidamiseks, kuid kostja on seisukohal, et elatise suuruse määramisel tuleks arvestada ka tema varalist seisundit, mis ei ole püsiv ja on ca 20 000.- kr vaid ajutiselt. Kohus võib elatise suurust vähendada alla PerekS § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse, kui ilmnevad kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused (PerekS § 61 lg 5). Kostja on seisukohal, et ca 20 000.- kr sissetulekut ei saa elatise suuruse määramisel arvestada ning lähtuda tuleks pigem tema reaalsest igakuisest sissetulekust, millise moodustab põhipalk 9000.- kr kuus. Kostja ei saa ega ole võimeline tagama, et tema sissetulek püsib ca 20 000.- kr kuus kuni laste 1 8.a. saamiseni. See ei ole lähtuvalt töö iseloomust ning muutuvast asukohast reaalselt võimalik. Ebamõistlik oleks panna kostja olukorda, kust temalt on väljamõistetud enam, kui ta suudab oma lastele tagada. Arvestada tuleks ka asjaolu, et kostja ei ole keeldunud oma lapsi üleval pidamast, on seda teinud järjekindlalt kooselu ajal hagejaga ning ka pärast lahkuminekut hagejast. Kostja on võimaldanud lastele oma varaliste võimaluste järgi neile vajamineva ka nüüd, kui lapsed elavad hageja juures. Ka hageja tunnistab, et kostja toetab lapsi. Kostja teeb ettepaneku siduda tema poolt makstava elatise summa tarbijahinnaindeksi kasvuga: Rahandusministeeriumi prognoos tarbijahinnaindeksi kasvu kohta: http://www.fin.ee/doc.php778546 . Aasta

THl 10%

Lapsetoetus aastas 32 000.-kr

7,5% 6,5%

38 880.- kr 41 912.64.-kr

Kuu kohta 3000.- (10*3000.-kr + 1*2000.-kr) 3240.- kr 3492.72.- kr

Mis puutub elatise nõudesse tagasiulatuvalt alates 01.10.2007, siis on hageja ise hagiavalduses öelnud, et kuni 21.02.2008 elasid hageja ja kostja koos T linnas, aadressil T XXXX asuvas korteris. Kuni selle ajani tasus ja kandis kostja kõik lastele vajaminevad kulutused ning ka korterile kuluvad maksed oma säästudest. Kostjale jääb arusaamatuks, miks või mis alusel nõuab hageja elatist tagantjärele alates perioodist 01.10.2007. Sel perioodil kuni 21.02.2008 kandis kostja kõik pere kulutused ise ning 07.02.2008 kandis kostja hageja arvele veel lisaks 2000.- kr lastele. Kostja on seisukohal, et elatise tasumise nõue tagasiulatuvalt alates 01.10.2007 on alusetu ja tõendamata. Kostja on seisukohal, et hagejast on ebasobiv arvata laste elatise sisse ka hageja kantud ja kantavad kulutused tsiviilasjas nr 2-08-5838 (vt. hagi lk 11 p 12, muud kulutused). Nimetatud tsiviilasja raames on kostja esitanud hageja vastu hagi nõudega tunnustada kostja omandiõigust ühise tegutsemise lepingu raames soetatud poolte ja nende laste ühiseks koduks olnud korterile T linnas, aadressil T XXXX. Nimetatud tsiviilasja raames hageja poolt kantud kulutused ei puutu kuidagi hageja poolt lastele nõutavasse elatisse. Kuivõrd on vaja teha kindlaks laste mõistlikud kulutused (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-9308), siis ei saa võtta elatise väljamõistmise asjas arvesse pere üldkulutusi vaid lastele individuaalselt tehtavaid kulutusi, otseselt lastele kuluv, vajaminev. Riigikohus on eelpool viidatud lahendis sedastanud: „Kõigepealt tuleb kindlaks teha lapse mõistlikud vajadused. Seejärel peab kindlaks määrama kulutuste põhjendatud suuruse nende vajaduste rahuldamiseks."

lk 5 Riigikohus räägib elatise mõistmisel, kindlaks tegemisel siiski otsestest laste vajadustest, mitte pere üldvajadustest. Antud põhimõttest lähtub ka uuring „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika." Hageja on märkinud igakuiste kulude hulka ka mitmed ühekordsed kulutused, milliste arvessevõtmiseks lastele kuluva üldsumma arvestamisel puudub alus. Ühekordsed kulud nagu nt ujumisvahendid, suusatamisvahendid, arvutitarbed (sh ka arvuti ise koos arvutilaua ja -tooliga), ka prillid, rulluisud, jalgratas, Ki rattakool, kingitused lastele ning ka mõningad medikamendid - hageja on toonud välja köharohu (lapsed ei ole aasta ringi haiged!) on kulud, millised on hõlmatud igakuiselt maksavasse elatisse ning peaksid olema rahuldatavad makstavast elatisesummast kui ettearvamatud kulutused. Kuigi vajalikud, laste arengule kaasaaitavad, laste tervise jaoks vajalikud kulutused, ei ole tegemist igapäevaste kulutustega. Kuigi ülaltoodu kohaselt ei kuulu majapidamiskulud laste individuaalkulude vaid ühiskulude hulka, märgib kostja, et hageja on osaliselt jaganud elamispinnakulud kõigi majaelanike vahel - majas elavad koos hageja ja lastega ka hageja vanemad - kuid osaliselt on jätnud selle tegemata (kommunaalmaksed, elekter, SAT-TV). Kõikide kasutajate vahel on jagamata ka muud kulutused (auto kindlustus, rehvitööd, auto remont, auto kindlustus, transpordikulud). Siinjuures märgib kostja, et ka transpordikulutused on Uurimuse kohaselt üldkulu, mitte individuaalkulu, mistõttu ei saaks nimetatud kulutusi ka elatise väljamõistmisel arvestada. Sellega, et hageja on jätnud kulutused jagamata kõikide leibkonna liikmete vahel ning on märkinud laste individuaalkulutusteks sellised kulutused, mis on tegelikkuses ühiskulutused, millistes laste osa, kui see üldse olemas on, on väga väikene, on suurendanud lastele väidetavalt kuluvat summat. Hageja on püüdnud jätta pahatahtlikult muljet, et laste kulutused on suuremad kui need tegelikult on. Hageja kulutused transpordile, sh bensiinile ei kuulu küll Uurimuse kohaselt individuaalkulude hulka, kuid kui kohus peaks seda siiski arvesse võtma, siis juhib kostja kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja bensiinikulutused on Saaremaa suuruse maa-ala kohta selgelt ülepaisutatud ka siis kui hageja teeb lastele väljasõite. Aprillis 2009 on hageja bensiinikulu 1464.10.-, ostetud on 111.15 liitrit bensiini. Bensiinikulu arvestusega 10 liitrit l00km kohta teeb see 1111.5 km! Mais 2009 on hageja ostnud 130.87 liitrit bensiini. Bensiinikulu arvestusega 10 liitrit 100 km kohta teeb see 1308.7 km. Lisaks on hageja märkinud transpordikulud (praamipiletid ning transpordikulu A küla Paide-A küla) topelt, hageja on arvestanud kulu kahekordselt. Ka ei ole aru saada, kas toodud kulu on laste individuaalkulu või ühiskulu ning, mis eemärgil on sõidud tehtud. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust nimetatud kulutusi elatise summa sisse arvutada, vastasel juhul oleks see asjaosaliste ja kohtu suhtes häbematus. Arusaamatu on ka hageja väljatoodud kulu toidulisanditele kogusummas 2058.- kuus! Lastele on vajalik täisväärtuslik, mitmekülgne ja tervislik toitumine mitte igakuised toidulisandid, mis hageja poolt toodud summa järgi võiksid moodustada iseseisva toidukorra! Laste vajaduste suurus ei sõltu sellest, mida vanemad on suutelised lastele võimaldama vaid mida laps igapäevaselt vajab, millised on tema mõistlikud vajadused, et oleks

lk 6 tagatud lapse areng (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-93-08; 3-2-1-57-03; 3-2-1-19-07). Kostja on seisukohal, et hageja poolt väljatoodu, et lastele kulub kuus 18 248.87.- kr on läbinähtav püüd näidata kulusid tegelikust palju kõrgemana ning taotlus kostja kulul alusetult rikastuda, milleks hageja toob alatult ettekäändeks ning põhjenduseks poolte ühised lapsed. Uurimuse kohaselt on 3-6.a. lapse individuaalne rahaline kulu keskmiselt kuus 1189.02.-; 11-13.a. lapse kulu 1301.46.- kuus. Hageja ja kostja laste keskmine individuaalne kulu kolme peale kokku oleks 3791.94.- krooni. Uurimus on teostatud 2004.a. Tarbijahinnaindeks on võrreldes 2004.a. tõusnud 7,4%, seega oleks kulu 2009.a. kolme lapse peale 4072.54.- kr. Kusjuures Uurimuses on arvestatud kõiki lapsele eluks ja arenguks vajalikke aspekte toidust meditsiinivahenditeni. Kostja maksab üksinda lastele 3000.- kuus. Lastekaitseseaduse § 26 kohaselt on üksikvanemaga perekond võrdselt täisperekonnaga kohustatud last kasvatama ja hoolitsema tema eest. Tsiviilasjas nr 2-08-14877 esitatud hagi kaudu üritab hageja enda kohustused jätta sisuliselt tervenisti hageja kanda. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-08 sedastanud: „Elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elav vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Nimetatu ei tähenda siiski seda, et kohus ei peaks elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures." Lapsed viibivad ka kostja juures ning kostja muretseb lastele ka iseseisvalt vajamineva, lisaks annab kostja lastele sularaha erinevate kulutuste kandmiseks. Lapsed on viibinud ning viibivad ka edaspidi kostja ja kostja vanemate juures, kus on saanud täis ülalpidamise, kuid kostja ei ole hageja vastu mingisuguseid nõudeid esitanud. Kostja võtab kulu iseenesestmõistetavalt. Ülalviidatud lahendist lähtuvalt tuleb eeltoodut elatise mõistmisel arvestada. „Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib." (RK lahend nr 3-2-1-66-08) Elatise nõude esitamise korral peab kohus elatise summa arvutamisel võtma arvesse konkreetse juhtumi tegelikke asjaolusid, mitte hageja poolt väidetud utoopiat. Otsustavaks peaks olema nii laste mõistlikud vajadused elatise järele kui ka kohustatud vanema võime neid maksta. Kostja on esitanud kohtule tõendi, et saab töötasu Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumtasuna. Hageja on varaliselt kindlustatum kui kostja - hagejale kuulub T linnas T tn XXXX korteriomand, kostjal kinnisvara puudub. Kostjal puudub realiseeritav vara elatise nõude täitmiseks. Arvestada tuleb kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist

lk 7 tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Elatist ei saa mõista välja summas, mis oleks kohustatud vanema varalist seisundit arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-19-07). Kohus ei ole põhjendanud, kuidas on kostjal võimalik elatisenõuet täita, kui kostjal puuduvad selleks rahalised vahendid ning ka realiseeritav vara, mille arvelt oleks elatisenõude täitmine võimalik - kostja sissetulek on 4350.- kuus, kohus on kohustanud kostjat tasuma elatist 6526.-kuus. Oma vara, rahalised vahendid on kostja kooselu vältel hagejaga paigutanud ühisvarasse, mis nüüd on hageja ainuvaraks. Ebamõistliku elatisenõudega soovib hageja kostjalt veel viimase võtta. Ei ole välistatud kostja sattumine elatise maksmisega viivitusse, võlgnevusse, mis tingiks omakorda probleeme. Lastele elatise mõõtmisel tuleb lähtuda laste põhjendatud, mõistlikest vajadustest mitte hageja isiklikust antipaatiast tekitatud ebamõistlikest, põhjendamatutest nõuetest. Käesoleval ajal on kostja niigi tasunud elatist 2/3 oma sissetulekust, mis on arvestades ka teisi vältimatuid väljaminekuid (söök, sidekulud, transport) juba iseenesest enam kui kostja maksta suudaks. Kui kohus peab põhjendatuks hageja taotlust elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt, siis juhib kostja kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja on maksnud oma lastele elatist vabatahtlikult alates lahkukolimisest 2008 veebruaris, esimesel kuul 2000.-järgnevatel kuudel 3000.- kuus. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-11-09 märkinud: „Kui vanem maksab enne hagi esitamist vabatahtlikult lapse ülalpidamiseks miinimumsuuruses elatist ja kui lapse vajadusi ning vanemate varalist seisundit arvestades tuleb vanemalt mõista välja vabatahtlikult makstust suurem elatis, saab kohus PKS § 70 lg 2 alusel mõista vanemalt tagasiulatuvalt välja elatise ulatuses, mille võrra vanem maksis nimetatud ajavahemikul lapsele elatist ettenähtust vähem." Seega ei ole võimalik rahuldada hageja nõuet tagasiulatuvalt summas 3000.- krooni kuus lapse kohta vaid maha tuleb arvestada kostja poolt vabatahtlikult makstud elatis.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt järgmistel põhjustel: Perekonnaseaduse § 60 lg. 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Perekonnaseaduse § 61 järgi, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 01. 01. 2008 on see 2175.- krooni). Hageja ja kostja kooselust on sündinud lapsed

lk 8 Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja laste bioloogilise isana on kohustatud võtma osa lapse ülalpidamisest. Kostja on 2008. a. maksnud elatist 3000 krooni kuus kolmele lapsele kokku /t.l. 35/. Kuna kostja on maksnud elatist alla seaduses ettenähtud elatise miinimumi, on kohus seisukohal, et kostja ei ole oma kohustust elatise maksmisel nõuetekohaselt täitnud. Hageja on esitanud elatise nõude tagasiulatuvalt, alates 01. 10. 2007. Samas on hageja tunnistanud, et kooselu kostjaga ühe leibkonnana kestis kuni 21. 02 2008.a., kui koliti lahku. Seetõttu ei pea kohus varasemat elatise nõuet põhjendatuks ja leiab, et elatis kostjalt on võimalik välja mõista alates 01. märtsist 2008. Kohus võtab arvesse asjaolu, et kostja on maksnud elatist 2008.a. veebruaris 2000 krooni, märtsist alates 3000.- krooni. Elatise suuruse määramisel peab kohus võtma aluseks eelkõige lapse vajadused. Makstav elatis peab tagama normaalsed rahalised võimalused lapse arenguks ja kasvatamiseks. Esitatud arvestuse kohaselt on hageja kulutused kuus keskmiselt 18248,87 krooni kolmele lapsele, s.o.6082 krooni kuus lapse kohta, mida kohus, arvestades laste iga ei pea põhjendatuks. Samas ei saa nõustuda ka kostja seisukohaga, et lastele tehtavate kulutuste aluseks peaks võtma 2004. aastal tehtud uurimise laste ülalpidamiseks vajalike kulutuste kohta. Kohus nõustub siinjuures kostja vastuväitega, et ühekordsed kulutused ei peaks kajastuma igakuuliste kulutuste hulgas kui regulaarsed. Samas kui aasta jooksul tehtud kulutused mingile kulugrupile jagatakse aasta peale, on see tegelikult põhjendatud. Mis puutub eluasemekuludesse, siis on enamus nendest jagatud majas elavate elanike arvu (6 inimest) kohta ja seetõttu põhjendatud. Kulutusi transpordile on kindlasti vaja arvestada niivõrd kui need puudutavad otseselt lapsi. Kuna elatakse maal ja lapsed õpivad Kuressaares, samuti toimub enamus huvitegevusi linnas, siis on kulutused transpordile kahtlemata suured, kuid see ei tohiks olla üle 1000 krooni kuus lapse kohta, mis kohtu hinnangul on ülemäära suur. Ka ei peaks laste kulutuste hulka arvama kulusid sõiduks Paide kohtumajja, pooltevahelise vaidluse läbivaatamiseks korraldatud istungile jm. muude kulutuste all paigutatud kulusid. Õigustatud on kostja märkus kulu kohta toidulisanditele kogusummas 2058.- kuus. Lastele on vajalik täisväärtuslik, mitmekülgne ja tervislik toitumine mitte igakuised toidulisandid, mis on kallid ja ei asenda igakülgset ja tervislikku toitu. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus põhjendatuks kulutused suuruses 4900 krooni lapse kohta kuus, millest poole e. 2450 krooni peaks maksma kostja. Siinjuures tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et tulumaksuseaduse § 12 lg. 1 p. 7 ja 19 lg. 1 on ülalpidamist saav vanem kohustatud maksma sellelt tulumaksu, mistõttu igakuuliselt makstav elatis võiks olla selle võrra suurem. Elatise suuruse määramisel tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et mõningane täiendavate kulude kandmine hageja poolt on paratamatu, sest laps elab tema juures ja kõiki kulutusi ei ole võimalik ette näha. Sellest tulenevalt ei võta kohus arvesse ka kostja vastuväidet, et periooditi (koolivaheaegadel) elavad lapsed ka kostja juures ja tema kannab laste ülalpidamiskulusid.

lk 9

Mis puutub vanemate varalist seisundit, siis pooled on deklareerinud oma igakuiseks sissetulekuks: hageja 8500 + 1800 krooni peretoetust, kostja sissetulek on palk 9000 krooni kuu, millele lisandub töölähetuse hüvitis (Palgaseaduse § 27 lg. 1 ja 2). Viimast tasu peab kostja ajutiseks, kuna selle saamine sõltub hooajast ja töökohustuste täitmise asukohast, seega püsiv sissetulek 9000 krooni kuus. Nagu näitab kostja pangakonto väljavõte /t.l. 225-227/ on tema viimase kuue kuu keskmine sissetulek kujunenud mõnevõrra väiksemaks (keskmine 7000 krooni). Põhimõtteliselt on mõlema vanema õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed. See tähendab, et poole lapse ülalpidamiseks vajaminevast summast peaks maksma kostja, antud juhul on see 2450.- krooni. Kohus on seisukohal, et kostja varaline seisund ei võimalda tal maksta elatist 3000 krooni lapse kohta kuus, kokku 9000 krooni ja seetõttu rahuldab hagi osaliselt. Samas ei saa kohus mõista elatist välja alla elatise minimaalmäära. Kohus peab vajalikuks märkida, et alammääras makstav elatis võimaldab optimaalselt rahuldada lapse igapäevavajadusi. Vanem peab ise aktiivselt käituma selleks, et tagada oma ülalpidamiskohustuse täitmist. Elatise suuruse määramisel võtab kohus arvesse asjaolu, et kostja on viimase aasta jooksul maksnud elatist 1000 krooni kuus lapse kohta. Ka arvestab kohus asjaolu, et kostja sissetulek on viimastel kuudel vähenenud, mistõttu elatise maksmine üle seaduses ettenähtud minimaalmäära võib kujuneda tema jaoks ülemäära koormavaks. Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutudes on elatist saama õigustatud vanemal õigus taotleda elatise suurendamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus kohtukulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.