Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-02 Otsuse kuupäev Tartu, 3. detsember 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi Tallinna linna hagi Linda White"i ja Peeter Tehveri vastu pärimisõiguse tunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ja Linda White"i pärandvarale pärimisõiguse kaotanuks tunnistamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. juuni 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/818/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tallinna linna, Olivia Parmasto ja Hilja Kullese kassatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev 11. november 2002. a Istungil osalenud isikud Hageja esindaja vandeadvokaat T. Lindma Resolutsioon
vasta R. A. Galinsi testament TsK §-s 545 ja § 571 lg-s 3 sätestatud vorminõuetele ja L. White"i esindajal puudusid volitused pärandi vastuvõtmiseks ja protsessis esindamiseks. Kostja L. White vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt tuli pärand vastu võtta Austraalia seaduste järgi, kuna R. A. Galinsi viimane elukoht oli Austraalia. Austraalia seaduste järgi on ta pärandi vastu võtnud, nagu tuvastas ka asja menetlenud notar. Kostja P. Tehver vaidles hagile vastu. Tallinna linn ei saa asjas hageja olla, sest pärimisseaduse (PärS) § 18 järgi ei päri ta isegi siis, kui pärandajal pärijad puuduvad. Sellisel juhul oleks pärija riik. Kuna tegemist on tsiviilvaidlusega pärimisõiguse üle, siis said hageda need isikud, kelle tsiviilõigused tekivad, muutuvad või lõpevad sõltuvalt sellest, kas L. White on pärija või mitte. Tallinna linna õigused hagi rahuldamisest ei muutu. Kuna linn ei ole pärimisõigussuhte pool, ei ole ta õige kostja. Kui R. A. Galins suri, ei kehtinud ORAS § 161 lg 1 ja Maareformiseaduse (MaaRS) § 192 lg 1, mis sätestasid, et nõudeõiguse pärimisele kohaldatakse Eesti seadusi. Seega tuli pärimisele kohaldada TsK § 571 lg 1 järgi Austraalia seadust. Kolmandad isikud hageja poolel Olivia Parmasto, Tiina Parmasto, Sirje Müller, Enn Jänes, Kristina Klesmann, Juri Grigorjev, Anu Juurak, Zinovi Hmelnitski, Vassili Ivanov ja Hilja Kulles, kes on erastanud Tatari 21B asuvas elamus korterid, toetavad hagi ja leiavad, et testament ei olnud notariaalselt vormistatud ja pärimiseks L.White"i nimel notarile pärandi vastuvõtmise avalduse esitanud M. Tederil ei olnud selle toimingu tegemiseks volitusi. Varahaldur ei ole asunud Eestis asuvat R. A. Galinsi pärandit valitsema.
seetõttu taotlenud ka vastavate tõendite esitamist. Hageja on kohtule esitanud Tallinna Kesklinna Valitsuse tõendi selle kohta, et nimetatud aadressil paiknevad elumajad on Kesklinna Valitsuse bilansis ja et nende kaasomanikuks on lisaks erastatud korterite omanikele ka Tallinna linn. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et juhul kui kostja L. White"i nõudeõigust ei päri, pärib selle riik. Kui L. White ega teised võimalikud pärijad ei päri vara, ei päri seda ka riik, vaid see jääb Tallinna linna munitsipaalomandisse. Riik on kord selle vara Tallinna linnale üle andnud.
ja kompenseerimise komisjonil õigus tunnistada isikuid omandireformi õigustatud subjektideks. ORAS §-de 5 ja 27 alusel on Tallinna linn omandireformi kohustatud subjekt ja linna (munitsipaal)omandisse antud õigusvastaselt võõrandatud vara korral tekib linnal vara tagastamise kohustus. Linn ei pea ja ei tohigi õigusvastaselt võõrandatud vara tagastada ebaõigele isikule, st isikule, kes ei ole omandireformi õigustatud subjekt. Seega võib Tatari 21B vara nõudeõiguse pärimiseõigus puudutada Tallinna linna õigusi ja kohustusi juhul, kui hooned on antud linna munitsipaalomandisse. Kui linn otsustab selle vara jätta tagastamata ja see otsus hiljem tühistatakse, siis võivad erastatud korterite omanikel pärast erastamise kehtetuks tunnistamist tekkida kahjutasunõuded Tallinna linna vastu.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.