lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-95-02

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 02.10.2002

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-95-02
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
02.10.2002
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1852
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 333 lg 2Vastuväite esitamine kohtu tegevuse kohtaTsMS § 185 lg 1, 2Menetlusabi taotluse sisuÄS § 306 lg 1Juhatuse pädevusPankrS § 86 lg 1TsK § 173TsK § 355TsMS § 101Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise asja kohtualluvusTsMS § 104 lg 2Kohtualluvuse kokkulepe

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (5)

lahend.ee
2-16-11177/17Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja21.04.20173-2-1-44-06Riigikohus14.06.20063-2-1-19-06Riigikohus23.03.20063-2-1-131-05Riigikohus30.11.20053-2-1-90-04Riigikohus01.09.2004

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-95-02 Otsuse kuupäev Tartu, 2. oktoober 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja J. Luik Kohtuasi AS Slaider hagi AS Karikum (pankrotis) ja AS Landeste vastu nõuete tunnustamiseks AS Karikum (pankrotis) pankrotimenetluses. Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. märtsi 2002. a otsus tsiviilasjas nr II-2-33/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Slaider kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 9. september 2002. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Tühistada Viru Ringkonnakohtu 21. märtsi 2002. a otsus, millega tühistati Ida-Viru Maakohtu 12. septembri 2001. a otsus täies ulatuses ja saadeti samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
3.Rahuldada AS Slaider kassatsioonkaebus.
4.Tagastada AS-le Slaider 19. aprillil 2002. a tasutud kautsjon 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Ida-Viru Maakohtu 3. aprilli 2000. a otsusega kuulutati välja AS Karikum pankrot. AS Slaider esitas pankrotimenetluses tunnustamiseks kaks nõuet kogusummaga 6 511 463 krooni 75 senti. Nõue koosnes hagi kohaselt AS Karikum (pankrotis) poolt tööettevõtulepingu alusel maksmata jäänud tagatisrahast 1 202 323 krooni 95 senti ja viivisest 5 309 139 krooni 80 senti. Nimetatud summadest palus AS Slaider tunnustada pankrotimenetluses 1 600 000 krooni esimese järgu nõudena, kuna selles ulatuses tagas tema tööettevõtulepingust tulenevaid nõudeid hüpoteek AS Landeste kinnistule. Ülejäänud nõude osa, 4 911 463 krooni 75 sendi ulatuses, palus AS Slaider tunnustada viienda järgu nõudena. Võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul vaidles pankrotihaldur vastu AS Slaider nõudele tervikuna 5 309 139 krooni ulatuses ja 1 600 000 krooni suuruse nõude tunnustamisele esimeses järgus. AS Landeste vaidles AS Slaider nõude tunnustamisele vastu tervikuna, s.o 6 511 463 krooni 75 sendi ulatuses. AS Slaider esitas nõude tunnustamiseks hagid nii AS Landeste kui AS Karikum (pankrotis) vastu. AS Landeste vastu esitas ta nõude tunnustamise hagi 2. oktoobril 2000. a Tallinna Linnakohtusse ja AS Karikum (pankrotis) vastu 3. oktoobril 2000. a Ida-Viru Maakohtusse. AS Landeste vastu esitatud hagis palus hageja tunnustada oma nõuet 6 511 463 krooni 75 senti. AS Karikum (pankrotis) vastu esitatud hagis palus hageja tunnustada viivisenõuet 5 309 139 krooni pankrotimenetluses ja 1 600 000 krooni suurust nõuet esimese järgu nõudena, jättes märkimata, kas tegemist on iseseisvate või osaliselt kattuvate nõuetega. Hagiavalduste põhjenduste kohaselt tuleneb hageja nõue AS Karikum (pankrotis) vastu poolte vahel
TsMS § 227 lg 1Ebaselge esindusõigusega isiku ajutine menetlusse lubamine ja esinduse heakskiitmine
TsMS § 308Tähtaja arvestamine kättetoimetamisel
TsMS § 334 lg 1Kirjalike dokumentide esitamine
TsMS § 363Hagiavalduse sisu
TsMS § 72 lg 3Harju Maakohtu erialluvus
10.veebruaril 1999. a sõlmitud tööettevõtulepingust ja selle lisadest, sh 13. aprillil 1999. a sõlmitud tööettevõtulepingu muutmise kokkuleppest. AS Karikum (pankrotis) jättis hagejale tasumata tagatisraha lepingu p 7.5 järgi summas 1 202 323 krooni 95 senti ja viivise. Nõue summas 1 600 000 krooni on eesõigusnõue, mis kuulub rahuldamisele esimeses järgus, kuna AS Landeste seadis
23.aprillil 1999. a hageja kasuks hüpoteegi, millega tagas hageja nõuded AS Karikum (pankrotis) vastu. Tallinna Linnakohtu 16. veebruari 2001. a määrusega anti AS Slaider hagi AS Landeste vastu lahendamiseks Ida-Viru Maakohtule. Ida-Viru Maakohtu 15. märtsi 2001. a määrusega liideti AS Slaider hagid AS Karikum (pankrotis) ja AS Landeste vastu ühte menetlusse.
2.Ida-Viru Maakohtu 12. septembri 2001. a otsusega rahuldati AS Slaider hagi AS Karikum (pankrotis) ja AS Landeste vastu. Kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt tunnustati AS Slaider viivisenõuet 5 309 139 krooni 80 senti AS Karikum (pankrotis) pankrotimenetluses ja nõuet 1 600 000 krooni saamiseks samas pankrotimenetluses esimese rahuldamisjärgu nõudena, jättes seejuures märkimata, kas tegemist on osaliselt kattuvate või iseseisvate nõuetega. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud tööettevõtulepingust tulenevate hageja kohustuste täitmine, AS Karikum võttis tehtud tööd vastu ning oli TsK § 355 kohaselt kohustatud nende eest tasuma. Hageja on õigustatud nõudma leppetrahvi vastavalt tööettevõtulepingu tingimustele ning TsK § 173 lg-le 1, §-dele 174 ja 190-192. PankrS § 86 lg 1 p 1 alusel on hageja 1 600 000 krooni nõue esimese rahuldamisjärgu nõue, kuna see on tagatud hüpoteegiga. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3.Viru Ringkonnakohtu 21. märtsi 2002. a otsusega tühistati maakohtu otsus TsMS § 333 lg-le 2 tuginedes protsessiõiguse normide rikkumise tõttu ja asi saadeti samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus oma otsuses AS Slaideri poolt hagetud tagatisraha 1 202 323 krooni 95 sendi osas otsuse tegemata. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks oma nõuetest mingis osas loobunud või et kohus oleks mõne nõude osas menetluse lõpetanud teistel TsMS §-s 217 toodud alustel. Tuvastamata põhivõlgnevuse nõude olemasolu, ei ole kohtul võimalik tuvastada viivisenõude põhjendatust. Maakohus rikkus eelnevaga oluliselt protsessiõiguse norme ning seda rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Maakohus rikkus ka poolte võrdse kohtlemise printsiipi, kui jättis rahuldamata AS Landeste seadusliku taotluse tunnistajate ülekuulamiseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4.Kassatsioonkaebuses palus hageja apellatsioonikohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Apellatsioonikohus ei ole TsMS § 227 lg 1 rikkudes põhjendanud, milliseid protsessiõiguse norme maakohus oluliselt rikkus ning miks ei ole nimetatud rikkumisi võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Maakohus tuvastas põhivõla võlgnevuse. Maakohtu otsuse resolutsioonis nõude summa, 6 511 463 krooni, eraldi välja toomata jätmine ei ole selline protsessiõiguse normi rikkumine, mis tingiks asja tagasisaatmise esimese astme kohtusse. Asja kiiremaks ja õigemaks lahendamiseks pidanuks apellatsioonikohus TsMS § 334 lg 1 p 2 kohaselt ise selle nõude kohta otsuse tegema. Põhjendatud on maakohtu (samuti käitus ka apellatsioonikohus) otsus jätta tunnistajana üle kuulamata Toonart Rääsk, kes on AS Landeste juhatuse liikmena äriühingu seaduslik esindaja ÄS § 306 lg 1 kohaselt ning seega protsessiosaline TsMS § 72 lg 3 ja § 84 lg 3 järgi. Lähtudes TsMS § 101 lg-st 1 ei või T. Rääski tunnistajana üle kuulata. Taotlust tunnistaja Ülo Lainsalu

ülekuulamiseks ei põhjendanud AS Landeste TsMS § 104 lg 2 kohaselt.

5.Vastuses kassatsioonkaebusele märkis kostja, et apellatsioonikohtu otsus on nii sisuliselt kui protsessuaalselt seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus leidis õigesti, et kohus ei saanud teha otsust pea viiekordselt põhivõlga ületava viivisenõude tunnustamise kohta, kui jättis põhivõla ehk viivise tekkimise õigusliku eelduse tuvastamata ja vastava nõude rahuldamata. Protsessuaalse rikkumise kõrvaldamine tähendab antud juhul kõigi tõendite uut hindamist ja asja uut sisulist läbivaatamist, mis on esimese astme kohtu ülesanne; apellatsioonikohus peab kontrollima esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust. AS Landeste taotlus tunnistajate ülekuulamiseks vastas TsMS § 185 lg 1 nõuetele ning oli vajalik vastuolude kõrvaldamiseks tõendite hindamisel. Vastupidisel juhul oleks rikutud ka protsessiosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet, sest kostjana ei saanud AS Landeste ennast kohtuistungil esmakordselt esitatud ja sisuliselt uuritud tõendi ja sellel tuginenud väite vastu kaitsta.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Ringkonnakohus on otsustanud asja Ida-Viru Maakohtule uueks arutamiseks saata eelkõige põhjusel, et maakohus jättis tegemata otsuse AS Landeste vastu esitatud tagatisraha 1 202 323 krooni 95 senti tunnustamise nõudes. Ringkonnakohus on leidnud, et maakohus on tuvastanud viivisenõude põhjendatuse, ilma et põhivõlgnevuse nõue oleks tuvastatud. Seepärast on ringkonnakohus leidnud, et maakohus on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi ja seda rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Kolleegiumi leiab, et maakohus on sisuliselt käsitlenud kõiki haginõudeid. Maakohus on käsitlenud nii AS Karikum (pankrotis) kui AS Landeste vastu esitatud haginõudeid. Rahuldades AS Slaider hagi 1 600 000 suuruse nõude tunnustamiseks esimese järgu nõudena, ei ole kohus seda küll selgesõnaliselt märkinud, kuid otsusest selgub, et tegemist on summaga, mis koosneb põhivõlgnevusest (tagatisrahast) ja viivisest. Maakohus on tuvastanud, et tagatisraha maksmise tingimused on täidetud. Vastasel juhul tähendaks ringkonnakohtu otsuse seisukoht, et lisaks tunnustamisele esitatud nõudele tuleb lahendada veel 1 202 323 krooni 95 sendi suurune täiendav nõue, mida aga pole tunnustamisele esitatud. Asja materjalidest nähtuvalt palus hageja AS Landeste vastu esitatud hagis tunnustada oma nõuet AS Karikum (pankrotis) pankrotimenetluses summas 6 511 463 krooni 75 senti. AS Karikum (pankrotis) vastu esitatud hagis palus hageja tunnustada pankrotimenetluses oma viivisenõuet 5 309 139 krooni ja esimese järgu nõudena 1 600 000 krooni. On tõsi, et kohus ei ole otsuses nimetatud nõudeid selgelt eristanud. Seda ei ole oma hagides teinud ka hageja, samuti pole sellele tähelepanu juhtinud kostjad. Nimelt on AS Slaider esitanud pankrotimenetluses tunnustamiseks kaks nõuet kogusummaga 6 511 463 krooni 75 senti. Nõue koosnes hagi kohaselt materiaalõiguslikult AS Karikum poolt tööettevõtulepingu alusel maksmata jäänud tagatisrahast 1 202 323 krooni 95 senti ja viivisest 5 309 139 krooni 80 senti. Nimetatud summadest palus AS Slaider tunnustada 1 600 000 krooni esimese järgu nõudena, kuna selles ulatuses tagas tema tööettevõtulepingust tulenevaid nõudeid hüpoteek AS Landeste kinnistule.

Ülejäänud nõude osa, 4 911 463 krooni 75 sendi ulatuses, palus AS Slaider tunnustada viienda järgu nõudena. Segadus algab nõuete osas juba võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul. Nimelt vaidles AS Landeste vastu AS Slaider nõude tunnustamisele tervikuna, s.o 6 511 463 krooni 75 sendi ulatuses (seega nii nõude kui selle rahuldamisjärgu osas). Samal ajal on haldur ühekorraga vastu vaielnud AS Slaider nõudele 5 309 139 krooni ulatuses (viiviste osas) ja 1 600 000 krooni suuruse nõude tunnustamisele esimeses järgus, nõustudes viimase summa tunnustamisega pankrotimenetluses viienda järgu nõudena. Samas ei ole ei pooled ega kohus pööranud tähelepanu halduri sellisele vastuolulisele käitumisele, mis võimaldab 397 676 krooni 5 sendi ulatuses lugeda viivisenõuet nii halduri poolt tunnustatuks kui tunnustamata jäetuks. Samal eksitusel põhineb ilmselt nii hagi kui maakohtu otsus, mille kohaselt võib lugeda, et kokku on tunnustatud AS Slaider nõuet 6 909 139 krooni 80 sendi ulatuses (1 600 000 krooni esimese järgu nõudena ja 5 309 139 krooni 80 senti viienda järgu nõudena), mis on suurem tunnustamisele esitatud 6 511 463 krooni suurusest kogunõudest. Lisaks on AS Karikum (pankrotis) vastu esitatud hagis viivisesummana märgitud 5 309 139 krooni, kuid kohus on välja mõistnud viivisena 5 309 139 krooni 80 senti. Kuigi tegelikult on lahendatud mõlemast hagist tulenevad nõuded, võib maakohtu otsust mõista nii, et nõuet AS Landeste vastu on tunnustatud suuremas ulatuses, kui hageja tegelikult taotles. Hageja ei taotlenud oma nõude tunnustamist tema suhtes erinevate rahuldamisjärkudega ning ka nõude kogusumma oli väiksem AS Karikum (pankrotis) vastu esitatud hagis nõutust. Samas ei ole eelnimetatud vastuolud ja lahknevused sellised, mida ringkonnakohus poleks saanud asja lahendamisel ise kõrvaldada. Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohus võib kasutada TsMS § 333 lg-s 2 sätestatud õigust saata asi esimese astme kohtule tagasi üksnes juhul, kui tõepoolest ei ole võimalik rikkumisi apellatsiooniastmes kõrvaldada ja kohus seda ka otsuses põhjendab. Tulenevalt TsMS §-st 3 on kohtu ülesandeks tagada tsiviilasja võimalikult kiire lahendamine. Käesoleval juhul ei tuvastanud kolleegium maakohtu otsuses sellist rikkumist, mis takistanuks ringkonnakohtul endal otsuse tegemist. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus nõuded täpselt välja selgitama.

8.Teise protsessinormi rikkumisena leidis ringkonnakohus, et maakohus rikkus protsessiõiguse norme ka siis, kui jättis kohtuistungil rahuldamata AS Landeste esindaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, vastusena hageja taotletud tunnistaja Olev Kraag`i ülekuulamisele. Kostja taotles tunnistajate ülekuulamist alles kohtuistungil ja pärast hagejapoolse tunnistaja ülekuulamist. Maakohtu toimikust (lk 167) nähtub, et kostjatele tehti eelistungil teatavaks, et hageja taotles tunnistaja ülekuulamisega asjaolu tõendamist, et hageja andis AS-le Karikum (pankrotis) üle tööde vastuvõtu akti ja garantiikirja. AS Landeste kassatsioonkaebusele esitatud vastuses on väidetud, et ta võis eeldada, et tunnistaja räägib tõtt ega osanud ette näha tema ütluste sisu. Samas on AS Landeste esindaja juba eelistungil (maakohtu toimiku lk 167) avaldanud kahtlusi tunnistaja objektiivsuse suhtes. Pidades ise tunnistajat juba eelnevalt ebausaldusväärseks, ei taotlenud ta ometi omapoolsete tunnistajate ülekuulamist ega esitanud eelmenetluses muid tõendeid. Seda ei saa aga pidada kaalukaks põhjuseks TsMS § 185 lg 2 tähenduses, mis õigustaks uue tõendi esitamist. Kui ringkonnakohus leidis, et uue tõendi esitamine on põhjendatud, võinuks ringkonnakohus tunnistajad

ise üle kuulata TsMS § 308 alusel. Samas on ringkonnakohtu istungil jäetud vastavasisuline kostjate taotlus rahuldamata (ringkonnakohtu toimiku lk 69). J. Odar, V. Kõve, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.