Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Ametiühing

on

Põhjamaiste

konkurentsadamate

esitama

omal

kulul

AVALDUS

Käesolevaga avaldab TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS, et meediaväljaandes Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ on TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS avaldanud alljärgnevad ebaõiged faktiväited: (i) Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on oma Põhjala partnerite poolt finantseeritud; (ii) Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on teinud midagi selleks, et Eesti ettevõtete kulusid ülespoole ajada ja TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI konkurentsivõimet vähendada.

Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud Uudisteagentuuri Baltic News Service 06.10.2015 avaldatud uudises pealkirjaga „Transiidikeskuse konteinerkäive vähenes kolme kvartaliga 20 protsenti“ ja meediaväljaandes Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas

kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ on kostja juhatuse esimehe Erik Laidvee ütlustena avaldatud EMSA kohta alljärgnevalt väljatoodud ebaõiged faktiväited: Uudisteagentuuri Baltic News Service (edaspidi ka BNS) 06.10.2015 avaldatud uudises pealkirjaga „Transiidikeskuse konteinerkäive vähenes kolme kvartaliga 20 protsenti“ on kostja juhatuse esimehe Erik Laidvee ütlustena avaldatud EMSA kohta: /.../ Põhjamaiste konkurentsadamate ametiühingute poolt rahastatava Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu /.../“ Väide, et EMSA on rahastatav Põhjamaiste konkurentsadamate ametiühingute poolt, on ebaõige faktiväide. Meediaväljaandes Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ on kostja juhatuse esimehe Erik Laidvee ütlustena avaldatud EMSA kohta: "/.../ oma Põhjala partnerite poolt finantseeritud Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing /.../" Väide, et EMSA on finantseeritud EMSA Põhjala partnerite poolt, on ebaõige faktiväide. Meediaväljaandes Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ on kostja juhatuse esimehe Erik Laidvee ütlustena avaldatud EMSA kohta: „/.../ Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on näinud kõvasti vaeva, et /.../ Eesti ettevõtete kulusid ülespoole ajada /.../“ Väide, et EMSA on teinud midagi selleks, et Eesti ettevõtete kulusid suurendada, on ebaõige faktiväide. Meediaväljaandes Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ on kostja juhatuse esimehe Erik Laidvee ütlustena avaldatud EMSA kohta: „/.../ Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on näinud kõvasti vaeva, et /.../ meie [TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI] konkurentsivõimet vähendada./.../“ Väide, et EMSA on teinud midagi selleks, et TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI konkurentsivõimet vähendada, on ebaõige faktiväide. Ebaõiged faktiväited on avaldatud meediaväljaannetele TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI juhatuse esimehe Erik Laidvee poolt. Meediaväljaannete poolt nende andmete avaldamisel avaldatud artikli ja uudise teksti arvestades on üheselt mõistetav, et Erik Laidvee on avaldanud kõnesolevad ebaõiged faktiväited TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI seadusliku esindajana (juhatuse liikmena), mistõttu on tema poolt ebaõigete andmete avaldamine omistatav tema esindatud TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSILE. Seetõttu on hageja lugenud kostjaks TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI, mitte aga Erik Laidvee. Hagejal on õigus nõuda ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist mitte üksnes need faktiväited avaldanud uudisteagentuurilt BNS ja meediaväljaandelt Delfi Ärileht, vaid ka kostjalt või omal valikul üksnes kostjalt. EMSA kui ametiühing teostab seadusest ja põhikirjast tulenevaid ülesandeid, mida võib pidada EMSA majandus- ja kutsetegevuseks võlaõigusseaduse (sh VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg 1) tähenduses. Kostja poolne hageja majandus- ka kutsetegevusse sekkumine seisneb hageja kohta ebaõigete andmete avaldamises. Tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 1 eeldatakse, et ebaõigeid andmeid avaldanud isik teadis või pidi nende ebaõigsusest teadma. See tähendab, et kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et ta ei teadnud andmete avaldamisel nende

ebaõigsusest ega pidanudki nendest teadma. Käesoleval juhul on kostja poolt avaldatud hageja kohta selgelt halvustavaid ja hageja mainet kahjustavaid andmeid. Hageja leiab, et kuigi EMSA ei ole äriühing ega ettevõtja selle tavapärases tähenduses, kohaldub VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatu ka EMSA kui ametiühingu suhtes, mille organisatsiooniline ning eelarveline tegevus on suuresti analoogne ettevõtja tegevusele. Ametiühingu tegutsemisvõimelisuse ja jätkusuutlikkuse ning põhikirjast ja seadusest tulenevate ülesannete täitmise võimekuse eelduseks on selleks vajalikus ulatuses liikmemaksude saamine, milleks peab ametiühingu liikmeskond olema selleks piisava suurusega ning omakorda selle eelduseks on ametiühingu hea maine nii avalikkuse kui ka ametiühingu liikmete ees. Kostja poolt hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed on avalikustatud internetis ülemaailmselt kättesaadavates meediaväljaannetes (BNS ja Delfi Ärileht), millest tuleneb, et ebaõiged andmed on jõudnud suure ja määratlemata hulga inimesteni. Kostja avaldatud ebaõiged faktiväited on hagejale majanduslikult kahjulikud ning rikuvad hageja mainet, sest need tekitavad avalikkuses ja EMSA liikmetes (keda ülekantud tähenduses võib lugeda isegi samaväärseks ettevõtja klientidega) väära arusaama, nagu oleks ei oleks EMSA ametiühinguna sõltumatu, vaid on teiste organisatsioonide poolt finantseeritud (n.ö. kinni makstud), ja et EMSA on tegutsenud selleks, et Eesti ettevõtete kulusid suurendada ning TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI konkurentsivõimet vähendada. Kostja tegude õigusvastasust ei välista VÕS § 1047 lg-s 3 sätestatud nn hoolsuskohustus. Hageja on seisukohal, et kostjal ei saanud olla põhjendatud huvi ebaõigete faktiväidete avalikustamise vastu. Põhjendatud huvi ei saa esineda ebaõigete faktiväidete avaldamise olukorras, kui tegemist on negatiivset hinnangut sisaldavate faktiväidetega, mis avaldati määratlemata arvule isikutele. Kostja tegevuse tõttu on hagejale tekkinud kahju, sest hageja on olnud seetõttu sunnitud kasutama enda õiguste kaitsmiseks professionaalset õigusabi. Hagejal on tekkinud kohustus tasuda temale seoses kostja poolt ebaõigete andmete avaldamisega osutatud õigusteenuse eest Advokaadibüroo ANTSMÄE & Partnerid OÜ-le 1260 eurot. Eelnimetatud õigusteenus hõlmab seonduvalt kostja poolt ebaõigete faktiväidete avaldamisega EMSA kohtueelset konsulteerimist kliendi õiguste ja nõuete osas ning selleks vajalikku õiguslikku analüüsi ja lisaks veel ka kohtueelse nõudekirja/hagihoiatuse koostamist saatmiseks vastukostjale. Hageja palub kohustada kostjat:

„AVALDUS

Käesolevaga avaldab TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS, et uudisteportaalis Baltic News Service 06.10.2015 avaldatud uudises pealkirjaga „Transiidikeskuse konteinerkäive vähenes kolme kvartaliga 20 protsenti“ avaldatu, et Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on Põhjamaiste konkurentsadamate ametiühingute poolt rahastatav, on ebaõige faktiväide.“, kusjuures sellises sõnastuses avaldus tuleb uudisteportaalile Baltic News Service esitada viie tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ning peale avalduse saaja andmete, avalduse allkirjastaja andmete, avalduse allkirjastamise kuupäeva andmete ning eeltoodud sõnastuses teksti ei tohi see avaldus muud teksti, sh ühtki hinnangut ega kommentaari, ega ka ühtki fotot sisaldada;

transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ lõigus "/.../ oma Põhjala partnerite poolt finantseeritud Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing /.../" hageja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu kohta avaldatud ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks järgmises sõnastuses avalduse,

„AVALDUS

Käesolevaga avaldab TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS, et meediaväljaandes Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ avaldatu, et Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on oma Põhjala partnerite poolt finantseeritud, on ebaõige faktiväide.“, kusjuures sellises sõnastuses avaldus tuleb meediaväljaandele Delfi Ärileht esitada viie tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ning peale avalduse saaja andmete, avalduse allkirjastaja andmete, avalduse allkirjastamise kuupäeva andmete ning eeltoodud sõnastuses teksti ei tohi see avaldus muud teksti, sh ühtki hinnangut ega kommentaari, ega ka ühtki fotot sisaldada;

„AVALDUS

Käesolevaga avaldab TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS, et meediaväljaandes Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ avaldatu, et Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on teinud midagi selleks, et Eesti ettevõtete kulusid ülespoole ajada, on ebaõige faktiväide“, kusjuures sellises sõnastuses avaldus tuleb meediaväljaandele Delfi Ärileht esitada viie tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ning peale avalduse saaja andmete, avalduse allkirjastaja andmete, avalduse allkirjastamise kuupäeva andmete ning eeltoodud sõnastuses teksti ei tohi see avaldus muud teksti, sh ühtki hinnangut ega kommentaari, ega ka ühtki fotot sisaldada;

„AVALDUS

Käesolevaga avaldab TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS, et meediaväljaandes Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ avaldatu, et Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on teinud midagi selleks, et TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI konkurentsivõimet vähendada, on ebaõige faktiväide.“, kusjuures sellises sõnastuses avaldus tuleb meediaväljaandele Delfi Ärileht esitada viie tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ning peale avalduse saaja andmete, avalduse allkirjastaja andmete, avalduse allkirjastamise kuupäeva andmete ning eeltoodud sõnastuses teksti ei tohi see avaldus muud teksti, sh ühtki hinnangut ega kommentaari, ega ka ühtki fotot sisaldada;

Hageja hinnangul on ebaõigeks faktiväiteks avaldatu, et EMSA on Põhjamaiste partnerite poolt finantseeritud. Esiteks, juhul kui kohus leiab, et tegemist on faktiväitega, avaldatu vastab tõele. Teiseks, juhul kui kohus leiab, et tegemist on faktiväitega, avaldatu ei kahjusta ühelgi juhul EMSA mainet. Kolmandaks, kuigi avaldatud väite puhul (juhul kui seda pidada faktiväideteks) on tegemist tõelevastava avaldusega, on Transiidikeskus ilmselgelt piisavalt kontrollinud ka andmete tegelikkusele vastavust. Hageja hinnangul on ebaõigeks faktiväiteks avaldatu, et Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on teinud midagi selleks, et Eesti ettevõtete kulusid ülespoole ajada. Kostja hinnangul esiteks ei ole tegemist faktiväitega, vaid hinnanguga, mille sisu või väärtust pole võimalik tõendada. Tegemist on üksnes subjektiivse arvamusega. Eelnevast tulenevalt puudub hagejal alus nõuda kostjalt väärtushinnangu ümberlükkamist ja parandamist ning samuti ei lasu kostjal tõendamiskoormist andmete tõendamiseks. Teiseks, tulenevalt kohtupraktikast peab hageja nõue faktiväidete ümberlükkamiseks olema selge ja üheselt mõistetav, niisamuti saab nõuda ümberlükkamist kostja poolt konkreetselt esitatud faktiväidete osas. Kostja ei ole esitanud nimetatud tsitaati, mistõttu selle ümberlükkamist pole ka võimalik taotleda. Kolmandaks, juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et tegemist on faktiväitega, siis see vastab tõele. Neljandaks, tegemist poleks ühelgi juhul au teotavate ega majanduslikult kahjulike väidetega. Eeldatavalt pole vaidlust selles, et EMSA seisab enda väitel hea oma liikmete õiguste eest muu hulgas nende töötasude ja -tingimuste parendamisel. Arvestades eelnevat pole võimalik väita, nagu EMSAle mõjuks kuidagi au teotavalt või muul viisil kahjulikult väited selle kohta, et EMSA väidetavalt oma töötajate õigusi kaitseb. Hageja hinnangul on ebaõigeks faktiväiteks avaldatud, et Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on teinud midagi selleks, et TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI konkurentsivõimet vähendada. Kostja on seisukohal, et tegemist ei ole faktitiväitega, vaid hinnanguga, mille sisu või väärtust pole võimalik tõendada. Tegemist on üksnes subjektiivse arvamusega. Eelnevast tulenevalt puudub hagejal alus nõuda kostjalt väärtushinnangu ümberlükkamist ja parandamist ning samuti ei lasu kostjal tõendamiskoormis andmete tõendamiseks. Lisaks, kostja pole konkreetselt öelnud, kuidas on konkurentsivõimet vähendatud. Lausekatkend viitab, et probleemiga pole tegeletud ja konkurentsivõime on seega vähenenud. Järelikult on väide üksnes subjektiivne ning on vaid pelgalt hinnang ning kostjal puudub kohustus tõendada, et hageja on konkurentsivõimet vähendanud. Teiseks, tulenevalt kohtupraktikast peab hageja nõue faktiväidete ümberlükkamiseks olema selge ja üheselt mõistetav, niisamuti saab nõuda ümberlükkamist kostja poolt konkreetselt esitatud faktiväidete osas. Transiidikeskus selgitab, et ta ei ole esitanud nimetatud tsitaati, mistõttu selle ümberlükkamist pole ka võimalik säärasel kujul taotleda. Kolmandaks, juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et tegemist on faktiväitega, selgitab Transiidikeskus, et see vastab tõele. Neljandaks, tegemist poleks ühelgi juhul au teotavate ega majanduslikult kahjulike väidetega. Eeldatavalt pole vaidlust selles, et EMSA seisab enda väitel hea oma liikmete õiguste eest muu hulgas nende töötasude ja -tingimuste parendamisel. Arvestades eelnevat pole võimalik väita, nagu EMSAle mõjuks kuidagi au teotavalt või muul viisil kahjulikult eelnevad väited. Transiidikeskusel oli igal juhul õigustatud huvi meedias avaldatud seisukohta võtta. Viiendaks, hageja on valesti esitlenud eelnevat väidet ilma artiklis sisalduva kontekstita, mistõttu pole võimalik avaldatu õiguspärasust või tõelevastavust või mõju hagejale ühelgi juhul hinnata. Kostja leiab, et hageja varalise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Juhul, kui kohus leiab, et hagi esemes esile toodud väidete puhul on tegemist faktiväidetega, siis on igal juhul need tõele vastavad. Ühelgi juhul pole tegemist õigusvastaste väidetega, sest need pole au teotavad ega majanduslikult kahjustavad. Kostja on piisava hoolega kontrollinud väidete tõelevastavust. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud poolte kirjalike seisukohtade ning toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 06.10.2015 Uudisteagentuuri Baltic New Service avaldatud uudises pealkirjaga „Transiidikeskuse konteinerkäive vähenes kolme kvartaliga 20 protsenti“ on kostja juhatuse esimees Erik Laidvee ütlusena avaldatud järgmine lause: “Sellele vaatamata oleme langenud Põhjamaiste konkurentsadamate ametiühingute poolt rahastatava Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingute juhi Jüri Lemberi isiklike rünnakute ala, kelle jaoks ükski võte Eesti transiidisektori mustamiseks ja konkurentsipoliitika halvendamiseks pole liiga alatu“ (I kd lk 20). Poolte vahel puudub samuti vaidlus selles, et 08.03.2016 meediaväljaandes Delfi Ärileht avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ on kostja juhatuse esimehe Erik Laidvee ütlusena avaldatud järgmine lause: "Eesti stividoridele pole üllatuseks, et oma Põhjala partnerite poolt finantseeritud Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on näinud kõvasti vaeva, et vaatamata sügavale kriisile Eesti ettevõtete kulusid ülespoole ajada ja meie konkurentsivõimet vähendada“ (I kd lk 23). Hageja leiab, et eelnimetatud kostja poolt avaldatud laused sisaldavad järgmisi ebaõigeid faktiväiteid:  EMSA on rahastatav Põhjamaiste konkurentsadamate ametiühingute poolt;  EMSA on finantseeritud Põhjala partnerite poolt;  EMSA on teinud midagi selleks, et Eesti ettevõtete kulusid suurendada;  EMSA on teinud midagi selleks, et Transiidikeskuse Aktsiaseltsi konkurentsivõimet väheneda. Hageja nõuab ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist kostja kulul. Nimetatud nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1047 lg 4, mille kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest kas avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1047 tähenduses nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist ka faktiväidete avaldamiseks. VÕS § 1047 lg 4 eeldab, et avaldatud on faktiväiteid. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seetõttu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnang sisu tõesust ja väärust (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-161-06. p 10, nr 3-2-1-5-07, p 26 ja nr 3-2-1-53-07, p 18). Ebaõigete andmete ümberlükkamise korral tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas tegemist on faktiväidetega ning seejärel, kas faktiväited on õigeid või ebaõiged. VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet tuleb kohaldada ka VÕS § 1047 lg 4 puhul. See tähendab, et kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või parandada. VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 13) Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 p-s 21 on leitud, et avaldatud faktiväited tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole oluline. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-05, p 25). Mõistet „avaldamine“ tuleb sisustada konkreetse tsiviilasja raames tuvastatud asjaolude alusel. Käesoleval juhul on andmete avaldamine toimunud 06.10.2015 Uudisteagentuuri Baltic New Service avaldatud uudises pealkirjaga „Transiidikeskuse konteinerkäive vähenes kolme kvartaliga 20 protsenti“ ja 08.03.2016 meediaväljaandes Delfi Ärileht avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“. Riigikohtu

praktika kohaselt saab meedias andmete avaldamise korral olla avaldajaks (st andmete avaldamise eest vastutavaks isikuks) ka meediaväljaandele andmeid edastanu isik (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25). Eelnimetatud laused on avaldatud meediaväljaannetele Transiidikeskuse Aktsiaseltsi juhatuse esimehe Eerik Laidvee poolt. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et Eerik Laidvee on avaldanud eelnimetatud laused Transiidikeskuse Aktsiaseltsi seadusliku esindajana, mistõttu tema poolt esitatud väited on omistatavad Transiidikeskuse Aktsiaseltsile. Riigikohus on tsiviilasjades nr 3-2-1-95-02, p-des 25 ja 30 ning 3-2-1-166-12, p-s 13 leidnud, et kui ebaõigete andmete ümberlükkamist nõutakse isikult, kes edastas andmed meediaväljaandele, peab see andmeid edastanud isik lükkama andmed ümber meediaväljaande ees. Seega on kostja avaldajaks. VÕS § 1045 lg 1 p 6 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiku majandus või kutsetegevusse sekkumine isiku ja tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud andmete ebaõigsusest ega pidanudki sellest teadma. Hageja leiab, et kostja poolt avaldatud ebaõigete faktiväidete avaldamisega on kostja sekkunud hageja majandus- ja kutsetegevusse. EMSA kui ametiühing teostab seadusest ja põhikirjast tulenevaid ülesandeid, mida võib pidada EMSA majandus-ja kutsetegevuseks (VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg 1 ) tähenduses. Hageja leiab, et kostja poolt hageja kohta avaldatud faktiväited on ebaõiged ning need on hagejale majanduslikult kahjulikud ja kahjustavad hageja mainet, sest need tekitavad avalikkuses ja EMSA liikmetes väära arusaama, nagu ei oleks EMSA ametiühinguna sõltumatu, vaid on kostja konkurentide juures tegutsevate teiste ametiühingute poolt finantseeritud (n.ö. kinni makstud) ja EMSA on näinud kõvasti vaeva (st tegutsenud ehk teinud midagi) selleks, et Eesti ettevõtete kulusid suurendada ning kostja konkurentsivõimet vähendada. Hageja leiab, et ilmeselgelt on ka ebausutav, et kostja üldse enne andmete avaldamist tema avaldatud andmete tõelevastavust kontrollis. Kui kostja oleks andmete tõelevastavust kontrollinud, ei oleks kostja ühelgi viisil saanud avaldatud faktiväiteid tõeseks lugeda. Seega kohtul tuleb kõigepealt tuvastada, kas kostja poolt 06.10.2015 Uudisteagentuuri Baltic New Service avaldatud uudises pealkirjaga „Transiidikeskuse konteinerkäive vähenes kolme kvartaliga 20 protsenti“ ja 08.03.2016 meediaväljaandes Delfi Ärileht avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ avaldatud andmed on faktiväited või väärtushinnangud. Tulenevalt TsMS § 436 lg 4 ja 7 on kohtul õigus ja ka kohustus, kuivõrd tegemist on ka õigusliku hinnanguga, ise hinnata, mis liiki väidetega on tegemist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-07 p 32). Kohus arutas menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest, ja võimaldas pooltel esitada kõigi asjasse puudutavate asjaolude kohta seisukoha kohtuistungil (TsMS § 351 lg 1 ja 2). Hageja on seisukohal, et 06.10.2015 Uudisteagentuuri Baltic New Service avaldatud uudises pealkirjaga „Transiidikeskuse konteinerkäive vähenes kolme kvartaliga 20 protsenti“ avaldatud lause "Sellele vaatamata oleme langenud Põhjamaiste konkurentsadamate ametiühingute poolt rahastatava Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingute juhi Jüri Lemberi isiklike rünnakute ala, kelle jaoks ükski võte Eesti transiidisektori mustamiseks ja konkurentsipoliitika halvendamiseks pole liiga alatu“ sisaldab alljärgnevat ebaõiget faktiväidet: EMSA on rahastatav Põhjamaiste konkurentsadamate ametiühingute poolt. Samuti on hageja seisukohal, et 08.03.2016 meediaväljaandes Delfi Ärileht avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ avaldatud lauses: "Eesti stividoridele pole üllatuseks, et oma Põhjala partnerite poolt finantseeritud Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on näinud kõvasti vaeva, et vaatamata sügavale kriisile Eesti ettevõtete kulusid ülespoole ajada ja meie konkurentsivõimet vähendada“ sisaldab alljärgnevat ebaõiget faktiväidet: EMSA on finantseeritud Põhjala partnerite poolt.

Kostja leiab, et juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et tegemist on faktiväidetega, siis kostja poolt avaldatu vastab tõele. Samuti on kostja seisukohal, et kostja poolt avaldatu ei kahjusta hageja mainet. Kostja on ilmselgelt piisavalt kontrollinud andmete tõelevastavust. Kohus asub seisukohale, et kostja poolt avaldatud väidete, et Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on rahastatav põhjamaiste konkurentsadamate ametiühingute poolt ja et Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingut finantseerivad Põhjala partnerid näol on tegemist faktiväidetega, sest nende väidete tõelevastavust saab kontrollida. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et tegemist on õige faktiväitega. Kostja väidete kohaselt on kostja eelnimetatud väite avaldamisel tuginenud hageja majandusaasta aruannetele ning EMSA põhikirjale ja EMSA ja Põhjamaade Transporditöötajate Föderatsiooni (NTF) kirjastatud trükisele. Hageja on selgitanud, et EMSA Põhjala partnerid (st partnerid Põhjamaades 2016.a märtsikuus üldlevinud tähenduses ehk Soomes, Rootsis, Taanis, Norras, Islandil) olid eelnimetatud Põhjamaade transpordivaldkonna ametiühingud või selliste ametiühingute ühendused). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et selliselt mõistab seda ka mõistlik isik, et ametiühingu partneriks teise riigis on selles teises riigis tegutsev ametiühing või ametiühingute ühendus/liit/föderatsioon. Kohtule esitatud EMSA põhikirja p-st 13.1. tulenevalt koosneb EMSA vara liikmemaksudest, annetustest ja eraldistest, põhikirja eesmärkidega kooskõla olevate ürituste korraldamisest, muudest seadusega lubatud laekumistest. EMSA põhikirja p 2.2.5 kohaselt üheks EMSA eesmärgiks on aktiivse koostöö arendamine teiste ametiühingutega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kelle eesmärgid ühtivad EMSA omadega. EMSA põhikirja p-st 2.3.9 tulenevalt on EMSA-l oma eesmärkide saavutamiseks õigus luua kontakte ja teha koostööd teise ametiühingute ja ametiühingute ühendustega. EMSA põhikirja p-st 2.3.16 tulenevalt on EMSA-l eesmärkide saavutamiseks õigus liituda organisatsioonidega, kes esindavad EMSA liikmete huve (I kd lk 7887). EMSA 2015. majandusaasta aruande osaks olevast tegevusaruandest nähtuvalt EMSA sissetuleku moodustavad liikmemaksud ja Rahvusvahelise Transpordiametiühingute Föderatsiooni sihtotstarbelised eraldised ITF-i Mugavuslepingu (Flag of Conviences- FOS) Eesti inspektoraadi kuude katteks. EMSA 2015. majandusaasta aruande osaks olevast tulemiaruandest nähtuvalt sai EMSA kokku tulusid 452 620 eurot, millest 313 987 eurot moodustasid liikmemaksud ja sihtfinantseerimise moodustas 138 342 eurot (I kd lk 58-72). Kohtule esitatud ITF kodulehekülje väljavõttest nähtuvalt ITF peakontor asub Ühendatud Kuningriikides Londonis ja esindused asuvad Ammanis, Brüsselis, Nairobis, New Dehlis, Uoagadougous, Rio de Janeiros ja Tokyos (I kd lk137139). Seega ITF ei ole Põhjamaade ametiühing, Põhjamaade ametiühingute ühendus ega EMSA Põhjala partner. Kohtule esitatud vene keelse raamatu “Võti paremate töösuhteni” eessõnas on raamatut kirjeldatud alljärgnevalt: See raamat on Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) ja Põhjamaade Transporditöötajate Föderatsiooni (NTF) dokkerite sektsiooni koostöö tulemus, ja on vajalik selleks, et aidata Eesti sadamate töötajatel jõuda inimväärse töö põhimõteteni oma töökohtadel, mis on kinnitatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonis. Projekti raames tahtsime jõuda konstruktiivse dialoogini tööalaste suhete küsimustes viie Eesti sadama eraettevõttega kes suudaksid pakkuda sadamatöölistele usaldustunnet oma õiguste eest seismiseks, ja selles aitab meid Norway Grants u Innovation Norway projekti programmi “Korralik töö” kaasfinantseerimine (I kd lk 73-77). Kohtule esitatud Innovation Norway kodulehekülje väljavõttest ja Wikipedia artiklist nähtuvalt Innovation Norway, mis vahendas Norway Grants programmiga seotud toetusi, on Norra riigile kuuluv kompanii ja arengupank, mis vahendab Norra riigi raha erinevate toetusprogrammide jaoks (I kd lk 140-143). Seega mistahes Innovation Norway poolt hallatavate programmide osas toetuskõlbulikul isikul on võimalik taotleda Innovation Norway’lt kõigile ühiste reeglite alusel mingi konkreetse programmi raames toetust, esitades selleks vastava taotluse. Kohus nõustub hagejaga, et Innovation Norway poolt taotlejale toetuse vahendamine ei muuda Innowation

Norway’d taotleja (sh hageja) Norra partneriks. Tõendamist on leidnud, et antud juhul toetas Norra Kuningriik Innovation Norway vahendatud programmi kaudu konkreetset projekti, seoses millega tegid koostööd EMSA ja EMSA Põhjal partneriks olev Põhjamaade Transporditöötajate Föderatsioon. Seega on tegemist hoopis Norra riigi instrumendiga. Hageja on selgitanud, et antud projekti raames tuli EMSA-l kui ühel projektiosalisel ise teha kulusid omaosaluse näol, st EMSA oli kõnesoleva projekti puhul ise üks projekti finantseerijatest, mis nähtub ka raamatu väljavõttest. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et hageja koostöö Põhjamaade Transporditöötajate Föderatsiooniga vene keelse raamatu väljaandmisel on olnud hageja tegevus hageja põhikirjalist eesmärkide saavutamiseks ning sellest ei ole võimalik järeldada, et hageja on finantseeritud hageja Põhjal partnerite poolt. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kohtule esitatud hageja 2015. majandusaasta aruandega, EMSA põhikirjaga ning EMSA ja Põhjamaade Transporditöötajate Föderatsiooni (NTF) koostöös avaldatud trükisega ei ole leidnud tõendamist kostja poolt avaldatud väide, et EMSA on rahastatav Põhjamaiste konkurentsisadamate ametiühingute poolt. Samuti ei ole eelnimetatud tõenditega leidnud tõendamist kostja poolt avaldatud faktiväide, et EMSA on finantseeritud Põhjal partnerite poolt. Seega on kostja avaldanud järgmised ebaõiged faktiväited:  Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on rahastatav Põhjamaiste konkurentsisadamate poolt.  Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on finantseeritud Põhjala partnerite poolt. Hageja leiab, et meediaväljaandes Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga “Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutunud kriitiliseks, leppetrahvid on õhus” avaldatud lauses "Eesti stividoridele pole üllatuseks, et oma Põhjala partnerite poolt finantseeritud Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on näinud kõvasti vaeva, et vaatamata sügavale kriisile Eesti ettevõtete kulusid ülespoole ajada ja meie konkurentsivõimet vähendada“ on kostja avaldanud järgmised ebaõiged faktiväited: EMSA on teinud midagi selleks, et Eesti ettevõtete kulusid suurendada ja EMSA on teinud midagi selleks, et Transiidikeskuse Aktsiaseltsi konkurentsivõimet vähendada. Kostja leiab, et tegemist ei ole faktiväidetega, vaid on tegemist hinnanguga, mille sisu või väärtust ei ole võimalik tõendada. Juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et tegemist on faktiväidetega, siis vastavad need kostja hinnangul tõele. VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12; tsiviilasjas nr 32-1-5-07, p 27; tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p-d 13 ja 17). Seega ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, olema kostja avaldanud sõnaselgelt. Kohus leiab, et eelnimetatud väidete näol on tegemist kaudsete faktiväidetega, millest mõistlik inimene saab aru, et EMSA on tegutsenud ehk teinud midagi, et Eesti ettevõtete kulusid suurendada ning kostja konkurentsivõimet vähendada. Kohus leiab, et kohtumenetluses on võimalik kontrollida, kas hageja tegevuse tulemusena kostja kulud on kasvanud või mitte ning kas kostja konkurentsivõime on vähenenud. Kuivõrd näiteks Eesti Kaubandus-Tööstuskoda annab juba mitmeid aastaid välja Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime Edetabelit ja ka Eesti Pank koostab Eesti konkurentsivõime ülevaadet, siis on kohtu hinnangul võimalik ka ettevõtte konkurentsivõime vähenemist või suurenemist hinnata ja tegemist ei ole pelgalt kostja poolse väärtushinnanguga. Kostja on esitanud nimetatud faktiväidete tõendamiseks kohtule EMSA poolt kostjale 5. novembril 2016 kollektiivilepingu projekti, mille punkti 2 kohaselt kostja tunnistab Ametiühingut kui töötajate täievolilist esindajat läbirääkimistel kollektiivlepingu sõlmimiseks ja muudes kollektiivsetes töösuhetes, punkti 5 kohaselt iga kostja töötaja palk tõuseks alates 1. jaanuarist 2016 vähemalt 200

eurot võrra kuus ja punkt 7 kohaselt annab kostja töötajatele 7. kalendripäeva tasustatud lisapuhkust kalendriaastas (I kd 89). Kostja hinnangul on sellega tõendatud, et EMSA on ilmselgelt “teinud midagi selleks”, et ettevõtte kulusid ülespoole ajada. Kohtule esitatud EMSA põhikirja p 2.2.1 kohaselt on EMSA eesmärgiks töötajate tööalaste, majanduslike ja sotsiaalsete huvide kaitsmine ja esindamine tööandjate ees. EMSA põhikirja p

teavitamise korral ka kannatanule suunatud eesmärki- tagada isiku õigus olla üldsuse ees kujutatud tõeselt. Seetõttu ongi andmete ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduse objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (VÕS § 1043). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-166-12 punktis 12 rõhutanud, et kui isiku mainet kahjustanud andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ja kohus saab kohustada kostjat mainet kahjustavad andmed ümber lükkama. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt hageja suhtes avaldatud ebaõigete väidete ümberlükkamist. Järgnevalt peab kohus tuvastama, mil viisil saab käesoleval juhul ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda. Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõiged andmed avaldati (Riigikohtu lahend 3-2-1-5-07 p 29). Kohtul on igal konkreetsel juhul õigus otsustada, millisel viisil ja kujul tuleb kostja avaldatud ebaõiged andmed ümber lükata, et lugeda kostja VÕS § 1047 lg 4 sättest tulenev kohustus täidetuks. Hageja palub kohustada kostjat esitama omal kulul uudisteportaalile Baltic News Service viie tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest järgmises sõnastuses avalduse:

„AVALDUS

Käesolevaga avaldab TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS, et uudisteportaalis Baltic News Service 06.10.2015 avaldatud uudises pealkirjaga „Transiidikeskuse konteinerkäive vähenes kolme kvartaliga 20 protsenti“ avaldatu, et Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on Põhjamaiste konkurentsadamate ametiühingute poolt rahastatav, on ebaõige faktiväide.“ Hageja leiab, et peale avalduse saaja andmete, avalduse allkirjastaja andmete, avalduse allkirjastamise kuupäeva andmete ning eeltoodud sõnastuses teksti ei tohi see avaldus sisalda muud teksti, sh ühtki hinnangut ega kommentaari, ega ka ühtki fotot sisaldada. Hageja palub kohustada kostjat esitama omal kulul meediaväljaandele Delfi Ärileht meediaväljaandes Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ lõigus "/.../ oma Põhjala partnerite poolt finantseeritud Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing /.../" hageja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu kohta avaldatud ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks järgmises sõnastuses avalduse:

„AVALDUS

Käesolevaga avaldab TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS, et meediaväljaandes Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ avaldatu, et Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on oma Põhjala partnerite poolt finantseeritud, on ebaõige faktiväide.“,

„AVALDUS

Käesolevaga avaldab TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS, et meediaväljaandes Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ avaldatu, et Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on teinud midagi selleks, et Eesti ettevõtete kulusid ülespoole ajada, on ebaõige faktiväide“,

„AVALDUS

Käesolevaga avaldab TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS, et meediaväljaandes Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ avaldatu, et Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on teinud midagi selleks, et TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI konkurentsivõimet vähendada, on ebaõige faktiväide.“.

Hageja palub eelnimetatud sisuga 3 avaldust esitada meediaväljaandele Delfi Ärileht 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning peale avalduse saaja andmete, avalduse allkirjastaja andmete, avalduse allkirjastamise kuupäeva andmete ning eeltoodud sõnastuses teksti ei tohi see avaldus muud teksti, sh ühtki hinnangut ega kommentaari, ega ka ühtki fotot sisaldada. Kostja ei ole hageja taotlustele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud, et kostja esitab uudisteportaalile Baltic New Service ühe avalduse ja meediaväljandele Delfi Ärileht 3 eraldi avaldust ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud 3 avaldust tuleks ümber sõnastada 1 avalduseks ja kohus sõnastab hageja poolt esitatud avaldused ümber. Kohus leiab, et sellisel viisil avalduse esitamine ei ole kostja jaoks ebamõistlikult koormav ja täidab oma eesmärki viisil, et avalikkust teavitatakse võimalikult tõhusalt ebaõigete andmete avaldamisest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohustada kostjat TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI esitama omal kulul uudisteportaalile Baltic News Service järgmises sõnastus avaldus:

AVALDUS

Käesolevaga avaldab TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS, et uudisteportaalis Baltic News Service 06.10.2015 avaldatud uudises pealkirjaga „Transiidikeskuse konteinerkäive vähenes kolme kvartaliga 20 protsenti“ on TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS avaldanud järgmise ebaõige faktiväite: Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on Põhjamaiste konkurentsadamate ametiühingute poolt rahastatav. Sellises sõnastuses avaldus tuleb uudisteportaalile Baltic News Service esitada viie tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ning peale avalduse saaja andmete, avalduse allkirjastaja andmete, avalduse allkirjastamise kuupäeva andmete ning eeltoodud sõnastuses teksti ei tohi see avaldus muud teksti, sh ühtki hinnangut, kommentaari ega fotot sisaldada. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohustada kostjat TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS esitama omal kulul meediaväljaandele Delfi Ärileht järgmises sõnastuses avaldus:

AVALDUS

Käesolevaga avaldab TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS, et meediaväljaandes Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ on TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELT avaldanud alljärgnevad ebaõiged faktiväited: (i) Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on oma Põhjala partnerite poolt finantseeritud; (ii) Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on teinud midagi selleks, et Eesti ettevõtete kulusid ülespoole ajada ja TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI konkurentsivõimet vähendada. Sellises sõnastuses avaldus tuleb meediaväljaandele Delfi Ärileht esitada viie tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ning peale avalduse saaja andmete, avalduse allkirjastaja andmete, avalduse allkirjastamise kuupäeva andmete ning eeltoodud sõnastuses teksti ei tohi see avaldus muud teksti, sh ühtki hinnangut, kommentaari ega fotot sisaldada. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude summas 1260 eurot. Hageja on palunud välja mõista kostjalt õigusabikulud summas 1270 eurot. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja tellinud õigusabi Advokaadibüroolt Antsmäe & Partnerid OÜ-lt seoses Transiidikeskus AS-i poolt EMSA kohta ebaõigete faktiväidete avaldamisega (õiguslik analüüs ja kliendi kohtueelne konsulteerimine kliendi õiguste ja nõuete osas ning selleks vajaliku analüüsi ja lisaks veel kohtueelse nõudekirja/hagihoiatuse koostamisega saatmiseks kostjale (I kd lk 23-19). Kohtu hingul arvestades

käesoleva vaidluste keerukust ja hageja poolt kostjale esitatud nõudekirja sisu ja pikkust (5 lehekülge) ei ole õigusabi eest tasumisele kuuluv kogusumma ülemäärane. Riigikohus on leidnud 05.11.2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 (p 18), et VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kahju ei kuulub seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Käesoleval juhul on hagejale kahju tekkimine põhjuslikus seoses, sest seoses hageja ja kostja vahel tekkinud õigusliku vaidlusega, pidi hageja tegema kulutusi õigusabile. Kohus leiab, et käesoleval juhul kohtueelses menetluses oli mõistlik kasutada professionaalset õigusabi ning õige ei ole kostja seisukoht, et kohtueelne õigusabikulu on täies ulatuses tarbetu. Kui kostjaga õigusvaidlust ei oleks tekkinud, ei oleks hageja ka neid kulusid pidanud kandma. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja kohtuväliste õigusabikulude nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise summas 1260 eurot. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus kohtuotsusega hagi rahuldab jäävad menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksu kohtotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.