lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-90-02

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 12.09.2002

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-90-02
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
12.09.2002
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1647
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi

3-2-1-90-02 Tartu, 12. september 2002. a Eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik OÜ Berma hagi AS Kohtla-Järve Soojus vastu 1 899 954 krooni saamiseks. Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. märtsi 2002. a otsus tsiviilasjas nr

II-2-78/02

OÜ Berma kassatsioonkaebus

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise 26. august 2002. a kuupäev Istungil osalenud Hageja esindajad vandeadvokaat K. Kooga ja juhatuse liige I. Karelin, kostja isikud esindaja vandeadvokaat J. Tehver Resolutsioon

1.Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. märtsi 2002. a otsus osaliselt ja saata asi tühistatud osas samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada OÜ-le Berma 1. aprillil 2002. a tasutud kautsjon 18 899 (kaheksateist tuhat kaheksasada üheksakümmend üheksa) krooni ja 55 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OÜ Berma esitas 29. augustil 2000. a AS Kohtla-Järve Soojus vastu hagi kahju 1 824 740 krooni hüvitamiseks. Hageja leidis, et kostja on lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega põhjustanud kahju, mille ta on kohustatud TsK §-de 222 lg 1 ja 269 lg 1 alusel hüvitama. Hagiavalduse kohaselt ostis OÜ Berma 30. jaanuaril 1998. a ja 17. märtsil 1998. a kompaniilt Redwood Enterprise L.L.C (edaspidi kolmas isik) AS-le Kohtla-Järve Soojus torusid. Lepingute järgi pidi hageja torude eest maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% päevas. Kostja tasus hagejale ettemaksuna 135 000 krooni. Kostja võttis kauba vastu, kuid jättis kauba eest tähtaegselt tasumata. Hagejal tekkis seetõttu kolmanda isikuga sõlmitud lepingute täitmisel viivitus. Seisuga 2. august 2000. a oli viiviste summa 7 669 288 krooni. Hageja maksis täitmisega viivitamise eest kolmandale isikule 852 080 krooni. Kuna AS Kohtla-Järve Soojus lepingulisi kohustusi hageja ees tähtaegselt ei täitnud, pidi hageja oma lepinguliste kohustuste täitmiseks ja hagi esitamiseks laenama
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

AS-lt Interfast 4. märtsil 1998. a 35 000 DEM, millelt tasus aktsiaseltsile intresse 51 016 krooni ja 16. märtsil 1998. a 65 000 DEM, millelt tasus intresse 286 000 krooni. Ajal, mil kostja täitmisega viivitas, tõusis USA dollari kurss Eesti krooni suhtes ja seetõttu pidi hageja maksma kolmandale isikule 296 075 krooni rohkem. Hageja oli sunnitud võtma 9. augustil 2000. a ühingult Skorpion laenuks 240 000 DEM, millelt tuli maksta intresse 229 192 krooni. Kostja tegevusetuse tõttu tekkis hagejal maksuvõlg 110 377 krooni.

2.Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja tõendanud kahju olemasolu ja põhjusliku seose kahju tekkimise ja kostja kohustise rikkumise vahel, kuid on kohtule esitatud arvestustes välja toonud ainult tehingu üldise kahjumi. Hageja ei ole näidanud, millise osa kahjust katab Viru Ringkonnakohtu 22. juuni 2000. a otsusega välja mõistetud viivis 400 000 krooni.

Kostja ei vastuta hageja eksliku majandusarvestuse tõttu maksete (käibemaks, riigilõiv, veotasu jms) tasumise eest. Lepingut rikkunud pool hüvitab TsK § 193 lg 1 järgi teisele poolele sellise rikkumisega tekitatud kahju osas, mis ei ole kaetud leppetrahviga. Karistusliku iseloomuga leppetrahvi, kus kahju nõutakse sisse viivist arvestamata, rakendatakse ainult mittekohase kvaliteediga toodangu hankimise juhtudel. Hagejal puudub alus leppetrahvi nõudmiseks, sest lepingu sõlmimise ajal ei kehtinud Eesti Vabariigis hangete põhimäärus ja hangete eritingimused ja puudub alus nõuda neis sisalduvate sätete rakendamist. Kuna hagi ei ole iseenesest alusetu, jäävad kohtukulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3.Viru Ringkonnakohus muutis 7. märtsi 2002. a otsusega linnakohtu otsust põhjenduste osas. TsK § 222 kohaselt peab hageja tõendama tekkinud kahju ning põhjusliku seose olemasolu kostja lepingu mittekohase täitmise ja kahjuliku tagajärje vahel. Kuid hageja ei ole tõendanud talle tekitatud kahju ning põhjusliku seose olemasolu kostja kohustise mittekohase täitmise ja kahjuliku tagajärje vahel. Linnakohtu vastupidine seisukohta on ebaõige. Hageja seletuse kohaselt tekkis tal kahju kostja poolt lepingute mittekohase täitmise tõttu, sest ta pidi: 1) tasuma torude hankijale rohkem, kui lepingus esialgselt ette nähtud, kuna USA dollari kurss tõusis Eesti krooni suhtes; 2) maksma lepingute alusel torude hankijale viiviseid; 3) võtma laenu ja tasuma sellelt intresse. Lisaks tekkis hagejal maksuvõlg riigi ees. Tõendamata on, et hageja võttis AS-lt Interfast ja ühingult Skorpion laenu kostja kohustuste rikkumise tõttu. Kostja kohustus tasuma hagejale torude eest 20. jaanuari 1998. a lepingu p 4.1 järgi 10 päeva jooksul torude toimetamisest kostja ladustamispaigale. Lepingu täitmise tähtpäev oli 15. märts 1998. a. Kostja tasus hagejale ettemaksuna 20. veebruaril 1998. a 135 000 krooni. Hageja andis torud kostjale üle 9. märtsil 1998. a 618 835 krooni ja 25. märtsil 1998. a 725 387 krooni väärtuses. Kostja ei esitanud pretensiooni torude mittevastavuse, ebaõige koguse ega hankimisega hilinemise osas. Kostja pidi 9. märtsil 1998. a üle antud torude eest maksma hiljemalt 19. märtsil 1998. a ja 25. märtsil 1998. a üle antud torude eest hiljemalt 4. aprillil 1998. a. Kostja võlgnes hagejale kokku ilma viiviseta 1 209 222 krooni. Laenu võttis hageja aga AS-lt Interfast 9. aprillil 1998. a 2 800 000 krooni. 4. märtsi 1998. a lepingu p 5.1 järgi kohustus kostja maksma torude eest 10 päeva jooksul torude toimetamisest kostja ladustamispaigale. Lepingu täitmise tähtpäev oli 15. mai 1998. a. Torude üleandmine toimus 14. aprillil 1998. a. Kostja pidi torude eest maksma hiljemalt 24. aprillil 1998. a. Hageja võttis laenu AS-lt Interfast 16. oktoobril 1998. a 520 000 krooni ja ühingult Skorpion
09.augustil 2000. a 1 920 000 krooni. Hageja maksis 107 721 USA dollarit kolmandale isikule alles 2. augustil 2000. a. Seega ei ole AS-lt Interfast 1998. aastal võetud laene kasutatud kauba eest tasumiseks. Ühingult Skorpion võttis hageja laenu 9. augustil 2000. a, s.o pärast torude eest maksmist. Seega ei ole ka see laen seotud vajadusega maksta torude eest hankijale ning kahjuna on hageja tasutud laenuintresside hüvitamise nõue põhjendamatu. Põhjendamatu on riiklike maksude maksmata jätmise seostamine kostja kohustise mittekohase

täitmisega, sest tegemist oli AS-ga Interfast sõlmitud laenulepingu intressidelt tulumaksu maksmata jätmisega ning sellest tuleneva viivisega summas 110 377 krooni. OÜ Berma on Eestis registreeritud juriidiline isik ja tulumaksuseaduse § 6 kohaselt oli ta kohustatud maksma tulumaksu ka laenuintressidelt. Asjas ei kuulu kohaldamisele TsK § 269, sest hangete põhimäärus ja hanke eritingimused Eesti Vabariigis ei kehti.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4.Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uue otsuse, millega rahuldada OÜ Berma hagi AS Kohtla-Järve Soojus vastu. Apellatsioonikaebuses ei vaidlustatud linnakohtu otsust põhjenduste osas. Ringkonnakohus, muutes linnakohtu otsuse põhjendusi, rikkus TsMS § 319 lg 1. Hageja tugines kahju tekkimise neljal asjaolul. Ringkonnakohus ei pööranud tähelepanu asjaoludele, et kahju tekkis ka seetõttu, et kostja täitmisega viivitamise ajal tõusis USA dollari kurss Eesti krooni suhtes ning hageja pidi maksma kolmandale isikule viivist täitmisega viivitamise eest. Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et TsK § 269 ei ole kohaldatav hangete põhimääruse ja hanke eritingimuste kehtetuse tõttu Eesti Vabariigis. Kuna see säte kehtib, on ta kohaldatav. Kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Laenurahast tehtud kulutused olid vajalikud ja isegi vältimatud tehingu lõpetamiseks. Hageja tõendas, et talle tekitati kahju ning põhjusliku seose olemasolu kostjapoolse kohustise mittekohase täitmise ja kahjuliku tagajärje vahel. Hageja ei vaidlusta kohtu järeldust laenuintressidelt tulumaksu tasumise kohustuse kohta, kuid seoses kostja kohustuste rikkumisega polnud hagejal vahendeid omapoolsete kohustuste täitmiseks ja seetõttu on põhjendatud ka tulumaksu võla arvamine kahjude hulka.
5.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus ei ole rikkunud protsessiõiguse normi. Kuna hageja vaidlustas apellatsiooni korras linnakohtu otsuse tervikuna, siis oli ringkonnakohtul õigus ja kohustus kontrollida linnakohtu otsuse põhjendatust ja vajadusel seda muuta. Ringkonnakohus on tuvastanud kõik asjas tähtsust omavad asjaolud ning tõendeid igakülgselt hinnates teinud õiged järeldused. TsK § 269 lg 1 ei ole seoses hangete põhimääruse ja hanke eritingimuste kehtetusega Eesti Vabariigis kohaldatav. Asjas kuulub kohaldamisele TsK § 193 lg 1. Hageja maksuvõlg tekkis AS-ga Interfast sõlmitud laenulepingu intressidelt tulumaksu tasumata jätmisega. Kostja tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel puudub põhjuslik seos.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Vastavalt 1. juulil 2002. a jõustunud võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 11 kuuluvad asjas kohaldamisele tsiviilkoodeksi sätted.
7.Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus jättis andmata hinnangu kahele hageja kahjunõude aluseks olevale asjaolule. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 330 lg 6,

mille kohaselt ringkonnakohus peab otsuses vastama apellatsioonkaebuse põhjendustele. Ringkonnakohus leidis otsuse põhjendustes, et hageja tugines kostja kohustise mittekohase täitmise tõttu tekkinud kahju nõudes ka asjaoludele, et ta maksis USA dollari kursi tõusu tõttu Eesti krooni suhtes kolmandale isikule torude eest 296 075 krooni rohkem kui lepingus ette nähtud ja kolmanda isiku pretensiooni alusel viivist 852 080 krooni. Neid asjaolusid käsitles hageja ka apellatsioonkaebuses. Kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt on ta TsK § 222 lg 1 järgi kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Apellatsioonikohus ei ole põhjendanud, miks hageja eelnimetatud kulutused ei ole kahju ja miks kostja vastutus puudub. Samas peab kolleegium vajalikuks märkida, et lepingulist kohustust rikkunud pool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või see tekkis raske hooletuse tagajärjel.

8.Apellatsioonikohus on õigesti leidnud, et asjas ei kuulu kohaldamisele TsK § 269. TsK § 269 lg 2 kohaselt nõuab ostja hankijalt sisse määratud leppetrahvi ja lisaks hankega tekitatud kahjud ilma leppetrahvi tasaarvestamiseta, kui on tegemist mittenõuetekohase kvaliteediga või mittekomplektse toodangu hankimisega. Kohtud on tuvastanud, et kostja ei esitanud hagejale pretensioone torude mittevastavuse, koguse ega hankimisega hilinemise osas. Seega ei kuulu kahju sissenõudmise osas kohaldamisele TsK § 269 lg 2.
9.Apellatsioonikohus ei rikkunud TsMS § 319 lg 1, mille kohaselt ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati. Hageja esitas linnakohtu otsusele apellatsioonkaebuse kogu otsuse peale, leides, et see on ebaseaduslik ja põhjendamatu. Hageja apellatsioonkaebuse alusel oli ringkonnakohus õigustatud kontrollima ka kohtuotsuse põhjendusi.
10.Hageja, viitamata ringkonnakohtu poolt protsessiõiguse normi rikkumisele, leiab kassatsioonkaebuses, et apellatsioonikohtu järeldused laenatud rahast tehtud kulutuste osas ei vasta faktilistele asjaoludele. Sellega soovib hageja tõendite ümberhindamist. Vastavalt TsMS § 353 lg-le 3 ei tuvasta Riigikohus faktilisi asjaolusid. Riigikohtu otsus põhineb alama astme kohtu otsusega tuvastatud asjaoludel. Ringkonnakohus on otsuses põhjendanud, miks esitatud tõendid ei kinnita põhjustikku seost kostja lepinguliste kohustuste mittekohase täitmise ja hageja võetud laenudelt intresside maksmise ning maksude maksmata jätmise vahel. Kolleegium nõustub esitatud põhjendusega. J. Odar, L. Laarmaa, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.