3-2-1-12-02
Eesti Vabariigi nimel Tartus 12. veebruaril 2002. a AS Combinent kaebus AS Mõigu EK Ehitus (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuse peale. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja J. Luik, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 28. jaanuaril 2002. a AS Combinent kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. septembri 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/1137/01. Istungist võtsid osa AS Combinent esindaja vandeadvokaat A. Tammer ja AS Mõigu EK Ehitus (pankrotis) pankrotitoimkonna esimees M. Mägi. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik AS Combinent esitas Tallinna Linnakohtule kaebuse, milles palus tunnistada kehtetuks 30. jaanuari 2001. a AS Mõigu EK Ehitus (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsused, sh otsus talle häälte määramise kohta ja määrata talle 34 152 häält. AS Mõigu EK Ehitus pankrot kuulutati välja Tallinna Linnakohtu 27. detsembri 2000. a otsusega. Sel ajal oli Tallinna Linnakohtu menetluses AS Mõigu EK Ehitus hagi AS Combinent vastu (tsiviilasi nr 2/3/221-2345/98), milles 30. oktoobril 1998. a oli AS Combinent esitanud vastuhagi 3 415 228 krooni 30 sendi saamiseks. 25. jaanuaril 2001. a eelistungil esitas pankrotihaldur avalduse AS Mõigu EK Ehitus (pankrotis) nõude suurendamiseks. Kohtunik selgitas haldurile, et seoses pankrotiga jätab kohus AS Combinent hagi läbi vaatamata ja teatab nõudest haldurile. 30. jaanuaril 2001. a toimus AS Mõigu EK Ehitus (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek, mis kinnitas pankrotihalduri, valis pankrotitoimkonna ja otsustas võlgniku tegevuse lõpetada. AS-le Combinent keelduti hääli andmast, kuna ta ei olnud kolm päeva enne koosolekut esitanud häälte arvu määramiseks vajalikke dokumente. Arvestades võlgniku bilansis kajastunud põhivõlga ja 13 974 krooni 30 sendi suurust leppetrahvi, otsustas üldkoosolek anda AS-le Combinent 139 häält. Tallinna Linnakohtu 5. aprilli 2001. a otsusega kaebus rahuldati. PankrS § 23 lg 3 p 1 kohaselt on oma nõudest teatamise kohustusest vabastatud isik, kelle nõue võlgniku vastu on kohtumenetluses. Haldur oli nõudest teadlik ja AS Combinent ei pidanud sellest haldurile täiendavalt teatama. Põhjendamatu on üldkoosoleku otsus AS-le Combinent 139 hääle andmise kohta. Lähtudes AS Combinent 3 415 228 krooni 30 sendi suurusest nõudest, tuleb talle määrata 34 152 häält. Kuna kohtu määratud häälte arv erineb üldkoosolekul määratud häälte arvust määral, mis oleks tinginud üldkoosoleku teistsuguse otsuse, tuleb PankrS § 271 lg 3 alusel kehtetuks tunnistada kõik üldkoosoleku otsused. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2001. a otsusega linnakohtu otsus tühistati, AS Combinent kaebus jäeti rahuldamata ja AS-lt Combinent mõisteti välja AS Mõigu EK Ehitus (pankrotis) pankrotivarasse riigilõiv 80 krooni. Otsuse põhjendustel pole vaidlust selles, et haldur teadis AS
Combinent nõudest. Tsiviilasja materjalide hulgas puuduvad aga dokumendid, mis vastavalt PankrS § 26 lg-le 4 võiksid olla nõutud häälte arvu määramise aluseks. Linnakohus ei märkinud otsuses, milliste dokumentide alusel ta leidis, et põhjendatud on AS-le Combinent tema nõutud häälte andmine. AS Combinent esitas linnakohtule taotluse tsiviilasja nr 2/3/221-2345/98 materjalide asja juurde võtmiseks. Linnakohus võttis asja juurde vaid 25. jaanuari 2001. a eelistungi protokolli. Sellega seoses AS Combinent aga mingeid taotlusi ega vastuväiteid ei esitanud. Ka apellatsioonikohtule pole AS Combinent sellega seoses taotlusi esitanud. AS Combinent ei ole oma kaebust suurema häälte arvu määramiseks tõendanud. Linnakohtul ei olnud PankrS § 271 lg 3 kohaselt alust võlausaldajate esimese üldkoosoleku muude otsuste kehtetuks tunnistamiseks isegi juhul, kui AS Combinent häälte arvu määramine vastavalt tema nõudele oleks olnud põhjendatud. Arvestades üldkoosolekul määratud häälte arvu, ei oleks AS Combinent poolt nõutud häälte arvu määramine toonud kaasa üldkoosoleku teistsuguseid otsuseid. Linnakohus kaasas ebaõigesti halduri menetlusse kostjana. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus AS Combinent ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada AS Combinent kaebus võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Linnakohus tuvastas, et haldur oli AS Combinent nõudest teadlik. PankrS § 23 lg 3 p 1 kohaselt on nõudest teatamise kohustusest vabastatud isik, kelle nõue võlgniku vastu on kohtumenetluses. Kuna haldur oli nõudest ja selle suurusest teadlik, siis ei olnud tal alust tunnustada nõuet osaliselt ja anda vaid 139 häält. Kui AS-le Combinent oleks antud oluliselt rohkem hääli, oleks see mõjutanud ka teisi üldkoosoleku otsuseid. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele pidas AS Mõigu EK Ehitus (pankrotis) ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil jäid kassaatori esindaja kassatsioonkaebuses ja pankrotitoimkonna esimees vastuses esitatud seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks kassatsioonkaebuse väited alust ei anna. Kassatsioonkaebuses on õigesti märgitud, et PankrS § 23 lg 3 p 1 järgi ei pea sama paragrahvi lõike 1 kohaselt pankrotihaldurile oma nõudest võlgniku vastu teatama võlausaldaja, kelle nõue on kohtumenetluses. Kuna AS Mõigu EK Ehitus pankroti väljakuulutamise ajal oli Tallinna Linnakohtu menetluses AS Combinent nõue AS Mõigu EK Ehitus vastu 3 415 228 krooni 30 sendi saamiseks, siis ei pidanud AS Combinent sellest nõudest haldurile nõudeavaldusega teatama. Vastavalt PankrS § 26 lg-le 4 määrab võlausaldaja häälte arvu haldur temal olevate dokumentide alusel, kusjuures võlausaldaja häälte arv peab olema võrdeline tema nõude suurusega. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. detsembri 2001. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-159-01 (RT III 2002, 3, 26) on asutud seisukohale, et võlausaldaja häälte arv peab olema võrdeline nõude suurusega, millises ulatuses tõendavad dokumendid on nõudeavaldusele lisatud. Seega tuleb ka häälte määramisel
võlausaldajale, kelle nõue võlgniku vastu on kohtumenetluses ja kes ei pea nõudeavaldust esitama, arvestada nõude suurust tõendavate dokumentidega. Kui võlausaldaja pole neid esitanud kohtumenetluses, võib ta need PankrS § 26 lg-s 4 sätestatud tähtajaks esitada haldurile. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et kaebuse lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust, kas haldur oli nõudest ja selle suurusest teadlik või mitte. Asjas omab tähtsust see, kui suur kaebaja nõue võlgniku vastu oli kohtumenetluses ja millises ulatuses olid tõendavad dokumendid esitatud kohtumenetluses või pärast pankroti väljakuulutamist haldurile. Ringkonnakohus leidis, et kaebaja pole tõendanud PankrS § 26 lg-le 4 kohaselt häälte määramiseks vajalike dokumentide esitamist. Kohtuotsuses on ringkonnakohus oma seisukohta põhjendanud. Kassatsioonkaebuses pole väidetud, et apellatsioonikohus oleks tõendite hindamisel tsiviilkohtumenetluse seadustikku rikkunud. Kassaator on palunud Riigikohtul teha uue otsuse, millega tema kaebus AS Mõigu EK Ehitus (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks rahuldada. Sellise otsuse tegemiseks peaks Riigikohus PankrS § 27š lg 3 kohaselt määrama ka võlausaldaja häälte arvu. Asjas puuduvad dokumendid, mille alusel kaebajale hääli määrata. Tuvastatud pole häälte määramiseks vajalike dokumentide esitamine kohtumenetluses Tallinna Linnakohtu tsiviilasjas nr 2/3/221-2345/98 ega pankrotihaldurile. Vastavalt TsMS § 353 lg-le 3 saab Riigikohtu otsus põhineda alama astme kohtu otsusega tuvastatud asjaoludel. Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. septembri 2001. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. J. Odar, A. Kull, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.