Kohtulahend

on hea- või pahauskne valdaja. Seega vaid asja väärtuse vähenemisega või asja hävimisega tekitatud kahju kuulub AÕS §-s 84 sätestatud eelduste olemasolul hüvitamisele TsK §-s 448 sätestatu kohaselt. TsK § 477 lg 1 ja 3 kohaselt võib isik, kelle vara seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandati, vara omandajalt välja nõuda ning juhul, kui vara ei ole võimalik tagastada, on tal õigus nõuda hüvitist rahas. Hageja ei ole väitnud, et tema asjad on hävinud, vaid leidis, et asjade väärtus võib olla vähenenud. Hageja ei taotlenud asja väärtuse vähenemisega tekitatud kahju hüvitamist. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei saa nõuda kahju hüvitamist TsK § 448 alusel ja et esitada tuleb vindikatsioonihagi. TsK § 448 ettenähtud õigus nõuda kahju hüvitamist ning asjaõiguslikud nõuded valduse ja omandi kaitseks on tsiviilõiguste kaitse erinevad ja teineteisest sõltumatud viisid. Seadus ei keela õiguste kaitset TsK § 448 ettenähtud alustel juhul, kui ei ole kasutatud võimalust esitada asjaõiguslik nõue omandi kaitseks. AÕS § 84 näeb ette võimaluse esitada lisaks vindikatsiooninõudele ka kahju hüvitamise nõue. Vaidlus puudub selles, et hageja on vara omanik. Vara ebaseadusliku äravõtmisega tekitati hagejale kahju. Hagejale ei ole teada, kelle valduses temalt ära võetud vara on, mistõttu ei saanud ta esitada vindikatsioonihagi. Tuvastamata on, et vaidlusalune vara on kostja valduses. Nõustudes asjaoluga, et asja väljanõudmisele lisaks on võimalik nõuda ka hüvitist vara väärtuse vähenemise eest, on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta esimese astme kohtu poolt tuvastatud asjaolud, millest järelduvalt hageja vara väärtuse vähenemine ületas kohtuotsuse tegemise hetkeks igal juhul esimese astme kohtu poolt hagejale väljamõistetud hüvitise summat. See on kahju, mille kostja peaks hüvitama ka siis, kui hageja oleks nõudnud vindikatsioonihagi alusel vara tagasi. Ringkonnakohtu otsus ei vasta TsMS § 227 lg 1 ja § 231 lg 4 nõuetele. Kohus pole seotud poole seisukohaga kohaldatava seaduse suhtes ja käesolevas asjas on tuvastatud asjaolud, mis oleks võimaldanud hagi rahuldada. TsMS § 60 lg 1 ja 8 rikkudes, mõistis ringkonnakohus ebaõigesti hagejalt AS Eesti Talleks kasuks välja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu. Apellant ei nõudnud kohtukulude väljamõistmist. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele pidasid kostjad ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks. Valduse kaotuse korral sõltub tsiviilõiguste kaitse viis sellest, kas asi on säilinud või mitte ja kas valduse taastamine asjale on seaduse kohaselt võimalik või mitte. Kahju tekkimisega on tegemist siis, kui endine olukord ei ole taastatav muul viisil kui rahalise hüvitise määramisega. Kohus tuvastas, et asjad on kostja valduses. Hagejal on AÕS § 80 lg 2 alusel õigus esitada üksnes nõue vara väljanõudmiseks väidetavast ebaseaduslikust valdusest. Vara väärtuse vähenemisest tulenev kahju on AÕS § 84 lg 2 tähenduses kõrvalnõue. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p alusel tühistada materiaalõiguse

normi väära kohaldamise tõttu. Hageja nõudis temalt õigusevastaselt äravõetud kohviku inventari äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamist TsK § 448 alusel. Linnakohus leidis hagi rahuldades, et hagejal tekkis kostjate õigusvastase tegevuse tulemusel kahju ja kostja ei esitanud tõendeid, et hagejale kuuluv vara oleks säilinud. Nõustuda ei saa apellatsioonikohtu järeldusega, et hageja saab esiletoodud asjaoludel oma õigusi kaitsta vaid asjaõigusseaduse omandi kaitse sätete alusel. Hageja väitis, et ta kaotas vara valduse õigustühiseks tunnistatud likvideerimismenetlusega, mille korraldasid kostjad. Hageja väitel ta ei tea, kelle valduses tema vara on ja pole kindel, kas see on üldse säilinud. Seepärast esitas hageja kostjate vastu kahju hüvitamise hagi kahju tekitamisest tuleneva kohustise alusel, kuna talle tekitati kahju kostjate õigusvastase käitumisega. Kohus on tunnistanud likvideerimismenetluse õigustühiseks. Kui hageja nimetab kahju hüvitamise nõude alusena asjade õigusvastast äravõtmist, vastutavad kostjad nõude aluseks olevate asjaolude tõendatuse korral kohustisõiguse sätete alusel. TsK § 222 järgi mõistetakse muuhulgas kahjuna vara kaotsiminekut, mis kohustisõiguse üldnormina on rakendatav ka lepinguvälise kahju põhjustamise juhul. Kostjate poolt tagastamata vara on asjaolude kohaselt käsitletav hageja kaotsiläinud varana. Kahju hüvitamise nõude iseloom on määratud TsK § 461. Isikul, kellelt asi õigusvastaselt ära võeti, on õigus esitada ka vindikatsioonihagi. Üheks vindikatsioonihagi rahuldamise eelduseks on asjaolu, et nõutav individuaalselt määratletav asi on alles. Vindikatsioonihagi esitamisel lasub hagejal ka AÕS §-des 81 ja 82 sätestatud asjaolude tõendamise kohustus. Hageja nõue ei rajane sellel, et asi on hävinud või selle väärtus on vähenenud ajal, mil see oli kostjate ebaseaduslikus valduses. Sellisel juhul oleks kostjate vastutuse alus määratud AÕS §-s 84 lg 2 või 3, olenevalt sellest, kas kostjad on hea- või pahausksed valdajad. Ka ei saa nõustuda järeldusega, et väärtuse vähenemisest tekkinud kahju ei saa nõuda, kui ei nõuta asja enda väljaandmist. Omaniku nõuet asja väärtuse vähenemise hüvitamiseks ei välista see, et ta ei nõua asja väljaandmist. Ringkonnakohus ei rikkunud hagejalt kostja AS Eesti Talleks kasuks kohtukulu väljamõistmisel TsMS § 60 lg 1 ja 8. Kostja palus apellatsioonkaebuses jätta kohtukulud hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. juuni 2001. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada AS-le Advokaadibüroo Paul Varul OÜ Marbo kassatsioonkaebuselt 6. juulil 2001. a tasutud kautsjon 5 466 (viis tuhat nelisada kuuskümmend kuus) krooni 70 senti. J. Odar, H. Jõks, A. Kull

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.