3-2-1-158-01
Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. detsembril 2001. a Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS hagi ERGO Kindlustuse AS vastu 98 908 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 3. detsembril 2001. a Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. juuni 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/539/01. Istungist võtsid osa hageja esindaja vandeadvokaat V. Võhma ja kostja esindaja vandeadvokaat A. Tammer. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik
hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub pooltel vaidlus, et 19. augustil 1997. a toimus liiklusõnnetus. Sündmuskohale kutsuti politseipatrull, avarii kohta kirjalikku protokolli ei vormistanud. Politseiametniku väidetav suuline süülisuse määramine ei ole käsitletav LE p-s 197 sätestatud kahju tekitamise eest vastutava isiku nimetamisena. Linnakohus leidis ekslikult, et V. Vinkeli kohtus antud seletus ei oma tähtsust. Asjas on ainsateks tõenditeks tunnistaja P. Velpleri ütlused ja kolmanda isiku V. Vinkeli seletused. P. Velpleri ütlustel tekkis kahju V. Vinkeli tegevuse tagajärjel, kes sõitis veokiga peateele kaubabussile ette. V. Vinkel eitab liikluskahju põhjustamist. Tema seletustel sõitis P. Velpleri juhitud kaubabuss otsa seisvale veokile ja põhjustas oma tegevusega kahju. Esitatud asjaolude täiendava tõendamise kohustus lasub hagejal. Kuna avariis osalenud isikute seisukohad liiklusõnnetuse toimumise kohta on lahkuminevad ja hageja muid tõendeid ei esitanud, ei ole võimalik liikluskahju põhjustamise eest vastutavat isikut määrata. Asjas ei ole esitatud lepingut, et kostja oli liiklusõnnetuse toimumise ajal V. Vinkeli tsiviilvastutuse kindlustusandjaks. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja tunnistaja P. Velpleri ütluse ja kolmanda isiku V. Vinkeli seletuse hindamisel põhinenud liiklusõnnetuse asjaolud. Linnakohtus andis tunnistaja ütlusi ja kolmas isik seletusi kohtuistungil, istungiprotokoll on nende tõendite osas aga praktiliselt loetamatu. Ringkonnakohus andis nimetatud tõenditele uue hinnangu ja leidis, et V. Vinkeli süü ei ole tõendatud. Vastavalt TsMS §-le 332 ei oleks ringkonnakohus saanud linnakohtu otsust selles osas muuta ilma tunnistajat ja kolmandat isikut vahetult üle kuulamata. Linnakohus jõudis tõendeid hinnates järeldusele, et V. Vinkel rikkus LE p 72 ja 73.1. V. Vinkeli väide, et ta ei ole liiklusõnnetuses süüdi, ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks, kuna see on vastuolus asjas tuvastatud asjaoludega. Ringkonnakohus jättis põhjendamatult kohaldamata LE p 72 ja 73.1. Ebaõige on ringkonnakohtu väide, et puuduvad tõendid kostja V. Vinkeli tsiviilvastutuse kindlustusandjaks olemise kohta. Kostja kinnitas ise hagiavalduse vastuses, et on kindlustusandja ega vaidlustanud seda asjaolu ka esimese astme kohtus. Asjas uuritud tõendid viitavad sellele, et kostja oli V. Vinkeli tsiviilvastutuse kindlustusandja. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessinormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus leidis, et asjas on vaid kaks tõendit - tunnistaja P. Velpleri ütlused ja kolmanda isiku
V. Vinkeli seletused. Need tõendid ei ole esitatud asjaolude tõendamiseks piisavad ja hageja ei ole muid tõendeid esitanud. Linnakohus rahuldas esitatud tõendeid hinnates hagi. Kui ringkonnakohus leidis vastupidiselt linnakohtule, et poolte esitatud tõendid ei ole piisavad, pidi ringkonnakohus TsMS §-st 171 lg 1 tulenevalt tagama protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse. Ringkonnakohus on oma otsuse rajanud kahele tõendile. Esimese astme kohus võttis asja lahendamisel peale tunnistaja ütluste ja kolmanda isiku seletuste arvesse ka juhtide käitumise sündmuskohal ja järgneval päeval. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta neid asjaolusid ei arvesta, rikkudes sellega TsMS § 231 lg 4 ja 330 lg 4. TsMS § 95 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ebaõige on ringkonnakohtu väide, mille kohaselt on tõendamata, et kostja oli liiklusõnnetuse toimumise ajal V. Vinkeli tsiviilvastutuse kindlustusandja. Vastuses hagiavaldusele on kostja omaks võtnud, et on V. Vinkeli liikluskindlustuse kindlustusandja. Vastavalt TsMS §-le 116 peab kohus lugema tõendatuks asjaolu, mille üks pool omaks võttis ja millele teine pool rajab oma nõude või vastuväite. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta kostja omaksvõttu ei aktsepteeri. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. juuni 2001. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Rahuldada Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS kassatsioonkaebus. Tagastada Advokaadibüroole Lepik & Luhaäär Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS kassatsioonkaebuselt 20. juulil 2001. a tasutud kautsjon 989 (üheksasada kaheksakümmend üheksa) krooni. J. Odar H. Jõks A. Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.