3-2-1-125-01
Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. novembril 2001. a Salva Kindlustuse AS hagi Tallinna linna vastu kahju 99 000 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja J. Luik, vaatas avalikul kohtuistungil 8. oktoobril 2001. a läbi Tallinna linna kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. märtsi 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/208/01. Istungist võtsid osa hageja esindaja vandeadvokaat K. Vilippus ja kostja esindaja vandeadvokaat P. Paas. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Eesliikunud sõiduki ülesõidust püsti pöördunud kanalisatsioonikaevu luugile otsasõidust 9. juunil 1999. a Tallinnas Pärnu maantee maja nr 127 juures purunes sõiduauto Ford Escort reg nr 657 ALP. Salva Kindlustuse AS hüvitas vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu alusel sõiduki omanikule tekkinud sõidukikahju 98 000 krooni ning sõiduki pukseerimise eest 1000 krooni. Salva Kindlustuse AS palus kindlustusseaduse (KS) § 18 alusel välja mõista 99 000 krooni Tallinna linnalt. Kostja on tee omanik, kes teeseaduse (TeeS) § 37 lg 1 järgi on kohustatud kõrvaldama teelt liiklusele ohtliku rajatise. Kostja vaidles hagile vastu. Õnnetuskohal valmistati teed ette asfalteerimiseks ja peatöövõtjaks oli AS Talter. Enne asfaltbetoonkatte freesimist tuleb tänavaaluste tehnovõrkude kaevupead lahti raiuda ja lasta alla tasemele, mis ei takista freesimistöid. Seejärel paigaldatakse kaevupead freespinna tasemele. Teel paiknev kanalisatsioonikaev koos luugiga ei ole tee osa ning selle korrashoiu eest ei vastuta tee omanik. TeeS § 25 lg 6 järgi tagab teehoiutööde ajal liiklusohutuse teehoiutöö tegija. Kostja taotlusel kaasas linnakohus protsessi kolmandate isikutena kostja poolel AS Talter ja AS Tallinna Vesi. Tallinna Linnakohtu 6. oktoobri 2000. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. KS § 18 järgi läheb kahjukindlustuse korral nõudeõigus varalist kahju tekitanu vastu kindlustushüvitust saanud isikult üle kindlustusandjale väljamakstud kindlustushüvitise ulatuses. Kostja süü kanalisatsioonikaevu luugi mittekorrasolekus ja seega ka kahju tekkimises, ei ole tõendatud. Kuigi TeeS § 2 lg 2 kohaselt ei ole kanalisatsioonikaevu luuk tee osa, on sama seaduse § 37 lg 1 kohaselt tee omanik kohustatud jälgima tee seisundit ja hoidma tee korras, kõrvaldama teelt liiklust ohustava või nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. Kahjujuhtumi ajal remontis teed AS Talter. TeeS § 25 lg 6 ning Tallinna linnaga sõlmitud lepingu kohaselt pidi tee remontimisel liiklusohutuse tagama AS Talter. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu 30. märtsi 2001. a otsusega linnakohtu otsus tühistati. Uue otsusega rahuldati hagi osaliselt ning kostjalt mõisteti välja 74 000 krooni. Otsuse põhjenduste järgi on tee omanikuks kostja. TeeS § 10 kohaselt peab tee seisund võimaldama ohutult liigelda. Tee omanik on kohustatud hoidma tee seadusega või muude õigusaktidega sätestatud
nõuetele vastavas seisundis (TeeS § 37 lg 1). Seaduse kohaselt lasub vastutus tee korrashoiu eest tee omanikul. Tulenevalt TeeS § 37 lõikest 6 on omanik kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutuskõlbmatusest tekkinud kahju. See, et seaduse kohaselt peab teehoiutöö ajal liiklusohutuse tagama teehoiutöö tegija, ei vabasta samast seadusest tulenevalt tee omaniku vastutusest. Arvestades, et sõiduki jääkväärtuseks on 25 000 krooni, tuleb kostjalt välja mõista 74 000 krooni. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Tallinna linn palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohus juhindus teeseaduses teeomaniku vastutust reguleerivatest üldsätetest, kuid jättis kohaldamata sama seaduse teeomaniku vastutust välistava erisätte. TeeS § 25 lg 6 ja § 10 lg 3 koosmõjust tuleneb, et teehoiutööde tegemise ajaks kandub vastutus liiklusohutuse ja tee nõuetele vastavas seisundis hoidmise eest tee omanikult üle teehoiutööde tegijale. See on kehtiv ka kolmandate isikute suhtes. TeeS § 25 lg 6 sätestab teehoiutööde tegija vastutuse piiramatu subjektide ringi ees. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. TeeS § 25 lg 6 ei ole erisäte TeeS § 37 lg 6 suhtes. AS Talter tegutses Tallinna linna ülesandel ja huvides. Kostja ja AS Talter vaheline tööettevõtuleping tekitas õigusi ja kohustusi lepingu pooltele. Kostja on seadusejärgselt vastutav liiklejale tekkinud kahju eest ja seda ei saa muuta lepinguga. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Nii tee omaniku kui teehoiutöö tegija vastutus liiklejale tekitatud kahju eest eeldavad TsK §-st 448 tulenevalt lisaks kahjule põhjusliku seose olemasolu tekitatud kahju ja kahju tekitanu teo vahel, kahju tekitanu teo õigusvastasust ning kahjutekitanu süüd. Hüvitanud sõiduki omanikule liiklusõnnetusest tekkinud kahju, esitas hageja KS § 18 alusel hagi tee omaniku vastu. Kostja ei ole kasseerinud otsust põhjusel, et tema vastutus oleks välistatud mõne kahju hüvitamise kohustist tekitava tingimuse puudumise tõttu. Teele esitatavad nõuded, tee omaniku ja liikleja õigused ja kohustused ning vastutuse liiklusohutusnõuete rikkumise eest sätestab teeseadus (TeeS § 1). Liikluse korraldamise teedel ning selle ohutuse tagamise alused ja põhinõuded on kehtestatud liiklusseadusega (LS § 1). TeeS § 10 lg 1 ja LS § 4 lg 2 järgi peab tee seisund võimaldama ohutult liigelda. Tee omanik on kohustatud jälgima tee seisundit ja hoidma tee korras, kõrvaldama teelt liiklust ohustava või nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise ning korraldama tee kasutamist ja kaitset (TeeS § 37 lg 1). Samuti näeb LS § 6 ette teeomaniku või valdaja kohustuse pidevalt jälgida tee seisundit, hoida tee korras ja viivitamatult kõrvaldada liiklust ohustavad või segavad takistused. TeeS § 37 lg 6 kohaselt on tee omanik kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutuskõlbmatuse tõttu ning sama seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Ohutu on teel liigelda siis, kui tee ja sellel paiknevad rajatised
on korras. Kahju hüvitamise kohustis võib seega tekkida nii siis, kui tee seisund ei võimalda üldse liiklust (tee on kasutuskõlbmatu) kui ka siis, kui tee seisund ei ole liiklemiseks ohutu. Teehoiutööde ajal peab liiklusohutuse tagama teehoiutöö tegija (TeeS § 25 lg 6). Sellest ei tulene, et liiklusohutuse tagamise kohustuse panemisega teehoiutöö tegijale lõpeb omaniku vastutus liiklejale tekitatud kahju eest. Tee omanikule TeeS § 37 lg 6 ja TsK § 448 alusel vastutuse panemisel pole seega oluline, et tee võis liiklusele ohtlikuks muutuda tee omanikuga lepingulistes suhetes oleva kolmanda isiku tegevuse tagajärjel. Kannatanu võis nõuda kahju hüvitamist ka teehoiutööde tegijalt kahju tekitamisest tuleneva kohustise alustel. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et Tallinna linna kassatsioonkaebuselt on kassatsioonikautsjon tasutud ekslikult. Vastavalt TsMS § 57 lõikele 4 on riik ja kohalik omavalitsusüksus kautsjoni tasumisest vabastatud. Hageja palus kohtukulude nimekirjas Advokaadibüroo Teder & Rask 28. septembri 2001. a arvele tuginedes kostjalt välja mõista 10 000 krooni vandeadvokaat K. Vilippuse osavõtu eest Riigikohtus. TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel loeb kolleegium Salva Kindlustuse AS vajalikuks ja põhjendatuks õigusabi kuluks Riigikohtus 2000 (kaks tuhat) krooni. Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. märtsi 2001. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Välja mõista Tallinna linnalt 2000 (kaks tuhat) krooni Salva Kindlustuse AS kasuks õigusabi eest Riigikohtus. Tagastada Tallinna Kommunaalametile 14. mail 2001. a tasutud kautsjon 740 (seitsesada nelikümmend) krooni. A. Kull, H. Jõks, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.