Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 22.07.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-13-38964/63
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 22.07.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 8361

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts Narva Vesi10369373(Kolmas isik)Osaühing Milen Kaubad10486854(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik

2-13-38964 22. juuli 2014, Narva

Kohtuasi

OÜ Milen Kaubad hagi Narva-Jõesuu linna (Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kaudu) vastu kahju hüvitamise nõudes 8 802,21 € Hageja: Milen Kaubad OÜ (registrikood 10486854) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Sirk (isikukood XXX, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli; elektronposti aadress: XXX) Kostja: Narva-Jõesuu linn (Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kaudu) (registrikood 75005498) Kostja esindaja volikirja alusel: Kalle Kekki (isikukood XXX; elektronposti aadress: XXX) Kolmas isik kostja poolel: Aktsiaselts (edaspidi lühend AS) Narva Vesi (registrikood 10369373) Kolmanda isiku lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev (isikukood XXX, Advokaadibüroo Sven Sillar; elektronposti aadress: XXX) Hagimenetlus 22.07.2014, kirjalikus menetluses

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

Tamara Šabarova

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Milen Kaubad OÜ hagi osaliselt.

2.Mõista Narva-Jõesuu linnalt (Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kaudu) (registrikood 75005498) Milen Kaubad OÜ (registrikood 10486854) kasuks välja kahju hüvitamiseks 6 813,28 eurot (kuus tuhat kaheksasada kolmteist eurot ja 28 senti).

3.

Sarnased lahendid

Muud

Kaevuluuk kahjustas sõidukit altpoolt - eelkõige said vigastada esisild ja mootor. Hinnapakkumise kohaselt on kahju suurus 6 632,50 eurot (ei sisalda käibemaksu, kuna hageja on käibemaksukohustuslane). Kohtueelsetes läbirääkimistes esitas hageja Mustakivi Auto AS 07.06.2013 pakkumise summas 5 270 eurot (ei sisalda käibemaksu). Pärast seda, kui kostja keeldus kahju hüvitamisest, otsustas hageja sõiduki oma vahenditega remontida ning sõiduk osundati remondi teostamiseks. Osundamise käigus ilmnesid täiendavad kahjustused, mida algsel ülevaatusel ei olnud võimalik näha. Otsene varaline kahju on hagejale tekkinud sõiduki tulevaste remondikulude näol summas 6 632,50 eurot (ei sisalda käibemaksu). Lisaks sõiduki remondikuludele on hagejal tekkinud kulutused seoses sõiduki transportimisega remondiettevõttesse summas 138,26 eurot (ei sisalda käibemaksu). Sõiduki seisukorra kindlakstegemiseks tuli sõiduk osaliselt osundada ning kuivõrd remonti ei olnud võimalik teostada, siis ka kokku tagasi panna. Kulutused kahju suuruse kindlakstegemiseks Mustakivi Auto AS-s olid 240 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohtueelses menetluses on hagejal tekkinud õigusabikulud summas 160 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kuna sõiduk oli igapäevaselt vajalik hageja majandustegevuses, siis renditi asendussõiduk renditasuga 400 eurot kuus (2,5 kuud – 1000 eurot). Hagiavalduse esitamise ajaks ei ole hageja sõidukit remontinud, kuna sõiduki remontimiseks vajalikud vahendid hagejal puuduvad. Hageja nõue sõiduki transportimise, õigusabikulude ja rendisõiduki kasutamise (2,5 kuud) kulude osas on hagiavalduse esitamise seisuga 138,26+240+160+1000=1 538,26 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja põhinõue on 6632,50 + 1538,26 = 8170,76 eurot Arvestades VÕS § 100, 101 lg 1 p 6, 113 lg 1 esitab hageja kõrvalnõude rahalise kohustusega täitmisega viivitamise eest viivise väljamõistmiseks. Viiviste sissenõutavaks muutumist loeb hageja alates 23.08.2013, so hagi esitamise kuupäev. Õigussuhtele kohaldub VÕS § 113 tulenev viivise üldine määr, so 7% aastas + Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. 2013 teisel poolaastal on intressimäär 7,75% (0,75% + 1%). Hageja kõrvalnõude suurus ühes kalendripäevas on 8 170,76 * 7,75%/100 / 365 päeva = 1,73 eurot päevas (esimese 12 kuu viivis 631,45 eurot). Hageja taotleb mõista kostjalt välja viivis 1,73 eurot päevas kuni kostja poolt nõude kohase täitmiseni. Hagihind käesolevas tsiviilasjas on põhinõue 8 170,76 eurot + 12 kuu viivis 631,45 eurot, st 8 802,21 eurot. Lähtudes eeltoodust hageja palub rahuldada hagi; mõista kostjalt hageja kasuks välja 8 170,76 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised nõude täitmiseni; menetluskulud jätta kostja kanda. Viru Maakohus 26.08.2013 määrusega võttis hagi menetlusse (I. köide, tl 32-33).

Hagi vastuse kohaselt (I. köide, tl 40-41) kostja ei ole nõus esitatud hagiga ja vaidleb vastu. Kostja leiab, et tegemist on tugimaanteega Narva - Narva-Jõesuu - Hiiemetsa vastavalt tee tähistusele nr 91 Maa-ameti kaardiserveri järgi, tulenevalt Teeseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt, mis ütleb, et riigimaantee on tee, mis ühendab linnu omavahel ning linnu põhimaanteedega. Teeseaduse § 51 on kohalik tee on kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee, kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee ja käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 sätestatud korras valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Kohalike teede nimekiri määratakse valla- või linnavolikogu otsusega. Teelõik kus avarii toimus on heas korras nii Teeseadusest tulenevalt kui ka vastab tee seisundi nõuetele vastavalt Majandus -ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 45, 17.12.2002. Samas juhib kostja tähelepanu sellele, et vastavalt Teeseadusele § 27 lg 1 teel paikneva melioratsiooni-ja hüdrotehnilise ning muu rajatise hoidu korraldab selle omanik tee omaniku nõusolekul. Tulenevalt Teeseaduse § 27 lg l palub hageja kohtul kaasata kolmanda isikuna Narva Vesi AS kes on linna vee-ettevõte ja trasside haldaja. Elena Ivanova on pöördunud Linnavalituse poole avaldusega 27.05.2013, kus märgib, et on autoga sõitnud üle poolavatud luugi ja autole on tekitatud avarii. Avaldaja soovib, et linn korvaks tekitatud kahju. Linnale ei ole esitatud muid materjale. Narva-Jõesuu linn vastas Ivanovale kirjalikult juhtides tähelepanu sellele, et sõiduk 507 MKZ on kindlustatud ja vastamise ajaks 14.06.2013 pole kindlustusandjale teatatud tekitatud avariist. Vastavalt Liikluskindlustuse seaduse § 38 lg 1 peab kannatanu esimesel võimalusel kas suuliselt või kirjalikult teatama tekkinud õnnetusest. Sama paragrahvi teine punkt märgib, et teatama peab mitte hiljem kui 5 päeva ja tuleb esitada seletus toimunu kohta ja ka auto ülevaatuseks. Seda tehtud ei ole. 4(19)

Esmajärjekorras tuleb pöörduda kahju hüvitamiseks kindlustusandja poole, kelleks on AS Swedbank P&C Insurance. Linnale teada olevalt ei ole Hageja pöördunud kindlustusandja poole. 27.05.2013 Linnavalituse kirjaga nr 18-1.1/17 AS Narva Vesi tegi Narva-Jõesuu linn ettekirjutuse, millega kohustati AS Narva Vesi remontima kaevuluugi Vabaduse ja Supeluse ristmikul. Kaevu luuk asendati uuega 10.06.2013. Narva-Jõesuu linna laekus teade, kus on märgitud, et 30.05.2013 on auto Toyota Avensis registrimärkega 507 MKZ on viidud Tallinna, et hinnata tekitatud kahju, mis on tekkinud 27.05.2013 aastal avarii tagajärjel Narva-Jõesuus. Arusaamatuks jääb, millal tegelikult avarii toimus ja kas oli üks, või kaks avariid. Linnale teadaolevalt ei vajatud transporti auto teisaldamiseks 23.05.2013 toimunud avariil, kuna auto teisaldamine toimus 30.05.2013, siis seda tegi auto omanik enda huvides ja see ei kuulu hüvitamisele. Samuti pole pöördutud taotlusega auto teisaldamise kohta ka kindlustuse poole. Samuti pole esitatud arve müügisekk nr 91 märgitud millal teenust kasutati ja arve on esitatud 21.06.2013, kus on märgitud puksiir teenus Narva-Rakvere. Kostja leiab, et nimetatud tõend ei ole kohane antud asjas. Hagis lisad 15 ja 16 ei ole asjakohased, kuna ei selgu milleks need on lisatud. 13.08.2013 on esitatud kiri hagejalt, mis selgitab, et remondi kulud suurenevad. Kostja leiab, et esitatud hinnapakkumine, mis on võetud esindusest ei kajasta tegelikku kulutust, mis tähendab, et ka kindlustus ei ole nõus üle kolme aasta vanust autot remontima esinduses, vaid soovides kulutusi kokku hoida tuleb teha remont odavamalt. Avarii teinud auto on 2007 aastal registrisse kantud. Samas pole võetud võrdlevat hinnapakkumist ja seda pole võimaldatud ka teha kostjal. Samas ei ole kostja nõus tasuma viivist, kuna viivis on arvestatud 12.08.2013 tehtud hinnapakkumise alusel. Rendilepingule pole lisatud auto omaniku volikirja, kuna sõiduk kuulub Swedbank Liising Aktsiaseltsile, mis annab õiguse auto kasutamiseks kolmandatele isikutele. Kostja leiab, et antud rendileping on tühine ja kohut eksitav. Kostja on nõus sõlmima kompromissi ja teeb ettepaneku Hagejale, et Narva-Jõesuu linn tasub 2 000 € ulatuses tekitatud kahjust. Kostja soovib kohtuistungist osa võtta ja esitada küsimusi avariis osalenud Jelena Ivanovale. Kostja palub hagi mitte rahuldada, kutsuda tunnistajana kohtuistungile Jelena Ivanova, kaasata kolmanda isikuna Narva Vesi AS, kes on Narva-Jõesuu linnas vee ja kanalisatsiooni trasside omanik.

kui kostja ise. Hageja on seisukohal, et õigussuhtes tee kasutaja versus tee omanik ei oma õiguslikku tähendust, kes on teevälise rajatise omanik. Seetõttu ei täida kolmanda isiku kaasamine käesolevas tsiviilasjas võimalikult kiire ja õige lahendamise eesmärke. Käesoleva tsiviilasja esemeks ei ole tuvastada, kellele kuulus auto lõhkunud kaevuluuk, vaid tuvastada tuleb, kas tee omanikul on kohustus sõiduki omanikule hüvitada tekkinud kahju. Selle kohustuse tuvastamiseks puudub vajadus kaasata kolmas isik. Kostja on senises menetluses vastusega omaks võtnud, et tegemist on teega teeseaduse mõttes ning kostja on tee omanik. Hageja sõidukit juhtinud J I teavitas toimunud liiklusõnnetusest koheselt politseid ning politsei fikseeris sündmuse asjaolud. Hageja on esitanud maakohtule vastavad tõendid. Kostja viide liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 38 lg 1 ei ole antud asjas asjakohane ning ei muuda kostja hüvitamiskohustust. LKindlS § 2 kohaselt on liikluskindlustus suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus ning liikluskindlustuse seaduse §-s 27 nimetatud juhtudel õnnetusjuhtumite kindlustus. LKindlS § 27 sätestab kindlustusjuhtumi mõiste, mida tuleb kohaldada ka LKindlS § 38 lg 1 teavitamiskohustusele õiguslikku hinnangut andes. Kindlustusjuhtumiga on tegemist üksnes siis, kui teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga (LKindlS § 26 lg 2 p 1). Antud juhul ei tekitatud kahju hagejale kuuluva sõidukiga, vaid kahju tekitati hagejale kuuluvale sõidukile. Seetõttu puudus hagejal või tema sõidukit juhtinud isikul kohustus teatada toimunud liiklusõnnetusest mõnele kindlustusseltsile. Hageja osundab veel, et isegi kui hagejal oleks õigus lisaks kostjale mõne muu isiku vastu esitada nõue tekkinud kahju hüvitamiseks, ei muuda see olematuks kostja kohustusi. Hagejal puudus kindlustusseltsi teavitamise kohustus, kuna tegemist ei olnud kindlustusjuhtumiga ning isegi kui oleks olnud selline kohustus, siis ei muuda see kostja kui kahju tekitamise eest vastutava isiku kohustusi. Toimunud on 1 liiklusõnnetus - 23.05.2013. Õige on kostja märkus, et 30.05.2013 eksis J I trükkides teadet kostjale. Kahjujuhtum toimus 23.05.2013, 27.05.2013 ei ole sõidukiga Toyota registreerimismärgiga 507MKZ liiklusõnnetust toimunud. Liiklusõnnetuse ajal sõidukit kasutanud J I elab XXX. Tema elukoht on liiklusõnnetuse toimumise kohast mõnesaja meetri kaugusel. Sõiduki vigastused ei võimaldanud sõidukiga omal jõul sõitmist jätkata, kuid sedavõrd lühike teekond sõidukijuhi koju pukseeriti sõiduk nööri otsas. Remonditöökotta toimetamisel tuli kasutada puksiiri abi, kuna pukseerimine lähimasse Toyotaid remontivasse ettevõttesse ei olnud võimalik nööri otsas. Hageja tegi pingutusi, et leida remondikoht lähemal, kuid see ei õnnestunud tulenevalt vigastuste spetsiifikast. Esisilla ja mootori vigastused ei ole tavapärased ning eeldavad selliseid seadmeid ja oskusteavet, mida Narva-Jõesuu ega Narva remondiettevõtted pakkuda ei suutnud. Kostja on heitnud hagejale ette, et ei valitud soodsamat remondikohta, kuid vaatamata hageja ja tema esindaja korduvatele pöördumistele ei ole käesoleva ajani kostja nimetanud remondiettevõtet, kus oleks võimalik sõidukit soodsamalt taastada. Sõiduk ei ole endiselt taastatud, kuna hagejal puuduvad selleks rahalised võimalused. Sõiduk toimetati Tallinna 30.05.2013 ning sellest teavitati kostjat vastava kirjaga (kirja ärakiri on esitatud kostja poolt). Esmalt toimetati sõiduk Rakverre, kus asub lähim Toyota esindus. Kui Rakveres selgus, et kahjude täpsem hindamine on võimalik üksnes Tallinnas, siis toimetati sõiduk edasi Tallinna. Seetõttu on ka tšekil märgitud marsruut Narva-Rakvere. Tšekil olev kuupäev on tasumise kuupäev. Hageja lootis, et kostja hüvitab vabatahtlikult tekitatud kahju otse teenuse osutajale. Kui see osutus ebatõenäoliseks, siis tasus hageja ise teenuse osutajale selle kulu. Hagiavalduse punktides 6.15 ja 6.16 viidatud kulutused on seotud kahju suuruse kindlakstegemisega ning kahjunõuete esitamisega. Hageja on hagiavalduse punktides 4.2 ja 5.2 6(19)

selgitanud sellise kahju hüvitamise õiguslikke aluseid (VÕS § 128 lg 2 ja 3) ning põhjendanud kulude vajalikkust. Tegemist on hagejale tekkinud otsese varalise kahjuga, mis kuulub hüvitamisele VOS § 128 lg 3 alusel. Kostja ei ole põhjendanud, miks ei ole esitatud kuludokumendid asjakohased. Hageja on esitanud tekkinud kahju suuruse tõendamiseks Toyota esinduse pakkumise remonditööde tegemiseks. Hageja ei ole leidnud soodsamat võimalust kvaliteetse remondi teostamiseks. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks remondi teostamise võimalikkust soodsamalt. Hageja on pidevalt teinud koostööd kostjaga informeerides kostjat sõiduki asukohast ja pakkudes võimalust osaleda kahju suuruse kindlakstegemise protsessis. Kostja ei ole soovinud selles osaleda. Käesoleva ajani ei ole sõidukit remonditud. Hageja on nõus sellega, et kostja korraldab sõiduki remondi soodsamalt tagades ka remondi kvaliteedi. Hageja taotleb kahju hüvitamist, kuid on nõus sellega, et sõiduk taastatakse. Kostja väited võimaluse kohta teostada remont odavamalt on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja kasutab rendisõidukit rendilepingu alusel. Ükski õigusakt ei kohusta esitama omaniku volikirja sõiduki kasutamiseks. Liiklusseaduse § 88 lg 2 sätestab mootorsõiduki omaniku kirjaliku nõusoleku nõude üksnes juhul, kui sõidukiga soovitakse sõita Eestist välja ning sihtriigiks on riik, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik. Muudel juhtudel ei ole kirjalik nõusolek (volikiri) nõutav. Hageja ei kasuta sõidukit LS § 88 lg 4 nimetatud tingimustel. Hageja poolt on renditud sõiduki kasutamise aluseks rendileping, teeliikluses annab sõiduki kasutamise õiguse vastavalt liiklusseaduse § 88 lg 1 juhile antud sõiduki registreerimistunnistus. Millised õigussuhted on hageja ja sõiduki omaniku vahel või sõiduki omaniku ja rendileandja vahel, ei kuulu käesoleva tsiviilasja raamidesse. Hageja on rentinud sõiduki ning kasutab sõidukit igapäevaselt kandes sellega seoses kulusid. Nende kulude hüvitamise õigus on hagejal tulenevalt VÕS § 132 lg 4. Kostja kompromiss 2 000 eurot ei ole hagejale vastuvõetav. Sõiduki taastamise kulud on 6 632,50 eurot, st enam kui 3x suuremad kostja pakutud kompromissist. Kostja ei ole näidanud, kuidas on võimalik sõiduk taastada 2 000 euroga liiklusõnnetuse eelsesse olukorda. Hagejal on tekkinud lisaks sõiduki remondikuludele otsene varaline kahju ka seoses kahju suuruse kindlakstegemisega, nõuete esitamise ning rendisõiduki kasutamisega. Käesolevaks ajaks ületavad ka need kulud kostja pakutud kompromissi. Kuna hageja ei ole ise vastutav tekkinud kahju põhjustamise eest, siis ei ole alust panna rohkem kui 75% tekkinud kahjust hageja enda kanda. Kostja ei ole põhistanud suulise menetluse ja Jelena Ivanova ülekuulamise vajadust. Suuline menetlus pikendab tsiviilasja menetlust ning suurendab hageja kulutusi. Kostja ei ole põhjendanud, miks on vajalik kuulata üte hageja sõidukit juhtinud Jelena Ivanova. Liiklusõnnetus on fikseeritud politsei poolt, senises menetluses ei ole vaidlustatud liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid ning kostja vastutust. Vaidlus on eelkõige kahju suuruse üle, mille kohta Jelena Ivanova tunnistajana ütlusi anda ei saa, kuna kahju suuruse kindlakstegemisega tema tegelenud ei ole. Hageja on nõus arutama kostjaga kompromissi sõlmimise võimalikkust, kui kostja teeb ettepaneku, mis võimaldab hagejal taastada kahjujuhtumile eelnenud olukord. Hageja on nõus tsiviilasja arutamisega kirjalikus menetluses. Eeltoodule tuginedes jääb hageja kõigi hagiavalduses ning käesolevas vastuses esitatud seisukohtade juurde, palub asja arutada kirjalikus menetluses, jätta rahuldamata kostja taotlused Jelena Ivanova ülekuulamiseks ning kolmanda isiku kaasamiseks, kuna need üksnes venitavad menetlust ning ei lisa tõendeid tsiviilasja esemeks olevate asjaolude hindamiseks. 7(19)

Hageja kohtuvaidluse teeside kohaselt (II. köide, tl 61-62) 23.05.2013 juhtus Narva-Jõesuu linnas, Vabaduse tänaval liiklusõnnetus, mille käigus sai kahjustada Milen Kaubad OÜ-le kuuluv sõiduk Toyota registreerimismärgiga 507MKZ. Vabaduse tänaval oli osaliselt avatud või lohakalt paigaldatud kaevuluuk, millest üle sõites tekkis kahju sõidukile. Kaevuluuk asus sõiduteel ning hageja sõidukit juhtinud Jelena Ivanova ei näinud enne luugist ülesõitmist, kas kaevuluuk oli avatud või mitte. Sõidukijuht sõitis luugist üle tavapärasel viisil, st jättes kaevuluugi sõiduki rataste vahele. Luugi ümbruses oli sõidutee kate korras, see nähtub J. Ivanova ütlustest ning politsei poolt sündmuskohal tehtud fotodelt. Kuivõrd sõiduk oli kahjustatud ainult altpoolt, siis pidi luuk olema vähesel määral avatud (nö poolavatud asendis) ning luuk avanes täielikult ajal, kui luugi serv jäi auto põhja alla kinni. Pärast liiklusõnnetust oli kaevuluuk kaevu pealt ära tulnud ja lebas sõiduteel. J I puudus võimalus kahju tekkimist ette näha või ära hoida, kuna teel puudusid hoiatavad märgid, eespool sõitnud auto läbis teelõigu ning osaliselt avatud tume luuk ei ole tumehalli asfaldi taustal tajutav. Kohtueelselt pöördus sõiduki kasutaja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poole kahju hüvitamiseks, kuid 14.06.2013 keeldus Narva-Jõesuu Linnavalitsus kahju hüvitamisest. Seejärel pöördus kahju saaja advokaadi poole. Kohtueelsete läbirääkimiste käigus tegi NarvaJõesuu Linnavalitsus ettepaneku hüvitada 2000 eurot, kuid pakutud summa ei võimalda katta hageja sõiduki remondikulusid. 23.08.2013 esitas hageja hagiavaldus Viru Maakohtule. Hageja nõue oli algses hagiavalduses 8170,76 eurot ja koosnes sõiduki remondikuludest summas 6632,50 eurot, transpordikuludest summas 138,26 eurot, kuludest kahju suuruse kindlakstegemiseks summas 240 eurot, õigusabikuludest summas 160 eurot ja asendussõiduki rendikuludest 1000 eurot. Hageja nõue ei sisalda käibemaksu. Kohtumenetluse käigus vähendas hageja tuginedes TsMS § 206 lg 1 sõiduki remondikulude nõuet summale 5435,02 eurot (so 1197,48 euro võrra). Hageja vähendatud põhinõue on 6973,28, eurot, so 5435,02 (sõiduki remondikulud) + 1538,26 (hagiavalduse punktis 5.2 nimetatud juhtumiga tekkinud muu kahju lisaks sõiduki remondikuludele). Lisaks põhinõudele taotleb hageja mõista kostjalt välja seadusjärgne viivis, so VÕS § 113 alusel alates hagiavalduse esitamisest kuni kostja poolt nõude kohase täitmiseni. Haginõuet arvestades on viivise suurus ühes kalendripäevas on 6973,28 * 8,25%/100 / 365 päeva = 1,58 eurot päevas (esimese 12 kuu viivis 576,70 eurot). Kostja on taotlenud menetlusse kaasata kolmanda isikuna Narva Vesi AS, kuid hageja jaoks jääb käesoleva ajani kolmanda isiku kaasamine arusaamatuks. Sõltumata kostja ja kolmanda isiku vahelistest lepingulistest suhetest vastutab hageja ees kostja kui tee omanik. Hagejale on tekkinud otsene varaline kahju seoses vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemisega (sõiduki remondikulud), kulutused kahju kindlakstegemiseks (sõiduki pukseerimiskulud remondiettevõttesse, kahjustuste ulatuse kindlakstegemise kulud) ning kulutused kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (õigusabikulud pärast kostjalt keelduva vastuse saamist). Õigus hüvitisele tuleneb VÕS § 128 lg 2 ja 3, § 132 lg 3. Kuna kahjustatud sõiduk on vajalik hageja igapäevases majandus ja kutsetegevuses, siis rentis hageja asendussõiduki renditasuga 400 eurot kuus. Milen Kaubad OÜ põhitegevuseks on kaubandus, mistõttu sõidukit kasutati kauba vedamiseks ning ettevõttele vajalikes muudes toimingutes. Õigus hüvitisele tuleneb VÕS § 132 lg 4. Kostja ei ole vaidlustanud liiklusõnnetuse toimumist ega kahju lekkimist hagejale. 9(19)

Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber hageja tõendid hagejale tekkinud kahju suuruse osas. Kostja taotles ekspertiisi määramist Kahjukäsitluse Keskus OÜ poolt, kuid loobus ekspertiisitaotlusest pärast Kahjukäsitluse Keskuse OÜ poolt remondikalkulatsiooni esitamist. Kostja on heitnud hagejale ette kaskokindlustuse tegemata jätmist ja kohustusliku liikluskindlustuse kindlustusseltsi teavitamata jätmist. Nimetatud asjaolud ei muuda kostja tsiviilvastutust. Kaskokindlustus on vabatahtlik kindlustus, millega hageja oleks saanud kindlustada temal endal tekkida võiva tsiviilvastutuse, kuid see ei võta kostja kohustust hüvitada hagejale tekkinud kahju. Samavõrd ei oma õiguslikku tähendust asjaolu, kas hageja kohustusliku liikluskindlustuse selts on registreerinud toimunud liiklusõnnetuse. Hageja sõidukil juhtinud Jelena Ivanova teavitas toimunud liiklusõnnetusest koheselt politseid ning politsei fikseeris sündmuse asjaolud. Hageja on esitanud maakohtule vastavad tõendid. Kostja viide liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 38 lg 1 ei ole antud asjas asjakohane ning ei muuda kostja hüvitamiskohustust. LKindlS § 2 kohaselt on liikluskindlustus suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus ning liikluskindlustuse seaduse §-s 27 nimetatud juhtudel õnnetusjuhtumite kindlustus. LKindlS § 27 sätestab kindlustusjuhtumi mõiste, mida tuleb kohaldada ka LKindlS § 38 lg 3 teavitamiskohustusele õiguslikku hinnangut andes. Kindlustusjuhtumiga on tegemist üksnes siis, kui teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga (LKindlS § 26 lg 2 p I). Antud juhul ei tekitatud kahju hagejale kuuluva sõidukiga, vaid kahju tekitati hagejale kuuluvale sõidukile. Seetõttu puudus hagejal või tema sõidukit juhtinud isikul kohustus teatada toimunud liiklusõnnetusest mõnele kindlustusseltsile. Rohkem vastuväiteid hagile ei ole kostja esitanud. Lähtudes eeltoodust palub hageja rahuldada hagi; mõista kostjalt hageja kasuks välja 6 973,28 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates hagiavalduse esitamisest 23.08.2013 kuni nõude täitmiseni; menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja teesid kohtuvaidluses Kostja teeside kohaselt kohtuvaidluses (II. köide, tl 57-58) kostja ei ole nõus esitatud hagiga ja vaidleb vastu. Kostja leiab, et tegemist on tugimaanteega Narva - Narva-Jõesuu - Hiiemetsa vastavalt tee tähistusele nr 91 Maa-ameti kaardiserveri järgi, tulenevalt Teeseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt, mis ütleb, et tugimaantee on tee, mis ühendab linnu omavahel ning linnu põhimaanteedega. Teeseaduse § 51 on kohalik tee on kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee, kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee ja käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 sätestatud korras valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Kohalike teede nimekiri määratakse valla- või linnavolikogu otsusega. Teelõik kus avarii toimus on heas korras nii Teeseadusest tulenevalt kui ka vastab tee seisundi nõuetele vastavalt Majandus -ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 45, 17.12.2002. Samas juhib kostja tähelepanu sellele, et vastavalt Teeseadusele § 27 lg 1 teel paikneva melioratsioonija hüdrotehnilise ning muu rajatise hoidu korraldab selle omanik tee omaniku nõusolekul. Elena Ivanova on pöördunud Linnavalituse poole avaldusega 27.05.2013, kus märgib, et on autoga sõitnud üle poolavatud luugi ja autole on tekitatud avarii. Avaldaja soovib, et linn korvaks tekitatud kahju. Linnale ei ole esitatud muid materjale. Narva-Jõesuu linn vastas I kirjalikult juhtides tähelepanu sellele, et sõiduk 507 MKZ on kindlustatud ja vastamise ajaks 14.06.2013 pole kindlustusandjale teatatud tekitatud avariist. Vastavalt Liikluskindlustuse seaduse § 38 lg 1 kohaselt peab kannatanu esimesel võimalusel kas suuliselt või kirjalikult teatama tekkinud õnnetusest. Sama paragrahvi teine punkt märgib, et 10(19)

teatama peab mitte hiljem kui 5 päeva ja tuleb esitada seletus toimunu kohtaja ka auto ülevaatuseks. Seda tehtud ei ole. 27.05.2013 Linnavalituse kirjaga nr 18-1.1/17 AS Narva Vesi tegi Narva-Jõesuu linn ettekirjutuse, millega kohustati AS Narva Vesi remontima kaevuluugi Vabaduse ja Supeluse ristmikul. Kaevu luuk asendati uuega 10.06.2013.a. Narva-Jõesuu linna laekus teade, et kus on märgitud, et 30.05.2013 on auto Toyota Avensis registrimärkega 507 MKZ on viidud Tallinna, et hinnata tekitatud kahju, mis on tekkinud 27.05.2013 aastal avarii tagajärjel Narva-Jõesuus. Arusaamatuks jääb , millal tegelikult avarii toimus. Linnale teadaolevalt ei vajatud transporti auto teisaldamiseks 23.05.2013 toimunud avariil, kuna auto teisaldamine toimus 30.05.2013, siis seda tegi auto omanik enda huvides ja see ei kuulu hüvitamisele. Samuti pole pöördutud taotlusega auto teisaldamise kohta ka kindlustuse poole. Samuti pole esitatud arve müügisekk nr 91 märgitud millal teenust kasutati ja arve on esitatud 21.06.2013, kus on märgitud puksiir teenus Narva-Rakvere, Kostja Leiab, et nimetatud tõend ei ole kohane antud asjas. Sündmuskohal käis politsei kes koostas ka protokolli. Puksiir ei olnud kutsutud, järelikult ei olnud see vajalik. Sellest tulenevalt ei ole leidnud tõendamist ka edaspidine puksiiri vajadus. Kohtu protokollist lk 2 on Hageja selgitanud oma põhinõude muutmist. Hageja väidab, et on saatnud 28.03.2014 menetlus dokumendi kohtule ja ka kostjale. Kostja kontrollis järgi linnale laekunud kirjavahetuse ja sellist menetlusdokumenti pole kostja saanud. Kuna kostjale ei ole nimetatud kuupäevaga materjale esitatud, siis kostja ei saa ka seisukohta võtta antud küsimuses. Kostjal oli võimalik kohtistungil tutvuda esitatud menetlusdokumendiga, kuid koopiat ei saanud. Hagi lisas 10 esitatud rendilepingule pole lisatud auto omaniku volikirja, kuna sõiduk kuulub Swedbank Liising Aktsiaseltsile, mis annab õiguse auto kasutamiseks kolmandatele isikutele. Kostja leiab, et antud rendileping on tühine ja kohut eksitav. Kohtule on esitatud arve, kuid kohtule ei ole esitatud panga väljatrükki arve tasumise kohta. Autot ei ole siiani remonditud. Auto on internetis müügis hinnaga 3 000 eurot. Tunnistaja ütlustest, mis kohtus anti selgub, et lk 2 ja 3, kus tunnistaja väidab, et on sõitnud kogu aeg avarii teinud Toyota Avensisega ja omab piisavat juhtimis kogemust. Tunnistaja kinnitab oma ütlusega lk 4 et ta ei näinud kas kaevu luuk oli kaevul peal või mitte. Kuna tunnistaja väidab, et omab piisavat sõidukogemust, siis arusaamatuks jääb see, kuidas mitte märgata millest ta üle sõidab. Tunnistaja kinnitab oma ütlustega lk 3, et sõidab seda teed iga päev ja tee on puhas ja korras , mingeid probleeme ei ole olnud teega, kaevu luuk oli teega ühel tasapinnal. Auto esmane ülevaatus teostati Narvas, selle kohta ei ole esitatud ühtegi ülevaatusakti. Samuti ei ole hageja kuidagi tõendanud seda, millises tehnilises korras oli auto. Samuti ei suutnud tunnistaja vastata, millal tehti auto ülevaatus. Tulenevalt kohtule esitatud materjalidest ja tunnistaja ütlustest, palub kostja hagi mitte rahuldada, kohtukulud jäävad poolte endi kanda. Kolmanda isiku teesid kohtuvaidluses Kolmanda isiku teeside kohaselt (II. köide, tl 53-54) kolmanda isiku arvamusel tuleb hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud tuleb jätta Hageja kanda. Hageja nõue tuleneb lepinguvälisest kahjust. Hageja poolt esitatud argumendid on järgmised: 11(19)

Hageja sõiduauto sai 27.05.2013.a. vigastusi selle tõttu, et Hageja sõitis autoga üle kanalisatsioonikaevu poolavatud luugi Narva-Jõesuus Vabaduse tänaval. Hageja leiab, et on olemas deliktikooseisu tunnused, mis võimaldavad Hagejal nõuda Kostjalt välja kahju. Kolmas isik on arvamusel, et käesoleval juhul jääb deliktikooseis täitmata täies mahus. Deliktikooseisu põhikomponendiks on kohustatud isiku süü ja õigusvastase käitumise olemasolu. Selles mõttes tuleb kahjunõude esitamisel kõigepealt tuvastada, missugust konkreetset Kostja kohustust oli süüliselt rikutud. Puudub vaidlus selle üle, et linna tänavate haldamine on kohaliku omavalitsuse kohustus, kuid tuleb tuvastada, missugused konkreetsed kohustused hõlmab tee haldamise kohustus. Teeseadus (edaspidi TeeS) näeb ette järgmised nõuded teele: teel peab olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele (TeeS § 10 lg. 1), teel peab olema kaitsevöönd (TeeS § 13 lg. 1), teehoidu kavandades peab järgima liiklusohutuse, keskkonnakaitse ja tee seisundi nõudeid, piirkonna ja riiklikke arengukavasid, eeldatavat liiklussagedust, samuti muid olulisi asjaolusid. Tunnelite hoiutöödel lähtutakse nõuetest, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/54/EÜ tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus (TeeS § 15 lg.1 ), tee peab olema ehitatud kooskõlas projektidega (TeeS §§ 17 ja 19), tee omanik on kohustatud korraldama tee kasutamist ja kaitset; teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis; kõrvaldama teelt liiklust ohustava või nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise, prahi, hukkunud loomad ja linnud; 4) liiklusõnnetuse korral ja muus teisi liiklejaid ohustavas olukorras paigaldama tee kasutajat hoiatavad või liiklust ümbersuunavad liikluskorraldusvahendid; andma teavet tee sulgemisest ja muudatustest tee kasutamiskorralduses TeeS § 31 lõikes 2 sätestatud viisil (TeeS §37 lg. 1). Antud juhul jääb ebaselgeks, missugune konkreetne kohustus jääb kohaliku omavalitsuse poolt täitmata. Hageja väidete kohaselt oli kanalisatsioonikaevu luuk poolavatud. Hageja ei esita pretensiooni tee seisundi kohta, ta ei esita väidet selle kohta, et kaev ei olnud varustatud luugiga, vaid ainult selle väite, et luuk oli poolavatud. Sellest on võimalik teha järeldused, et tee seisund oli korralik, kaev oli varustatud luugiga ja kaevu juurde paiknev teeosa oli korras. Seadus näeb küll ette kohaliku omavalitsuse kohustust teostada tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. Aga siinkohal tuleb eraldi rõhutada seda, et nii kohalik omavalitsus kui ka ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni süsteemi omanik ei ole kohustatud ööpäevaringselt valvama teed ja tee konstruktsioone. Eeldatakse, et kohustatud isik täidab oma kohustusi mõistlikus mahus ja mõistliku aja jooksul. Antud juhul on tõenäoliselt tekkinud see situatsioon, kus tundmatu isik on vahetult enne juhtumit proovinud avada luuki (võib olla metalli varguse eesmärgil), kuid ei viinud oma katset lõpuni. Antud järeldus tuleneb just sellest, et juhtum toimus pärast tööpäeva tänaval, kus liiklus on aktiivne. Sellisel juhul on tõenäoline, et juhul kui luuk oleks avatud pikema aja jooksul, siis oleks kannatada saanud ka teised autod. Riigikohus otsuse asjas 3-1-1-80-06 punktis 6.1. on ära märgitud sarnase situatsiooni uurimisel (avatud luuki pärast toimus liiklusõnnetus) „AS-le Narva Vesi pannakse süüks seda, et aktsiaselts ei täitnud kohustust jälgida, et maa-aluste kommunikatsioonide kambrid ja kaevud oleks suletud. Seega heidetakse aktsiaseltsile ette tegevusetust. Tegevusetusdelikti puhul ei ole süüteokoosseis täidetud üksnes sellega, et isik ei tegutsenud, vaid süülise vastutuse põhimõttest lähtuvalt tuleb välja selgitada see, kas isik oleks saanud teisiti käituda. See tähendab, et süüdistades isikut tegevusetuses, tuleb konstrueerida nõutav tegu, näidates ära, milline oleks olnud kohustusele vastav käitumine. Samuti tuleb kontrollida, kas nõutav tegu on objektiivselt eeldatav, s.t kas isikul oleks olnud võimalik teha nõutav tegu. Süülise vastutuse põhimõttest tulenevalt ei ole mõeldav isiku karistamine selle eest, et ta ei tegutsenud, kui tal ei olnudki võimalik talle pandud kohustust täita.” 12(19)

Arvestades eeltoodut ja just juhul, kui kohalik omavalistus või vee-ettevõtja kohustuseks on kontrollida tee seisundit, siis see ei tähenda seda, et kohalik omavalitsus või keegi veel peab ööpäevaringselt teostama tänavate patrullimist. Juhul, kui hageja soovib tõendada deliktkooseisu olemasolu, siis temal tuleb kõigepealt tõendada, et Kostja ei täitnud oma kohustusi nõutava hoolega. Sellisel juhul peab hageja tõendama, et luugi avatuks jätmine toimus Kostja süül. Hageja peab nt. tõendama, et keegi teatas kohalikule omavalitsusele sellest, et luuk on poolavatud, kuid kohalik omavalitsus ei reageerinud antud teatele mõistliku aja jooksul ja sellega tegevusetusega oli põhjustatud antud konkreetne avarii. Konstrueerides deliktkooseisu jättis Hageja need asjaolud tähelepanuta ja ei selgitanud välja ei Kostja süülise käitumise fakti, ega ka põhjuslikku seost selle käitumise ja tekkinud kahju vahel. Mittetäieliku deliktkooseisu olemasolu välistab kahjunõude esitamise. Repliik Hageja esitas repliigi (II. köide, tl 73-74), mille kohaselt esmalt osundab hageja, et nii kostja kui kolmas isik on TsMS § 402 lg 2 nõudeid rikkudes väljunud asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludest ja kohtuistungil uuritud tõenditest. Hagejal puudus võimalus sisulise arutamise käigus esitada omapoolseid seisukohti ja tõendeid kostja ja kolmanda isiku alles kohtuvaidluses välja loodud seisukohtadele. Hageja on juba oma kohtuvaidluses viidanud põhjendustele, miks kindlustuse teavitamine ei olnud vajalik ning et kohustusliku liikluskindlustuse kindlustusandja teavitamata jätmine ei mõjuta kostja kohustusi. Kostja ei ole ka põhistanud, kuidas kindlustusele teatamata jätmine mõjutab kostja kohustust hüvitada hagejale tekkinud kahju. Kostja eksitab kohut ja menetlusosalisi väites, et liiklusõnnetuse toimumise aeg ei ole teada. Hageja on 25.09.2013 seisukohas maakohtule selgitanud, et J I eksis 30.05.2013 kostjale avaldust kirjutades kuupäevaga trükkides vale kuupäeva. Sündmuskohal käis politsei ning politsei teatega ja fotodega on tõendatud liiklusõnnetuse toimumine 23.05.2013. Kostja poolt 18.10.2013 kohtule esitatud seisukoha Lisa 3 kohaselt on kostja juba 27.05.2013 koostanud Narva Vesi AS-le ettekirjutuse kaevukatte vahetamiseks, kuna hageja pöördus 24.05.2013 kostja poole nõudega kahju hüvitamiseks. Kostja esindaja ei esitanud tunnistajana üle kuulatud Jelena Ivanovale ka kohtuistungil küsimusi liiklusõnnetuse toimumise kuupäeva kohta, et seda asjaolu enda jaoks selgemaks teha. Kostja selline väide on pahatahtlik ja kiuslik, kuna hageja on pöördunud kostja poole juba 24.05.2013 avaldusega. Seega teab kostja alates esimesest päevast, millal tegelikult liiklusõnnetus toimus. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et hagejal puudus puksiiri kasutamise vajadus. Hageja sõidukit juhtinud J I elukoht XXX on liiklusõnnetuse toimumise kohast 400 meetri kaugusel, mistõttu sai sõiduki tunnistaja ütluste kohaselt pukseerida tema koduni. Eriteadmisi omamata saab iga mõistlik inimene aru, et raskete esisilla kahjustustega ning altpoolt purunenud mootoriga ei ole võimalik omal jõul liikuda. Seetõttu oli vajalik sõiduki pukseerimine. Pukseerimisarve on esitatud pukseerimise kohta kuni Rakvereni, kuna Rakveres asub lähim Toyota esindus. Tegelikkuses pukseeriti sõiduk edasi Tallinnasse, kuid hageja jättis need kulud enda kanda, et vältida vaidlusi selle üle, miks sõiduk nii kaugele pukseeriti. Arvel on kuupäev, millal see koostati. Kostja väidab, et ei ole saanud tutvuda kõigi hageja seisukohtade ja esitatud tõenditega. Toimikust nähtuvalt on kõik menetlusdokumendid kostjale edastatud ning kostja on nendega tutvunud. Erinevalt kostja esindajast käis hageja esindaja ka tutvumas kohtus tsiviilasja toimikuga. Ka kolmas isik on saanud kõik menetlusdokumendid kätte. Isegi kui kostja esindaja 13(19)

Kalle Kekki ei ole käite saanud kostjale edastatud kõiki menetlusdokumente, tutvus esindaja nendega istungil ning ei esitanud taotlust täiendava tähtaja saamiseks tutvumiseks ja seisukoha esitamiseks. Hageja on tõendanud, et rentis sõiduki ning tasus rendikulud (rendileping ning J I üllused). Hageja on 25.09.2013 kirjaliku seisukoha punktis 7 selgitanud, et volikirja nõue ei ole seaduslik. Hageja kasutab rendisõidukit rendilepingu alusel. Ükski õigusakt ei kohusta esitama omaniku volikirja sõiduki kasutamiseks. Liiklusseaduse § 88 lg 2 sätestab mootorsõiduki omaniku kirjaliku nõusoleku nõude üksnes juhul, kui sõidukiga soovitakse sõita Eestist välja ning sihtriigiks on riik, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik. Muudel juhtudel ei ole kirjalik nõusolek (volikiri) nõutav. Hageja ei kasutanud renditud sõidukit LS § 88 lg 4 nimetatud tingimustel. Hageja poolt on renditud sõiduki kasutamise aluseks rendileping, teeliikluses annab sõiduki kasutamise õiguse vastavalt liiklusseaduse § 88 lg 1 juhile antud sõiduki registreerimistunnistus. Millised õigussuhted on hageja ja sõiduki omaniku vahel või sõiduki omaniku ja rendileandja vahel, ei kuulu käesoleva tsiviilasja raamidesse. Kulude kandmist loendab arve, mis on tasutud (tunnistaja J I ütlused), kostja ei ole enne kohtuvaidluseid nõudnud tasumise kohta muid tõendeid. Kohtuvaidluses ei saa väljuda sisulise arutamise piiridest. Hageja on juba selgitanud oma kohtuvaidluses, miks J I jaoks osaliselt avatud luuk jäi märkamatuks. Kostja ei ole tõendanud, et selline osaliselt avatud luuk oli hagejale ettenähtav. Luuk võis üles tõusta ka seetõttu, et ei olnud kindlalt kinnitatud või oli juba varasemalt kahjustatud ning ees liikunud sõiduk sellest üle sõites tõstis luugi serva üles. Tee omaniku kohustus on tagada ohutu liiklus igal ajal ja kõigi liiklejate jaoks. Puutuvalt kolmanda isiku kohtuvaidluses esitatud seisukohta märgib hageja, et see on taas üllatuslik ja vastuolus TsMS § 402 lg 2. Kolmas isik ei ole esitanud sisulise arutamise käigus oma seisukohta ning seetõttu ei olnud võimalik hagejal ka sellele oma seisukohta anda. Kolmas isik on eksinud viitega Riigikohtu lahendile. Käesoleval ajal arutatakse tsiviilnõuet, kus kahju hüvitamise nõue baseerub tsiviilõiguslikul vastutusel, mitte karistusõiguslikul vastutusel. Kolmanda isiku esitatud Riigikohtu lahend käsitles karistusõiguslikku vastutust (tegemist oli väärteoasjaga), mitte tsiviilvastutust ning ei ole seega kohaldatav antud tsiviilvaidlusele. Hageja on seisukohal, et kostja kui teeomaniku vastutus on suurema ohu allika valdaja vastutus tulenevalt VÕS § 1059 - tee ja sellel olev kaev on ehitusseaduse kohaselt ehitised. Kostjal on ka tsiviilõiguslik deliktiline vastutus VOS § 1043, 1045 lg 1 p 5. Kohtupraktika kohaselt peab kahju saaja tõendama kahju tekkimist, kostjal on kohustus loendada VÕS § 1050 lg 1 alusel oma süü puudumist. Hageja on tõendanud, et talle tekkis kahju kostja teel liikudes sõites üle avatud kaevukaane (kinnise kaanega ei oleks saanud kahju tekkida), kostja ei ole tõendanud, et kahju ei tekkinud neil asjaoludel ega ka seda, et ta ei ole süüdi kaevukaane avanemises. Kolmanda isiku hüpoteetilised arutelud vargusekatse kohta ei ole tõend ning seda väidet ei ole ka esitatud sisulise arutamise käigus. Kostja ega kolmas isik repliike ei esitanud.

sõidukiga Toyota Avensis registreerimismärgiga 507MKZ liiklusõnnetus, mille käigus sai sõiduk kahjustada. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et:  sõidukile Toyota Avensis registreerimismärgiga 507MKZ on tekitatud kahju  kahju sõidukile tekitas Vabaduse tänaval paigaldatud kaevuluuk, millest üle sõitis E. I sõidukiga Toyota Avensis registreerimismärgiga 507MKZ  kostja on tee omanik  kolmas isik on rajatise (kaev koos luugiga) omanik. Vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi lühend VÕS) § 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tulenevalt VÕS § 1050 lg-st 1 kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käesoleva peatüki tähenduses arvestatakse isiku süü hindamisel muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vastavalt VÕS § 128 lg-tele 1-3 hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Tulenevalt VÕS § 132 lg-test 3 ja 4 kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandusvõi kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Vastavalt VÕS §-le 1043, § 1045 lg 1 p-dele 5 ja 7, § 1050 lg-le 1 on vastutuse tekkimise eelduseks vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses 15(19)

seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena tuleb kõigepealt kindlaks teha kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus ning alles seejärel eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kostja süüd (vt Riigikohtu 31. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-07, p 12). Alles kõike nelja elemendi samaaegsel olemasolul võib tekkida kostja vastutus. Kasvõi ühe elemendi puudumine välistab kostja vastutuse. Kahju hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib siis, kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi, st et tehakse midagi, mis ei ole lubatud, või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. VÕS § 104 lg 3 sätestab, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Seega peab kahju õigusvastaselt põhjustanud isik VÕS § 1050 lg-st 1 tulenevalt vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta tegi kõik mõistliku kannatanul kahju tekkimise ärahoidmiseks. Vastavalt liiklusseaduse (edaspidi lühend LS) § 6 lg-tele 1-4 liikluse korraldamise eesmärk on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Liiklust korraldatakse liikluskorraldusvahenditega. Liikluse korraldamisel kasutatavad liikluskorraldusvahendid peavad vastama käesoleva seaduse ja teeseaduse nõuetele. Liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku tagab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik. Teeseaduse (edaspidi lühend TeeS) § 51 kohaselt kohalik tee on kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee, kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee ja käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 sätestatud korras valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Kohalike teede nimekiri määratakse valla- või linnavolikogu otsusega. Vastavalt TeeS §-le 6 tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. TeeS § 10 lg 1 kohaselt peab teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. TeeS § 25 lg-st 3 tulenevalt kohalikel teedel korraldab teehoidu valla- või linnavalitsus ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Vastavalt TeeS § 37 lg 1 p-dele 1 ja 2 avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud korraldama tee kasutamist ja kaitset; teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud linnas muuhulgas linnatänavate korrashoidu, v.a kui see ülesanne on seadusega antud kellegi teise täita. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 07.11.2001 otsuses nr 3-2-1-125-01 leidnud, et TeeS § 37 lg 6 kohaselt on tee omanik kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutuskõlbmatuse tõttu ning sama seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud sama 16(19)

paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Ohutu on teel liigelda siis, kui tee ja sellel paiknevad rajatised on korras. Kahju hüvitamise kohustis võib seega tekkida nii siis, kui tee seisund ei võimalda üldse liiklust (tee on kasutuskõlbmatu) kui ka siis, kui tee seisund ei ole liiklemiseks ohutu. Kuna kostja on tee omanik, kus toimus liiklusõnnetus ja sõiduk sai vigastused, järelikult ta ei kindlustanud ohutu liiklemist, seega kahju sõidukile on tekitatud kostja poolt. Mustakivi Auto AS 12.08.2013 ja 17.08.2013 pakkumistega on tuvastatud Toyota Avensis sõiduki remondikulud summas 6 632,50 eurot (I. köide, tl 7-8, 16). Selle dokumentaalse tõendiga loeb kohus tõendatuks, et kahju tekitamine oli õigusvastane omandi rikkumise tõttu. Kuna kohus on tuvastanud, et sõidukile on kahju põhjustanud kostja ning et kostja teo on õigusvastasus, siis vastavalt VÕS § 1050 lg-le 1 eeldatakse kostja süüd kahju tekitamisel. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostjal tulnuks vastutusest vabastamiseks tõendada süü puudumist, s.o hoolikat käitumist. Hoolsusnõuded tulenevad kostja kohustusest tagada liiklemise ohutus ja liikluskorralduse nõuetekohasus. Kohus leiab, et kostja ei tõendanud süü puudumist. Kostja 27.05.2013 koostanud Narva Vesi AS-le ettekirjutuse kaevukatte vahetamiseks, kuid see oli tehtud peale liiklusõnnetuse toimumist (I. köide, tl 44). Samuti kohus leiab, et on olemas põhjuslik seoses kostja teel ohutu liiklemise kindlustamata jätmise ja kahju tekkimise vahel, kuna hagejale kahjulik tagajärg ei oleks saabunud, kui kostja oleks toiminud õiguspäraselt ja hoiaks teed ohutu liiklemiseks vajalikus korras. Eeltoodust lähtudes tuleb hagi rahuldada. Hageja nõue kostja vastu koosneb sõiduki remondikuludest summas 5 435,02 eurot (summa oli vähendatud kohtumenetluse käigus), transpordikuludest summas 138,26 eurot, kuludest kahju suuruse kindlakstegemiseks summas 240 eurot, õigusabikuludest summas 160 eurot (kohtueelses menetluses tekkinud õigusabikulud) ja asendussõiduki rendikuludest 1 000 eurot, seega kokku 6 973,28 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt nõutud summad on vajalikud ja põhjendatud summas 6 813,28 eurot lähtudes VÕS §-dest 128 ja 132 ja on tõendatud Värvaltrans OÜ 11.02.2014 kalkulatsiooni spetsifikatsiooniga (II. köide, tl 179), varuosaspetsifikatsiooniga (II. köide, tl 181), värvispetsifikatsiooniga (II. köide, tl 183), remondikalkulatsiooniga (II. köide, tl 185), 01.06.2013 rendilepinguga (I. köide, tl 10), arve-müügitšekkiga (I. köide, tl 17), Mustakivi auto AS 17.08.2013 pakkumine (I. köide, tl 16). Kohus leiab, et kohtueelses menetluses tekkinud õigusabikulud ei kuulu välja mõistmisele kahju hüvitisena, vaid peavad olema esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses peale kohtuotsuse jõustumist. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks kahju hüvitamiseks 6 813,28 eurot ning summas 160 eurot jätab hagi rahuldamata. Kostja on heitnud hagejale ette kaskokindlustuse tegemata jätmist ja kohustusliku liikluskindlustuse kindlustusseltsi teavitamata jätmist. Kohus on nõus hageja esindajaga, et nimetatud asjaolud ei muuda kostja tsiviilvastutust. Kaskokindlustus on vabatahtlik kindlustus, mis ei võta kostja kohustust hüvitada hagejale tekkinud kahju. Sõidukil juhtinud J I teavitas toimunud liiklusõnnetusest koheselt politseid ning politsei fikseeris sündmuse asjaolud (I. köide, tl 28-30). Antud juhul ei tekitatud kahju hagejale kuuluva sõidukiga, vaid kahju tekitati hagejale 17(19)

kuuluvale sõidukile. Seetõttu puudus hagejal või tema sõidukit juhtinud isikul kohustus teatada toimunud liiklusõnnetusest mõnele kindlustusseltsile. Kohus leiab, et kostja väide, et ta ei ole saanud tutvuda kõigi hageja seisukohtade ja esitatud tõenditega, ei ole tsiviilasja toimiku materjalidega kooskõlas. Kõik menetlusdokumendid kostjale edastatud ning kostja või tema esindaja on nende kättesaamist kinnitanud. Samuti kostjal on TsMS § 199 lg 1 p-st 1 tulenev õigus tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju. Kostja ega tema esindaja ei esitanud taotlust täiendava tähtaja saamiseks toimiku materjalidega tutvumiseks ja seisukoha esitamiseks. Kohus jätab tähelepanuta kolmanda isiku kohtuvaidlustes esitatud seisukohad kuna asja sisuline arutamine oli juba lõppenud ja vastavalt TsMS § 402 lg 2 viimasele lausele ta ei saanud kohtuvaidluses viidata asjaoludele ja tõenditele, mis ei olnud esiletoodud asja sisulisel arutamisel. Kolmas isik ei ole esitanud sisulise arutamise käigus oma seisukohta hagi kohta ning seetõttu ei olnud võimalik ei hagejal ega kostjal sellele oma seisukohta anda. Viivis Lisaks põhinõudele taotleb hageja mõista kostjalt välja seadusjärgne viivis, s.o VÕS § 113 alusel alates hagiavalduse esitamisest, s.o 23.08.2013, kuni kostja poolt nõude kohase täitmiseni. Vastavalt VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hagi rahuldamise ulatuse arvestades on viivise suurus ühes kalendripäevas on 1,54 eurot (6 813,28 x 8,25% / 365 päeva. Kohus mõistab viivis alates hagi esitamisest, s.o 23.08.2014 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana 454,30 eurot (1,54 eurot päevas x 295 viivitatud päeva). Edaspidi, alates 23.07.2014 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS §-s 113 sätestatud suuruses.