3-2-1-66-01
Eesti Vabariigi nimel Tartus 30. mail 2001. a AS Vektor KT hagi ME Lehtse Katlamaja ja Lehtse valla vastu 120 923 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus, eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, vaatas avalikul kohtuistungil 7. mail 2001. a läbi Lehtse valla kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. detsembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/397/2000. Istungist võtsid osa kostja Lehtse valla esindaja vandeadvokaat R. Laus ja hageja esindaja vandeadvokaat A. Tammer. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik AS Vektor KT ja ME Lehtse Katlamaja sõlmisid 6. märtsil 1997. a masuudi ostu-müügilepingu. ME Lehtse Katlamaja ei tasunud kütuse eest. 7. jaanuaril 1999. a oli tema võlg AS-le Vektor KT 120 923 krooni, sellest viivis 39 232 krooni 80 senti. Esitatud hagis palus hageja võlgnevuse välja mõista MElt Lehtse Katlamaja ja Lehtse vallalt, kes vastutab tekkinud võla eest munitsipaalettevõtte maksujõuetuse korral, solidaarselt. Järva Maakohus rahuldas 20. detsembri 1999. a otsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt välja 120 923 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt asutati ME Lehtse Katlamaja Lehtse valla poolt munitsipaalomandi baasil. ME Lehtse Katlamaja põhikirja p 11 järgi vastutab munitsipaalettevõtte maksevõimetuse korral tema kohustuste eest asutaja ning sama põhikirja p 13 kohaselt peab munitsipaalettevõte kindlustama põhiülesannete täitmiseks isetasuvuse, asutaja otsustab põhjendatud kahjumi katmise ja kuludesse kandmise. Lehtse vald ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kuidas on järgitud põhikirja täitmist ning mille alusel hinnata ME Lehtse Katlamaja ainuvastutust. Munitsipaalettevõtte põhimääruse (edaspidi põhimäärus) p 3 kohaselt on munitsipaalettevõtte kõrgemalseisvaks organiks kohaliku omavalitsuse täitevorgan, seega vallavalitsus ja sama põhimääruse p 7 kohaselt munitsipaalettevõtte maksevõimetuse korral vastutab tema kohustuste eest ettevõtte kõrgemalseisev organ. Valla vara ei olnud ME Lehtse Katlamaja omandis, vaid oli põhikirjast tulenevate kohustuste täitmiseks tema operatiivsel haldamisel. Munitsipaalettevõte ei olnud TsK § 25 mõttes iseseisev juriidiline isik, nagu see oli põhimääruse p-s 2 märgitud, vaid asutatud kuni tsiviilõigust reguleerivate seaduste vastuvõtmiseni ajutise olukorra vajaduseks. Äriseadustiku jõustumisel kuulus munitsipaalettevõte ümberkujundamisele või lõpetamisele. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus muutis 22. detsembri 2000. a otsusega maakohtu otsust kohtukulude väljamõistmise osas. Otsuse motiividel on maakohtu otsus piisavalt põhjendatud ja see ei vaja täiendavat motiveerimist. Maakohus kohaldas õigesti kostjate suhtes solidaarvastutust. ME Lehtse Katlamaja ei ole äriühing äriseadustiku tähenduses, vaid tema õiguslikku seisundit tuleb käsitleda lähtuvalt tema põhikirjast
ning põhimäärusest. Nii põhikirja kui põhimääruse järgi on munitsipaalettevõte juriidiline isik. ME Lehtse Katlamaja asutamise ajal vastas tema asutamine sellel ajal kehtinud seadustele. Käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda asjaolust, et munitsipaalettevõte oli teatud ajani äriühingu eksisteerimise üks vorm. Kuna nii põhikirja kui põhimääruse kohaselt lasub kohalikul omavalitsusel, munitsipaalettevõtte asutajal, kohustus vastutada munitsipaalettevõtte maksejõuetuse korral tema kohustuste eest, on valla suhtes hagi rahuldamine igati põhjendatud. Täiendava vastutuse korral on õigustatud võla väljamõistmine võlgnikult ja vallalt solidaarselt. Nõude rahuldamisel kahe kostja vastu tuleb kohtukulu nende vahel jagada. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus Lehtse vald tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning uue otsusega jätta hagi tema suhtes rahuldamata. Lehtse vald ei vastuta ME Lehtse Katlamaja võlgade eest. Juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa AÕS § 6 lg 2 kohaselt kuuluda teistele isikutele. TsÜS § 45 lg 1 tulenevalt vastutab juriidiline isik oma kohustuste eest oma varaga. Kohaliku omavalitsuse vastutus ja selle ulatus on piiritletud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses. Lehtse vald ei saa vastutada teise isiku kohustuste eest ilma, et see kohustus oleks talle pandud seadusega. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja ME Lehtse Katlamaja nõustus kassatsioonkaebusega. AS Vektor KT on 2. oktoobril 2000. a registrist kustutatud ja esindajal puudus volitus kassatsioonkaebusele vastata. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil astus AS Devisee AS Vektor KT protsessiõigusjärglasena menetlusse. Lehtse valla esindaja jäi kolleegiumi istungil kassatsioonkaebuse väidete juurde. Hageja esindaja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 lg 1 alusel osaliselt tühistada kostja solidaarvastutust käsitlevas osas ja Riigikohus saab tühistatud osas teha ise otsuse. Apellatsioonikohus leidis õigesti, et nii põhikirja kui põhimääruse järgi vastutab kohalik omavalitsus munitsipaalettevõtte maksevõimetuse korral tema kohustuste eest ja see on täiendav vastutus. Kohaliku omavalitsuse organi täiendav vastutus tuleneb Vabariigi Valitsuse 5. juuli 1990. a määrusega nr 138 kinnitatud munitsipaalettevõtte põhimääruse p-st 7, mille kohaselt vastutab munitsipaalettevõtte maksevõimetuse korral tema kohustuste eest ettevõtte kõrgemalseisev organ. Sama põhimääruse p 3 kohaselt on selleks organiks kohaliku omavalitsuse täitevorgan. Seega on väär kassatsioonkaebuse väide, et vald ei vastuta munitsipaalettevõtte võlgade eest. Iseenesest õige on kassaatori seisukoht, et valla vastutus teise isiku kohustuste eest saab tuleneda seadusest. Munitsipaalettevõtte põhimääruse kinnitamise ajal mõisteti seaduse all ka seadusest alamalseisvaid normatiivakte. Sellise tõlgenduse andis Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-01 ja see on kooskõlas ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses tsiviilasjas nr III-2/1-18/95 avaldatud seisukohaga. Seadusest ei tulene apellatsioonikohtu järeldus, et täiendava vastutuse korral kuulub võlg väljamõistmise
võlgnikult ja vallalt solidaarselt. Vastavalt TsK § 214 lg 1 täiendava vastutuse korral järgneb garandi kohustus kustutada teise isiku võlgnevus mittetäitmise või mittekohase täitmise korral. Vastavalt põhimääruse p-le 7 on vald kohustatud täitma munitsipaalettevõtte eest kohustuse viimase maksevõimetuse korral. Apellatsioonikohus ei ole rikkunud TsMS § 330 lg 4 nõudeid, kui ta asus erinevalt maakohtust seisukohale, et munitsipaalettevõte on juriidiline isik. Munitsipaalettevõte pidi eelkõige ise kohustuse täitma ja kassaatori täiendav vastutus tulenes põhimäärusest. Juhindudes TsMS §-st 362 p 5, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. detsembri 2000. a otsus solidaarvastutuse kohaldamise osas ja mõista ME-lt Lehtse Katlamaja, tema maksevõimetuse korral Lehtse vallalt, välja 120 936 (ükssada kakskümmend tuhat üheksasada kakskümmend kolm) krooni AS Devisee (AS Vektor KT) kasuks. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. J. Odar, L. Laarmaa, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.