lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-65-01

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 28.05.2001

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-65-01
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
28.05.2001
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
848
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-65-01

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 28. mail 2001. a Svetlana Gabidullina hagi AS Mereabi vastu lõpparve, viivise ja lõpparve kinnipidamise eest hüvitise saamiseks ning AS Mereabi vastuhagi Svetlana Gabidullina vastu 15 909 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi kirjalikus menetluses 23. aprillil 2001. a AS Mereabi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. detsembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/1279/00. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

18.novembril 1996. a esitatud hagiavalduse kohaselt töötas S. Gabidullina kohakaasluse alusel AS-s Mereabi pearaamatupidajana. S. Gabidullina palus AS-lt Mereabi välja mõista lõpparve, palga maksmisega viivitamise eest viivise ja hüvitise lõpparve kinnipidamise eest kokku 180 578 krooni. Kostja esitas 10. jaanuaril 1997. a vastuhagi. Vastuhagi kohaselt võttis S. Gabidullina AS Mereabi pangakontolt 6. juunil 1996. a 55 000 krooni, millest andis kostjale üle 27 000 krooni. Arvestades seda, et S. Gabidullina lõpparve 13 421 krooni on AS Mereabi valduses, palus AS Mereabi S. Gabidullinalt välja mõista 14 579 krooni ja lisaks 1 330 krooni varalise kahju hüvitamiseks. Tallinna Linnakohtu 13. juuli 2000. a otsusega jäeti nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud töösuhte lõppemine 6. juunil 1996. a. Sel päeval hagejale lõpparvet ei makstud. Hageja lõpparve väljamaksmist ei nõudnud ja see deponeeriti tema nimele. Hagi on aegunud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu 27. detsembri 2000. a otsusega tühistati linnakohtu otsus osaliselt. Uue otsusega rahuldati hagi osaliselt. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja lõpparve ja selle kinnipidamise eest hüvitis 23 478 krooni 30 senti, nõuti sisse riigilõiv 1 139 krooni 15 senti riigituludesse; muudeti linnakohtu otsust vastuhagi 1 330 krooni nõude rahuldamata jätmise põhjenduste osas. Muus osas jäeti otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt lõpetati hagejaga töösuhted 6. juunist 1996. a. Hageja oli sellest teadlik. TLS § 74 lg 2 järgi on tööandja kohustatud maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval; kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja nõudis lõpparvet 8. novembril 1996. a. Seega
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
18.novembril 1996. a esitatud hagi ei ole aegunud. Ringkonnakohtu arvutuste kohaselt oli hagejal lõpparvena õigus saada 18 478 krooni 30 senti ja lõpparve kinnipidamise eest TLS § 119 lg 2 alusel hüvitist 5 000 krooni. Hagejal ei olnud õigust nõuda viivist palga maksmisega viivitamise eest. Linnakohus kohaldas põhjendatult vastuhagi osas aegumist. Kostja sai oma õiguste rikkumisest teada
6.juunil 1996. a ja pidanuks hageja vastu nõude esitama hiljemalt 2. jaanuaril 1997. a. Kostja 1 330

krooni nõude rahuldamata jätmist linnakohus otsuses ei ole põhjendanud. Ringkonnakohus leidis, et kuna kostja audiitorile makstud tasu ei ole käsitatav hageja tekitatud kahjuna ning puuduvad ka teised kahju tekitamisest tuleneva vastutuse üldalused, siis nõue rahuldamisele ei kuulu. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kostja palus ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 23 478 krooni ja riigituludesse riigilõiv ning saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ebaõige on ringkonnakohtu järeldus, et hageja sai oma õiguste rikkumisest teada 8. novembril 1996. a. Ringkonnakohus tõlgendas vääralt TLS § 74 lg 2, sidudes lõpparve saamise õiguse rikkumise kohta kaebuse esitamise tähtaja kulgemise alguse sellekohase nõude esitamisega tööandjale. Hageja sai oma õiguse rikkumisest teada töösuhte lõpetamisel 6. juunil 1996. a. Asjaolu, et hageja sel päeval lõpparvet ei nõudnud, ei ole aluseks aegumise kohaldamata jätmisele. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja ringkonnakohtu otsust õigeks ja palus jätta kaebuse rahuldamata. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. TLS § 74 lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval; kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. ITLS § 7 lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Kohtud on tuvastanud, et töösuhe hagejaga lõpetati 6. juunil 1996. a. Hageja sellel kuupäeval lõpparvet kätte ei saanud. Seega hageja pidi lõpparve saamise õiguse rikkumisest teada saama töösuhte lõpetamise päeval. Tema lõpparve nõude aegumistähtaja kulg algas seetõttu temaga töölepingu lõpetamisele järgnenud päevast. Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamise ja rikutud õiguste kaitse nõuete, välja arvatud töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõue, aegumistähtaeg on tulenevalt ITLS § 6 lg-st 1 neli kuud. Kui hageja esitas lõpparve nõude pärast nelja kuu möödumist päevast, mil ta pidi töölepingu lõpetamise päeval lõpparve saamise õiguse rikkumisest teada saama, peab kohus kostja nõudel ITLS § 8 lg 2 alusel kohaldama aegumist nii lõpparve nõudele kui väljamaksmisega viivitamise aja eest hüvitise nõudele. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. detsembri 2000. a otsus osas, millega mõisteti AS-lt Mereabi Svetlana Gabidullina kasuks välja 23 478 krooni 30 senti ja riigituludesse riigilõiv 1 139 krooni 15 senti ning saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

Rahuldada AS Mereabi kassatsioonkaebus. Tagastada AS-le Mereabi 26. jaanuaril 2001. a makstud kautsjon 246 (kakssada nelikümmend kuus) krooni 20 (kakskümmend) senti. A. Kull, J. Luik, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.