Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31.05.2001 töölepingu määramata ajaks. Hageja töötas alates 01.06.2001 tehnikadirektorina kuni töölepingu lõpetamiseni poolte kokkuleppel 31.01.2005. Töölepingu p 5.2.2. järgi kohustus kostja palka maksma 20 000 krooni kuus ja kandma selle hageja pangaarvele kord kuus hiljemalt kuu 15.tööpäeval. Kostja maksis hagejale palka pangakontole kandmisega 2003.aastal 51 939,09 krooni, 2004.aastal 6 162 krooni ning sularahas kassast 2004.asatal 59 960 krooni ja 2005.asatal 5 000 krooni, kokku 123 061,09 krooni. 2003.aasta eest on palk maksmata 23 098,90 krooni, 2004.aasta eest 168 156 krooni ja 2005 jaanuari eest 14 616 krooni. Viivise suurus on 2004 ja 2005 palgaga maksmise viivitamise eest 795 299,76 krooni (0,5% iga maksmisega viivitatud päeva eest). Töölepingu lõpetamisel pidanuks kostja maksma hagejale hüvitist kasutamata puhkuse eest. Hageja ei kasutanud puhkust ajavahemikul 31.05.2001-31.02.2005. 102 päeva eest tulnuks maksta rahalist hüvitist 49 694,40 krooni (487,20 krx102). Nõude esitamise aluseks on VÕS § 76 lg 1, TLS § 49 p 2, § 74 lg 2, PalS § 35, PuhkS § 25. Hageja esitas kohtule hagiavalduse, milles taotleb kostjalt palga, puhkuse hüvitise ja viivise väljamõistmist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 30.01.2007 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, milles märgib ära saamata jäänud palga kuude kaupa ja viivise arvestuse. Hageja taotleb saamata jäänud palga väljamõistmist 182 772 krooni suuruses, kasutamata puhkuse eest rahalise hüvitise väljamõistmist 49 694,40 krooni suuruses, lõpparvega maksmise viivitamise eest 14 616 krooni väljamõistmist ning viivise väljamõistmist 147 446,10 krooni suuruses. 21.05.2007 avalduses suurendas hageja nõuet: 2004 ja 2005 saamata jäänud palga 66 804,85 krooni võrra; saamata jäänud puhkuse hüvitise 18 298,80 krooni võrra. Töölepingu lõpetamisel ei maksnud kostja hagejale kasutamata puhkuse eest hüvitist 67 993,20 krooni (666,60 krx102 päeva). Kohtuistungil jäi hageja seisukohale, et töölepingu temaga enne 31.01.2005 ei lõpetatud. Juhatuse liikme tasu 2 500 krooni hagejale ei makstud, sest tööleping kestis. Hageja pangakonto väljavõtete kohaselt maksti hagejale 2003 augustikuu eest 14 616 krooni, juunikuu eest (oktoobris) 14 616 krooni. Seega jätkati kokkulepitud palga maksmist. 07.06.2007 avalduses taotleb hageja kostjalt välja mõista saamata jäänud palga 249 576,85 krooni 2004 aasta ja 2005 aasta jaanuari kuu eest, kasutamata puhkuse hüvitise 67 993,20 krooni, hüvitise lõpparve maksmisega viivitamise eest 14 616 krooni ja viivise 147 446,10 krooni. Viivist taotleb hageja saamata jäänud palgalt. Kohtuistungil nõustus hageja, et puhkusehüvitise nõue on aegunud. Kostja vastuväited Kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Töölepingust tulenev õigussuhe kestis poolte vahel kuni 06.05.2003. Sel päeval sai hagejast kostja juhatuse liige. Sellest tulenevalt on hageja töölepingust tulenevad nõuded asjakohatud. Tööleping lõpetati hagejaga hiljem lihtsalt juriidilise ebakorrektsuse tõttu, kuna poolte vahel olid usaldusel ja lugupidamisel põhinevad suhted ning pooled ei pööranud suurt tähelepanu töölepingu õigeaegsele lõpetamisele. Tegelikku tööd töölepingu alusel ei tehtud, sest kehtis juha juhatuse liikme leping. Üldkoosolek võttis 02.06.2003 vastu otsuse maksta hagejale 2 500 krooni juhatuse liikmena. Hageja oli sellega rahul. Kuna juhatuse liikme töö ei erinenud tegevdirektori tööst, siis juhatuse liikme tööülesandeid eraldi dokumendina ei vormistatud. Hageja tegi notariaalse

avalduse ja andis nõusoleku juhatuse liikmeks saamiseks. Juhatuse liikmeks saamisega tööleping katkes. Juhatuse liikme lepingu sõlmimine lõpetab igal juhul töölepingu. Juhatuse liikme ja tehnikadirektori ülesanded langesid kokku, seepärast juhatuse liikme lepingut täiendavalt ei sõlmitud. Juhatuse liikme leping sõlmiti suuliselt. Palk on hagejal kätte saadud. Kõik need aastad oli hageja 2 500 krooniga nõus, millest kätte sai 2 158,50 krooni. Augusti ja juuni 2003 palk, millele hageja viitas, oli juhatuse liikme palk. Saades aru, et makstud on liiga palju, tegi kostja tasaarvestuse. Alates 06.05.2003 maksis kostja hagejale 2 500 krooni (bruto). Summade õigsust kostja ei vaidlusta. Kostja taotleb aegumise kohaldamist lõpparve maksmisega viivitamise nõudele, kasutamata puhkuse hüvitise nõudele ja nendelt nõuetelt arvestatud viivisele ITLS § 6 lg 1 alusel. Aegunud ei ole palga nõue. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduste ja tõenditega ning ära kuulanud pooled, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled vaidlevad hageja õiguse üle saada töötasu, puhkusehüvitist, hüvitist lõpparvega maksmise viivitamise eest ja viivist tehnikadirektorina töötamise eest 31.jaanuarini 2005 olles samal ajal kostja juhatuse liige. Hageja taotleb kohtule 11.01.2007 esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista saamata jäänud palga 2004 ja 2005 jaanuari eest 249 576,85 krooni, kasutamata puhkuse eest hüvitise väljamõistmist 67 993,20 krooni, palga maksmisega viivitamise eest viivise väljamõistmist 147 446,10 krooni, lõpparve maksmisega viivitamise eest ühe kuu keskmise palga väljamõistmist 14 616 krooni. Rahuldamisele kuulub hageja nõue saamata jäänud palga väljamõistmiseks 249 576,85 krooni suuruses osaliselt arvestades, et kostja maksis hagejale 2 500 krooni kuus ja sellelt summalt arvestatud viivise väljamõistmiseks 147 446,10 krooni suuruses. Kuna kostja kohtuistungil summade õigsust ei vaidlustanud, ei analüüsi kohus neid. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt on hagejal õigus saada töötasu tehnikadirektori töö tegemise eest kuni tema vabastamiseni sellelt kohalt - 31.jaanuaril 2005. Kohtule esitatud tõenditega loeb kohus tuvastatuks, et hageja tegi tehnikadirektori tööd ka pärast seda kui temast sai kostja juhatuse liige. Kostja tunnistab, et juhatuse liikmena jätkas hageja senise töö – tehnikadirektori ülesannete täitmist. Peale tehnikadirektori ülesannete muid ülesandeid hageja kostja juhatuse liikmena ei täitnud. Kooskõlas töölepinguga ja tööraamatukandega vabastati hageja tehnikadirektori ametikohalt 31.jaanuaril 2005 poolte kokkuleppel TLS § 76 järgi. Töölepingu kehtivust ei ole vaidlustatud. Hageja lepingulised kohustused ei kujutanud endast juhatuse liikme kohustuste täitmist TLS § 7 p 10 mõistes, pärast juhatuse liikmeks saamist jätkas ta töölepingujärgsete kohustuste täitmist. Seadus ei keela juhatuse liikmel samas äriühingus töötada ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu 26.11.2002 otsusega nr 3-2-1-134-02 ja 08.04.2004 otsusega nr 3-2-1-39-04. TLS § 48 lg 1 p 1 järgi on tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud täitma töölepingu tingimusi. §

p

alusel on tööandja kohustuseks maksta töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses.

PalgaS § 35 sätestab, et palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Hageja on esitanud palganõude arvestades talle töölepinguga ettenähtud palka 20 000 krooni kuus. Arvestades, et hageja sai juhatuse liikme palka 2 500 krooni ja et ta täitis ka juhatuse liikmena vaid tehnikadirektori üleandeid tuleb nõude rahuldamisel arvestada hageja poolt saadud 2 500 krooniga ja lugeda hageja poolt mittesaaduks igas kuus 2 500 krooni võrra hageja väidetust vähem. Ülalmärgitud põhjendustel ja juhindudes viidatud seadustest tuleb hagi saamata jäänud palga – 217 076,85 (249 576,85-13x2500) krooni ja sellelt arvestatud viivise – 147 446,10 krooni väljamõistmiseks rahuldada. ITLS § 6 sätestab töösuhetest tulenevate nõuete esitamise tähtaja. Nimetatud paragrahvi lg 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, välja arvatud § 6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.