Kohtulahend

diagnoos on trauma väljamaksude juhendis. Trauma on meditsiinilises tähenduses kui välise või psüühilise teguri tekitatud tervisekahjustus. Ussripiku kärbumine on seedeelundite haigus. Selle haiguse raviks tehtud operatsioon ei ole trauma, mis annaks õiguse kindlustushüvitist nõuda. Kahjukäsitluse juhendiga võis hageja tutvuda enne poliisile alla kirjutamist. Kahjukäsitluse juhendis ei ole nimetatud traumaks ussripiku eemaldamist. Hagejal oli ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Hageja ei tõendanud, et kostja viis teda tahtlikult eksitusse. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused Hageja palus linnakohtu otsuse tühistada, kuna kohus ei saanud kindlustuslepingu sõlmimise asjaoludest aru ja käsitles tõendeid vääralt. Kindlustuspoliisis ei ole märgitud, et poolte suhteid reguleerib trauma väljamaksude juhend, selle kasutamises ei ole pooled kokku leppinud ja seda ei maini ka kindlustusandja eitavas vastuses hüvitise saamise taotlusele. Rahvusvaheline tervishoiukirjandus, millele tugineb trauma mõiste käsitlemine kohtuotsuses, ei ole õigusakt, mille alusel trauma mõistet sisustada. Trauma mõistet polnudki vaja käsitleda, kuna hageja loobus nõudest saada trauma eest hüvitist. TsÜS § 72 lg 1 kohaselt on pettus isiku poolt teise isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine, et kallutada teda tehingut tegema. Lepingu sõlmis hageja teadmises, et trauma eest makstakse talle kuni 200 000 krooni hüvitist vastavalt sega-elukindlustuse eeskirjale. Hageja poleks lepingut sõlminud, kui oleks teadnud trauma väljamaksude juhendist. Kostja varjas juhendit ja hoidis hagejat tahtlikult teadmatuses. Kohtul olid tõendid, mille alusel pettus tuvastada. Pettuse mõjul sõlmitud leping tuleb kehtetuks tunnistada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja uue otsusega rahuldas hagi. Otsuse põhjendustel sõlmis hageja kindlustuslepingu mitte pettuse, vaid olulise eksimuse mõjul. TsÜS § 71 lg 1 kohaselt on eksimus tegelike asjaolude mitteteadmine või ebaõige ettekujutus neist. Linnakohus jättis tähelepanuta, et kostja ei esitanud lepingu sõlmimisel trauma väljamaksude juhendit ega õnnetusjuhtumi kahjukäsitluse juhendit. Hageja sai õnnetusjuhtumi kahjukäsitluse juhendi olemasolust teada linnakohtu istungil. Selle juhendiga on kostja kitsendanud trauma tavapärast mõistet ja piiranud oma vastutust, millest hagejat lepingu sõlmimisel ei teavitatud. Põhjendatud on hageja väide, et ta ei oleks pikaajalist lepingut sõlminud, kui ta oleks teadnud kõiki kindlustusandja vastutust piiravaid tingimusi. Juhendit tutvumiseks ei esitatud ja hageja sõlmis lepingu teadmata tegelikke asjaolusid. Sellega on tõendatud, et hageja sõlmis lepingu eksimuse mõjul. Kindlustuspoliisist nähtub, et lepingu sõlmimise aluseks oli sega-elukindlustuse eeskiri ja

esitatud asjaoludest ei nähtu, et kindlustusleping oleks sõlmitud pettuse mõjul. Kuna on tõendatud, et hageja sõlmis lepingu olulise eksimuse mõjul, siis tuleb leping tunnistada kehtetuks TsÜS § 71 lgte 1, 2 ja 4 alusel ja TsÜS § 71 lg 6 ja 67 lg 2 alusel kostjalt välja mõista lepingu alusel saadud 5625 krooni. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kostja palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada protsessiõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Apellatsioonikohus ületas hagi piire, kui luges tõendatuks lepingu sõlmimise olulise eksimuse mõjul. Kohus ei või rajada otsust asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud (TsMS § 229 lg 2). Apellatsioonikohus tõlgendas vääralt TsÜS § 71 lg 1 ja 2 sätestatud olulise eksimuse mõistet. Eksimus on tegelike asjaolude mitteteadmine või ebaõige ettekujutus neist. Tehing loetakse tehtuks olulise eksimuse mõjul, kui tegelike asjaolude teadmisel või neist õige ettekujutuse omamisel ei oleks tehingut tehtud või oleks tehing tehtud teistel tingimustel. Hageja aktsepteeris lepingu sõlmimisel sega-elukindlustuse eeskirja p 6.2, mille kohaselt makstakse kindlustushüvitist, kui vigastuse diagnoos on trauma väljamaksude juhendis. See oli lepingu tingimuslik säte. Hageja oli teadlik, et juhend sätestab kindlustusandja vastutuse piirid. Trauma väljamaksude juhendiks on õnnetusjuhtumi kahjukäsitluse juhend. Hageja kirjutas lepingu sõlmimiseks sooviavalduse ja kinnitas seejuures allkirjaga, et ta on kindlustustingimustega tutvunud. Kindlustusandja ei põhjustanud hageja olulist eksimust. Hageja ebaõige ettekujutus tulevikus saabuvate asjaolude suhtes (TsÜS § 71 lg 3) ei ole oluline eksimus, mis annaks alust tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Trauma väljamaksude juhendiks on õnnetusjuhtumi kahjukäsitluse juhend koos hüvitise määrade tabeliga. Apellatsioonikohtu seisukoht, et juhendit tegelikkuses ei eksisteeri, pole põhjendatud. Kindlustushüvitise väljamaksmine ei toimu mitte igasuguse haigestumise korral, vaid ainult trauma korral. Lepingupooled peavad olema võrdses seisundis ja ei ole õige käsitleda kindlustusvõtjat lepingu nõrgema poolena. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja pidas kassatsioonkaebust põhjendamatuks. Hageja nõudis kindlustuslepingu kehtetuks tunnistamist ja kehtetu lepingu järgi saadu tagastamist. TsÜS § 72 lg 1 kohaselt on pettus isiku poolt teise isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine, et kallutada teda tehingut tegema. Asjaolust, et kindlustuslepingu sõlmimisele kallutamine oli kindlustusandja põhitegevus, võib järeldada, et tegemist oli ettekavatsetud pettusega. Hageja petmine seisneb tema eksimusse viimises ja hageja on tunnistanud eksimuses olemist. Kohus peab ise seadust kohaldama vastavalt hagiavalduses esitatud nõudele. Ringkonnakohus ei ületanud nõude piire ega rajanud otsust asjaolule, mida hageja ise ei esitanud. Leping on kokkulepe koos kokkuleppes märgitud lisadokumentidega, mis suhet reguleerivad. Ebaõige ettekujutus asjaoludest sai kindlustuslepingu sõlmimisel tekkida ainult

kindlustusandja tegevuse tagajärjel, mis tähendabki pettust TsÜS § 72 lg 1 mõttes. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Apellatsioonikohus tegi otsuse nõude kohta, mida hageja ei olnud esitanud. TsMS § 229 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud, samuti rajada otsust asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud. Hagiavalduses, asja läbivaatamisel linnakohtus ja apellatsioonkaebuses on hageja nõudnud TsÜS § 72 lg 1 alusel kindlustuslepingu kehtetuks tunnistamist põhjusel, et kindlustusandja pettis teda lepingu sõlmimisel. Pettus ja eksimus on kaks erinevat tehingu kehtetuse alust ja vaidluse korral tuleb neis kindlat vahet teha, kuigi nende eristamine ei ole lihtne. Pettus on isiku poolt teise isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine, et kallutada teda tehingut tegema (TsÜS § 72 lg 1). Pettus eeldab alati tahtlust teist isikut eksitada. Eksimus on tegelike asjaolude mitteteadmine või ebaõige ettekujutus neist (TsÜS § 71 lg 1). Eksimus võib olla põhjustatud juhuslikest asjaoludest, tehingu teise poole või eksinu enda ettevaatamatusest, samuti mõne kolmanda isiku käitumisest. Süü eksimuse põhjustamises võib seisneda kerges või raskes ettevaatamatuses, kuid mitte mingil juhul tahtluses. Mitte igasugune eksimus ei ole tehingu kehtetuse alus, vaid selleks on ainult oluline eksimus. Tulenevalt eeltoodust on pettuse või eksimuse mõjul sõlmitud tehingu kehtetuks tunnistamise tagajärjed oma iseloomult täiesti erinevad ja vaidluses tehingu kehtetuse üle ka erinev tõendamiskoormus. Seetõttu ei olnud põhjendatud apellatsioonikohtu valik kohaldada teistsugust hagi alust, kui seda hageja oma nõudes esitas. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2 kolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. oktoobri 2000. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada AS-le Hansapanga Kindlustus 17. novembril 2000. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni. L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.