Kasperwiki Laevaomanikud OÜ hagi LOGOS RN OY vastu alusetu rikastumise ja viivise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
385 824,66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Kasperwiki Laevaomanikud OÜ (registrikood 11950302), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karli Kütt Kostja Logos RN OY (Soome Vabariigi registrikood 2457964-3), lepinguline esindaja I. P.
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 01.03.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta Kasperwiki Laevaomanikud OÜ hagi LOGOS RN OY vastu alusetu rikastumise 350 000 euro nõudes ja viivisenõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud Kasperwiki Laevaomanikud OÜ kanda.
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Kasperwiki Laevaomanikud OÜ (hageja), LOGOS RN OY (kostja) ja A. L. 01.07.2019 lepingu, mille alusel kohustusid kostja ja A. L. välja töötama ja tootma väävlisisaldust vähendava seadme prototüübi ja tööstusliku seadme, mis vastab Eestis ja EL-is kohalduvatele nõuetele. Enne müügilepingu sõlmimist viidi 31.01.2019, 20.02.2019 ja 04.03.2019 Moskvas Gubkini nimelises Venemaa Riikliku Nafta ja Gaasi Ülikoolis läbi edukad laborikatsed ja katseseadmete demonstratsioonid. Demonstreeritud
tehnoloogilisel lahendusel põhineva seadme prototüübi kohustusid müüjad valmis ehitama hiljemalt 30.08.2019 ning tarnima selle Kiviõlisse pärast prototüübi edukat demonstratsiooni Moskvas. Tööstusliku seadme kohustusid müüjad ehitama ning Kiviõlisse tarnima hageja tellimisel, kui seadme prototüüp on Kiviõlis vähemalt kaks kuud edukalt töötanud. Müüjad kinnitasid ja andsid lepingus garantii, et nad suudavad oma kohustused kokkulepitud tähtaegadeks täita. Lepingu järgi pidi hageja tasuma prototüübi eest ettemaksu 500 000,00 eurot.
2.Prototüübi ehitamisega sai alustada alles novembris, mistõttu lepiti uueks valmimise tähtajaks kokku detsembri algus 2019. 15.12.2019 tehtud demonstratsioonil esitletud prototüüp ei vastanud lepingust tulenevatele nõuetele, kuna ei põhinenud kokkulepitud tehnoloogial, oli ehitatud kolmandate isikute komponentidest ega vastanud EL-is kehtivatele nõuetele. A. L. nõudis 20.12.2019 seadme prototüübi välja ehitamiseks täiendavat raha 1 700 000 eurot ja täiendavat aega. Hageja keeldus täiendava tasu maksmisest ning andis täiendava tähtaja kuni 31.01.2020. Kostja ei täitnud lepingut ka täiendava tähtaja jooksul. Hageja leidis, et kostja pole lepingus nimetatud seadet plaaninudki ehitada, kostja lõi ebaõige ettekujutuse tehingu tegelikest asjaoludest ja jättis hageja teavitamata, et kallutada teda sõlmima lepingut ja tegema ettemaksu. Hageja tühistas lepingu 12.06.2020 avaldusega, sest leping oli sõlmitud pettuse mõjul, ning taotleb hagiga tehingu alusel üleantu (ettemaksu summas 350 000,00 euro) tagastamist koos sellelt arvestatud viivisega.
3.Hageja palub kostjalt mõista hageja kasuks välja 350 000 eurot ning viivis järgmiselt: 1) sissenõutavaks muutunud viivis 09.10.2020 seisuga 7824,66 eurot; 2) alates 09.10.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 350 000 eurolt kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ning 3) alates kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni 350 000 euro tasumiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning määrata kostja poolt hüvitatavad menetluskulud kindlaks vastavalt hageja esitatavale menetluskulude nimekirjale ja mõista menetluskulud kostjalt välja.
4.Hageja täpsustas 16.05.2022 menetlusdokumendis pettuse aluseks olnud asjaolusid. Kostja viis hageja eksimusse jättes mulje, et kostjal oli tahe ja valmidus müügilepingut täita, so välja arendada ja võõrandada hagejale seadmed müügilepingus kokkulepitud tingimustel selleks, et kallutada hagejat müügilepingut sõlmima ning kostjale makseid tegema. Tegelikkuses kostja müügilepingut täita ei kavatsenud, millele viitab nii lepingu täitmisele suunatud kostja soorituste puudumine kui ka müügilepingu alusel saadud ettemaksete kasutamine muuks otstarbeks kui seadme ehitamiseks. Kostja mitte üksnes ei jätnud vastavat kohustust täiendavate tähtaegade jooksul täitmata, vaid ei alustanud hagejale teadaolevalt isegi testseadme ehitamist. Kostja demonstreeris hagejale 18.12.2019 seadet, mille omadused välistasid selle selgelt müügilepingu objektina – seade ei vastanud kokkulepitud parameetritele, seda ei olnud võimalik Euroopa Liidus kasutada ja see koosnes kolmandatele isikutele kuuluvatest osadest.
5.Müügilepingus kokkulepitud testseadme hind oli 650 000 eurot, millest 350 000 eurot tasus hageja kostjale ettemaksuna 15.09.2019. Hageja ei ole vastutasuks näinud ühtegi tulemust, mis oleks kostja poolt müügilepingu täitmise seisukohast relevantne, st isegi mitte väljatöötamisjärgus testseadet. Perioodil 01.08.2018 – 31.01.2020 laekus kostjale kokku 350 326,73 eurot, millest 350 000 eurot moodustas hageja tasutud ettemakse testseadme eest. Muude laekumiste puudumine näitab, et kostjal ei olnud regulaarseid sissetulekuid ega oma vahendeid äritegevuse finantseerimiseks. Kostja ostis hageja kantud raha eest 198 500 euro väärtuses kulda ja kasutas kostja ettemaksu kõrvaliste isikute võlgade maksmiseks. Algselt kokkulepitud tasu eest ei kavatsenud kostja müügilepingut täita (testseadet ette valmistada). Seeläbi pettis kostja hagejalt välja vähemalt 350 000 eurot ettemaksu, lubades vastutasuks toimetada hagejale müügilepingu objekt ilma, et kostja seda tegelikult teha kavatseks.
2(6)
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei tunnista esitatud hagi ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu, hagi on kostja osas alusetu ja tõendamata. Kostjale jääb arusaamatuks nõude kujunemine. Kostja märgib, et asjaolust, et kostja ei ole toonud välja mingit konkreetset hageja väidet või seisukohta või faktilist asjaolu, sh ei ole eraldi märkinud, et ta seda vaidlustab, ei saa eeldada kostja omaksvõtu vastavat asjaolu. Kostja poolt ei ole toime pandud pettust ning kostja ei ole mitte kunagi hagejat viinud eksitusse. Kostja on enda lepingulisi kohustusi täitnud nõuetekohaselt. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole enda 16.05.2022 menetlusdokumendis toonud välja vastupidiseid asjaolusid.
7.Hageja enda menetlusdokumendi lisas 7 on foto, millest on näha testseadme olemasolu. Samuti nähtub nimetatud lisast, et kostja on testseadme valmistanud ning seda esitlenud hagejale. Kostja hinnangul oli esitletud testseade põlevkiviõli tootmist silmas pidades kasumlik, arvestades muuhulgas käitlemisel esineva kao ja testseadme kasutamisest tingitud kulutusi. Vastupidiselt hageja ei ole enda lepingulisi kohustusi täitnud ning tasunud osamakset summas 350 000 eurot lepingu punktis 5.1.1. tingimustel 5 päeva jooksul lepingu allkirjastamisest. Poolte vahel sõlmiti leping 01.07.2019, kuid hageja poolt tasuti osamakse summa 06.09.2019 s.o enam kui kahe kuu möödudes.
8.Kostja alustas koheselt lepingu allkirjastamisest lepingus sätestatud seadmete väljatöötamist ja katsetuste läbiviimist, samuti testseadme väljatöötamisega. Vastav teave oli ka hagejal olemas, mistõttu jäävad hageja etteheited pettusele või eksitusse viimiseks täiesti arusaamatuks ja hageja poolt paljasõnaliseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus jätab hagi rahuldamata.
10.Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt lepingu alusel tasutud ettemaksu 350 000 euro tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel ja viivise väljamõistmist. Hageja leiab, et kostja on hagejat petnud, viies hageja tahtlikult eksimusse, et soovib seadme prototüübi kokkulepitud tingimustel ja tasu eest valmis ehitada ning samuti selles, et kasutab ettemaksu lepingu täitmise otstarbel.
11.Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära (VÕS § 1028 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt RKTKo nr 3-2-1-131-15, p 14). Käesoleva nõude rahuldamise eeldusena tuleb kontrollida, kas kostja on hagejalt hagis nimetatud rahasumma saanud, kas taoline sooritus on toimunud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks ning kas rahasumma sissenõudmiseks puudus õiguslik alus. Juhul kui kõik VÕS § 1028 lg-st 1 tulenevad eeldused on täidetud, tuleb täiendavalt kontrollida alusetu rikastumise nõuet välistavate eelduste puudumist.
12.Kohus täitis 29.04.2022 määrusega selgitamiskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 94-95). Kohus selgitas, et hageja peab tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid 1) raha kostjale üleandmise kohustust; 2) raha üleandmist; 3) kohustuse ära langemist ehk tehingu tühistamise formaalseid ja materiaalseid eelduseid. Kohus tegi hagejale ettepaneku põhistada täiendavalt pettuse aluseks olevaid asjaolusid, sh missugustes asjaoludes lõi kostja hagejale ebaõige ettekujutuse ja missugustest asjaoludest jättis kostja hageja teavitamata, ja esitada tõendid nende asjaolude kohta.
13.Kohus tuvastab, et hageja, kostja ja A. L. sõlmisid 01.07.2019 lepingu, mille alusel kohustusid kostja ja A. L. välja töötama ja tootma väävlisisaldust vähendava seadme 3(6)
prototüübi ja tööstusliku seadme, mis vastab Eestis ja EL-is kohalduvatele nõuetele (tl 1113). Lepingu kohaselt tuli laborikatsed läbi viia hiljemalt 05.07.2019 ning kostja ja A. L. kohustusid prototüübi valmis ehitama ja esitlema kostja juures hiljemalt 30.08.2019 (lepingu punktid 2.1.1 ja 2.1.2). Hageja kohustus tasuma osamakse summas 350 000 eurot 5 päeva jooksul lepingu allkirjastamisest (lepingu p 5.1.1). Lepingu p 5.1.4 kohaselt kohustusid müüjad (kostja ja A. L.) kasutama hageja poolt tasutud ostuhinda vaid lepingus ettenähtud otstarbeks. Hagejalt saadud raha kasutamine lepingu poolt mittehõlmatud otstarbeks on oluline lepingurikkumine, mis annab hagejale õiguse lepingust ühepoolselt taganeda ja nõuda kõikide maksete tagastamist (lepingu p 5.1.4). Seega tulenes raha (350 000 euro) kostjale üleandmise kohustus 01.07.2019 sõlmitud lepingu alusel. Kohtule esitatud maksekorraldusega on tõendatud, et hageja tasus kostjale esitatud arve alusel 15.09.2019 350 000 eurot (tl 14-16). Seega on tõendatud raha kostjale üleandmise kohustus ja raha üleandmine.
14.Kohus analüüsib kas kohustus on ära langenud, ehk teisisõnu kohus analüüsib tehingu tühistamise formaalseid ja materiaalseid eelduseid. Tehingu, mis on tehtud pettuse mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu (TsÜS § 90 lg 1). Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 90 lg 2). Tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele (TsÜS § 98 lg 1). Tühistamise avaldus tuleb esitada 6 kuu jooksul arvates pettusest teada saamisest (TsÜS § 99 lg 1 p 2). Tehingu kehtivalt tühistamiseks, st tühistamisega silmaspeetavate õiguslike tagajärgede saavutamiseks peavad olema täidetud nii tühistamise materiaalsed kui formaalsed eeldused. Tühistamise formaalseks eelduseks on õigeaegse tühistamisavalduse tegemine. Juhul kui tehingu tühistamise materiaalsed eeldused ei ole täidetud, siis ei muutu tehing kehtetuks. Hageja väitel sai ta pettusest teada hiljemalt 31.01.2020, sest kostja ei suutnud seadet valmis ehitada ega Kiviõlisse transportida, vaid nõudis lisaaega ja raha. Tühistamisavalduse esitas hageja kostjale 12.06.2020 e-posti teel ning ka kulleriga (tl 21-22). Kostja tühistamisavalduse saamist vaidlustanud ei ole. Vastavalt tuleb tühistamisavaldus lugeda kättetoimetatuks hiljemalt järgmisel tööpäeval, so 15.06.2020. Seega vastab tühistamisavaldus formaalsetele tingimustele.
15.Kohus võtab seisukoha tehingu tühisuse materiaalsete eelduste olemasolu kohta. Tühistamise materiaalseks eelduseks on seadusest tulenevate eelduste täitmine, so tühistamise aluse esinemine. Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema (TsÜS § 94 lg 1). Ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks (TsÜS § 94 lg 2). Pettuseks on teisele isikule tahtlikult tegelike asjaolude mitteteatamine, nendest ebaõige ettekujutuse loomine või teise isiku tahtlik eksimuses hoidmine eesmärgiga kallutada teist isikut lepingut sõlmima (RKTKo nr 3-2-1135-97). Pettus eeldab alati tahtlust teist isikut eksitada ning tahtlus võib seisneda ka isiku teadmises, et ta avaldab valet või vaikib tõest eesmärgiga kallutada teist isikut tehingut tegema (vt RKTKo nr 3-2-1-34-01 ja RKTKo nr 3-2-1-5-99). TsÜS § 94 lg 3 annab õiguse tehingu tühistada siis, kui leping sõlmiti nende asjaolude mõjul.
16.Seega on tehingu pettuse tõttu tühistamise materiaalsed eeldused järgmised: 1) üks isik (antud juhul kostja) on avaldanud teisele isikule ebaõigeid asjaolusid või jätnud teatamata nendest asjaoludest, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, või avaldanud tõesena selliseid asjaolusid, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks; 2) kostja on p-s 1 nimetatud asjaolude avaldamisega või neist teatamata jätmisega tahtlikult tekitanud teisele isikule (hagejale) ebaõige ettekujutuse tegelikest 4(6)
asjaoludest (s.o viinud ta eksimusse) või teda eksimuses hoidnud; 3) kostja eesmärk oli kallutada teine isik tehingut tegema.
17.Kohus on seisukohal, et ülesütlemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Kohus leiab, et hageja esiletoodud asjaolude pinnalt ei saa teha järeldust vaidlusaluse tehingu tegemisest pettuse mõjul. Hageja poolt esile toodud asjaolud ei ole vaadeldavad eesmärgina kallutada hagejat 01.07.2019 lepingut sõlmima ning seadmete eest ettemaksu tegema. Kohus ei ole tuvastanud, et kostja tegutsemise ja vaidlusaluse lepingu sõlmimise vahel on põhjuslik seos (et tehing tehti pettuse mõjul). Hageja on tuginenud kostja pettusele tühistades pooltevahelise 01.07.2019 müügilepingu ning sisustanud pettust 12.06.2020 tühistamisavalduses. Hageja tugines tühistamisavalduses sellele, et kostja ja A. L. ei ole plaaninud kokkulepitud tingimustele vastavaid seadmeid ehitada ning pettus seisneb esmalt selles, et müüjad viisid hageja tahtlikult eksimusse tehingu kohta valeandmete avaldamisega. Hageja hinnangul viis kostja mh hageja eksimusse jättes mulje, et kostjal oli tahe ja valmidus müügilepingut täita, so välja arendada ja võõrandada hagejale seadmed müügilepingus kokkulepitud tingimustel selleks, et kallutada hagejat müügilepingut sõlmima ning kostjale makseid tegema.
18.Vaidlus puudub, et müüjad olid enne müügilepingu sõlmimist kolmel korral demonstreerinud tehnoloogilist lahendust, millel pidi lepingu järgi põhinema ka seadme prototüüp ja ka hiljem tööstuslik seade. Hageja on esile toonud, et 15.12.2019 tehtud demonstratsioonil esitleti prototüüpi. Hageja hinnangul välistasid testseadme omadused selle selgelt müügilepingu objektina kasutamise, kuna seade ei vastanud kokkulepitud parameetritele, seda ei olnud võimalik Euroopa Liidus kasutada ja see koosnes kolmandatele isikutele kuuluvatest osadest. Hageja ja kostja vestlusest nähtuvalt on prototüübi lahendust muudetud ja see ei ole paigaldamiseks valmis (tl 107). Asjaolu, et hagejale esitletud prototüüp ei vastanud lepingutingimustele, ei ole käsitletav pettusena. Hageja ei ole tõendanud, et müüjad (kostja ja A. L.) ei ole plaaninud kokkulepitud tingimustele vastavaid seadmeid ehitada ning samuti on tõendamata, et müüjad viisid hageja tahtlikult eksimusse tehingu kohta valeandmete avaldamisega.
19.Teisalt seisneb hageja hinnangul pettus selles, et müüjad ei avaldanud lepingu sõlmimisel seadmete tegelikku hinda ja väljatöötamiseks kuluvat aega. Tähtaegade ületamine ei võimalda asuda seisukohale, et tegemist oleks olnud pettusega. Kostjal ei olnudki võimalik prototüüpi lepingus kokku lepitud tähtajaks 30.08.2019 valmis ehitada ja tarnida, kuna hageja tasus ettemakse alles 06.09.2019. Hageja väitel ei saanud ta seda tähtaegselt teha, kuna kostjal ei olnud pangakontot kuhu raha kanda.
20.Müügilepingus kokkulepitud testseadme hind oli 650 000 eurot, millest 350 000 eurot tasus hageja kostjale ettemaksuna 15.09.2019. Perioodil 01.08.2018 – 31.01.2020 laekus kostjale kokku 350 326,73 eurot, millest 350 000 eurot moodustas hageja tasutud ettemaks testseadme eest. Muude laekumiste puudumine näitab, et kostjal ei olnud regulaarseid sissetulekuid ega vahendeid äritegevuse finantseerimiseks. Kostja oli müügilepingu täitmiseks kohustatud kasutama hageja poolt testseadme eest tasutud ettemaksu sihtotstarbeliselt, st testseadme välja arendamiseks. Kostja ostis hageja kantud raha eest 198 500 euro väärtuses kulda ja kasutas kostja ettemaksu kõrvaliste isikute võlgade maksmiseks. Kostja selline käitumine ei anna aga alust arvata, et algselt kokkulepitud tasu eest ei kavatsenud kostja müügilepingut täita (testseadet ette valmistada). Tõendamata on hageja väide, et lepingus kokkulepitud hind ei ole kooskõlas seadme väljatöötamise tegeliku hinnaga. Asjaolu, et kostja küsis hagejalt raha juurde, nimetatut ei tõenda.
21.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et pettus pannakse üldjuhul toime tehingu ettevalmistamise faasis ehk eelkõige lepingueelsete läbirääkimiste käigus. Hageja ei ole toonud kohtu ette lepingu ettevalmistamise faasis hagejale tahtlikult avaldatud ebaõigeid asjaolusid, mis kallutasid hagejat vaidlusalust lepingut sõlmima. Seega ei ole kõike eelnevat arvestades alust järeldada, et kostja oleks hageja tahtlikult eksimusse viinud eesmärgiga 5(6)
kallutada hageja tehingut tegema. Seega on tõendamata see, et kostjal oli petmistahe. Vastavalt ei saa teha järeldust vaidlusaluse tehingu tegemisest pettuse mõjul.
22.Pärast kohtu selgituskohustust märkis hageja 16.05.2022 menetlusdokumendis lisaks, et kostja kasutas hagejalt saadud ettemaksu kõrvalistes huvides. Kostja viis hageja eksimusse, jättes mulje, et kostjal oli tahe ja valmidus müügilepingut täita – välja arendada ja võõrandada hagejale seadmed müügilepingus kokkulepitud tingimustel – et kallutada hagejat müügilepingut sõlmima ning kostjale makseid tegema. Riigikohus on seisukohal, et tehingu tühistamisel pettuse tõttu saab pettuse aluseid hiljem täiendada (nt pärast tühistamisavaldust esitatud hagiavalduses). Küll tuleb silmas pidada, et TsÜS § 99 lg 1 p 2 järgi on võimalik tehingut tühistada vaid kuue kuu jooksul arvates nendest täiendavatest pettuse alustest teadasaamisest, millele tuginetakse (RKTKo 3-2-1-108-09, p 9). Hageja on tõendanud, et kostja ostis hageja kantud raha eest 198 500 euro väärtuses kulda ja kasutas kostja ettemaksu kõrvaliste isikute võlgade maksmiseks (tl 196-96-98 ja 104). Nimetatu ei anna aga alust asuda seisukohale, et algselt kokkulepitud tasu eest ei kavatsenud kostja müügilepingut täita (testseadet ette valmistada). Kohus leiab, et hageja sai täiendavatest asjaoludest teada juba enne hagi esitamist ja seega on pettuse aluste täiendamise tähtaeg ületatud.
23.Kõike eelnevat arvestades ei ole tegemist pettusega TsÜS § 94 lg 1 kohaselt ning tehingu tühisuse materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Vastavalt ei ole täidetud alusetu rikastumise nõude eeldused ning kostja ei ole hageja arvel 350 000 euro võrra rikastunud. Tulenevalt põhinõude rahuldamata jätmisest ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue.
24.Kohus märgib lisaks, et ei ole välistatud, et hagejal võib olla kostja vastu müügilepingust tulenevaid nõudeid. Käesolevas menetluses ei ole hageja tuginenud müügilepingule ega selle rikkumisele ning ei ole esitanud sel alusel oma nõudeid. Seetõttu ei saa ka kohus neid nõudeid lahendada. Hageja on kogu menetluse vältel nõudnud pettuse tõttu lepingulise suhte puudumise korral alusetult saadud 350 000 euro tagastamist.
MENETLUSKULUD
25.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus jättis hagi rahuldamata. Seega tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.
26.Tsiviilasja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).
27.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.