Kohtulahend

TLS § 74 lg 2 alusel pidanuks kostja töölepingu p-s 6. 1 kokkulepitud hüvitise välja maksma koos lõpparvega. TLS § 119 lg 2 kohaselt lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Ringkonnakohus ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus muutis 9. mai 2000. a otsusega linnakohtu otsust töölepingu ennetähtaegse lõpetamisega seoses väljamõistetud hüvitise suuruse osas ja tühistas lõpparve kinnipidamise eest hüvitise väljamõistmise osas. Kohtukulud jäeti poolte enda kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendustel ei tulene töölepingu p-st 6.1, et töölepingu ennetähtaegsel lõpetamisel makstakse töötajale lisaks lepingus kokkulepitud hüvitisele ka seadusega ettenähtud hüvitist. Kuna hüvitise 4 kuu keskmise palga ulatuses on hageja juba kätte saanud, tuleb tema kasuks välja mõista 8 kuu keskmine palk 107 224 krooni. Kostja rikkus töölepingu punkti 6.1, kui jättis töölepingu lõpetamisel välja maksmata selles kokkulepitud hüvitise. Töötajale seaduse või haldusaktiga antud õiguste laiendamine töölepinguga on kooskõlas TLS § 14 lg-ga 1. Töölepingu punkti 6.1 ei ole poolete kokkuleppel muudetud. Töölepingu ühepoolseks muutmiseks või tühistamiseks kostjal alus puudus. Tööleping lõpetati hagejaga töölepingu tähtaja jooksul. Seega kehtib töölepingu punktis 6.1 sisalduv kokkulepe, mida TLS §-de 48 ja 49 kohaselt tuleb täita. Õige ei ole kostja väide, nagu oleks hagejaga sõlmitud tähtajaline tööleping Vabariigi Valitsuse

III. Kostja vastus hageja kassatsioonkaebusele TLS § 119 lg 2 mõtte kohaselt ei saa lõpparve kinnipidamisena käsitada neid summasid, mida pooled tõlgendavad erinevalt ja sellest tekib töövaidlus, juhul kui vaidlustamata osas tööandja täitab seaduses sätestatud lõpparve väljamaksmise kohustust. IV. Kostja kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kostja palus tühistada ringkonnakohtu otsuse kostjalthüvitisena 107 224 krooni väljamõistmise osas ning jätta kohtukulud hageja kanda.

tööandja algatusel töölepingu ennetähtaegsel lõpetamisel hüvitise maksmine ühe aasta keskmise palga ulatuses. 27. oktoobril 1995. a hageja töölepingut täiendati p-ga 6.1, mille järgi makstakse töötaja süüta tööandja algatusel töölepingu ennetähtaegsel lõpetamisel hüvitist ühe aasta keskmise palga ulatuses. Töölepingu muutmise mõiste on antud TLS § 59 lg-s 1. Selle sätte kohaselt on töölepingu muutmine töölepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuste tegemine, sealhulgas mõnede tingimuste lepingust väljajätmine või täiendavate tingimuste lepingusse võtmine. Kuna hüvitise maksmise kokkulepe võeti juba sõlmitud lepingusse hiljem, ei saa see tingimus esineda tähtajalise töölepingu sõlmimist võimaldanud erisoodustusena TLS § 27 lg 2 p 5 tähenduses. Seega on lepingu p-s 6. 1 märgitu määratletav üksnes lepingu tingimusena, millega TLS § 14 alusel laiendati M. Kasepalu õigust saada töölepingu ennetähtaegsel lõpetamisel seadusega ettenähtust suuremat hüvitist. Töölepingu muutmine on TLS § 59 lg 5 kohaselt lubatud vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud §des 61-66 ette nähtud juhtudel, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutmist. Kohus tuvastas, et hageja töölepingut ei ole seaduses, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud tingimustel ja korras muudetud (TLS § 18). Seega ei ole valitsuse 18. märtsi 1997. a määrus nr 62, millega tühistati 23. septembri 1994. a määrus nr 342 "Riigihaiglate haldamine", asjasse puutuv. Apellatsioonikohus tõlgendas vääralt TLS § 119 lg 2, kui jättis kohaldamata tööandja vastutuse lõpparve kinnipidamise eest põhjendusel, et hageja sai lõpparvena kätte kõik vaidlustamata summad. Tööandja on kohustatud TLS § 74 lg 2 ja palgaseaduse (PaS) § 32 lg 1 järgi maksma töölepingu lõpetamise päeval töötajale kõik tööandjalt saada olevad summad. Vaidluse korral lõpparve koosseisus töötajale maksmisele kuuluva summa aluse või suuruse üle on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamise päeval välja maksma tööandja poolt vaidlustamata summa (PaS § 32 lg 2). Vastutus lõpparve kinnipidamise eest on sätestatud TLS § 119 lg-s 2, mille kohaselt on lõpparve kinnipidamisel tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka lõpparve väljamaksmisega viivitamise iga päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Tööandja vastutus lõpparve kinnipidamise eest on kehtestatud eesmärgiga kaitsta töötaja õigust saada töölepingu lõpetamise päeval kätte kõik seaduse ja töölepingu järgi saadaolevad summad. Arvestades töötaja ja tööandja kohustuste tasakaalustatuse põhimõtet, asub kolleegium seisukohale, et lõpparve kinnipidamisega ei ole TLS § 119 lg 2 tähenduses tegemist siis, kui tööandja jätab lõpparve maksmata või viivitab selle maksmisega kaalukatel põhjustel. Kohus võib lugeda lõpparve kinnipidamise kaalukaks põhjuseks vaidluse lõpparve koosseisus väljamaksmisele kuuluvate summade aluse või suuruse üle, kui seaduse säte või töölepingu tingimus, millel see alus põhineb, on mitmeti tõlgendatav või vastuolus seaduse mõne teise sättega või töölepingu teiste tingimustega. Seega lõpparve koosseisu kuuluvate summade aluse või suuruse vaieldavus ainuüksi ei ole tööandja vastutuse kohaldamata jätmise aluseks. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. mai 2000. a otsus hüvitise väljamõistmise

osas muutmata Riigikohtu otsuse põhjendustel. Tühistada otsus osas, millega jäeti rahuldamata Margus Kasepalu hagi Eesti Vabariigi vastu lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga väljamõistmiseks, ja osas, millega jäeti kohtukulud poolte enda kanda. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. Saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Eesti Vabariigi kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Margus Kasepalu kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Rutt Teeveerule Eesti Vabariigi kassatsioonkaebuse esitamisel 8. juunil 2000. a tasutud kautsjon 1072 (üks tuhat seitsekümmend kaks) krooni 24 senti. Tagastada Heli Raidve Tööõigusabi AS-le 8. juunil 2000. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. A. Kull, J. Luik, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.