Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

summas 7509,90 krooni, mõista hagejalt kostja kasuks hüvitisena välja ühe kuu keskmine palk enne töölepingu lõppemist omavoliliselt töölt lahkumise eest summas 7509,90 krooni, hüvitis kepikõnni koolituse eest summas 1062 krooni. ja hüvitis kahju tekitamise eest summas 2250 krooni. Menetluskuud jätta hageja kanda. Pooled sõlmisid 11.04.2007.a. tähtajatu töölepingu, mille kohaselt hageja asus kostja juures tööle klienditeenindajana. 08.08.2007.a. esitas hageja kostjale avalduse, milles palus vabastada ennast töölt alates 06.09.2007.a. omal soovil. Peale avalduse esitamist hageja tööle ei ilmunud, kostja kirjadele ega telefonikõnedele ei vastanud. 15.08.2007.a. (s.o. 7 päeva peale lahkumisavalduse esitamist) esitas hageja avalduse töövaidluskomisjonile, millega palus välja mõista kostjalt saamatajäänud töötasu, puhkusetasu, ületunnitasu ning viivised. Hageja poolt töölepingu lõpetamise avalduses märgitud tähtajal edastas kostja hagejale tööraamatu, töölepingu lõpetamise otsuse ning soovi kohtuda, et arutada läbi lõpparve suurus ja tööandja seadusest ning töölepingust tulenevad kompensatsiooniõigused. Nimetatud soovile hageja ei reageerinud. Kostja on seisukohal, et tegi kõik endast oleneva, et lahendada lahkarvamus töötajaga kokkuleppel tulenevalt ITVS § 3, kuid hageja ei nõustunud kostjaga kohtuma ega ka muul viisil läbi rääkima. Lisaks leiab kostja, et hageja pöördumine töövaidluskomisjoni ajal, mil tööleping veel kehtis ning töötaja töölt puudumine oli omavoliline, oli kostja suhtes pahauskne. TLS § 84 lg 2 annab tööandjale õiguse nõuda enne etteteatamistähtaja möödumist töölt omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitusena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest. Hageja puudust töölt kogu etteteatamisaja, s.o. ühe kalendrikuu. Lisaks sellele nägi poolte vahel sõlmitud töölepingu p.5.3.4. ette töötaja kohustuse hüvitada tööandjale töötaja koolitusega seotud kulutused, kui töötaja lahkub töölt omal soovil ning koolituse toimumise ajast on möödas vähem kui 2 aastat, hüvitamisele kuulub proportsionaalne osa vähemtöötatud ajast. Tööandja tasus töötaja kepikõnni koolituse 21-22 aprillil turuhinnaga 1 800 krooni, millest töötajal ehk hagejal oleks tulnud hüvitada 1062 krooni (10 töökuud/24 kuuga = koefitsient 0,41,* 1800-1062 krooni). Nimetatud summad soovis kostja kinni pidada hageja lõpparvest ning kokku ületas see summa hageja saadaolevat summat. Enne tähtaja kättejõudmist jõudis kostjani teade töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest. Ülaltoodud asjaolud esitas kostja ka oma 21.09.2007.a. kirjalikus vastuses töövaidluskomisjonile. Töövaidluskomisjon jättis aga nimetatud asjaolud istungil täielikult tähelepanuta. Samuti ei ole töövaidluskomisjon oma otsuses motiveerinud põhjusi, miks nimetatud asjaolud tähelepanuta jäid ning miks töötajalt nimetatud summasid välja ei mõistetud. Hageja ei tagastanud kostjale ka vaatamata korduvatele meeldetuletustele tema käsutuses olnud kaupluse võtit, millega tekitas kostjale kahju. Kuna kostja oli sunnitud vahetama luku ning tellima varuvõtmete koopiad, kogusummas 2 250 krooni. Hagejaga sõlmitud töölepingu p. 2.3. näeb ette töötaja täieliku materiaalse vastutuse hagejale tekitatud kahju eest. Kostja on arvamusel, et töövaidluskomisjon ei ole õigesti kohaldanud TLS § 119 lg 2, leides, et lõpparve on osaliselt välja maksmata. Töövaidluskomisjon ei võtnud arvesse ülaltoodud asjaolusid, mis annavad kostjale aluse nõudeks hageja vastu. Samale arvamusele on jõudnud ka Riigikohus oma 18. detsembri 2000. a. otsuses nr. 3-2-1-138-00, märkides, et lõpparve kinnipidamisega ei ole TLS § 119 lg 2 tähenduses tegemist siis, kui tööandja jätab lõpparve maksmata või viivitab selle maksmisega kaalukatel põhjustel. Samas otsuses märgitakse, et vaidluse korral lõpparve koosseisus töötajale maksmisele kuuluva summa aluse või suuruse üle on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamise päeval välja maksma tööandja poolt vaidlustamata summa. Kuna antud olukorras ületas kostja poolt nõutav summa hageja saamatajäänud töötasu, ei ole kostja lõpparve maksmisega viivitanud ning TLS § 119 lg 2 kohaldamisele ei kuulu.

Tulenevalt hageja seisukohast märgib kostja, et hageja väide vaimse vägivalla rakendamisele kostja esindaja TL poolt on eksitav ning vale ja ei tugine faktilistele asjaoludele. Töötajal on niisuguse vägivalla olemasolul alati õigus pöörduda õiguskaitseorganite poole või kui esineb tööandjapoolne kohustuse rikkumine, lõpetada tööleping TLS § 82 alusel, mida antud juhul töötaja teinud ei ole. Jutt vaimsest vägivallast on tagantjärgi otsitud ja eksitav. Samuti märgib kostja, et hageja nõue 2.4 eeldas töölepingu p 4.2.3 kohaselt eraldi lepingulisa vormistamist, mida hageja keeldus allkirjastamast. Hageja KK vastuväited Hageja jääb oma 26.10.2007.a. Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile esitatud täpsustavas avalduses toodud nõuete juurde. Hageja töötas kostja juures klienditeenindajana töölepingu nr. 01/2007 alusel alates 10.10.2006.a. Kokku lepiti töötamine vastavalt graafikule. Avaldaja põhipalk oli 6000,00 krooni. Lepingu p 4.2. kohaselt oli töötajal õigus ka erinevatele lisatasudele. Palgamaksmise päevaks oli iga järgneva kuu 5. kuupäev. Hageja esitas 08.08.2007.a. kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 06.09.2007.a. Pärast avalduse esitamist hageja tööle ei läinud. Selle ja kogu lepingu lõpetamise põhjuseks oli pidev ja jätkuv emotsionaalne vägivald, samuti kostja juhatuse liikme T. L poolt kokkulepetest mittekinnipidamine. Tööleping lõpetati töötaja algatusel 05.09.2007.a. Kostja juures töötatud ajal ei täitnud kostja korrektselt oma kohustusi puhkusetasude ega lisatasude maksmisel. Hageja oli puhkusel 23.04.2007.a.-30.04.2007.a. (8 kalendripäeva), millise aja eest talle puhkuseraha ei arvestatud. Tööandja poolt on avaldaja pangakontole 06.05.2007.a. kantud 5291,00 krooni, selgitusega palk + tulemustasu. PuhkS § 24 lg 1 kohaselt pidi tööandja puhkusetasu välja maksma täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkusele jäämist. Kostja seda ei teinud. Seega palub hageja kostjalt välja mõista saamata puhkusetasu 23.04.2007.a.-30.04.2007.a. eest 1657,64 krooni. Hageja oli puhkusel 12.07.2007.a.-24.07.2007.a. (13 kalendripäeva), millise aja eest talle puhkusetasu ei arvestatud. Kostja poolt on töötaja pangakontole 08.08.2007 kantud 6500,00 krooni, selgitusega palk. Seega palub hageja kostjalt välja mõista saamata puhkusetasu 12.07.2004.a.-24.07.2007.a. eest 3477,17 krooni. Töölepingu p 4.2.2. nägi ette lisatasu kepikõnnimatka „Tallinn Old Town Nordic Walking" jooksval läbiviimisel 1000,00 krooni/kalendrikuu kohta. 2007.a. maikuus viis hageja ühe sellise matka läbi, aga lisatasu kostja selle eest ei maksnud. Seega palub hageja kostjalt välja mõista maikuu eest saamata palk 1000,00 krooni. 2007.a. juuli eest on töötajale arvestatud ainult palka, kuid mitte töölepingu lisas nr. 1 sätestatud tulemustasu.2007.a. augustis töötas hageja 1 päeva, mille eest töötasu talle ei makstud. Seega palub hageja kostjalt välja mõista saamata palk 363,63 krooni. Töölepingu kohaselt töötas hageja graafiku alusel. Tööaeg oli kella 09-19, tööaja sisse jäi ka 1 tund õhtust tööaega, mille eest kostja hagejale lisatasusid maksnud ei ole. PalS § 17 kohaselt ei tohi lisatasu õhtusel ajal töötamise korral olla väiksem kui 10% tunnipalgamäärast. Seega tulenevalt töötatud ajast, on hageja lisatasu nõue: 2007.a. mai - 17 tööpäeva., õhtuseid tunde 17, tunnipalgamäär 34,09, lisatasu 57,95 krooni. Juuni - 16 tööpäeva, õhtuseid tunde 16, tunnipalgamäär 36,36. lisatasu 58,18 krooni. Juuli - 11 tööpäeva., õhtuseid tunde 11, tunnipalgamäär 34,09, lisatasu 37,49 krooni. August 1 tööpäev, 1 õhtune tund, tunnipalgamäär 34,09, lisatasu 3,40 krooni. Kokku lisatasu nõue õhtusel ajal töötamise eest 157,02 krooni. Vastavalt graafikule pidi hageja töötama ka riikll pühadel, millise aja eest talle samuti lisatasu ei makstud. PalS § 16 kohaselt tasustatakse riigipühal töötamine vähemalt kahekordselt. Hageja nõuded pühadel töötamise aja eest on: 25.12.2006.a.-26.12.2006.a. kokku 20 tundi, lisatasu 789,47 krooni. 06.04.2007.a. kokku 10 tundi, lisatasu 375,00 krooni.

23.06.2007.a.-24.06.2007.a. kokku 20 tundi, lisatasu 727,27 krooni. Kokku lisatasu pühade! töötamise aja eest 1891,75 krooni. PalS § 35 kohaselt on tööandja kohustatud maksma viivist, kui ta ei maksa töötasu vastavalt töölepingus sätestatule. 2007.a. maikuu palk laekus töötaja pangakontole 08.05.2007.a., s.o. 3 päevase viivitusega, millest viivis 0,5% 3 päeva eest on 90,00 krooni. Saamata lisatasude (1000+57,95) krooni viivis kuni töölepingu lõpetamiseni on 0,5% x 803 kr. x 92 p. = 369,38 krooni. Juunikuu saamata lisatasude (58,18+727,27) viivis 0,5% x 596,38 x 62 p. = 184,87 krooni. Kokku palga viiviste nõue 554,25 krooni. Töölepingu lõpetamisel oli tööandja TLS § 74 lg.2 kohaselt kohustatud maksma välja lõpparve, kõik töötajal saada olnud summad. Hageja töötas kostja juures kokku 11 kuud, millise aja eest oli tal õigus puhkusele 25,63 päeva. Hageja oli puhkust kasutanud 21 kalendripäeva, seega oli hagejal õigus kasutamata puhkuse hüvitisele 4,63 kalendripäeva eest, summas 1463,44 krooni. Et lõpparve on avaldajal saamata käesoleva hetkeni, palub hageja kostjalt välja mõista TLS §-st 119 lg 2 tulenevalt lõpparve kinnipidamise eest 1 keskmise kuupalga summas 9280,12 krooni. Hageja osales 21.04.2007.a..-22.04.2007.a. kepikõnni koolitusel, mille eest Eesti Kepikõnni Liit esitas kostjale arve nr. 79, 22.04.2007.a. summas 900,00 krooni ja mille hageja isiklikult kostjale edastas. Seega on kostja väide talle kahju tekitamises 1062 krooni ilmselge vale. Hageja leiab, et asjaolu, et kostja soovis lõpparvest midagi kinni pidada, ei saa olla lõpparve mittemaksmise põhjenduseks. Maakohtu põhjendused Hageja KK töötas kostja CB OÜ-s klienditeenindajana töölepingu nr. 01/2007 alusel alates 10.10.2006.a. Hageja esitas 08.08.2007.a. kostjale avalduse töölepingu lõpeta-miseks alates 06.09.2007.a., (tööleping lõpetati töötaja algatusel 05.09.2007.a.). KK esitas 5.08.2007 avalduse ja 26.10 2007 avalduse täienduse töövaidluskomisjonile CB OÜ vastu vähemsaadud lisatasude, puhkusetasude, viiviste, lõpparve ja lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga saamiseks. Töövaidluskomisjoni otsusega 13.11.2007 töövaidlusasjas nr. 9.03-02/1462-07 rahuldati avaldaja KK avaldus osaliselt ja mõisteti tema kasuks CB OÜ-lt välja vähemsaadud lisatasu 2007.a. mai kuu eest summas 678 krooni, lisatasu töötamise eest õhtusel ajal ajavahemikul mai-august 2007.a. kokku summas 157,02 krooni, saamata jäänud lisatasu töötamise eest riikll pühadel 06.04 ja 23.-24.06.2007.a. kokku summas 1 102,27 krooni, viivised palga maksmisega viivitamise eest summas 554, 25 krooni, kasutatud puhkuse kompensatsioon summas 1 463,44 krooni, töötasu ühe tööpäeva eest augustis 2007 summas 363,63 krooni ja keskmine kuupalk lõpparve kinnipidamise eest summas 7 509,90 krooni. Kokku kuulub väljamõistmisele 11 828,51 krooni, millest lisatasud töötamise eest riikll pühadel summas 1102,27 krooni kuuluvad väljamaksmisele viivitamatult. Avaldaja nõuded saamata jäänud puhkusetasude kokku summas 5134,81 krooni ja lisatasu summas 789,47 krooni töötamise eest riiklikul pühal 25.-26.12.2006.a. osas jäeti rahuldamata. KK sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 20.11.2007.a. CB OÜ sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 21.11.2007.a. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg. 1 kohaselt Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse

läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Vastavalt ITLS § 24 lg. 4 tuleb kohtulikus töövaidluses, milles on olemas töövaidluskomisjoni otsus, käsitada töövaidluskomisjoni poole pöördunud poolt kohtus hagejana, vastaspoolt aga kostjana. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. CB OÜ esitas 18.12.2007 kohtule taotluse hagimenetluse korras läbi vaadata KK poolt töövaidluskomisjoni esitatud avaldus ja palus jätta rahuldamata töövaidlus-komisjoni otsus mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis ühe kuu keskmise palga ulatuses lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest summas 7509,90 krooni, mõista hagejalt kostja kasuks hüvitisena välja ühe kuu keskmine palk enne töölepingu lõppemist omavoliliselt töölt lahkumise eest summas 7509,90 krooni, hüvitis kepikõnni koolituse eest summas 1062 krooni. ja hüvitis kahju tekitamise eest summas 2250 krooni. CB OÜ on vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust ühe kuu keskmise palga ulatuses lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 7509,90 krooni. Selles osas töövaidluskomisjoni otsus ei ole jõustunud. Lisaks esitas OÜ CB nõuded, mõista hagejalt kostja kasuks hüvitisena välja ühe kuu keskmine palk enne töölepingu lõppemist omavoliliselt töölt lahkumise eest summas 7509,90 krooni, hüvitis kepikõnni koolituse eest summas 1062 krooni. ja hüvitis kahju tekitamise eest summas 2250 krooni, millede osas Töövaidluskomisjon ei ole oma otsustust teinud, seega ei saa nimetatud nõuded olla käesoleva hagi esemeks ja kohus jätab eelnimetatud nõuded rahuldamata. Hageja, (sai 13.11.2007 töövaidluskomisjoni otsuse kätte 20.11.2007), esitas 02.04.2008 kostja taotlusele tema õigust mitte maksta hagejale keskmist palka lõpparve kinnipidamise eest lisaks nõuded saamata lisatasude ja palga viiviste saamiseks kokku 3603,02 krooni, saamata puhkusetasud kokku 5134,81, saamata lõpparve 1830,47 krooni ja 2007.a. juulikuu tulemustasu saamiseks. Kuna 13.11.2007.a. töövaidluskomisjoni otsust töövaidlusasjas nr 9.03-02/1462-07 ei ole vaidlustatud poolte poolt ühe kuu jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast hageja vähemsaadud lisatasu 2007.a. mai kuu eest summas 678 krooni, lisatasu töötamise eest õhtusel ajal ajavahemikul mai-august 2007.a. kokku summas 157,02 krooni, saamata jäänud lisatasu töötamise eest riikll pühadel 06.04. ja 23.-24.06.2007.a. kokku summas 1 102,27 krooni, viivised palga maksmisega viivitamise eest summas 554, 25 krooni, kasutamata puhkuse kompensatsiooni summas 1 463,44 krooni ja töötasu ühe tööpäeva eest augustis 2007 summas 363,63 krooni, saamata jäänud puhkusetasude kokku summas 5134,81 krooni ja lisatasu summas 789,47 krooni töötamise eest riiklikul pühal 25.26.12.2006.a. Seega nimetatud osades töövaidluskomisjoni otsus jõustus ja maakohus ei oma õigust selles osas otsust teha. Jõustunud ei ole 13.11.2007 töövaidluskomisjoni otsus osas, milles otsustati välja mõista kostjalt hageja kasuks keskmine kuupalk lõpparve kinnipidamise eest summas 7 509,90 krooni, mille vaidlustas tähtaegselt kostja ja palus selle jätta rahuldamata. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostja seadusliku esindaja ja volitatud esindaja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjal tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. PalS § 32 lg 1 järgi tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Kuna 13.11.2007.a. töövaidluskomisjoni otsus töövaidlusasjas nr 9.03-02/1462-07 on jõustunud hagejale vähemmakstud lisatasu 2007.a. mai kuu eest 678 krooni, lisatasu töötamise eest õhtusel ajal ajavahemikul mai-august 2007.a. kokku 157,02 krooni, saamata jäänud lisatasu töötamise eest riikll pühadel 06.04. ja 23.-24.06.2007.a. summas 1102,27 krooni, viivised palga maksmisega viivitamise eest summas 554,25 krooni, kasutamata puhkuse kompensatsiooni 1 463,44 krooni ja töötasu ühe tööpäeva eest augustis 2007 summas 363,63 krooni, saamata jäänud puhkusetasude summas 5134,81 krooni ja lisatasu 789,47 krooni töötamise eest riiklikul pühal 25.-26.12.2006.a. osas, siis 13.11.2007.a. töövaidluskomisjoni otsuse jõustunud osadega on tõendatud, et lõpparve on hagejale osaliselt välja maksmata. TLS § 119 lg. 2 alusel lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kuna hagejale on lõpparve osaliselt välja maksmata enam kui aasta jooksul, siis kuulub kostjalt hagejale väljamõistmisele ühe kuu keskmine kuupalk summas 7509,90 krooni (6099 + 6385 + 375 + 7320 + 733,96 + 9715 + 785,45 + 8000 + 37,49 + 363,63 + 3,40 : 114 x 21,5). Eeltoodu alusel leidis kohus, et kostjalt CB OÜ tuleb välja mõista hageja KK kasuks lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest ühe kuu keskmine kuupalk summas 7509,90 krooni. Töövaidluse läbivaatamine on mõlema poole jaoks riigilõivuvaba. Menetluskulud jätta CB OÜ kanda. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.