3-2-1-88-00
Eesti Vabariigi nimel Tartus 12. septembril 2000. a AS Metsaserv (pankrotis) hagi AS Purila Grupp vastu 300 000 krooni nõudmiseks pankrotivarasse. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed A. Kull ja J. Luik, vaatas avalikul kohtuistungil 28. augustil 2000. a läbi AS Metsaserv (pankrotis) kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. veebruari 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/138/2000. Istungist võttis osa hageja esindaja pankrotihaldur T. Moor. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik 26. juuni 1996. a otsusega kuulutas Tallinna Linnakohus välja AS Metsaserv pankroti. 25. juunil 1999. a esitas AS Metsaserv (pankrotis) Rapla Maakohtule hagi AS Purila Grupp vastu vara nõudmiseks pankrotivarasse. Hagi põhjenduste kohaselt kandis hageja 4. oktoobril 1994. a ühistule Purila (nüüd AS Purila Grupp) üle 300 000 krooni. Maksekorraldusele on makse põhjusena märgitud "ekspordi eest EM vahendusel". Puudub leping, mille alusel hageja oleks olnud kohustatud kostjale 300 000 krooni maksma. Ka ei tulene maksmise alus seadusest. Seega on kostja aluseta omandanud hageja vara ning see kuulub TsK § 477 alusel hagejale tagastamisele. Maakohtu otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse põhjendustel kostja ei omandanud hageja vara aluseta. Hageja asutamisloa taotlusest nähtub, et seltsi asutaja ja aktsiate ainuomanik on Metsamajandusliit Eesti Mets. Taotluse kohaselt oli AS Metsaserv eesmärgiks ja põhiülesandeks Eesti Metsa liikmete toodangu ja kaupade ekspordiks vajalike teenuste osutamine. Taotluse p 3 kohaselt võis AS Metsaserv varuda Eesti Metsa nimel puitu, kuid ei korraldanud iseseisvat eksporti.
Mets kohustuse täitma. Metsamajandusliidu Eesti Mets vastu ei ole nõudeid esitatud. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kaebuse kohaselt on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. TsK § 175 lg 2 on kohaldatav üksnes juhul, kui võlgnikuks on füüsiline isik. Kuna Metsamajandusliit Eesti Mets ei ole kodanik, siis ei ole asjas seda sätet kohaldada võimalik. Samuti eeldab kohustuse täitmine TsK § 175 lg 2 alusel isiku tahet, mis peab väljenduma tahteavalduses. Hageja ei ole avaldanud tahet täita Metsamajandusliidu Eesti Mets kohustust kostja ees. Vastupidist ei ole tõendatud. Seega on ringkonnakohus asunud väärale seisukohale, et isik täitis kolmanda isiku kohustuse võlgniku ees, ilma et asjas oleks tuvastatud isiku vastav tahe. Kostja on ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandanud vara hageja arvel ning on kohustatud selle tagastama. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja ei pea kassatsioonkaebust õigeks. Kostja võttis raha vastu TsK § 175 lg 2 alusel. See säte laieneb nii kodanikele kui teistele isikutele. Kostja on seisukohal, et hageja tahteavaldus väljendub eelkõige tema tegudes - makse sooritamises, mille põhjusena märgiti "ekspordi eest EM vahendusel". Hageja ei ole tõendanud, et see ülekanne oleks sooritatud vastuolus tema tahtega või et nimetatud summa ei ole tasutud ekspordi eest. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks. TsK § 175 lg 2 sätestab, et kui seadusest, lepingust või kohustise olemusest ei tulene kodaniku kohustus täita kohustis isiklikult, on kreeditor kohustatud võlgniku eest kolmanda isiku poolt pakutud täitmise vastu võtma. Kolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et see säte on kohaldatav üksnes juhul, kui võlgnikuks on füüsiline isik. TsK § 175 lg-st 2 niisugust piirangut ei tulene. Selles sättes nähakse üldise põhimõttena ette, et kreeditor on kohustatud vastu võtma täitmise, mida on võlgniku eest pakkunud kolmas isik. Kreeditor võib keelduda kolmanda isiku pakutud täitmise vastuvõtmisest vaid siis, kui seadusest, lepingust või kohustise olemusest tuleneb võlgniku kohustus täita kohustis isiklikult. Apellatsioonikohtu järeldust, et vaidlusaluse summa tasumisega kostjale täitis hageja Metsamajandusliidu Eesti Mets kohustust, on kohtuotsuses piisavalt põhjendatud. Ka on kohus otsuses ära märkinud tõendid, millel selline järeldus rajaneb. Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. veebruari 2000. a otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. L. Laarmaa A. Kull J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.