Muud › Muud hagiasjad

2-06-727 Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud

2-06-727 finantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär. VTRRS § 14 sätestas, et kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga loetakse VÕS § 94 lg 1 nimetatud intessimääraks seitse protsenti aastas, kui ei ole kokku lepitud teistsuguses intressimääras. Seega, kuni Eesti Euroopa Liiduga liitumiseni oli seadusest tulenev viivitusintressi määr 14% aastas. VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud intressimäär avaldati esmakordselt alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Eesti Panga poolt avaldatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär on olnud stabiilselt kaks protsenti. Seega on alates 01.05.2004. a viivitusintressi määr VÕS-i kohaselt 9% aastas. Seega võlgneb kostja hageja arvutuse kohaselt viivist 3 950 322,19 krooni (02.08.1998-30.06.2002 kokku 1429 päeva; 01.07.2002-30.04.2004 kokku 670 päeva; 01.05.200416.12.2005 kokku 595 päeva). Tulenevalt kostja poolt 1997.a HBAS-i vara alusetust omandamisest ning järgnenud nõude loovutamise lepingutest on kostja võlgnevus hageja ees seisuga 16.12.2005. a 7 580 000 krooni ja viivis 3 950 322,19 krooni, kokku 11 530 322 krooni ja 20 senti, millega hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista

Kostja vastus

2-06-727 pankrotiavaldusele vastu. Samas tuvastas Tallinna Linnakohus, et AS-1 R Apuudus alus keelduda laenulepingu täitmise vastuvõtmisest HBAS poolt (otsuse lk. 10). Ühtlasi viitas Tallinna Linnakohus oma otsuses asjaolule, et HBAS poolt J.M loovutatud nõue tulenes 1997.a. septembris ülekantud summal, so 35 000 kroonil. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 24.11.2005 määrusega T.N erikaebuse rahuldamata. Määruse motiveerivas osas asus ringkonnakohus seisukohale, et TsK § 175 lg.2 kohaselt oli AS RA kohustatud kolmanda isiku poolt pakutud täitmise vastu võtma. Tallinna Ringkonnakohus arvestas põhjendatult raha tegelikku liikumist - kõigepealt AS RA pangakontolt AS-i HB kontole ning hiljem sama summa tagasikandmist AS HB kontolt AS-i RA kontole. Ringkonnakohus tegi põhjendatud järelduse, mille kohaselt HBAS poolt tehtud ülekandega AS RA pangakontole täitis HBAS kolmanda isiku kohustuse RAAS-le ning AS-1 RA puudus TsK § 175 lg.2 kohaselt alus seesugust täitmist vastu võtmata jätta ning on põhjendatud AS RA seisukoht, et ta ei ole alusetult rikastunud võlausaldaja arvel. Riigikohtu 01.02.2006 määrusega asjas nr. 3-7-1-2-753 leiti, et T.N määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2005 määruse peale on menetlusse võtmise aluste puudumise tõttu põhjendamatu. Varasema TsMS § 94 lg.2 kohaselt on jõustunud kohtulahendi näol tegemist tõendamisest vabastamise alusega. Kehtiva TsMS § 231 lg.l kohaselt võib kohus lugeda üldtuntuks asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Kostja palub lugeda samade poolte vahel samadel asjaoludel jõustunud kohtulahendiga (Tallinna Linnakohtu 11.08.2005 määrusega) tuvastatud asjaolud - et kostjal puudus alus keelduda täitmise vastuvõtmisest kolmandalt isikult ning kostja ei ole alusetult rikastunud hageja arvel, üldtuntuks ja tuvastatuks ning vabastada kostja nimetatud asjaolude tõendamisest. Kostja ei pea võimalikuks, et käesolevas menetluses antakse samadele asjaoludele varasemast jõustunud kohtulahendist diametraalselt erinev õiguslik hinnang. Kostja väiteid kinnitavad tõendid asuvad Tallinna Linnakohtu toimikus nr. 2-287/6884/05. Koostja esitab ka alternatiivsed vastuväited, mis kinnitavad T.N esitatud nõude loovutamise tehingute ainetust ning asjaolu, et need on koostatud tagantjärgi. - T.N ebajärjekindlus kuupäevades. T.N viitas kostjale 12.05.2005 saadetud e-kirjas asjaolule, et on AS HB esindajana võõrandanud nõude 01.septembril 1998. Kohtule esitatud tehingu koopiast ilmneb, et selle sõlmimise kuupäev erineb ühe kuu võrra - kohtule esitatud lepingukoopial on kuupäevaks märgitud 01.august 1998 - so puhkepäevale sattunud valitud ajalõik, mil T.N oli äriregistri andmetel AS HB juhataja. - T.N ebajärjekindlus kuudes ning summades. Viidatud 01.08.1998 nn nõude loovutus tehingu p.2.1. kohaselt on nõude alusena viidatud asjaolu, et nõue tuleneb AS RA poolt 1997.a. septembris HBAS-lt alusetult saadud summast. Ainsaks HBAS poolt septembris RAAS-le tehtud kandeks on 35 000 krooni, selgitusega laenu tagastamine. Isegi kui lähtuda eeldusest, et nõude loovutus tehing ei ole fiktiivne ega õiguslikult ainetu, saab järelikult olla tegu üksnes 35 000 krooniga piiritletud väidetava nõudega. - Äriseadustiku (ÄS) § 306 lg.2 kohaselt võib juhatus teha tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest ainult nõukogu nõusolekul. Sama nõue on sätestatud ka ÄS §-s 317 lg l ning HBAS põhikirja p-s 6.2, mille kohaselt on juhatusel vajalik igapäevase majandus-tegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks nõukogu nõusolek. Väidetava 7,5 miljoni kroonise nõudeõiguse loovutamine HBAS juhataja TN poolt 30 000 dollari eest (isikule, kellelt ta selle hiljem 100 000 krooniga väidetavalt tagasi ostab) ei ole igapäevane tehing. Äriseadustikus ning AS HB põhikirjas nõutav nõukogu nõusolek puudub. - HBAS põhikirja p.6.1.3. kohaselt esitab juhataja nõukogule kord nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. AS H tolleaegset nõukogu ei ole

2-06-727 juhataja TN poolt informeeritud taolisest väidetavast nõude loovutamistehingust. Arvestades summat ei ole tegemist mitteolulise asjaoluga. - HBAS ning AS Eesti Ühispank (EÜP) vahel 25.08.1997.a. sõlmitud kommertspandi seadmise lepinguga seati HBAS kogu vallasvarale kommertspank EÜP kasuks. Kommertspandiseaduse § 2 lg l nimetatud ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt ulatub kommerts-pant äriühingu kogu vallasvarale. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 31 lg.2 nimetatud ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt kuuluvad võlaõigused vallasvara hulka. Isegi kui lähtuda hüpoteetilisest eeldusest, et HBAS omas 7,5 miljoni kroonist võlaõiguslikku nõuet, pidanuks EÜP pandipidajana olema teadlik taolisest nõude loovutusest vastavalt kommertspandilepingu p-le 5.24 ning kommertspandiseaduse § 12 tol ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et EÜP oleks olnud teadlik taolisest nõude loovutusest. - isegi kui lähtuda väitest, et esmane nõude loovutustehing on tehtud 01.08.1998, on järgnevate asjaolude tõttu tegemist tol ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 lg. 2 kohaselt tühise tehinguga, mis on kehtetu algusest peale (TsÜS § 66 lg.3): - tehing on tehtud seaduses sätestatud keeldu rikkudes - ilma HBAS nõukogu nõusolekuta; tehingust ei ole teadlik EÜP pandipidajana; - tehing on ilmselgelt vastuolus heade kommetega - ülimadala hinnaga 30 000 dollariga on loovutatud väidetavalt 7,5 miljoni kroonine nõue; Asjaoluks, mis täiendavalt kinnitab nõude loovutustehingute fiktiivsust, on nõude ajas hilisem järgnev väidetav loovutustehing, mille T.N olevat sõlminud 01.09.2004. Viidatud, väidetavalt 01.09.2004 sõlmitud tehingu alusel olevat T.N tasunud 100 000 krooni nõude loovutajale. Kostja on seisukohal, et tegemist on vaid püüdega tõsta sisuliselt fiktiivse tehingu toimumise näivuse astet. Tallinna Linnakohtus tsiviilasja nr. 2/221-767/03 menetlemisel esitas T.N korduvalt taotlusi riigilõivu vähendamiseks rahapuuduse ning tööpuuduse motiivil kinnitades, et tasumisele kuuluv riigilõiv ca 100 000 krooni on suurem, kui tema perekonna eelmise aasta sissetulek (T.N22.02.2005 erikaebus Tallinna Linnakohtu määrusele). Eelnimetatu kinnitab asjaolu, et T.N poolt väidetavalt J.M 100 000 krooni tasumise kinnitus on fiktiivne. Ei ole usutav, et isik, kel kohtule esitatud kinnituste kohaselt puudub nii töökoht kui raha, tasub sularahas tema jaoks ülisuure summa, mis ületab tema perekonna aastase sissetuleku. Eelnevad asjaolud kinnitavad järeldust, et T.N nõude aluseks olevaid väidetavaid nõuete loovutamisi ei ole reaalselt toimunud. Tegemist on tagantjärgi koostatud paberitega, mis on kõik allkirjastatud T.N poolt, kes üritab ära kasutada olukorda, et ta oli kuni 02.09.1998 AS HB juhatuse liige. Nn. nõude loovutamise lepingud "ilmusid välja" alles 2005. aasta juunis, pärast seda kui TN oli pidanud läbirääkimisi HB likvideerija M.K eesmärgiga väidetava nõude omandamiseks. Kostja tegi AS-le HBj ärelpärimise väidetava nõude olemasolust kostja. Järelpärimisele vastates kinnitas AS HB likvideerija MK, et 2004 juunis võttis temaga ühendust hr. TN, kes väitis, et HBAS omab nõuet AS RA vastu summas 7,5 miljonit krooni, esitamata seejuures ühtegi tõendit. Järelikult tegutses T.N veel 2004 juunis lähtudes seisukohast, et väidetavat nõuet omab HBAS, mitte mõni kolmas isik (s.h. J.M ). Eelnev läheb aga vastuollu hagiavalduses esitatuga, milles T.N väidab olevat võõrandnud AS HB esindajana nõude J.M juba 1998. aastal. T.N väidetav nõue tuleneb 19.08.1997 ja 12.09.1997 HBAS poolt väidetavalt alusetult tehtud ülekannetest AS RA kontole. VTRSS § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Tulenevalt TsÜS § 151 lg-st 1 on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Kahe viidatud sätte koosmõjus aegus T.N väidetav nõue 01.07.2005.a. Hagiavaldus on esitatud 02.01.2006. Nõue on aegunud. TsÜS § 142 lg.l kohaselt võib kohustatud isik keelduda kohustuse täitmisest pärast nõude aegumist. Kui pidada AS RA kohustatud isikuks võlasuhtes T.N , tugineb AS RA muude vastuväidete hulgas täiendavalt ka asjaolule, et tegemist on aegunud nõudega.

2-06-727

Hageja kirjalik seisukoht kostja vastuse suhtes

Menetluse edasine käik

2-06-727

Kohtuistung

2-06-727 täita kohustus isiklikult, on kreeditor kohustatud võlgniku eest kolmanda isiku poolt pakutud täitmise vastu võtma, leiab, et HBAS pakkus rahasumma ülekandmisega kostja arvele kolmanda isikuna võlgniku FHI eest kohustuse täitmist ja kostja oli kreeditorina kohustatud täitmise vastu võtma. Oma väidete põhjendamiseks on pooled esitanud tõendid järgmiste asjaolude tõendamiseks: 1) Hageja oli 02.04.1997 HBAS, aktsiakapitaliga 7 800 000 krooni, asutaja (tsiviilasi 2 /2876884/05 lk 66). 2) HBAS põhikirja kohaselt (punkt 6.2.) juhatusele on vajalik nõukogu nõusolek tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest...(tsiv.asi 2/287-6884/05 lk 6872). 3) HBAS nõukogu koosoleku 18.08.1997 otsusega otsustati võimaldada AS-le RA laenu summas kuni 8 000 000 krooni (1 k lk 161). 4) Laenulepinguga 05.08.1997 laenas FHI, mida esindas hageja volitatud isikuna, kostjalt AS-lt RA7 500 000 krooni tähtajaga 19.08.1997. Lepingu p 3 kohaselt laenu väljaandmine laenaja poolt ja saamine laenusaaja poolt seisneb laenaja poolt laenusaaja eest aktsiakapitali sissemakse tasumisega HBAS stardikontole Eesti Ühispangas a/a 1000203086 7500 000 krooni kandmises 05.08.1997. P 4 kohaselt laenusaaja võib laenu tagastada igal ajal, kuid mitte hiljem kui 19.augustil 1997.a. P 7 kohaselt laenusaaja maksab laenu kasutamise eest intressi määras 12% kogusummast aastas, intressiperioodiks 1 päev (tsiviilasi 2 /287-6884/05 lk 58-59). 5) AS Reval kandis 05.08.1997 HBAS-le üle 7 500 000 krooni selgitusega „Aktsiakapitali sisse makse FHI aktsiate eest“ (1 kd lk 8-9, tsiviilasi 2 /287-6884/05 lk 60-61). 6) 19.08.1997 maksis HBAS AS-le RA üle summa 7 500 000 krooni ja 12.09.1997 summa 35000 krooni mõlemal juhul selgitusega „laenu tagastamine“ (1 kd lk 187-188, tsiviilasi 2 /287-6884/05 lk 63). 7) HBAS aktsiaraamatu kohaselt oli FHI740 HBAS nimelise aktsia nr 40-780, nimiväärtusega 10000 krooni, omanik (1 k lk 90-92). 8) HBAS üldkoosoleku protokolli 30.07.1998 (koosoleku juhtaja T.N, protokollija T.N) kohaselt otsustati p 1 loovutada nõude RAAS vastu summas 7 580 000 krooni seoses ettevõtte raskustega täita jooksvaid kohustusi hinnaga 30000 am.dollarit. Punkt 2 kohaselt anda juhatusele volitused nõude loovutamise tehingu tegemiseks (1 k lk 93). 9) Nõude loovutamise lepinguga 01.08.1998 loovutas HBAS, mida esindas T.N, JM nõude RAAS vastu, mis tuleneb viimase poolt septembris 1997 HBAS-lt alusetult saadud summast (2.1.). P 2.2. kohaselt lepingu allakirjutamise hetkeks on RAAS poolt HBAS-le tagastamata summa 7 580 0000 krooni. 10) Nõude loovutamise lepinguga 01.09.2004 loovutas JM TN nõude RAAS vastu, mille JMon omandanud HBAS-lt 01.08.1998 (1 k lk 12). 11) HBAS üldkoosoleku protokoll 30.09.1998 p 1.2. tühistada FHI-le kuuluvad aktsiaseltsi nimelised aktsiad järjekorranumbritega 90-780 nimiväärtusega 10000 krooni. Alus FHI avaldus 29.09.1998 (1 k lk 94)

2-06-727 12) TN esitas 01.07.2005 Tallinna Linnakohtule hagi AS RA pankroti välja-kuulutamiseks (tsiviilasi 2 /287-6884/05 lk 4-7). 13) Tallinna Linnakohtu määrusega 11.08.2005 tsiviilasjas 2/287-6884/05 jäeti TN pankrotiavaldus AS RA vastu rahuldamata ja AS RA pankrotimenetlus algatamata. Kohus leidis, et AS RA puudus alus keelduda täitmise vastuvõtmisest HBAS poolt. 14) Tallinna Ringkonnakohtu määruses 24.11.2005 tsiviilasjas 2-2-/1804/05 ringkonnakohus leidis, et TsK § 175 lg 2 kohaselt oli AS RA kohustatud kolmanda isiku poolt pakutud täitmise vastu võtma. Ringkonnakohus leidis, et kuna pankrotiavaldus oli postitatud 30.06.2005, mis oli aegumistähtaja viimane päev, siis ei olnud võlausaldaja nõue aegunud. Hageja on väidete põhjendamiseks viidanud Riigikohtu lahendile 3-2-1-98-97, mille kohaselt tuleb ühe kostja poolt teise kostja laenukohustuse ülevõtmiseks tuvastada ülevõtnud kostja tahteavaldus. Ainult raamatupidamislikule dokumendile tahteavalduse tähendust omistada ei saa. Kostja on oma seisukoha põhjendamiseks tuginenud Riigikohus lahendile 3-2-1-88-00, mille kohaselt TsK § 175 lg 2 näeb üldise põhimõttena ette, et kreeditor on kohustatud vastu võtma täitmise, mida on võlgniku eest pakkunud kolmas isik. Kreeditor võib keelduda kolmanda isiku pakutud täitmise vastuvõtmisest vaid siis, kui seadusest, lepingust või kohustise olemusest tuleneb võlgniku kohustus täita kohustis isiklikult. Kuigi kohus võtab arvesse hageja osutusi, et puuduvad tõendid selle kohta, et FHI oleks loovutanud oma võla kostja ees HBAS-le, et HBAS nõukogu oleks andnud aktsiaseltsi juhatusele nõusoleku pakkuda kostjale FHI eest võlgnevuse tasumist, et FHI või HBAS juhatus T.Nisikus oleks teinud mingeid kirjalikke avaldusi kostjale võla tasumisest FHIeest, et summade tasumisel HBAS poolt kostjale on selgitusena näidatud „laenu tagastamine“, mis ei sisalda selgitust kelle/millise laenu tagastamisega on tegemist, et HB ja kostja ei ole sõlmitud laenulepingut või kokkulepet võla tasaarvestamiseks, et HBAS nõukogu otsustas 18.08.1997 võimaldada AS-le RA laenu summas kuni 8 000 000 krooni, asub kohus siiski seisukohale, et asjas on enam tõendatud ja usutavam kostja positsioon, et HBAS poolt kostjale 19.08.1997 ja 12.09.1997 raha ülekandmise puhul oli tegemist HBAS poolt FHI eest võlgnevuse tasumisega ja kostja kui kreeditor oli kohustatud HB AS-lt kui kolmandalt isikult sellise täitmise vastu võtma. Kohtu hinnangul TsK § 175 lg 2 realiseerimine ei eelda erinevalt võla ülekandmisest ühelt võlgnikult teisele (TsK § 220-221) peale kolmanda isiku poolt ühepoolse täitmistehingu tegemist (so võlgnetava rahasumma tasumist), millest kreeditor võib mõistlikult järeldada kolmanda isiku tahet võlgniku kohustuse täitmiseks, mingite muude tahteavalduste tegemist või tõendite esitamist, sealhulgas selle kohta, et võlgnik ja kolmas isik olid omavahel kokku leppinud võlgniku kohustuse täitmisest kolmanda isiku poolt või et kolmanda isiku nõukogu oli heaks kiitnud võlgniku eest kohustuse täitmise või et võlgnik oleks pidanud tegema kreeditorile mingeid avaldusi selle kohta, et tema kohustuse täidab kolmas isik jne. Olukorras, kus võlgniku ja kostja vahel oli sõlmitud kirjalik laenuleping 7,5 miljoni krooni laenamiseks, võlgniku volitatud isik ja kolmanda isiku seaduslik esindaja oli üks ja sama isik (T.N), laenu ülekandmine kostja poolt summas 7,5 miljonit krooni toimus vahetult kolmanda isiku pangakontole, laen võeti võlgniku kohustuse katteks kolmanda isiku suhtes (sissemakse kolmanda isiku aktsiakapitali võlgniku eest), kolmanda isiku puhul oli tegemist võlgniku tütarettevõttega, summa 7,5 miljonit krooni kanti üle kostja arvele kolmanda isiku pangakontolt selgitusega „laenu tagastamine“ täpselt laenulepingus ettenähtud tähtajaks ja summas, teine makse kanti üle kostja arvele kolmanda isiku pangakontolt 23-24 päeva hiljem jällegi selgitusega „laenu tagastamine“ summas 35000 krooni, mis vastab täpselt kostja kui kreeditori ja võlgniku FHI laenulepingus

2-06-727 kokkulepitud intressile, samal ajal kui HBAS-l puudus mistahes muu kehtiv kohustus nende summade tasumiseks kostjale - peab kohus piisavalt tõendatuks ja usutavaks, et raha ülekandmine HBAS poolt kostjale kogusummas 7 535 000 krooni toimus mitte raamatupidaja eksituse või väidetava suulise kontsernisisese laenusuhte alusel HBAS ja kostja vahel, vaid TN kui tolleaegse HBAS juhatuse liikme ja FHI volitatud isiku tahte kohaselt täita FHI laenulepingust tulenevaid kohustusi kostja ees. Kohtu hinnangul HBAS nõukogu otsuse puudumine selle tehingu heakskiitmise kohta ei muutnud seda tehingut tühiseks tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 66 lg 1-5 mõttes ning HBAS ja kostja vahel kirjaliku laenulepingu puudumine kuni 8 miljoni krooni laenu kohta ei tekitanud hoolimata HBAS nõukogu otsusest laenusuhet HBAS ja kostja vahel (TsK § 273). ÄS § 317 lg 1 p 7 kohaselt on tehinguks, mille tegemiseks on vajalik nõukogu nõusolek, muuhulgas laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest. Kuigi ÄS § 306 lg 2 ja ka HBAS põhikirja kohaselt oli HBAS juhatus kohustatud saama FHIeest kostja suhtes laenukohustuse täitmiseks nõukogu nõusoleku, puudutab selline nõusolek siiski ainult aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu vahelist sisesuhet ja ei oma tehingu kehtivuse seisukohalt mõju väljaspoole aktsiaseltsi. Riigikohus on lahendis 3-2-1-26-02 märkinud, et ÄS § 306 lg 2 nõuab tehinguteks, mis väljuvad aktsiaseltsi igapäevase majandustegevuse raamest, nõukogu nõusolekut. Sama on sätestatud ÄS §s 317 lg 1, kus on toodud ka näidisloetelu sellistest tehingutest. Ekslik on järeldus, et aktsiaseltsi nõukogu nõusoleku puudumine sellise tehingu sõlmimiseks võib kaasa tuua tehingu seadusvastasuse tõttu selle tühisuse. ÄS § 317 lg 4 kehtestab üheselt, et sama paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kuigi HBAS täitis võla tasumisega FHI eest võlgniku kohustuse ilma aktsiaseltsi nõukogu nõusolekuta, ei oma see mõju nimetatud täitmistehingu kehtivusele. Kohus leiab, et kuigi hageja TN oli 1997 tehingutes FHI volitatud isikuna ja HBAS juhatuse liikmena vahetult selliseks füüsiliseks isikuks, kelle tahteavalduste kaudu realiseerusid juriidiliste isikute tahteavaldused, ei saa kohus tolleaegsete tehingute sisu ja tähenduse tõlgendamisel lähtuda ainult T.N hilisematest selgitustest ja tõlgendustest nende sisu ja tähenduse kohta, vaid peab hindama kõik asjaolusid ja tõendeid nende toimumise aja ja vastastikuse seose kontekstis. Kohus on seisukohal, et hageja praeguseid selgitusi nende asjaolude kohta ei saa käsitada täielikult usaldusväärsetena ja objektiivsetena, vaid leiab, et need on ilmselt mõjutatud sellest, et hageja on rea loovutustehingute tulemusena väidetavalt omandanud väidetava nõude kostja vastu ja on huvitatud selle sissenõudmisest. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et FHI, HBAS ja kostja vahelistest suhetest 1997 tekkinud väidetav nõue kostja vastu summas 7 580 000 krooni on tõendamata ja põhjendamatu. Sellest asjaolust tulenevalt on põhjendamatu ka hageja poolt esitatud viiviste nõue. Kuna kohtu hinnangul on loovutamis-omandamistehingute sisuks olev väidetav nõue kostja vastu tõendamata, puudub kohtul ka alus analüüsida nimetatud loovutamis- omandamistehingute kehtivust. Kohus märgib vaid seda, et nõude loovutamise lepinguga 01.08.1998 loovutas HBAS, mida esindas T.N, JM nõude kostja vastu, mis tuleneb viimase poolt septembris 1997 HBAS-lt alusetult saadud summast. Asja ei ole vaidlust, et septembris 1997 kandis HBAS kostjale üle 35000 krooni, seega isegi kui lähtuda HBAS nõude 7 535 000 krooni tõendatusest, saab hagejal olla kostja vastu ainult nõue 35 000 krooni, mitte 7 580 000 krooni. Kohus ei nõustu hageja poolt kohtuistungil antud seletusega, et makseid 7 500 000 krooni ja 35 000 krooni tuleb raamatupidamislikult vaadeldav

2-06-727 ühe nõudena. Ühe nõudena oleks seda võimalik vaadelda ainult FHI ja kostja vahelise laenulepingu kontekstis, muude tehingute kohta, kus need summad oleksid arvestuslikult omavahel seotud, kohtul andmed puuduvad ja vastavaid tõendeid ei ole asjas esitatud. Mis puudutab kostja väidet hagi aegumise kohta, siis Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2010 otsusega tsiviilasjas 2-06-727 on tuvastatud, et hagi ei ole aegunud. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et hagi on sisulistel motiividel põhjendamata ja jätab selle rahuldamata.

Hageja taotlus menetluse mõistliku aja rikkumisest

Menetluskulud

Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.