3-2-1-87-00
Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. juunil 2000. a AS A.O.Imbi hagi Shell Eesti AS vastu 76 240 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, vaatas avalikul kohtuistungil 29. mail 2000. a läbi AS A.O.Imbi (pankrotis) kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. jaanuari 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/103/2000. Istungist võtsid osa hageja esindaja pankrotihaldur I. Leppik ja kostja esindaja vandeadvokaat E. Jundas. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Hagiavalduses palus AS A.O.Imbi välja mõista AS-lt EK (kelle õigusjärglaseks on Shell Eesti AS) TsK § 477 lg 1 alusel 76 240 krooni. Nõuet põhjendas ta Põlva Maakohtu 20. septembri 1996. a jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-226-96 tuvastatuga, et AS A.O.Imbi on AS-le EK tasunud
A.O.Imbi vastu tulenevalt AS Imbi Oil võlast jäeti rahuldamata põhjusel, et garandi vastutus on täiendav vastutus, mida kohaldatakse, kui võlgniku vahendite arvel ei ole võimalik võlgnevust kustutada. Kohus asus seisukohale, et AS-l Imbi Oil oli vara, millele oli võimalik sissenõuet pöörata. Seega ei ilmne maakohtu otsusest, et tegemist oleks kostja poolt alusetu rikastumisega. Hageja kandis kostjale 76 240 krooni üle vaidlustamata kokkulepete alusel. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Põlva Maakohtu otsusest nähtub, et AS EK esitas hagi AS A.O.Imbi vastu AS-lt Imbi Oil võla ülekandmisest tekkinud kohustise täitmise nõudes. Otsuses tuvastati, et lähtuvalt subjektilisest puudusest oli võla ülekandmise tehing tühine. Sellest järeldas kohus, et kuna protokollilised kokkulepped olid sõlmitud ilma AS Imbi Oil nõusolekuta, siis ei saa 76 240 krooni tasumist AS A.O.Imbi poolt käsitleda AS Imbi Oil kohustise täitmisena. Tallinna Ringkonnakohus on vääralt kohtuotsusega tuvastatud tehingu tühisusele andnud vaieldavuse iseloomu. Asjakohatu on ringkonnakohtu järeldus, et hageja kandis 76 240 krooni kostja arvele vabatahtlikult sõlmitud kokkulepete alusel, mida ei ole vaidlustatud. Sellise järelduse saaks teha, kui Põlva Maakohtu otsuses oleks leitud, et protokolliliste kokkulepete näol on tegemist vaieldavate tehingutega. Õiguslik järeldus Põlva Maakohtu otsusest on see, et võla ülekandmist pole toimunud, vastavad kokkulepped on tühised ja võla osalist tasumist AS A.O.Imbi poolt ei saa vaadelda AS Imbi Oil kohustise täitmisena. Hagi aluseks olevad asjaolud on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud. Kui hagi olekski tõendamata, siis tulenevalt TsMS §-dest 91 lg 2, 228 ja 227 pidi kohus tegema hagejale ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Selliselt on osundatud menetlusnorme kohaldanud Tartu Ringkonnakohus ja lähtudes isikute võrdse kohtlemise põhimõttest, pidi neid põhimõtteid järgima ka Tallinna Ringkonnakohus. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele leiab AS EK õigusjärglane Shell Eesti AS, et Põlva Maakohtu otsusega ei ole tuvastatud ja AS A.O.Imbi ei ole tõendanud, et kostja omandas vara AS A.O.Imbi arvel ilma tehinguga kindlaksmääratud aluseta. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja kaebuse väidete ja kostja esindaja vastuse väidete juurde. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 242 lg 2 kohaselt ei või vaidlustada asjaolusid, mis ühes tsiviilasjas on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, teises tsiviilasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised või nende õigusjärglased. Sama põhimõte on tõendamisest vabastamise alusena sätestatud TsMS §-s 94 lg 2, mille kohaselt ühes tsiviilasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolu ei saa vaidlustada teises tsiviilasjas, kui sellest võtavad osa samad pooled. Seda asjaolu ei saa vaidlustada ka asjast osavõtnud kolmas isik. Põlva Maakohtu 20. septembri 1996. a otsusega jäeti rahuldamata AS Eesti Kütus hagi AS A.O.Imbi
vastu, milles nõuti AS Imbi Oil poolt ostetud naftasaaduste eest tasumist. Kohtuotsuse kohaselt ei nähtu asja materjalidest, et AS Imbi Oil oleks ostu-müügilepingust tuleneva võla üle kandnud AS-le A.O.Imbi. 1. juuni 1995. a kokkuleppe sõlmimise juures AS Imbi Oil esindaja ei olnud. Kuna AS Imbi Oil vaidleb vastu võla ülekandmisele ja AS A. O. Imbi võla ülevõtmisele, siis ei saa lugeda lõppenuks AS Imbi Oil kohustust tasuda naftasaaduste eest. Kuna kokkulepped hageja ja kostja vahel on sõlmitud ilma AS Imbi Oil nõusolekuta, siis ei saa 76 240 krooni tasumist kostja poolt käsitleda AS Imbi Oil kohustise täitmisena. Samas otsuses märgib kohus, et "TsK § 190 lg 2 kohaselt on garantii kohustise täitmise tagamise üks liik ning TsK § 215 kohaselt on garandi vastutus täiendav vastutus, st ta vastutab ainult siis, kui võlgnevust ei saa kustutada võlgniku vahendite arvel. Ka garantiikirjast tuleneb, et kostjale teadaolevatel andmetel ei ole AS-l Imbi Oil võimalik võlgnevust kohe tasuda. Asja kohtulikul uurimisel on selgunud, et AS-l Imbi Oil on vara, millele on võimalik sissenõuet pöörata. Kuna võla ülekandmist AS Imbi Oil poolt kostjale pole tõendamist leidnud, siis ei ole kostja kohustatud naftasaaduste eest tasuma. Kohtu käsutuses pole tõendeid, mis kinnitaksid, et võlgnevust ei saa kustutada AS Imbi Oil vahendite arvel." Seega on osundatud maakohtu otsusega tuvastatud, et 1) võla ülekandmist AS-lt Imbi Oil AS-le A.O.Imbi pole toimunud; 2) AS A.O.Imbi garanteeris AS Imbi Oil võlgnevust, kuid garandi vastutus polnud veel saabunud. Ekslik on kassaatori väide, et Põlva Maakohus on tuvastanud kokkulepete tühisuse. Põlva Maakohus on vaid leidnud, et võlg ei läinud üle uuele võlgnikule ja seetõttu ei saa vaidlusaluse summa tasumist AS A.O.Imbi poolt käsitleda AS Imbi Oil kohustise täitmisena. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukoht võla ülekandmise osas on avaldatud 22. septembri 1998. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-9098, kuid see ei mõjuta Põlva Maakohtu jõustunud otsusega tuvastatut. See, et Põlva Maakohtu otsuse järgi ei toimunud võla ülekandmist, ei välista garantiikohustise tekkimist AS A.O.Imbi ja AS EK vahel. Garantiikohustise tekkimine ei olene võlgniku nõusolekust. Põlva Maakohus tuvastaski garantiikohustise ja arvestades TsMS §-s 242 lg 2 sätestatut, ei saa seda vaidlustada selles asjas. Garandi poolt võlgnevuse tasumine enne garantiivastutuse saabumist ei anna iseenesest alust tasututagasinõudmiseks TsK § 477 lg 1 alusel. Hagi pole esitatud sel alusel, et lisaks garandile on võlgnevuse tasunud ka võlgnik ja seeläbi on võlausaldaja omandanud alusetult vara. Seega ei tõusetu küsimust hagejale ettepaneku tegemisest täiendavate tõendite esitamiseks. Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. jaanuari 2000. a otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. J. Odar, H. Jõks, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.