Kohtulahend

Kuna ÄS §-dest 315 ja 327 tulenevalt vastutavad juhatuse ja nõukogu liikmed seaduse ja põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuse täitmata jätmisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt, siis ei pidanud kohus iga isiku osas eraldi esitama ärikeelu kohaldamise põhjendusi. Linnakohus on motiveerinud, miks pidas kohus vajalikuks ärikeeldu kohaldada kõigi nõukogu ja juhatuse liikmete suhtes. Kehtiva raamatupidamise seaduse § 22 lg 1 kohaselt koosneb majandusaasta aruanne raamatupidamise aastaaruandest, tegevusaruandest, audiitori järeldusotsusest ja majandusaasta kasumijaotuse aruandest. Raamatupidamise seaduse § 23 lg 1 p 3 sätestab, et kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad koos kuupäeva märkimisega alla osaühingu või aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu kõik liikmed. Seega on põhjendamatud erikaebuse esitajate väited, et audiitori järeldusotsus on hilisem ning et juhatuse liikmed ei ole aruannet üldse arutanudki. Audiitori järeldusotsus, mille kohaselt 1998. aasta raamatupidamisaruanne ei kajasta olulises osas õigesti ja õiglaselt Kindlustusaktsiaselts Polaris-Vara finantsseisundit seisuga 31. detsember 1998. a ja 1998. a majandustegevuse tulemust ning rahavoogusid kooskõlas Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega, on koostatud 20. aprillil 1999. a. Sama kuupäeva kannab tegevdirektori kinnitus AS Polaris Vara 1998. a raamatupidamise aastaaruande koostamise õigsuse ja täielikkuse kohta. Juhatuse ja nõukogu liikmed on nimetatud aruande allkirjastanud ja see kinnitati aktsionäride 28. juuni 1999. a üldkoosolekul. KAS Polaris-Vara 1998. a majandusaasta aruandele on alla kirjutanud kõik juhatuse liikmed. Seega on põhjendatud ärikeelu kohaldamine kõigi juhatuse liikmete osas. Kuna kõik isikud, kelle suhtes kohaldati ärikeeldu, on rikkunud raamatupidamise seadust, eiranud audiitori järeldusotsust ning sellega takistanud õiglase ja õige ülevaate saamist aktsiaseltsi finantsseisundist, ei olnud vajalik esitada iga isiku suhtes eraldi ärikeelu kohaldamise põhjendusi. Ärikeelu tühistamise aluseks ei saa olla väide, et ärikeelu kohaldamine enne pankrotiotsuse jõustumist võib kaasa tuua isikutele asjatuid kahjusid. II. Erikaebus ja selle põhjendused Erikaebuse esitajad paluvad tühistada Tartu Ringkonnakohtu ja Tartu Linnakohtu määrused ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Põhiseaduse § 24 kohaselt on igal isikul õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Nimetatud õigus on sätestatud ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6. TsMS § 333 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendi protsessiosalise kaebuse põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui kohtulahend on tehtud isiku suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud või kui kohus otsustas isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asjasse ei kaasatud. Nimetatud nõuete eiramine on protsessiõigusnormide oluline rikkumine. Tartu Ringkonnakohus on erikaebuste läbivaatamisel jätnud alusetult kohaldamata TsMS § 333 lg 1 p 2 ja 3 sätted, mistõttu tuleb Tartu Ringkonnakohtu ning Tartu Linnakohtu määrused tühistada. Sarnaselt Tartu Linnakohtuga ei ole ringkonnakohus suutnud tsiviilkohtupidamises eeldatava

põhjalikkusega motiveerida ärikeelu kohaldamise vajadust kõigi KAS Polaris-Vara juhatuse ja nõukogu liikmete osas. Ärikeeldu ei ole võimalik kohaldada ühesugustel motiividel kõigile äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmetele, andmata hinnangut iga juhtorgani liikme faktilisele tegevusele juhtimisotsuste vastuvõtmisel. Kuna piiratakse isiku seadusest tulenevaid õigusi ja vabadusi, siis tuleb kohtul otsustada iga pankrotistunud äriühingu juhtorgani liikme suhtes ärikeelu kohaldamise vajaduse ning tingimuste osas eraldi. Linnakohtu ja ringkonnakohtu määrustes on ainsa motiivina, miks on vajalik kohaldada ärikeeldu kõigi juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes, nimetatud asjaolu, et nad on allkirjastanud KAS PolarisVara 1998. majandusaasta aruande. Seega on kohus kohaldanud ärikeeldu ühesugusel alusel kõigile KAS Polaris-Vara juhatuse ja nõukogu liikmetele, arvestamata iga liikme tegelikku osavõttu, ülesandeid ja vastutust äriühingu tegevuses. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, millest ringkonnakohus järeldas, et kõik isikud, kelle suhtes ärikeeldu kohaldati, rikkusid raamatupidamise seadust. Samuti ei märgita, milles raamatupidamise seaduse rikkumine seisneb. KAS Polaris-Vara pankrotimenetluse käigus kogutud tõendid, sh ajutise pankrotihalduri poolt kohtuistungil avaldatud seisukoht kinnitavad, et 25. oktoobriks 1999. a ei olnud selgunud, kas KAS Polaris-Vara maksejõuetuse põhjuseks oli kuritegu või raske juhtimisviga. Seega ei ole ringkonnakohtule iseseisvalt võimalik tuvastada KAS Polaris-Vara juhatuse ja nõukogu liikmete poolt toimepandud raamatupidamise seaduse rikkumisi. Ei saa nõustuda kohtu järeldusega, et kõik 1998 majandusaasta aruande allkirjastanud isikud on eiranud audiitori järeldusotsust ning sellega takistanud aktsiaseltsi finantsseisundist õiglase ja õige ülevaate saamist.

põhjendavas osas märkida ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Ringkonnakohus on nimetatud nõudeid ilmselgelt eiranud, mistõttu on alust lugeda see rikkumine oluliseks. Ringkonnakohus on alusetult jätnud tähelepanuta erikaebustes esitatud seisukohad, et ärikeelu kohaldamisel peab esimese astme kohus motiveerima selle kohaldamise kestvust ning ulatust. Kuna Katrin Johanson ei olnud Tartu Linnakohtu määruse tegemise ajal enam KAS Polaris-Vara juhatuse liikmeks, siis ei ole võimalik PankrS § 35 lg 2 kohaselt tema suhtes ärikeeldu kohaldada, ilma et kohus oleks PankrS § 12 lg 4 tulenevalt määruses põhjendanud, miks on vajalik ärikeeldu kohaldada isiku suhtes, kes on juhatuse liikmest enne pankrotimenetluse algatamist vabastatud. Ringkonnakohus on jätnud käsitlemata ka Katrin Justuse väited tema suhtes ärikeelu kohaldamise põhjendamatuse kohta. K. Justus viibib alates 12. märtsist 1999. a lapsehoolduspuhkusel. Tema allkirjaõigus pankades tühistati KAS Polaris-Vara juhatuse otsusega 15. märtsil 1999. a, s.o enam kui kuu aega enne audiitori poolt antud 1998. a majandusaasta järeldusotsust. Need asjaolud välistavad K. Johansoni ja K. Justuse suhtes ärikeelu kohaldamise PankrS § 35 lg 2 alusel. Ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud ÄS §-de 315 ja 327 sätteid. Kohus on jätnud tähelepanuta erikaebustes selgitatu, et ÄS § 327 järgi vabaneb nõukogu liige vastutusest aktsiaseltsi ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning see on kantud protokolli. Ringkonnakohus ei ole pööranud tähelepanu, kas otsuse vastuvõtmisel on esinenud liikmete vahel eriarvamusi ning otsuste vastuvõtmise koosolekutel on osalenud kõik liikmed. Ärikeelu kohaldamisel on rikutud kohtute poolt proportsionaalsuse põhimõtet ning kõrvale kaldutud tsiviilasja igakülgsest ja võimalikult õigest lahendamisest. Arvestades põhiseaduse §-s 11 sätestatud vabaduste piiramise proportsionaalsuse printsiipi, oleks Tartu Linnakohus pidanud välja selgitama iga juhatuse ja nõukogu liikme vabaduste piiramise optimaalse vajaduse. III. Vastus erikaebusele Kindlustusinspektsioon leiab vastuses, et erikaebus on põhjendamatu. Eelpoolnimetatud isikute õigusi on piiratud seaduslikel alustel. Põhiseaduse § 102 sätestab, et seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega. PankrS § 35 ning ÄS § 315 ja 327 ei ole tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks. Linnakohus on piisavalt motiveerinud ärikeelu kohaldamist. Ärikeelu kohaldamisel ei pea kohus pidama istungit ja motiveerima selle kohaldamise kestvust ja ulatust. IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ärikeeld piirab oluliselt isiku õigusi ning pankrotimenetlus võib kesta suhteliselt pikka aega. Samas võib ärikeelu määramisega viivitamisel selle peamine eesmärk - vältida PankrS § 12 lg-s 4 nimetatud isikute poolt sama seaduse § 9 lg 1 p-des 1 ja 2 loetletud tegude toimepanemist - saavutamata jääda. Seega tulenevalt keelu iseloomust võib esimese astme kohus PankrS § 35 lg 2 alusel ärikeeldu kohaldada istungit pidamata. Eelnev tingib vajaduse, et isik, kelle suhtes on ärikeeldu kohaldatud,

omaks protsessuaalse garantiina võimalust soovi korral viibida ärikeelu kohaldamise määruse peale esitatud erikaebuse läbivaatamise juures. Erikaebuse esitamine ei peata PankrS § 2 lg 4 kohaselt määruse täitmist. Õigus viibida erikaebuse läbivaatamise juures tuleneb põhiseaduse § 24 lg-st 2, mis sätestab, et igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, ning samuti inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 p-st 1, mille kohaselt igaühel on õigus oma tsiviilõiguste ja kohustuste üle otsustamise korral õiglasele ja avalikule asja arutamisele. Seega peab ärikeelu kohaldamise määruse peale esitatud erikaebuse läbivaatamine ringkonnakohtus toimuma kohtuistungil, kui kaebuse esitaja pole avaldanud, et ta ei soovi asja arutamist kohtuistungil. Ekslik on kassaatorite väide, et ainsaks põhjuseks, miks on vaja kõigi juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes kohaldada ärikeeldu, on kohtud pidanud nende poolt 1998. a majandusaasta aruande allkirjastamist. Ringkonnakohtu poolt muutmata jäetud linnakohtu määruses on ärikeelu kohaldamist motiveeritud ka Kindlustusinspektsiooni kohustuslike ettekirjutuste ja kindlustusseaduse sätete rikkumisega võlgniku juhtimisorganite liikmete poolt ning kindlustusvõtjate huvide tagamata jätmisega. Nõustuda tuleb aga kassaatoriga selles, et ringkonnakohtu määrusest ei selgu, milliseid raamatupidamise seaduse sätteid kassaatorid rikkusid. Kolleegium peab alusetuks kassaatorite väidet, et ringkonnakohus ei saa iseseisvalt tuvastada raamatupidamise seaduse rikkumisi. Alusetu on ka kaebuse väide, et ärikeelu kohaldamisel peab kohus eraldi põhjendama ärikeelu kestvust ja ulatust. Küll tuleb määruses ära märkida ärikeelu kohaldamise alused ning põhjendada ärikeelu kohaldamise vajadust. Asjaolud, et isik on võlgniku juhatuse liikmest enne ärikeelu kohaldamist tagasi kutsutud või tema allkirjaõigus pankades on tühistatud, ei välista tema suhtes ärikeelu kohaldamist. Erikaebuse ülejäänud väited ei ole ringkonnakohtu määruse tühistamise aluseks ega vääri kassatsiooniastmes tähelepanu. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium m ä ä r a s: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. detsembri 1999. a määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Sirje Somelarile 27. detsembril 1999. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni ja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.