A J hagi pankrotihaldurite Martin Krupp, Sirje Tael ja AS Tamsalu TERKO/pankrotis/ vastu varalise kahju- palga, viiviste ja õigusabikulude-hüvitamise nõudes summas 300 876.13 eurot
Menetlusosalised ja nende HAGEJA A J, isikukood xxxx, elukoht xxxx; esindaja vandeadvokaat Sven esindajad Sillar- Advokaadibüroo Sven Sillar- Tallinn Maakri 23A; [email protected].
KOSTJAD
Pankrotihaldur Sirje Tael, isikukood 46901096550, asukoht Tartu, Uus 11-33, 50603; Tähe Õigusbüroo OÜ. Pankrotihaldur Martin Krupp, isikukood 37011102745, asukoht Tallinn, Lennuki 22, 10145, Cavere Õigusbüroo OÜ. AS Tamsalu Terko/pankrotis/, reg.kood 10177886, Tamsalu, Tööstuse 15. Esindaja kõigil advokaat Anto Variku- AB Simson ja VarikuTallinn Estonia pst. 1; [email protected] Suuline menetlus- istung 06.02.2012 Hagihind – hagi esitamisel 4 707 688.49 krooni ehk 300 876.13 eurot
RESOLUTSIOON
Mitte rahuldada, s.h. aegumisega, A J hagi solidaarselt pankrotihaldurite Sirje Tael’a ja Martin Krupp’i ning AS Tamsalu TERKO /pankrotis/ vastu varalise kahjuna palga, viiviste ja õigusabikulude, summas 300 876.13 eurot hüvitamise nõudes. Menetluskulude jaotus 1)Kostjate menetluskulud jäävad hageja kanda. 2)Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
3)Hagejalt välja mõista riigituludesse 6391.16 / kuus tuhat kolmsada üheksakümmend üks 16/ eurot, mis tuleb tasuda ühekordse maksena käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Tasumisele kuuluv summa tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034796011 AS-s SEB Pank, nr. 221023778606 AS-s Swedbank või nr. 333416110002 AS-s Danske Bank, viitenumbrile 2900078583, märkides selgituseks „tsiv.asi nr. 2-09-11433, riigilõiv“. Kui hageja ei täida kohustust vabatahtlikuks täitmiseks sätestatud 15.päevase tähtaja jooksul, võib kohtuotsuse selles osas saata sundtäitmisele. Kohtulahend saata jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast põhjendatud apellatsioonkaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Senine menetlus
1.18.03.2009 esitatud hagis soovis hageja kostjatelt välja mõista varalise kahju, palga ja viiviste katteks 4 707 688.49 krooni. Koos hagiga esitati taotlus hageja vabastamiseks riigilõivu tasumisest.
2.13.05.2009 määrusega rahuldati taotlus osaliselt, selle peale esitatud määruskaebus jäeti rahuldamata ning Tartu Ringkonnakohtu 05.04.2010 määrusega muudeti tasumisele kuuluvate osamaksete tähtaegasid ning osaliselt määruse põhjendusi.
07.05.2010 on hagi võetud menetlusse.
4.31.05.2010 esitas hagile kirjaliku vastuse AS Tamsalu Terko/pankrotis/ (edaspidi ka Terko) ja Martin Krupi esindaja vandeadvokaat Anto Variku, koos taotlusega kohustada hagejat andma kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatis.
07.06.2010 esitas hagile kirjaliku vastuse kostja Sirje Tael.
6.10.11.2010 toimunud eelistungil on /esindajata osalenud/ hagejale antud tähtaeg suuliselt esiletoodud haginõude uute asjaolude kohta nõuet tõendavate dokumentide esitamiseks ja soovituslikult endale esindajaks õigusteadmistega isiku leidmiseks.
7.10.11.2010 määrusega on jäetud rahuldamata kostjate AS Tamsalu Terko/pankrotis/ ja Martin Krupp esindaja 31.05.2010 taotlus menetluskulude tagatise nõudmiseks hagejalt.
8.12.01.2011 esitas hageja enda nimelt täpsustatud hagi /II kd lk 74 jj/ ning 18.01.2011 esitas täpsustatud hagi hageja esindaja vandeadvokaat Sven Sillar.
Samaaegselt esitati ka taotlus kohtuniku taandamiseks.
9.18.01.2011 jättis kohus taotluse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks maakohtu esimehele.
10.25.02.2011 määrusega jättis kohtu esimees taotluse rahuldamata.
11.Hageja täpsustatud hagi on kostjate (eelistungi protokolli kohaselt esindas/esindab advokaat Anto Variku kõiki kostjaid) esindajale edastatud 22.03.2011. Hilisemalt selgunult on see toimunud valele meiliaadressile, mistõttu 18.08.2011 on see uuesti edastatud.
12.19.08.2011 on kostjate esindaja esitanud vastuse.
13.Hageja nõue Kuna Hageja nõue muutus esialgse nõude mitmekordse muutmise tõttu ebaselgeks ja ülevaatlikuks, esitas hageja kohtu korralduse kohaselt TsMS § 376 lg.5 lähtuvalt 13.11.2011 haginõude lõplikuks peetavas sõnastuses: välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks põhjendamatu ärikeelu taotlemisega ja kohaldatud ärikeeluga põhjustatud varaline kahju summas 300 876.13 eurot.
13.1.26.03.2004.a. esitasid AS Tamsalu Terko (pankrotis) pankrotihaldurid Sirje Tael ja Martin Krupp Lääne-Viru Maakohtule AS-i Tamsalu Terko pankrotimenetluses PankrS § 132 kohaselt ettekande pankrotivara kohta. Samas ettekandes taotlevad haldurid ühtlasi PankrS § 91 lg 2 alusel juriidilisest isikust võlgniku AS-i Tamsalu Terko nõukogu liikmete K T , K K ja H J ning juhatuse liikmete A J ja E A suhtes kuni pankrotimenetluse lõpuni ärikeelu kohaldamist (I kd., lk. 160-176). 07.04.2004.a. esitasid pankrotihaldurid täiendava taotluse võlgniku juhatuse liikme A J suhtes viivitamatuks ärikeelu kohaldamiseks: A J on käesoleval ajal AS Tamsalu Veskid juhatuse liige, seega on tal käesoleval ajal võimalus jälle jätta täitmata Äriseadustikust tulenevaid juhatuse liikme kohustusi ning seega suurendada enda vastu tekkivaid nõudeid. Ärikeelu kohaldamine on preventiivse iseloomuga, s.t., et need isikud, kelle suhtes ärikeeldu kohaldatakse, ei saaks teha tegusid, milliseid nad tegid aktsiaseltsis Tamsalu Terko (I kd, lk. 177-178). 22.04.2004.a. rahuldas Lääne-Viru Maakohus pankrotihaldurite taotluse ning A J suhtes kohaldati ärikeeldu (II kd, lk. 143-147). 09.02.2009.a. Viru Maakohtu poolt määrusega tsiviilasjas nr. 2-02-399 tühistas Lääne-Viru Maakohus 22.04.2004.a. määrusega A J suhtes kohaldatud ärikeelu seoses asjaolude äralangemisega (I kd, lk. 16-19). 13.2 Tsiviilvaidluse õiguslik küsimus, hageja esituses, seisneb järgnevas: Kas pankrotihaldurid on kohustatud hüvitama pankrotimenetluses taotletud ärikeelu kohaldamisega tekitatud kahju, kui ärikeelu kohaldamine on kohtulahendiga tunnistatud põhjendamatuks? Hageja leiab, et ärikeelu põhjendamatu kohaldamisega tekitatud kahju peavad hüvitama seda taotlenud isikud. Riigikohtu lahendis 3-2-1-124-09 on antud üksikasjalik hinnang ärikeelu olemusele: Riigikohtu varasemast praktikast järeldub, et ärikeelul on ka pankrotimenetluse tagamise funktsioon. Nii on Riigikohus viidatud määruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-26-00 leidnud, et ärikeeldu võib kohaldada pankrotimenetluses kerkida võivate takistuste ärahoidmiseks. Määruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-158-04 (p 12) on Riigikohus samuti märkinud, et ärikeeldu kohaldatakse mh vältimaks pankrotimenetluse võimalikke takistusi. Ärikeeldu võimaldab pankrotimenetluse tagamisvahendina näha ka tõik, et PankrS § 91 paikneb PankrS 4. ptk-s "Võlgniku õigused ja kohustused" koos pankrotimenetlust tagava võlgniku teabe andmise kohustuse (§ 85), vandekohustuse (§ 86), osavõtu kohustuse (§ 87), elukohast lahkumise keelu (§ 88) ning sundtoomise ja arestiga (§ 89). Samuti seatakse ärikeeld pankrotimenetluse ajaks.
Pankrotiseaduse § 3 lg 1 tuleneb, et Pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega on menetlusõiguslikes küsimustes tsiviilkohtumenetluse seadustik üldnormiks. TsMS § 378 sätestab hagi tagamise abinõude näitliku loetelu. Sisuliselt on pankrotimenetluses kohaldatud ärikeelu instituut võrreldav hagi tagamise omaga. TsMS § 391 sätestab õigusliku vastutuse juhtumiks, kui hagi tagamine osutub põhjendamatuks. Nimelt on hagi tagamist taotlenud pool kohustatud sel juhul hüvitama hagi tagamise piirangut talunud isikule tekitatud kahju. Seega loeb seadusandja hagi tagamise põhjendmatusel, kahju tekitanud isiku õigusvastase käitumise tuvastatuks. Kahju kannatanu ei pea järelikult enam tõendama kahju tekitaja õigusvastast käitumist, vaid üksnes seda, et talle on hagi tagamisega põhjustatud kahju. Pankrotiseadus ei sätesta erikorda ärikeelu kohaldamisega tekitatud kahju hüvitamiseks, mistõttu ülalesitatuga analoogsest õiguslikust konstruktsioonist tuleb juhinduda ka põhjendamatu ärikeeluga põhjustatud kahju hüvitamisel. Kahju kannatanul on üksnes kohustus tõendada kahju ja selle põhjuslikkust ärikeelu kohaldamisega. Hageja esindaja esitatud täpsustatud hagis leitakse, et ärikeelu põhjendamatu kohaldamisega tekitatud kahju peavad hüvitama seda taotlenud isikud. Hageja viitab Riigikohtu lahenditele 3-2-1-124-09, 3-2-1-26-00 ja 3-2-1-158-04 ja leiab, et PankrS kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse TsMS sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti ja seega on menetlusõiguslikes küsimustes TsMS üldnormiks. 13.3 Käesoleval juhul on ilmne, et pankrotihaldurid on alusetult (tegelikkusele mittevastava taotluse esitamine) nõudnud ärikeelu kohaldamist, ehk siis nad on käitunud õigusvastaselt. Asjaolu, et pankrotihaldurite taotlus ärikeelu kohaldamiseks oli lõppkokkuvõttes põhjendamatu, on tõendatud esmajoones Viru Maakohtu määrusega, millega tühistati ärikeeld, aga samas ka järgmiste tõenditega, mis esitati kohtule 08.10.2010.a. (II kd, lk. 1-2). 1)15.04.2005.a. Ida Politseiprefektuuri poolt välja antud prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ( II kd, lk. 3-5). 2)05.05.2006.a Viru Ringkonnaprokuratuuri poolt välja antud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (II kd, lk. 6-12). 3)22.12.2006.a. Viru Ringkonnaprokuratuuri poolt välja antud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (II kd, lk. 13-16). 4)13.02.2007.a. Riigiprokuratuuri poolt välja antud kaebuse rahuldamata jätmise määrus (II kd, lk. 17-18). 5)04.04.2007.a. Viru Ringkonnakohtu poolt välja antud kohtumäärus kriminaalasjas nr. 1-07-3221 (II kd, lk. 19-20). 6)02.07.2007.a. Viru Maakohtu poolt välja antud kohtuotsus tsiviilasjas nr. 2-05-16933 (endine nr. 2-929/05), jõustunud 12.10.2008.a. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärusega (II kd, lk. 21-34). 7)17.12.2004.a. Lääne-Viru Maakohtule AS Tamsalu Veskid /pankrotis/ vastus (II kd, lk. 35-36). 8) 07.02.2005.a. Lääne-Viru Maakohtule OÜ Estgrain vastus (II kd, lk. 37-39). 9) 04.03.2005.a. Lääne-Viru Maakohtule Kesko Agro Eesti AS-i kirjalik vastus (II kd, lk. 40-42). Ülaltoodud tõenditega loeb hageja kostjate õigusvastase käitumise kahju hüvitamise eeldusena täidetuks. 13.4 Ajal, mil kostjatest pankrotihaldurid palusid kohtul kohaldada hageja suhtes ärikeeldu, oli hageja AS Tamsalu Veskid juhatuse liige ja sai selle eest igakuiselt tasu. AS Tamsalu Veskid /pankrotis/ pankrotihaldur vandeadvokaat Urmas Ustavi käest kohtu poolt esitatud küsimusele „ Kas AS-il Tamsalu Veskid oli sõlmitud A Jga tööleping” oli vastus eitav (II kd, lk. 181). Käsundusleping AS-i Tamsalu VESKID ja A J vahel sõlmiti suuliselt. Käsundusleping jäeti kirjalikult vormistamata lepinguvabaduse põhimõtet järgides – kui pooled ei soovi lepingut sõlmida, siis ei saa riik kõrvalseisjana neid selleks ka sundida. Seadus (VÕS § 11 lg 1) lubab töövõtu- ja käsunduslepingut sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult.
A Jle igakuiselt üle kantud rahasummad olid olemuselt juhatuse liikme töötasu, mitte töötajale töölepingu alusel kantav tasu. Ärikeelu kohaldamise tõttu ei olnud tal võimalik äriühingu juhtimist jätkata, mis ilmselt tõi kaasa ka AS Tamsalu Veskid pankrotistumise. Töötades enne ärikeelu kohaldamist AS Tamsalu Veskid juhatuse liikmena (AS Tamsalu Veskid asutamisotsus (II kd, lk. 170-17) AS Tamsalu Veskid põhikiri (II kd, lk. 172-175) Äriregistri ettevõtteportaal- Ettevõtja Aktsiaselts Tamsalu Veskid (II kd, lk. 168-169)) sai A J igakuiselt tasu 14 405 krooni (920,65 Eurot) kuus (Maksu-ja Tolliameti Tõend 26.01.2009 nr.8-8/371 (I kd, lk. 6566, II kd, 67-72) ja AS Tamsalu Veskid käskkiri 21.02.2002 nr. 7-a koos koosseisude nimekirjaga (II kd, lk. 177-180)). Nimetatud rahasumma võtab hageja aluseks varalise kahju arvutamisel, kuna puudub tõsiselt võetav alus eeldada, et A J sissetulek olnuks ärikeelu kohaldamiseta väiksem. Hagejal võeti pankrotihaldurite õigusevastase tegevuse tulemusel kohaldatud ärikeelu tõttu võimalus olla juhatuse liige 58 ja poole kuu jooksul. 2004.a. 8 kuud x 14 405 =115 240 krooni; 2005.a.12 kuud x 14 405 =172 860 krooni; 2006.a.12 kuud x 14 405 =172 860 krooni; 2007.a.12 kuud x 14 405 =172 860 krooni; 2008.a.12 kuud x 14 405 =172 860 krooni; 2009.a. 2 kuud x 14 405 = 28 810 krooni, 0,5 kuud x 14 405 = 7 203 krooni. Seega summa kokku 842 693 krooni (53 857,90 Eurot.) Hageja leiab, et lisaks saamata jäänud juhatuse liikme tasule, on tal õigus ka sel ajal kehtinud palgaseaduse § 35 sätestatule, mille kohaselt palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest makstakse töötajale viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Alternatiivse käsitlusena leiab hageja, et viivis saamata jäänud juhatuse liikme tasust tuleb välja mõista seaduses sätestatud suuruses. Hageja esitab seaduses sätestatud päevad enne kohtuistungit viivise arvestuse VÕS-i alusel Eeltoodust lähtuvalt on AS-i Tamsalu Terko/pankrotis/ ja pankrotihaldurite taotluse alusel kohaldatud ärikeelu tõttu A Jle tasu maksmise viivitamisega tekkinud viivis ajavahemikul 23.04.2004 kuni 10.03.2009.a. alljärgnevalt: 14 405 x 0,5 = 72,025 AEG
PÄEVI
SUMMA
Aprill
x 72,025 = 128 420,57 Mai 1783-31 = 1752 x 72,025 = 126 187,80 Juuni 1752-30 = 1722 x 72,025 = 124 027,05 Juuli 1722-31 = 1691 x 72,025 = 121 794,27 August 1691-31 = 1660 x 72,025 = 119 561,50 September 1660-30 =1630 x 72,025 = 117 400,75 Oktoober 1630-31 = 1599 x 72,025 = 115 167,97 November 1599-30 = 1569 x 72,025 = 113 007,22 Detsember 1569-31 = 1538 x 72,025 = 110 774,45 ..................................................................................................
KOKKU
1 076 341, 58 (68 790,65 Eurot)
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober
1538-31 = 1507 x 72,025 1507-28 = 1479 x 72,025 1479-31 = 1448 x 72,025 1448-30 = 1418 x 72,025 1418-31 = 1387 x 72,025 1387-30 = 1357 x 72,025 1357-31 = 1326 x 72,025 1326-31 = 1295 x 72,025 1295-30 = 1265 x 72,025 1265-31 = 1234 x 72,025
November 1234-30 = 1204 x 72,025 = 86 718,10 Detsember 1204-31 = 1173 x 72,025 = 84 485,33 .....................................................................................................
KOKKU
1 159 098,34 (74 079,89 Eurot)
Jaanuar 1173-31 = 1142 x 72,025 = 82 252,55 Veebruar 1142-28 = 1114 x 72,025 = 80 235,85 Märts 1114-31 = 1083 x 72,025 = 78 003,08 Aprill 1083-30 = 1053 x 72,025 = 75 842,33 Mai 1053-31 = 1022 x 72,025 = 73 609,55 Juuni 1022-30 = 992 x 72,025 = 71 448,80 Juuli 992-31 = 961 x 72,025 = 69 216,03 August 961-31 = 930 x 72,025 = 66 983,25 September 930-30 = 900 x 72,025 = 64 822,50 Oktoober 900-31 = 869 x 72,025 = 62 589,73 November 869-30 = 839 x 72,025 = 60 428,98 Detsember 839-31 = 808 x 72,025 = 58 196,20 .....................................................................................................
KOKKU
843 628,85 (53 917,71 Eurot)
Jaanuar 808-31 = 777 x 72,025 = 55 963,43 Veebruar 777-28 = 749 x 72,025 = 53 946,73 Märts 749-31 = 718 x 72,025 = 51 713,95 Aprill 718-30 = 688 x 72,025 = 49 553,20 Mai 688-31 = 657 x 72,025 = 47 320,43 Juuni 657-30 = 627 x 72,025 = 45 159,68 Juuli 627-31 = 596 x 72,025 = 42 926,90 August 596-31 = 565 x 72,025 = 40 694,13 September 565-30 = 535 x 72,025 = 38 533,38 Oktoober 535-31 = 504 x 72,025 = 36 300,60 November 504-30 = 474 x 72,025 = 34 139,85 Detsember 474- 31 = 443 x 72,025 = 31 907,08 ..................................................................................................
KOKKU
528 159,36 (33 755,54 Eurot)
Jaanuar 443-31 = 412 x 72,025 = 29 674,30 Veebruar 412-29 = 383 x 72,025 = 27 585,58 Märts 383-31 = 352 x 72,025 = 25 352,80 Aprill 352-30 = 322 x 72,025 = 23 192,05 Mai 322-31 = 291 x 72,025 = 20 959,28 Juuni 291-30 = 261 x 72,025 = 18 798,53 Juuli 261-31 = 230 x 72,025 = 16 565,75 August 230-31 = 199 x 72,025 = 14 332,98 September 199-30 = 169 x 72,025 = 12 172,23 Oktoober 169-31 = 138 x 72,025 = 9 939,45 November 138-30 = 108 x 72,025 = 7 778,70 Detsember 108-31 = 77 x 72,025 = 5 545,93 ................................................................................................
KOKKU
211 897,58 (1 3542,72 Eurot)
Jaanuar 77-31 = 46 x 72,025 = 3 313,15 Veebruar 46-28 = 18 x 72,025 = 1 296,45
Märts 18-18 = 0 x 72,025 = 00,00 ...............................................................................................
KOKKU
4 609,60 (294,61 Eurot) KÕIK
KOKKU
= 3 823 735,31 (244 381,23 Eurot) Samuti peavad pankrotihaldurid kandma riigi tuludesse töötuskindlustuse maksu summas 3 096 krooni ja sotsiaalmaksu summas 278 109 krooni. Tööstuskindlustusmaks Sotsiaalmaks 2004.a. 8 kuud x 72 = 576 krooni 8 kuud x 4 754 = 38 032 krooni 2005.a. 12 kuud x 72 = 864 krooni 12 kuud x 4 754 = 57 048 krooni 2006.a. 12 kuud x 43 = 516 krooni 12 kuud x 4 754 = 57 048 krooni 2007.a. 12 kuud x 43 = 516 krooni 12 kuud x 4 754 = 57 048 krooni 2008.a. 12 kuud x 43 = 516 krooni 12 kuud x 4 754 = 57 048 krooni 2009.a. 2 kuud x 43 = 86 krooni 2 kuud x 4 754 = 9 508 krooni 2009.a.0,5 kuud x 22 = 22 krooni 0,5 kuud x 4 754 = 2 377 krooni ...................................................................................................... KOKKU summa 3 096 krooni (197,87 Eurot) KOKKU summa 278 109 krooni (17 774 40 Eurot.) Kui kohus leiab, et saamata jäänud juhatuse liikme tasu osas ei saa ainult aluseks võtta AS-st Tamsalu Veskid saadud sissetulekut, siis Äripäevas 29.10.2007.a. ilmunud artikkel rubriigis Palk on välja toodud, et sügis 2007 olid keskmise suuruse ettevõtte (AS Tamsalu Veskid kuulus sellesse suurussjärku, 200 töötajat) juhtide brutopalgad 40 000 – 60 000 krooni ehk 2556 – 3835 eurot kuus. Põhimõtteliselt nähtub, et selle ajaga, millal A J suhtes oli kohaldatud ärikeeld – viis aastat (60 kuud), oleks ta võinud juhatuse liikmena töötades teenida varalist kasu tasuna vähemalt 153 360 – 230 100 (2 399 563 - 3 600 283 krooni) eurot, pluss muid sinna juurde kuuluvaid kindlustusi ja enesearendamisvõimalusi jne. Lisaks saamata jäänud juhatuse liikme tasule loeb hageja endale põhjendamatu ärikeeluga tekitatud kahjuks ka selle ärikeelu kohtulikus menetluses kantud kulutused õigusabile, vastavalt esitatud maksedokumentidele summas 41 260,18 krooni ( I kd, lk. 21-24 ja II kd, lk. 60-66). Seega põhjendamatu ärikeelu kohaldamisega põhjustatud A Jle varalist kahju saamata jäänud juhatuse liikme tuluna (842 693) ja viivise (3 823 735,31) näol kokku 4 666 428,31 krooni. – 298 239,13 Eurot. Kogu kahju seega 4 666 428,31 + 41 260,18 = 4 707 688,49 krooni ehk 300 876.13 eurot. Pankrotihaldurid on alusetult nõudnud ärikeelu kohaldamist, ehk siis nad on käitunud õigusvastaselt. Tõendatud on sellega hagejale tekitatud kahju. Kostjate õigusvastase tegevuse ja hagejale põhjustatud kahju vahel esineb tsiviilõiguslik põhjuslik seos.
14.Kostjate vastuväited 31.05.2010 kostjate AS Tamsalu Terko /pankrotis/ ja Martin Krupp esindaja vandeadvokaat Anto Variku poolt esitatud kirjaliku vastuse kohaselt kostjad hagi ei tunnista, kuna hagi ei vasta seadusele, on alusetu ja tõendamata. 14.1 Kostjad paluvad kohaldada aegumist. PankrS § 63 lg.2 tulenevalt on hüvitusnõude aegumistähtaeg kolm aastat päevast, mil kannatanud said teada kahjust ja halduri vastutuse aluseks olevatest asjaoludest: Kahju õigusvastase tekitamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hagi aluseks on hageja suhtes 22.04.2004 seatud ärikeeld. Hageja käsitlus, et nõude aegumine algas 10.03.2009, mil ta sai kätte tema ärikeelu tühistamise jõustunud kohtumääruse, ei ole TsÜS § 150 lg.1 ja PankrS § 63 lg.2 kohaselt pädev. Hagi esemeks on selgesõnaliselt kahjuhüvitusnõue haldurite vastu, kuid PankrS § 63 lg.2 järgi on hüvitusnõude esitamine lubatud võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda masskohustuse täitmist.
14.2 Hagi aluseks olevatest asjaoludest ei ilmne, et hageja kuuluks PankrS § 63 lg.1 sätestatud isikute ringi, seega puudub hagejal nõudeõiguslik alus ja kohus peaks jätma hagi menetlusse võtmata. Kostjad taotlevad hageja nõudeõiguse olemasolu või puudumise suhtes kohtult vaheotsuse tegemist. 14.3 Kostjate arvates on hageja valinud ka vale kostja, kuna ärikeeldu hageja suhtes kohaldanud kohus PankrS § 91 lg.1 sätestatud preventiivsetel põhjustel. Hageja poolt vaidlustatud maakohtu 22.04.2004 määrusega ärikeelu kohaldamise on II aste jätnud jõusse. Ärikeelu tühistamine 09.02.2009 määrusega toimus põhjusel, et pankrotimenetlus oli veninud pikale, pankrotivara oli pankrotimenetluse organite kontrolli all ja hagejal ei olnud enam võimalust kahjustada võlausaldajate huve ning vastupidiselt hageja väidetele, ei ole tuvastatud ärikeelu õigusvastasust. Hageja saab oma nõude esitada Eesti Vabariigi vastu. Kostjad üksnes tegid tuvastatud asjaolude põhjal ettepaneku ärikeelu kohaldamiseks, kuid ärikeelu kohaldajaks oli kohus ning kostjate vastutus hagis esitatud kontekstis jääb arusaamatuks. 14.4 Kostjad leiavad, et juhul kui kohus ei kohalda aegumist ja leiab, et hagejal on nõudeõigus, soovivad kostjad vaheotsuse tegemist nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta, hinnates esitatud faktiliste asjaolude põhjalt kahju hüvitamise võimalikkust. 14.5 Hageja suhtes maakohtu 22.04.2004 määrusega kohaldatud ärikeelu eesmärgiks oli ära hoida võlgniku juhtorganite liikmete ja nende poolt juhitavate juriidiliste isikute varaliste kohustuste mahu põhjendamatu suurenemine. Hageja, AS Tamsalu Veskite ainuaktsionärina ja juhatuse liikmena realiseeris AS-le Tamsalu Veskid AS-i Tamsalu Terko tootmistegevuseks vajalikud tervikvarad 2001 aastal alla turuhinna ja muutis seeläbi oma tegevusega Terko maksejõuetuks. Samuti ilmnesid ärikeelu määruse tegemise ajal raskused hageja poolt AS Tamsalu Veskite tegevuse juhtimisel, mis päädiski viimase pankroti väljakuulutamisega 22.06.2004. 14.6 Ärikeelu tühistamise 09.02.2009 määruses on kohus selgelt märkinud, et kohtul puudub alus ärikeelu kohaldamisel „22.04.2004 kohtumääruse märgitud ja haldurite taotluses esiletoodud asjaoludel õigustühiseks tunnistamisel” ja seega ei ole käesoleva hagi rahuldamise esimene ja olulisim eeldus, haldurite tegevuse õigusvastasus, leidnud põhjendamist ja tõendamist. 14.7 Kostjad leiavad, et hageja poolt esitatud asjaoludel ei ole kostjate käitumise õigusvastasust võimalik tuvastada. Hageja käsitlus ärikeelust kui hagi tagamisele analoogilisest institutsioonist ja seeläbi kahjude hüvitamisest ei kannata õiguslikus mõttes kriitikat. Ärikeelu kohaldamisega ei kaasne juhatuse liikmele keeldu võõrandada oma vara või võtta endale tehingutega varalisi kohustusi, samuti tööle asuda töölepingu alusel. 14.8 Mis puudutab hageja väidet, et temalt võeti ära võimalused eneseteostamiseks äriühingu juhatuse liikmena, siis see oligi ärikeelu kohaldamise eesmärk, mille kohus sel hetkel leidis olevat sobiva, vajaliku ja proportsionaalse meetme. 14.9 Hagi arvustusliku poole pealt on hageja segamini ajanud VÕS-st tulenevad sätted käsunduslepingu kohta (juhatuse liikme leping) ning töölepinguseadusest ja palgaseadusest tulenevad tööõigusalased normid. Hageja toetub ka viivise nõudmisel kehtivuse kaotanud palgaseaduse sätetele. Hageja peab VÕS § 128 lg.4 mõttes tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus enda poolt hagis mainitud perioodil ja nimetatud kuutasu eest võimalus juhatuse liikmena tegutseda, selliseid tõendeid aga esitatud ei ole. 14.10 Ekslik on hageja arusaam, et kostjate poolt esitatud ettepanek hagejale ärikeelu kohaldamiseks tähendab selle esitamise vastuolu seadusega. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist, teo õigusvastasust, põhjuslikku seost ja seetõttu tuleb jätta ka arvestamata arusaamatult õigusabikuludena esitatud nõudesumma.
15.Kostja Sirje Tael oma kirjalikus vastuses kinnitab, et ühineb kaaskostjate esitatuga. Sirje Tael ei ole hagejale tööandjaks olnud ja seega ei ole ta isik, kelle käest saaks palgaseaduse alusel midagi nõuda.
Terko tööõiguslikud suhted hagejaga on olnud enne Terko pankrotimenetlust ja neile suhetele on õiguslik hinnang antud tsiv.asjas nr. 2-04-1934 jõustunud lahendiga. Kui ka nõudeks jääb kahju nõue ja kahju aluseks on saamata jäänud palk, ärikeelu tõttu, siis on hageja viidanud valele õiguslikule alusele, see nõue on tõendamata ja esitatud vale kostja vastu. Kui hageja leiab, et kohus on rakendanud ärikeeldu valesti, on hagejal nõue Eesti Vabariigi vastu. Hageja ei ole tõendanud, milles seisnes haldurite tegevuse õigusvastasus ja kahju. Hageja on toonud arvestuse saamata jäänud töötasu osas, kuid kordagi ei ole selgitatud ega tõendatud, kes kostjatest oleks olnud hageja tööandjaks ning kes oli talle kohustatud palka maksma. Ei saa jätta märkimata, et hageja saanuks alati taotleda kohtult luba äritegevusega tegelemiseks ja seega on hageja ise suurendanud oma väidetavat kahju ning käitunud kostja suhtes pahatahtlikult. Hageja pole tõendanud, et tema võimalikud töösuhted jäid sõlmimata ärikeelu tõttu. Hagi on aegunud ja selle osas soovib kostja vaheotsuse tegemist. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib siis, kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi, st tehakse midagi, mis ei ole lubatud või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Hageja ei ole tõendanud deliktilise vastutuse ühegi elemendi olemasolu antud õigussuhtes.
16.22.08.2011 esitasid kostjad (nüüdseks kõigi kolme kostja) esindaja vandeadvokaat Anto Variku kaudu oma seisukoha hagi täpsustusele.
16.1.Kostjad jäävad seisukoha juurde, et hageja on valinud valed kostjad, kuna ärikeeldu hageja suhtes kohaldati kohtu poolt alates 22. aprillist 2004 vastavalt PankrS § 91 lg 1 preventiivsetel põhjustel kuni pankrotimenetluse lõpuni vastavalt Lääne-Viru Maakohtu määrusele tsiviilasjas nr 202-399.
16.2.Hageja esitas 22. aprillil 2004 tehtud määruse peale erikaebuse, kuid Viru Ringkonnakohus jättis ärikeelu hageja suhtes jõusse kuna määrus oli seaduslik ja põhjendatud. Ärikeeld hageja suhtes küll tühistati Viru Maakohtu poolt 09. veebruaril 2009, kuid seda ainult põhjusel, et pankrotimenetlus on veninud pikale, pankrotivara on pankrotimenetluse organite kontrolli all ja hagejal ei ole enam võimalust kahjustada võlausaldajate huve. Kohus ei ole kunagi tuvastanud hageja suhtes kehtestatud ärikeelu õigusvastasust. Kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-02399, millega 09. veebruaril 2009.a tühistati hageja suhtes ärikeeld (jõustunud 24. veebruaril 2009.a) kohus leidis, et "puudub alus arvata, et avaldaja edaspidine tegevus ettevõtjana võiks ohustada võlgniku või tema võlausaldajate huve”. Samuti märkis kohus, et haldurid esitasid kogunenud faktiliste asjaolude alusel ettepaneku ärikeelu kohaldamiseks PankrS § 55 sätestatud põhikohustusi täites ning kohus on 22. aprillil 2004.a tehtud kohtumääruses nimetatud asjaoludele hinnangut andes pidanud põhjendatuks ärikeelu kohaldamist. Kuna hageja taotles ärikeelu seadmise tühistamist (õigusvastaseks kuulutamist) algusest peale, siis Viru Maakohus viitas oma 09. veebruaril 2009.a tehtud määruses, et kohtul puudub alus ärikeelu kohaldamisel 22. aprilli 2004.a kohtumääruses märgitud ning pankrotihaldurite ettepanekus esiletoodud asjaolude tühistamiseks. Seega ei ole hagi rahuldamise esimene ja oluliseim eeldus, milleks on kostjate tegevuse õigusvastasus, leidnud põhjendamist ega tõendamist. 16.3 Ärikeeld on määratud kohtu ja mitte kostjate poolt ja seega saab hageja hagiavalduse väidetavalt tekkinud kahjude hüvitamiseks esitada Eesti Vabariigi vastu, mitte pankrotihaldurite või AS Tamsalu Terko (pankrotis) vastu (vt lisaks Riigikohtu otsus nr 3-3-1-47-08). Kostjad tegid üksnes tuvastatud asjaolude põhjal ettepaneku ärikeelu kohaldamiseks, kuid kohaldajaks oli kohus. Hageja on hagiavalduse täpsustuse punktis 2 „õiguslik käsitlus“ viidanud riigikohtu lahenditele nr 32-1-124-09, mis on ärikeelu mõtestamisel kahtlemata oluline lahend, kuid sellele lahendile viitamine jääb käesolevas tsiviilasjas arusaamatuks kuna selles analüüsitakse ärikeelu määramise sisu ja vormi kohtu poolt ning otsuses viidatakse selgelt, et pankrotihaldur ei saa ärikeelu määramisel olla isegi menetlusosaline (vt punkt 37). Samuti jäävad kostjatele arusaamatuks viited riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-26-00 ja 3-2-1-158-04 ning nendele viitamise täpset põhjust ei ava hageja kogu hagiavalduse täpsustuse jooksul. Mitte ükski eelnimetatud lahenditest ei toeta hageja õiguslikku kontseptsiooni ärikeelust kui analoogiast hagi tagamise institutsiooniga ning seeläbi kahjude hüvitamine hageja poolt valitud kostjate poolt ei kannata õiguslikus mõttes kriitikat. Ärikeelu kohaldamisega ei kaasne
juhatuse liikmele keeldu võõrandada oma vara või võtta endale tehingutega varalisi kohustusi ning asuda tööle töölepingu alusel.
16.4.Hageja on esitanud arvutused perioodil 23. aprill 2004 kuni 10. märts 2009.a juhatuse liikmena saamata jäänud tasu osa,s kuna hageja väite kohaselt sai ta juhatuse liikmena (ilmselt on hageja silmas pidanud tasu AS Tamsalu Veskid juhatuse liikmena) igakuiselt tasu 14 405 krooni ehk kogu perioodi eest 842 693 krooni. Kostjad on juba eelneva menetluse käigus viidanud, et ilmselt ajab hageja segamini võlaõigusseadusest tulenevad sätted käsunduslepingu kohta (juhatuse liikme leping) käivad normid ja töölepinguseadusest ja palgaseadusest tulenevad tööõigusalased normid, kuna toetub hüvitise nõudes nüüdseks juba kehtivuse kaotanud palgaseaduse § 31 lg 1 ja viiviste arvutamisel palgaseaduse §-le 35 (kokku 3 823 735,31 krooni arvestusega 0,5% kalendripäevas). Eelneva tõttu paluvad kostjad jätta nimetatud nõuded tähelepanuta lisaks asjaolule, et kostjad ei ole nimetatud kahju tekitamises süüdi.
16.5.Hageja peab kahju põhjustamise tõendamisel arvestama VÕS § 128 lg 4 esimeses lauses sätestatuga, mille järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus enda poolt hagiavalduses mainitud perioodil ja nimetatud kuutasu eest juhatuse liikmena tegutseda, kuid vastavaid tõendeid esitatud ei ole.
16.6.Kostjad ei ole käitunud õigusvastaselt ning vastupidist ei ole suutnud hagis põhjendada ega tõendada ka hageja. Ekslik on hageja arusaam, et kostjate poolt esitatud ettepanek hagejale ärikeelu kohaldamiseks tähendab selle esitamise vastuolu seadusega. Hageja ei ole ühegi tõendiga põhistanud kahju olemasolu ja kahjunõude suurust ja põhjuslikku seost kostjate käitumise ja kahju tekkimise vahel ehk kostjatel puudub süü väidetava kahju tekkimises ning seetõttu tuleb arvestamata jätta ka hageja arusaamatu nõue, mis puudutab hageja poolt tasutud summasid õigusabi eest summas 41 260,18 krooni (spetsifikatsioon “avalduse koostamine ärikeelu kustutamiseks”). Kostjad täitsid kohtule ettepanekut hagejale ärikeelu kohaldamiseks tehes pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi ning samale järeldusele on jõudnud Viru Maakohus oma 22. aprillil 2004.a ja 09. veebruaril 2009.a tehtud määrustes. Tulenevalt PankrS § 63 lg 1 ja VÕS § 1050 lg 1 vastutavad kostjad üksnes süü olemasolu korral, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata. 16.7 Vastuse hageja poolt kohtu korraldusel 13.11.2011 esitatud lõplikule hagile, esitas kostja 27.12.2011.
16.7.1.Hageja nõude aluseks nimetatud PankrS § 3 lg.2 sõnastus, erinevalt hageja käsitlusest, seisneb selles, et kohtumenetluse puhul kohalduvad pankrotimenetlusele üldnormina tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted ja PankrS on erinormiks. Hageja seisukoht ärikeelu kui hagi tagamise abinõu kohta ja sealt edasi käsitlus hagi tagamisega põhjustatud kahju hüvitamise kohta TsMS § 391 alusel jääb kostjale arusaamatuks, kuna pankrotimenetluse puhul ei ole tegemist hagimenetlusega. Kogu TsMS 40.ptk. loogika ja ülesehitus ei sisalda ainsatki vihjet, et hagi tagamise menetluse kohaldamine oleks võimalik pankrotimenetluses hageja poolt kirjeldatud viisil. Ärikeelul on tagamise funktsioon, kuid see on pankrotimenetluse tagamiseks. Ärikeelu kohaldamine on selgelt ainult PankrS § 91 lg.1-5 sisalduv erinorm ning ei allu hagi tagamise regulatsioonile mingilgi määral. See on preventiivne õiguskaitsevahend kolmandate isikute kaitseks. Kostjad on juba eelneva menetluse käigus viidanud riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-124-09, mille p.-des 28 ja 37 on leitud, et võlgnik ja haldur ei ole ärikeelu määramisel menetlusosalised. See tähendab muuhulgas, et kui haldur pöördub kohtu poole isikule ärikeelu kohaldamise palvega, ei ole kohus avaldusega seotud ja haldur ei saa ka kaevata ärikeelu määramata jätmise peale.
16.7.2.Halduril ega pankrotivõlgnikul ei ole ärikeelu määramise menetluses kaebeõigust, kuna nende õigusi sellega ei kitsendata ning nende menetlusosaliseks lugemiseks ei tulene alust ka mujalt seadusest. Menetlusosaliseks mittelugemine ei takista kohtul aga haldurit (võlgnikku) vajadusel ära kuulata, kuid ka see ei tee temast TsMS § 198 lg 3 kolmanda lause järgi veel menetlusosalist. Hageja on hagiavalduse täpsustuses viidanud riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-124-09, mis on ärikeelu mõtestamisel kahtlemata oluline lahend, kuid sellele lahendile viitamine jääb käesolevas tsiviilasjas arusaamatuks kuna selles analüüsitakse ärikeelu määramise sisu ja vormi kohtu poolt.
16.7.3.Tulenevalt eelnevast on ärikeeld määratud kohtu mitte kostjate poolt ja hageja saab sellekohase soovi olemasolul esitada hagiavalduse väidetavalt tekkinud kahjude hüvitamiseks Eesti
Vabariigi vastu, mitte pankrotihaldurite või AS Tamsalu Terko /pankrotis/ vastu (vt lisaks Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-47-08). Kostjad II ja III tegid üksnes pankrotimenetluse jooksul tuvastatud asjaolude põhjal kohtule ettepaneku hagejale ärikeelu kohaldamiseks, kuid selle kohaldajaks oli diskretsiooniotsustuse alusel Viru Maakohus, mitte kostjad.
16.7.4.Ärikeelu sätte lisamise tingis praktikas korduvalt tõusetunud probleem, et pankrotistunud juriidilise isiku juhid jätkasid kohe uutes äriühingutes juhtidena. Ärikeeld võimaldab kohtul seda õigust piirata ning parandus on suunatud nn pankrotimeistrite vastu. Eelnevast võib järeldada esmajoones seadusandja soovi takistada ühe juriidilisest isikust võlgniku pankroti põhjustanud isikutel teha sama teiste juriidiliste isikute puhul. Käesoleval juhul oli hageja alustanud kostja I varade ülekandmist AS-i Tamsalu Veskid, kus ta oli enamusaktsionär ja juhatuse liige. Nagu nähtub äriregistrist, siis pankrotistus ka teine hageja poolt juhitud ettevõte AS Tamsalu Veskid 12. juulil 2004.a ehk ainult mõned kuud peale hagejale ärikeelu kohaldamist.
16.7.5.Hageja nõue põhineb asjaolul, et tulenevalt ärikeelust puudus tal võimalus saada tasu AS-ist Tamsalu Veskid kokku 58,5 kuu jooksul (perioodil 23. aprill 2004 kuni 10. märts 2009.a) 920,65 eurot kalendrikuus kokku 53 857,90 eurot, millele lisandub viivis 0,5% kalendripäevas tulenevalt kehtivuse kaotanud palgaseaduse § 35. Kuigi hagi täpsustuses on viidatud, et nõue tuleneb tasu arvelt mida hageja ei saanud teenida juhatuse liikmena, siis on viivised arvutatud endiselt palgaseadusest tulenevalt. Nagu selgub käesolevas asjas kogutud tõenditest, siis hagejaga ei olnud sõlmitud töölepingut ja samuti ei ole kohtule esitatud juhatuse liikme lepingut, kuigi vaidlus puudub asjaolu suhtes, et hageja oli AS Tamsalu Veskid juhatuse liige alates 22. maist 2001.a kuni selle pankroti väljakuulutamiseni.
16.7.6.Lisaks sellele, et hageja ei ole esitanud töölepingut ega juhatuse liikme lepingut, ei ole ta esitanud ka nõukogu otsust tasu suuruse ja maksmise korra kohta. Tulenevalt äriseadustiku § 314 lg 1 sõnastusest on nõukogu vastav otsus kohustuslik ning arusaamatuks jääb, millisel alusel on hagejale üldse tasusid makstud. Tõenäoliselt peaks AS Tamsalu Veskid pankrotihaldur kaaluma nõude esitamist hageja vastu alusetult saadu tagastamiseks, kuna tulenevalt äriseadustiku § 307 lg 4 võib selline tehing aktsiaseltsi ja juhatuse vahel olla tühine.
16.7.7.Hageja on esitanud hagiavalduse täpsustusele lisaks ka tõendi Äripäevas 29. oktoobril 2007.a ilmunud artikli näol, mille kohaselt on tema tõlgenduses keskmise suurusega ettevõtte juhataja palk 40 000 kuni 60 000 krooni ning palub kohtul kahju hüvitamise alusena seda artiklit arvestada hageja alternatiivnõudena. Esmalt on hagejal jälle segamini mõisted palk ja juhatuse liikme tasu ning teiseks ei tõenda antud artikkel hagejal tekkinud väidetavat kahju. Kolmandaks peaks hageja tasuma nõude suurenemisel täiendavat riigilõivu. Tulenevalt eeltoodust paluvad kostjad nimetatud tõendit mitte arvestada ja toimikusse seda mitte võtta.
16.7.8.Kostjad ei ole käitunud õigusvastaselt ning vastupidist ei ole suutnud hagis põhjendada ega tõendada ka hageja. Hageja ei ole ühegi tõendiga põhistanud kahju olemasolu ja kahjunõude suurust ja põhjuslikku seost kostjate käitumise ja kahju tekkimise vahel ehk kostjatel puudub süü väidetava kahju tekkimises ning seetõttu tuleb arvestamata jätta ka hageja arusaamatu nõue, mis puudutab hageja poolt tasutud summasid õigusabi eest summas 41 260,18 krooni avalduse koostamise eest ärikeelu kustutamiseks.
16.7.9.Kokkuvõtteks võib öelda, et kostjad I ja II täitsid kohtule ettepanekut hagejale ärikeelu kohaldamiseks tehes pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi ning samale järeldusele on jõudnud Viru Maakohus oma 22. aprillil 2004.a ja 09. veebruaril 2009.a tehtud määrustes. Tulenevalt PankrS § 63 lg 1 ja VÕS § 1050 lg 1 vastutavad kostjad üksnes süü olemasolu korral. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjalolud, uuritud tõendid, järeldused.
17.Viited kohaldatud seadustele on esitatud põhistavas osas, viited tõenditele on leheküljeliselt tehtud poolte esitatud avalduste ja vastuste juures. 18.Vaheotsuse tegemise taotlused. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-9-09 kohaselt ei ole kohus seotud poolte taotlustega vaheotsuse tegemiseks, vaid peab hindama, kas vaheotsuse tegemine on võimalik ja põhjendatud. Riigikohtu
otsuse nr. 3-2-1-94-08 kohaselt ei saa vaheotsust teha kahju hüvitamise nõude põhjendatuse kohta, ilma et oleks tuvastatud kahju hüvitamise eelduseks olevad asjaolud. Samale seisukohale on Riigikohus jõudnud ka otsuses nr. 3-2-1-10-08. Antud juhul kohus leiab, et asja menetlemine on toimunud juba sedavõrd pikalt ja sisuliselt, et vaheotsuse tegemine nii hagi aegumise kui nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta ei ole enam menetluslikult otstarbekas. Kohus leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele, kuna kahju hüvitamise eelduseks olevad asjaolud ehk deliktilise kahju koosseisu elemendid ei ole leidnud tõendamist ja seega tulenevalt eelviidatud riigikohtu lahenditest ei püstitu küsimust sellest, kas vaheotsust aegumise osas teha või mitte.
19.Asjaolud ja järeldused Hagi kohaselt on Kostjad käitunud alusetuid ettekandeid esitades, pistist nõudes ja sel motiivil kohtule ärikeelu kohaldamise avalduse esitamisel õigusvastaselt. Kohtu poolt nimetatud alustel esitatud taotluse rahuldamine on hagejale tekitanud kahju seetõttu, et hagejalt võeti võimalus eneseteostuseks ettevõtte juhtorganitesse kuulumiseks. Viimati sai ta juhatuse liikme kuutasuna 14 405 krooni AS Tamsalu Veskitest ja seega ärikeelu kohaldamisest kuni selle tühistamiseni jäänud 58,5 kuulise perioodi eest saamata jäänud summa koos viivisega ongi kostjate poolt hagejale tekitatud kahju. Hageja leiab, et ilma ärikeelu kohaldamiseta sellist kahju tekkinud ei oleks. Vaidlust ei ole selles, et: 1) hagejale kohaldati AS Tamsalu TERKO pankrotimenetluses ärikeeldu maakohtu määrusega, mis jõustus ringkonnakohtu määrusega 2) ärikeelu kohaldamise määruse toime on tühistatud maakohtu määrusega, 3) hageja oli AS Tamsalu Veskid/pankrotis/ juhatuse liige, 4) hagejale on AS Tamsalu Veskid poolt teostatud väljamakseid. Vaidlus on selles, kas haldurid käitusid ärikeelu kohaldamise taotlust esitades õigusvastaselt ja kas hagejale väidetavalt tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostjate käitumisega.
20.Kohus nõustub kostjate poolt kohtuliku menetluse käigus kirjalikult ja suuliselt esitatud seisukohtades esitatuga ja ei pea vajalikuks neid hagi mitterahuldamist võimaldavaid väiteid ja analüüsitud tõendeid otsuse käesolevas osas üksikasjalikult üle korrata.
20.1.Hageja on esialgses hagis tuginenud PankrS §§-le 55 ja § 63, Põhiseaduse §§-le 11, 17 ja 25 ning Palgaseaduse §§-le 31 ja 35, hiljem on tuginetud lisaks ka TsÜS §-le 138 lg.1 ja 2 ning TsMS §§-le 200 ja 328 lg.1 (I kd lk 152), on loobutud tuginemisest PankrS §-s 63 sätestatule ning on leitud, et tegemist on deliktilisest õigussuhtest tuleneva õigusvastase käitumisega VÕS § 1043 ja § 1045 lg.1 p.4 alusel, mistõttu VÕS §§-des 128 lg.3, 4 ja 127 lg.4 alusel tulebki kostjatelt kahju välja mõista. 08.10.2010 täiendavate dokumentide esitamisel (II kd lk 1) on tehtud viited Põhiseaduse §§-le 19 ja
31.Suuliselt istungil tegi hageja lisaks eeltoodule viited VÕS §§-le 1046, 1049, 1047. Kohtu antud korraldusest tulenevalt 11.01.2011 uue täpsustatud haginõude esitamisel (II kd lk. 74) on õigusnormideks jäänud PankrS §§ 55 lg.1 ja 2, 63, Põhiseaduse §§ 11, 17, 25, TsMS §§ 162, 391, PalgS §§ 31 ja 35 ning VÕS § 128 lg.,4, hagi tekstis viidatakse lisaks veel TsÜS §-le 138 lg.1 ja 2, TsMS §§-le 200, 328 lg.1, VÕS §§-le 1045 p.4-8, 1043, 1045 lg1 p.4, 128 lg.3, 127 lg.4, Põhiseaduse §§ 19 ja 31. Esindaja poolt 7 päeva hiljem esitatud hagi täpsustuses tuginetakse tekstis PankrS § 3 lg.1, TsMS §§ 378, 391, PalgaS § 35 ning resolutiivosas VÕS §-le 127 lg.1 ja §-le 128 lg.2 ja 4. 20.2 Kohus leiab, et hageja ei ole lõpuni suutnud otsustada, kas tema nõue põhineb lepingulisel suhtel palgaseaduse kui töösuhtega seotud normistikul (A. Jaansoo esitatud hagi täpsustuse tekst II kd lk. 163-164), võlaõiguslikul käsundisuhte alusel saadava tasu regulatsioonil (hageja esindaja versioon hagi nõudenormist II kd lk 195 3. lõik) või deliktilisel õigusvastase kahju tekitamise regulatsioonil (sama esindaja hagi, II kd lk. 198 6.lõik) ning on eeltoodud segasele käsitlusele juurde põiminud veel normid menetlusseadustikust ja põhiseadusest. Tuginemist nõude esitamisel (hageja jäi selle nõudenormi juurde kohtuliku vaidluse käigus) TsMS §-le 391 peab kohus asjatundmatuks.
21.Ei ole tuvastatud, et kostjad oleks rikkunud ühtegi antud õigussuhet reguleerivat õigusakti ehk käitunud õigusvastaselt. Kostjad-haldurid olid pädevad, õigustatud ja isegi kohustatud vastavate asjaolude esinemisel esitama kohtule ärikeelu kohaldamise taotluse. Otsustuse, kas taotlus on põhjendatud, ehk et kas kohaldada ärikeeldu või mitte, teeb kohus vastava menetlusliku dokumendiga ehk määrusega, mitte ei tee seda haldurid ega ka kostjaks nimetatud pankrotis olev juriidiline isik. Kui kohus leidnuks, et taotlus on põhjendamatu, jäänuks see rahuldamata ja osaliselt ongi taotlus jäetud rahuldamata. Kohtu otsustuse õigsust on kontrollinud hageja kaebuse alusel II astme kohus ja on leidnud, et ärikeelu kohaldamine on põhjendatud. Ärikeelu kohaldamise määrus jõustus ringkonnakohtu määrusega 14.02.2005. Kohus nõustub kostjate vastuväidetes, neid siinkohal ülekordamata, esitatuga, et antud vaidluses ei ole hageja valinud kohaseid kostjaid.
22.Ärikeelu määrus tänase menetlusseadustiku kohaselt jõustub TsMS § 478 lg.3 ja 466 lg.3 1. lause järgi siis, kui on möödunud kaebetähtaeg või kui kaebus jäetakse rahuldamata või läbi vaatamata. Samas kuulub ärikeelu määrus TsMS § 478 lg.4 1.lause järgi üldiselt viivitamatule täitmisele alates päevast, kui see ärikeelu alusele isikule teatavaks tehti (sama järeldub ka PankrS §s 5 lg.3). Seega tekib isikul põhimõtteliselt alates ärikeelu määruse saamisest kohustus oma tegevus ärikeeluga kooskõlla viia ( vt. RK lahend 3-2-1-124-09 p.36.). Iseenesest ei katkesta ärikeelu jõustumine automaatselt isiku olekut kolmanda juriidilise isiku juhatuses, kuid ärikeelu aluse isiku enese kohustus on tagada, et ta ärikeeldu ei rikuks, mh ei annaks nõusolekut enda valimiseks juhatuse liikmeks või astuks juhatusest tagasi ning hoiduks keelatud majandustegevusega tegelemast. Äriühing, kelle juhatusse ärikeeluga isik kuulub, peab omakorda tagama, et tema juhatuse koosseis vastaks seadusele. Kolleegium on asjas nr 3-2-1-124-09 p.24 olnud seisukohal, et ärikeelu seadmine ei mõjuta isiku suhet pankrotivõlgnikuga, s.t. isik on edasi võlgniku juhatuse liige. Ja seega, kui isik oli edasi juhatuse liige AS-s Tamsalu Veskid vähemalt kuni Veski pankroti väljakuulutamiseni, mil haldur võttis juhtimise PankrS § 35, 36 alusel üle ja hetkeni, mil käsundussuhe nagunii VÕS alusel, sõltumata ärikeelust, lõppes, siis leides, et ta peaks selle eest saama ka tasu (nagu ta antud juhul kahju nõuet esitades leiab), tuli tal pöörduda mitte antud hagis kostjateks märgitud isikute, vaid AS Tamsalu Veskid halduri poole, kelle pädevuses oli alates pankroti väljakuulutamisest otsustada kehtivate lepingute edasitäitmist ja muude tehingute tegemist. Hagejal oli ÄS § 314 lg.5 tuginedes õigus ja võimalus esitada kahju nõue AS Tamsalu Veskite pankrotimenetluses seoses tema juhatuse liikme volituste lõppemisega kuni ühe aasta tasu nõude ulatuses või töötasu nõue, kui tal oli töölepinguline suhe.
23.Ühelgi tõendiga pole tõendatud, et hageja saanuks võimaluse eneseteostuseks mis-iganes äriühingu juhtorganites ka sel juhul kui tema suhtes AS Tamsalu Terko/pankrotis/ pankrotimenetluses ärikeeldu ei oleks kohaldatud. Hageja soov ja tahe realiseerida eneseteostust ainult läbi juhatuse liikme staatuse, on ehk isegi mõistetav, kuid ei ole seotud antud menetluse kostjate tegevuse(tuse)ga.
24.Kuna jõustumata määrus ei ole täitmiseks kohustuslik ja ärikeelu kohaldamise määrus ei ole analoog hagi tagamise määrusega, mis kuulub viivitamatule täitmisele (kuna vastav viivitamatule täitmisele kuuluv viide puudub ka 22.04.2004 määruses, siis on iseküsimus, kas registriosakond oli õigustatud ärikeelu registreerimise tegema jõustumata määruse alusel, eirates JM määrusega kehtestatud registriosakonna kodukorra § 241 sätestatut, mille kohaselt kohtulahend peab olema kas jõustunud või viivitamata täidetav), siis printsiibis ei olnud hagejal keelatud kuni 14.02.2005 olla ettevõtete juhtorganites, välja arvatud AS Tamsalu Veskid, kus ta seda ei saanud olla alates AS
Tamsalu Veskite pankroti väljakuulutamisest ja seda nii käsundussuhte regulatsiooni (VÕS § 632 lg.2) alusel kui ka tulenevalt pankrotiseadusest (Pankr S § 35, 36).
25.Aegumisse puutuvalt leiab kohus, et kui üldse, siis hageja sai temale tekkivast kahjust, ehk asjaolust, et tal on kehtivalt ärikeeld, teada hiljemalt alates 14.02.2005 ja seetõttu on asjakohane kostjate väide, et nõue on aegunud, kuivõrd esitades kahju nõude neli aastat peale kahju tekkimisest teada saamist, on nõue esitatud TsÜS-s reguleeritud 3.aastast aegumistähtaega ületades.
26.Hageja arusaam, et kahju tekkimise algusaeg on seotud ärikeelu kohaldamist lõpetava määrusega ja et seetõttu hagi ei ole aegunud, ei ole asjakohane. Nimetatud määrusega mitte ei tühistatud 2004 kohaldatud ärikeeldu selle kohaldamiseks olnud asjaolude väidetava õigusvastasuse tõttu, vaid selle toime lõpetati nn vajaduse möödumise printsiibil. Kohus on sõnaselgelt oma määruses leidnud, et „kohtul puudub alus ärikeelu tühistamiseks”. Seega, isegi kui leida, et tegemist on kohaste kostjatega, ei ole nende tegevuses õigusvastasust, kuivõrd ärikeelu kohaldamise õiguspärasus on kinnituse saanud juba 2004.aastal II astme lahendiga, mis jättis muutmata ärikeelu kohaldamise määruse.
27.Kogu hagist jääb selgusetuks, milline võiks hageja meelest olla AS Tamsalu Terko/pankrotis/ kui juriidilisest isikust kostja roll hagejale kahju tekitamises.
28.Kahjusse puutuvalt ei ole vaidlust selle üle, et hageja oli kuni AS Tamsalu Veski pankroti väljakuulutamiseni juhatuse liige. Vaieldav on aga see, kas ta selle käsundisuhte alusel sai tasu ja kui suur see tasu oli. See käsundisuhe lõppes seadusest tulenevalt AS Tamsalu Veskite pankroti väljakuulutamisega. Hageja ei ole tõendanud, et ta soovis igal juhul mingi ettevõtte juhtorganis töötada ka pärast Veskite pankrotti ja et seda suhet ei sõlmitud temal oleva ärikeelu tõttu.
28.1.Hageja taotlusel AS Tamsalu Veskid haldurile esitatud päringu osas (II kd lk.158- kas hagejal oli AS-ga Tamsalu Veskid sõlmitud tööleping) on haldur Urmas Ustav vastanud ( II kd lk.181), et halduri valduses olevatest dokumentidest ei nähtu kirjaliku töö- ega juhatuse liikme lepingu olemasolu poolte vahel. Vastavat lepingut ega ka muid tõendeid konkreetse ühe või teise õigussuhte olemasolu kohta ei esitanud hageja ka koos nõudeavaldusega, mistõttu haldur oli sunnitud vaidlema vastu hageja nõudele; nõude tunnustamise hagi hageja ei esitanud.
28.2.Ei ole kahtlust selles, et Töötuskindlustuse seaduse nii 2003-2004, kui ka tõendi väljastamise hetkel, anno 2009, kehtinud redaktsiooni kohaselt töötuskindlustusmakseid ei peetud kinni juhtorganite liikmetele makstavatelt tasudelt, ehk et need isikud ei olnud kindlustatuteks töötuskindlustuse seaduse § 3 kohaselt. Töötuskindlustuse seaduse § 3 lg.2 p.3 kohaselt ei ole kindlustatuks ehk isikuks, kes alluks töötuskindlustuse makse regulatsioonile, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige Tulumaksuseaduse § 9 tähenduses. Seega hageja, esitades maksuameti teatise (I kd lk 65) temale tehtud väljamaksete kohta, on sisuliselt tõendanud, et perioodil 2003.-2004. mai on talle AS Tamsalu Veskite poolt tehtud väljamakseid töösuhtest tulenevalt. Kuna kirjaliku töölepingu sõlmimine oli kohustuslik, siis iseenesest AS Tamsalu Veskid halduri teade, et andmed kirjaliku töölepingu olemasolu kohta puuduvad, välistavad tõendatud võimaluse, et töölepinguline suhe Veskite ja Jaansoo vahel siiski võis olla.
28.3.Seda asjaolu, et hageja ja AS Tamsalu Veskite vahel oli töölepinguline suhe, on sisuliselt (ehkki ilmselt tahtmatult, arvestades hagi eesmärki ja selles esitatud asjaolusid) tõendanud ka hageja ise, kui on esitanud AS Tamsalu Veskid käskkirja 01.08.2011 nr. 3 (II kd lk 177) ettevõtte töötajatele kuupalkade ja tariifide määramise kohta koos koosseisude nimekirjaga. Esitatud nimekiri tuleb, vastavalt käskkirjale, lugeda loendiks töölepingulise suhte alusel töötajate ametinimetuste ja palgaastmete kohta ja seega tuleb järeldada, et nimekirjas märgitud suurima palgaastme (mis
astmele vastava palganumbri osas langeb kokku hageja väidetud juhatuse liike tasu suurusega) saaja, kelle ametinimetust pole nimetatud, on/oli samuti Veskitega töölepingulises suhtes. Hageja ei ole nimetanud ega esile toonud asjaolu, miks võlaõigusliku käsundisuhte alusel tegutseva juhatuse liikme tasule tuli määrata palgaaste ja seetõttu loeb kohus ainetuks hageja väite, et nimetatud käskkirjaga, koosmõjus MTA tõendiga, on tõendatud hageja poolt juhatuse liikmena igakuuliselt 14 405 krooni saamine. 28.4 Seega väide, et tasu juhatuse liikmena oli 14 405 krooni, on tõendamata ja tõendatud ei ole sellel summal põhinev kahju suurus. Tõendatud ei ole põhjuslik seos kahju tekkimise ja väidetavalt kostjate õigusvastase tegevuse tõttu hageja suhtes kohaldatud ärikeelu kohaldamise vahel.
28.5.Kohus on juba esimesel istungil (II kd. lk. 46) küsinud, kas hagejal on esitada äriühingu vastava organi (Nõukogu) otsus (ÄS § 314 lg.1) talle juhatuse liikme tasu määramise kohta, hageja pole seda menetluse lõpuni esitanud ja pole ka palunud kohtu abi nimetatud tõendi väljanõudmiseks.
28.6.Seadusandja eesmärk, miks on sätestatud nõue, et juhatuse liikmele teenistuslepingu alusel määratava tasu suuruse otsustamine on antud nõukogu pädevusse, seisneb selles, et vältida huvide konflikti ning võimalikku lojaalsuskohustuse rikkumist. Eestis kehtiva seaduse kohaselt ei saa juhatuse liige ise endale rahalist töötasu, lisatasu määrata, seega oleks hageja saanud asjaolu, et 14 405 krooni näol oli tegemist talle kui juhatuse liikmele makstud tasuga, tõendada vaid äriühingu vastava organi otsusega.
28.7.Hageja on AS Tamsalu Veskite pankrotimenetlusse esitanud nõude töötasu saamiseks, mis jäi aga halduri kinnitusel tunnustamata (II kd lk. 181) ja mille kohta hageja pole nõude tunnustamise hagi esitanud. Kokkuvõttes, vaidlust ei ole selle üle, et hageja oli AS Tamsalu Veski juhatuse liige, kuid tõendamata on asjaolu, et ta sai tasu juhatuse liikmena 14 405 krooni kuus. 28.8 VÕS § 128 lg.4 kohaselt liigitub saamata jäänud töötasu saamata jäänud tulu alla, millise nõudmiseks esitatud hagi puhul kahjustatud isik peab tõendama neid asjaolusid, millest nähtub tulusaamise tõenäosus. Antud juhul ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud, et ta ilma ärikeelu kohaldamiseta oleks saanud kogu hagis märgitud perioodi ulatuses AS Tamsalu Veskitest tasu, kas töölepingulisest suhtest tuleneva tasuna või juhatuse liikme tasuna. Kahju tekitaja omakorda peab nõude ümberlükkamiseks näitama, et teatud põhjustel poleks isik seda tõenäolist tulu siiski saanud. Kostja on väitnud (haldur Urmas Ustav esitatud teabe kaudu), et kuivõrd hagejal puudus AS-ga Tamsalu Veskid töölepinguline suhe ja vaidlust ei ole selles , et juhatuse liikme tasu saamiseks legaalset alust andvat äriühingu organi vastavat otsust ei ole hageja samuti esitanud, siis hageja poolt hagis nimetatud suuruses tasu saamine (ehk hageja poolt vaadatuna saamata jäänud tulu) olnuks välistatud ka ilma ärikeeluta. Saamata jäänud tulu kui puhtmajandusliku kahju hüvitamist ei saa reeglina nõuda lepinguvälise vastutuse korral. Kohus leiab, et hagejalt ei olnud võetud võimalust saada töist sissetulekut (era- või avalikus sektoris), ja seda ka suurusjärgus 14 405 krooni kuus, mistõttu tegemist ei ole kostjate väidetava tegevusega seotud hagejale põhjustatud puhtmajandusliku kahjuga.
29.Kui hageja soovib tugineda kahju deliktilisele tekitamisele, peab ta tõendama kahju tekitamise eest vastutava kostja teo, kahju ning põhjusliku seose. Kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust (VÕS § 1045 lg.1 p.7), siis peab ta sellise rikkumise ka tõendama. 29.1 Seaduse all VÕS § 1045 lg.1 p.7 tähenduses tuleb mõista mistahes õigusnormi, millest tuleneb kahju tekitanud isikule kohustus käituda teatud viisil. Kostjate/haldurite kohustus esitada, vastavate asjaolude esinemisel, kohtule taotlus ärikeelu kohaldamiseks tuleneb pankrotiseadusest. Seega selleks, et kontrollida pankrotiseadusest tulenevat kostjate teo väidetavat õigusvastasust, tuleb VÕS § 1045 lg.3 kohaselt kontrollida, kas hageja kaitsmine ja temal tekkinud kahju ärahoidmine oli kostja poolt rikutud lepinguvälist kohustust ette nägeva sätte ehk kaitsenormi eesmärk. Pankrotiseaduses sätestatud ärikeelu kohaldamise eesmärk ei ole kaitsta pankrotistunud juriidilise isiku juhtorgani liiget.
Riigikohtu otsuses nr. 3-2-1-124-09 (p.15) on leitud, et “varasemast praktikast, esmajoones määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-26-00 järeldub, et PankrS § 91 lg 2 eesmärk on kolmandate isikute preventiivne kaitse, tõkestamaks ärikeelu subjektil toime panna uusi võimalikke süütegusid või tekitada kolmandatele isikutele kahju. Sama tuleneb Riigikohtu 9. mai 2000. a määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-70-00 ja 12. jaanuari 2005. a määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-158-04 (p 12). Seega on Riigikohtu varasema praktika järgi ärikeelu näol tegemist preventiivse sunnivahendiga” Viidatud Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-124-09 p.19 on leitud ka, et “ ärikeelul on ka pankrotimenetluse tagamise funktsioon. Nii on Riigikohus viidatud määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-26-00 leidnud, et ärikeeldu võib kohaldada pankrotimenetluses kerkida võivate takistuste ärahoidmiseks. Määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-158-04 (p 12) on Riigikohus samuti märkinud, et ärikeeldu kohaldatakse mh vältimaks pankrotimenetluse võimalikke takistusi. Ärikeeldu võimaldab pankrotimenetluse tagamisvahendina näha ka tõik, et PankrS § 91 paikneb PankrS 4. ptk-s "Võlgniku õigused ja kohustused" koos pankrotimenetlust tagava võlgniku teabe andmise kohustuse (§ 85), vandekohustuse (§ 86), osavõtu kohustuse (§ 87), elukohast lahkumise keelu (§ 88) ning sundtoomise ja arestiga (§ 89). Samuti seatakse ärikeeld pankrotimenetluse ajaks.” Seega PankrS § 91 lg 2 järgse ärikeelu põhiliseks eesmärgiks on olla preventiivne sunnivahend ja eeltoodust tulenevalt ei saa hageja kahju tekitamise nõuet esitada pankrotistunud äriühingu ja tema haldurite vastu VÕS § 1045 alusel. 29.2 Kohus leiab, et puudub ka põhjuslik seos kostjate väidatava õigusvastase teo ja hagejal väidetavalt tekkinud kahju vahel. Hageja ei oleks saanud juhatuse liige AS Tamsalu Veskites olla ka siis, kui tema suhtes ärikeeldu poleks olnud kehtestatud. Hageja väitel on kahju tekkimise algusaeg 22.04.2004 ehk määrus ärikeelu kehtestamise kohta. Kohus leiab, et selleks algushetkeks saab olla selle määruse jõustumise aeg 14.02.2005. Selleks hetkeks oli aga AS Tamsalu Veskid pankrotis. Juhatuse liikme suhe äriühinguga baseerub nn juhtorgani liikme lepingul, millel on käsundilepingule omased jooned, seetõttu kohaldub VÕS § 632 lg.2 - käsundiandja pankroti korral lõpeb käsundusleping pankroti väljakuulutamisega. Antud asjaoludel tähendab see seda, et käsundiandja pankrotistus enne ärikeeldu kohaldava kohtulahendi jõustumist, mis omakorda tähendab, et sõltumata ärikeelust, ei saanud hageja olla enam juhatuse liige, vähemalt AS-s Tamsalu Veskid. Töölepingulisse suhtesse astumist ärikeeld ei seganud ja seega puudub kostjate võimalikul õigusvastasel käitumisel põhjuslik seos hagejal väidetavalt tekkinud kahjuga.
30.Hageja õiguslik konstruktsioon kahju tekkimise kohta TsMS § 391 alusel ei ole asjakohane. TsMS § 391 reguleerib hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist kohtumenetluse poolte vahel ja ei ole RK tsiviilkolleegiumi 14.10.2008 lahendi nr. 3-2-1-75-08 kohaselt kohaldatav neil juhtudel, kui hagi tagamisega tekitatakse kahju isikule, kes ei olnud selles menetluses pooleks. Hageja A J ei ole füüsilise isikuna olnud menetlusosaliseks AS Tamsalu Terko või AS Tamsalu Veskite pankrotimenetluses. Ka haldur ei ole olnud pankrotimenetluses selliseks menetlusosaliseks, keda on silmas peetud TsMS § 391. 30.1 Nii PankrS kui TsMS võimaldab kohtul määrata ärikeeldu omal algatusel, mis tähendab seda, et kui ka haldur pöördub kohtu poole isikule ärikeelu kohaldamise palvega, siis ei ole kohus selle avaldusega seotud ja see ilmneb muuhulgas ka selles, et haldur ei saa ka esitada edasikaebust, kui tema avaldus on jäetud rahuldamata ja ärikeeld kohaldamata. Halduril ega pankrotivõlgnikul ei ole ärikeelu määramise menetluses kaebeõigust ja nende menetlusosaliseks lugemiseks ei tulene alust ka mujalt seadusest. Haldur ei ole selliseks menetlusosaliseks, ehk „taotlenud pooleks” ja „teiseks pooleks”, kellega TsMS § 391seostab tekitatud kahju hüvitamise nõudeõigust. 30.2 Pankrotimenetlus on läbi aegade olemuslikult olnud hagita menetlus ja selliselt on see alates 2009 ka menetlusseadustikus sätestatud. Hagita menetluses ei ole hagi tagamise institutsiooni, vaid seaduses otseselt ettenähtud juhtudel kohaldatakse esialgset õiguskaitset.
Hagi tagamise eesmärk on tagada otsuse täitmine. Riigikohtu määruse nr. 3-2-1-124-09 p.14 kohaselt hagita menetluses kohaldatava ärikeelu eesmärk seadusandja jaoks ei ole olnud mitte konkreetse pankrotimenetluse täitmise tagamine vaid preventiivselt hoida ära järgmiste pankrottide teke. Seega ei ole tegemist sarnaste institutsioonidega ja seetõttu ei kohaldu vaidlusalusele õigussuhtele TsMS § 391 viidatud kahju hüvitamise regulatsioon.
31.Kohus leiab, et rahuldamisele ei kuulu hageja poolt ärikeelu kohaldamise menetlemise kuludega seonduvalt esitatud õigusabikulude kui kahju nõue summas 41 260.18 krooni ehk 2637 eurot. Hageja õigusabikulud on eeldatavalt tekkinud pankrotimenetluse raames läbi viidud menetlustoimingute käigus. Pankrotimenetlus ei ole kohtueelne menetlus ja seega põhimõtteliselt ei ole antud situatsioonis tegemist hageja kohtumenetluse-eelsete õigusabikuludega, milliste hüvitamise võimalust VÕS § 115 ja § 128 alusel on kehtivas kohtupraktikas jaatatud. Kohtupraktika ei eita põhimõtteliselt kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude väljamõistmise võimalikkust VÕS § 128 lg.3 alusel. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg.1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Nõude esitaja ei ole tõendanud, et keegigi hagejale arveid esitanud Sorainen Law Offices arvukatest töötajatest (partner, noorempartner, vanemjuristid, juristid), oleks oma allkirjaga kohtusse esitanud arves märgitud tööga- avalduse koostamine ärikeelu kustutamiseks- seonduvaid menetlusdokumente, samuti ei ole hageja esitanud ühtegi arvetes märgitud perioodidega seonduvat kohtu poolt koostatud menetlusdokumenti, millest nähtuks nimetatud büroo töötajatepoolne hageja esindus. Kuna ühtegi sellist menetlusdokumenti, millest nähtuks arve esitaja panus hageja esindamisse, ei ole esitatud, siis puudub kohtul üldse võimalus hinnata põhjuslikku seost tekitatud kahju ja kostjate tegevuse õigusvastasuse vahel. Ehk veelkord, ei ole teada, kas üldse ja millised dokumendid ning mis asjaoludel on Sorainen Law Office poolt arvetel märgitu kohaselt 15.06.2005-20.06.2005, 05.12-07.12.2005, 08.12.200527.12.2005 ja 24.01.2006 kuni 03.04.2006 /I kd lk.21-24, II kd. samad arved, koos tasumist tõendavate kviitungitega lk. 59-66) koostatud.
32.Tõendid Kohus on asja lahendamisel arvestanud ja hinnanud tõenditena hagile ja kostjate vastustele lisatud ja menetluse käigus kogutud kirjalikke tõendeid ning on teinud vastavad leheküljelised viited tekstisiseselt, sealhulgas maakohtu 22.04.2004 määrus ärikeelu kohaldamise (II kd lk. 142-147) ja 09.02.2009 määrus ärikeelu tühistamise kohta (I kd lk. 16), õigusabi osutamisega seonduvad kuludokumendid (I kd. lk. 21-24, II kd lk.59-66), MTA tõend hagejale tehtud väljamaksete kohta perioodil 2003-2008 (I kd. lk.65-66, sama kordub II kd. 67-72), AS Tamsalu Veskid käskkiri ja koondnimekiri kuupalkade ja tariifide kohta ettevõte töötajatel alates 2011 (II kd lk. 177-180). Hagiavalduse lisadena märgitud tõenditest ja hilisemalt hageja poolt esitatud tõenditest kohus ei arvesta: 1) I kd. lk-9-15, 158-178, II kd. lk.3-42 olevaid: -taotlus M.Krupi nimetamiseks halduriks, maakohtu 19.11.2002 määrust M.Krupi nimetamiseks teiseks halduriks, -T V poolt hagejale saadetud 22.09.2003 meili, -väljatrükki Äripäeva artiklist, -17.09.2002 maakohtu määrust AS Tamsalu TERKO pankrotimenetluse mittealgatamise kohta EV Rahandusministeeriumi avalduse alusel, -haldurite poolt 2004 esitatud ettekannet ja täiendavat taotlust, -kriminaalmenetluse lõpetamise määruseid, - 02.07.2007 otsus tsiviilasjas nr. 2-05-16933, - AS Tamsalu Veskid, OÜ Estgrain ja Kesko Agro Eesti AS vastuseid tsiviilasjas nr. 2-1190/04 menetlemiselmis hageja väitel kajastavad kostjatest haldurite õigusvastast tegevust ärikeelu taotluse esitamisel ja mis ei ole kohtu hinnangul asjakohased, sest 2004.a. kohaldatud ärikeelu õiguspärasus on
kinnitatud ärikeelu kohaldamise määruse jõustumisega pärast selle osas esitatud edasikaebuse rahuldamata jätmist või mille esitamist ja seost antud hagi aluseks olevate asjaoludega ei ole üldse põhistatud; 2) väljavõtte kehtivat ärikeeldu omavate isikute kohta (I kd lk. 20), kuna selle asjaolu üle, et hageja suhtes oli kohaldatud ärikeeld, ei ole vaidlust; 3) menetlusabi saamiseks esitatud tõendeid (I kd lk. 29- 33), kuna need ei mõjuta asja sisulist lahendamist; 4) AS Tamsalu Veskid kohta esitatud asutamisotsust ja põhikirja (II kd lk. 167-175), kuna nende asjaolude üle ei ole vaidlust; 5) artiklit ajalehest Äripäev (II kd lk176), kuna artikkel kirjeldab ettevõtete palkasid Tallinnas/Harjumaal 2007 sügisel, mis ei ole seostatav Virumaal asuva ettevõttega.
33.Menetluskulud
33.1.TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ja seega hageja kanda jäävad kostjate menetluskulud. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg.3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
33.2.TsMS § 190 lg.1 kohaselt menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused ja seega kostjate menetluskulud jäävad hageja kanda.
33.3.TsMS § 190 lg.2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks on lahend tehtud, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks ja seega hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. 33.4.TsMS § 190 lg.4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Viru Maakohtu 13.05.2009 määrusega rahuldati osaliselt hageja menetlusabi taotlus: hageja vabastati hagi esitamisel riigilõivu 100 000 krooni tasumisest ja kohustati tasuma lõivu summas 100 000 krooni osamaksetena. Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 05.04.2010 määrusega, millega, arvestades ajafaktorit, muudeti üksnes osamaksete tasumise kuupäevasid, kuid mitte nende suurust. Hageja on osamaksed tasunud 05.05.2010 (I kd lk.120), 13.07.2010 (I kd lk 197), 13.09.2010 (I kd 2010 ja 13.11.2010 (II kd lk.57). Seega tulenevalt hagi rahuldamata jätmisest ja TsMS § 190 lg.4 regulatsioonist, tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista lõiv, mille osas hageja hagi esitamisel oli tasumisest vabastatud ehk 100 000 krooni ehk 6391.16 eurot.
34.TsMS § 452 lg.1 kohaselt kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg.1 kohaselt otsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamistähtaja jooksul tutvuda ja saada selle ärakirja. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
Marika Leimann
/allkirjastatud digitaalselt/
Irina Golubev
04.03.2013 Tartu Ringkonnakohtu RESOLUTSIOON:
1.Jätta Viru Maakohtu 29. veebruari 2012. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.3. Välja mõista A Jlt riigituludesse apellatsioonkaebuse esitamisel tasutav riigilõiv 9850,86 eurot (üheksa tuhat kaheksasada viiskümmend eurot, 86 senti). Väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või nr 221023778606 AS-s Swedbank (viitenumber 2900078567). Anda tasumiseks kohustatud isikule otsuse vabatahtlikuks täitmiseks 15 päeva alates käeoleva otsuse jõustumisest. Kohtuotsus saata p-i 3 osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud A J kanda.
3.Välja mõista A Jlt TsMS § 190 lg 4 alusel riigituludesse kassatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluv kautsjon 2000 (kaks tuhat) eurot, mille tasumisest ta Riigikohtu 17. aprilli 2013 määrusega vabastati. Vastav rahaline kohustus tuleb täita kuue kuu jooksul raha riigituludesse maksma kohustava lahendi jõustumisest. Kautsjon tasuda Riigikohtu kautsjonite kontole (viitenumber 3100058140).
4.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud A J kanda. Kohtuotsus jõustus 19. juunil 2013.a Riigikohtu kohtumäärusega Nooremreferent
Irina Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.