Kohtulahend

Niisugune tõlgendus ei lähe vastuollu inimõiguste ja põhivabadustekaitse konventsiooni artikliga 8, mille mõtte kohaselt on võimudel õigus kooskõlas seadusega sekkuda eraellu ja korrespondentsi saladusse, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Ka Euroopa Inimõiguste kohus on apellatsioonkaebuses viidatud lahendis Silver jt vs Suurbritannia (25. märtsist 1983, Series A-61) lähtunud eeldusest, et võimudel on õigus kontrollida kinnipeetavate korrespondentsi, teatud alustel seda ka kinni pidada. Hagejad on pidanud eraelu puutumatuse rikkumiseks kirja edastamata jätmise ja pöördumise tagastamise fakti iseenesest, esitamata vastuväiteid asjaoludele, mida kostjad käsitlesid oma tegevuse alusena. Kassatsioonkaebuses taotleti ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja asja apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks saatmist materiaalõiguse normide väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi rikkumise tõttu. Apellatsioonikohus ei ole põhjendanud väidet, et eraelu puutumatuse rikkumisena TsÜS § 24 mõttes ei ole käsitletavad R. K saadetud ja talle saabunud kirjade avamine, tema kirja adressaadile edastamata jätmine ja tema kirja juures olnud kollektiivsete pöördumiste tagastamine. Põhiseaduse § 43 alusel on igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastavate sõnumite saladusele. Vahi all viibiv või vabadusekaotuslikku karistust kandev isik omab nii põhiseaduse kui konventsiooni järgi samasugust õigust sõnumite saladusele kui isik, kelle vabadust pole piiratud. Õigus sõnumite saamisele ja saatmisele ning nende saladusele on lähteprintsiip, mis ei välista piirangute seadmist, kui selleks on seaduslik eesmärk. Sellest põhimõttest lähtub Euroopa Inimõiguste Kohus iga kaebuse käsitlemisel, mistõttu viide Silver jt. otsusele pole asjakohane. Piirangute tegemine on sekkumine eraellu ja sõnumite saladusse. Põhiseaduse kohaselt võib isiku põhiõigusi ja vabadusi piirata ainult seadusega. Täitemenetluse seadustik § 122 ei näe ette juhtumeid, mil sõnumite vabadust võib piirata. Selle sätte järgi ei ole kinnipeetaval õigust sõnumite saladusele. Põhiseaduse § 43 öeldakse: "Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras". Vajadust sekkuda sõnumi saladusse kuriteo tõkestamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise eesmärgil saab kaaluda üksnes konkreetsest isikust ja konkreetsetest asjaoludest lähtudes; sekkuda võib ainult kohtu loal. Apellatsioonikohus ei põhjenda otsuses seisukohta, et kohtu loana laias mõttes on käsitletav isiku suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus. Selline tõlgendus annab avarad võimalused sekkumiseks isiku eraellu ja pole kooskõlas ei põhiseaduse sätte ega vaimuga. Kostjad palusid jätta apellatsioonikohtu otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsKS § 228 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonikohus ei ole põhjendanud, miks ei ole eraelu puutumatuse rikkumisena TsÜS § 24 mõttes vaadeldavad R. K saadetud ja talle saabunud kirjade avamine, 27. juuni 1996. a kirja adressaadile edastamata jätmine ja

Põhiseaduse § 43 sätestab igaühe õiguse sõnumite saladusele. Apellatsioonikohus on põhjendatult leidnud, et vanglas kinnipeetava isiku seda õigust võib piirata kohtu loal, kuid ei ole põhjendanud oma järeldust: kinnipeetava sõnumi saladusse sekkumiseks on kohtu loana käsitletav jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kolleegium leidis, et täitemenetluse seadustiku §-s 122 sätestatud administratsiooni järelevalve kirjavahetuse lubamine ainult vangla administratsiooni kontrolli all - ei ole vastuolus PS §-ga 43. Täitemenetluse seadustiku §-st 122, mille kohaselt on kinnipeetaval õigus administratsiooni järelevalve all saata ja saada piiramatul arvul kirju, ei tulene, et kinnipeetaval ei ole õigust sõnumite saladusele, mistõttu sellesse võib sekkuda kohtu loata. Seega ei ole vanglaasutuse sisekorra eeskirjad osas, mis kehtestab kinnipeetava poolt saadetavate ja talle saabuvate kirjadele eelneva tsensuuri kooskõlas täitevmenetluse seadustiku §-ga 122. Valitsuse ja teiste riigi täitevvõimuorganite õigusaktid, mis ei ole kooskõlas seadusega, jätab kohus kohaldamata (TsKS § 9 lg 1). Juhindudes TsKS §-st 346 lg 2 kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. veebruari 1998. a otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Uno Lõhmusele 16. märtsil 1998. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed: L. Laarmaa, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.