3-2-1-59-99
Eesti Vabariigi nimel Tartus 27. mail 1999. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa vaatas läbi avalikul kohtuistungil 10. mail 1999. a AS Noonius kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. jaanuari 1999. a otsuse AS Noonius hagis AS Wiklar vastu 66 080 krooni nõudes. Tallinna Linnakohtule esitatud avalduse kohaselt valmistas AS Noonius AS-le Wiklar 5. septembril 1996. a sõlmitud töövõtulepingu nr 17 alusel AS Wiklari tellimusel elamu Oskar 250 sisetrepi ja kaks lastetoa treppi täismahus vastavalt joonistele. Töö anti üle pretensioonideta 10. jaanuaril 1997. a saatelehe alusel. 14. jaanuaril 1997. a teatas kostja oma keeldumisest tasuda tehtud töö eest, sest töö oli ebakvaliteetne ja pole kinni peetud kokkulepitud tähtajast, kuid samas kostja ei ole ära öelnud treppidest ega nõudnud ka kvaliteedi kohta akti koostamist. Hageja palus TsK § 173, § 366 ja § 369 alusel kostjalt välja mõista kokkulepitud tasu tehtud töö eest, s.o 66 080 krooni ja riigilõivu 2682 krooni 40 senti. Kostja leidis, et ta esitas 14. jaanuaril 1997. a kirjaliku pretensiooni, milles keeldus tasumast esitatud arvet, sest sisetrepi puhul on tegemist ehitustehnilise praagiga, mis on tõendatud ekspertiisiaktiga. Tallinna Linnakohus jättis 21. septembri 1998. a otsusega hagi rahuldamata TsK § 355, § 366 lg 1 ja § 369 lg 1 alusel ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja kulu advokaadi abi eest 3304 krooni. Otsuse motiivide kohaselt oli poolte vahel 5. septembril 1996. a sõlmitud töövõtuleping, mille alusel oli töö maksumus 80 000 krooni, millest tellija tasus avansina 30% koos käibemaksuga. Töö üleandmise tähtpäev oli 27. november 1996. a. Linnakohus leidis, et kostja teatas töö puudustest lepingu kohaselt 5 päeva jooksul. Kahepoolset akti puuduste kohta pooled ei koostanud. Tõendatud on ehitustehnilise ekspertiisi ja vaegtööde nimekirjaga, et sisetrepp ei vasta kvaliteedinõuetele. Ekspertide arvamuse kohaselt on sisetrepp ehitustehniline praak ning see tuleb tervikuna asendada. Seetõttu on kostja keeldumine täiendavalt tasuda 66 080 krooni põhjendatud. Kui tööettevõtja kaldus lepingu tingimustest kõrvale, mis halvendasid tööd, või laskis tekkida muid puudusi töös, on tellijal TsK § 368 lg 1 alusel õigus omal valikul nõuda tähendatud puuduste tasuta parandamist sellekohase tähtaja jooksul või vajalike kulutuste hüvitamist, mis tellija kandis töö puuduste parandamiseks oma vahenditega, kui lepinguga oli tellijale selline õigus ette nähtud, või tasu vastavat vähendamist töö eest. Kuna sisetrepp osutus ehitustehniliseks praagiks, on hageja nõue tasuda praaktöö eest põhjendamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. jaanuari 1999. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata. Kohus tuvastas õigesti, et sisetrepp ei vastanud kvaliteedinõuetele. Ehitustehnilise ekspertiisiga tehti kindlaks, et peatrepp (sisetrepp) on ehitustehniline praak ning tuleb tervikuna asendada. Ekspertiis määrati hageja taotlusel, kordus- või täiendekspertiisi hageja taotlenud ei ole. Kui tööettevõtja rikkus lepingut, siis oli tellijal TsK § 368 lg 1 kohaselt õigus töö eest tasu
vähendada. Hageja palus kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ning saata asi samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks, sest ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja rikkunud protsessiõiguse norme. Kassatsioonkaebuse motiivide järgi on tellija TsK § 366 lg 1 kohaselt kohustatud töövõtja poolt tehtud töö vastu võtma ja selle üle vaatama ning kui ta ei teatanud viivitamatult töövõtjale lepingu tingimustest kõrvalekaldumisest või muudest puudustest, kaotab ta õiguse neile hiljem toetuda. Kostjal mingeid pretensioone tööde lõpetamisel 10. jaanuaril 1997. a tööde kohta ei olnud. Need tekkisid alles siis, kui kostja hakkas elamut tervikuna üle andma majaomanikule. 14. jaanuaril 1997. a koostati vaegtööde nimekiri, mille koostamisele alltöövõtjat AS Noonius ei kutsutud. Hageja sai sellest nimekirjast teada alles kohtu eelistungil. Seda ei saa nimetada tööde vastuvõtmiseks. Keeldumine tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamisest ei vabasta tellijat, antud juhul peatöövõtjat, kohustusest tasuda tehtud töö eest. Töövõtulepingu kohaselt pidi töö vastuvõtmine toimuma akti alusel. Kostjal oli õigus kaitsta oma õigusi TsK § 368 sätestatud korras ja nõuda puuduste tasuta kõrvaldamist või tasu vastavat vähendamist töö eest. Töö maksumusest30% avansina tasumine, ei ole vaadeldav tasu vähendamisena, kuna seadusandja näeb ette tasu vähendamise puuduste võrra. Samuti leiab hageja, et ekspertiisiakt on tehtud pealiskaudselt ja kiirustades. Kohus ei kutsunud eksperte kohtuistungile, kuigi pooled seda taotlesid. Kostja leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu. Hageja taotlusel tehtud ekspertiis tunnistas töö objekti praagiks. Asjas puuduvad muud tõendid, mis välistaksid töö praagilisuse. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning kassatsioonkaebus rahuldamata. Kohtud on tuvastanud, et hageja rikkus tööettevõtulepingut ja valmistas kostjale sisetrepi, mis osutus praagiks. Kostja ei võtnud seda tööd vastu, jättes saatelehe lepingus ettenähtud 5 päeva jooksul oma allkirjaga kinnitamata ja teatas kirjaga töö ebakvaliteetsusest ning tähtaja rikkumisest. Kohtud on lahendanud poolte vaidluse eelkõige TsK § 368 lg 1 alusel mis annab tellijale õiguse nõuda tasu vastavat vähendamist töö eest. Kostja keeldus maksmast rohkem kui esialgne ettemaks 30% kõigi tööde maksumusest, sest telliti 2 lastetoatreppi ja sisetrepp. Sisetrepp osutus praagiks. Kuna tellija ei võtnud osa tellimustööst vastu ega tasunud selle eest, nõudis tööettevõtja lepingus kokku lepitud tasu kohtu kaudu. Hageja väitel oli sisetrepp kvaliteetne ja seepärast pidi tellija selle eest tasuma lepingus kokkulepitud hinna. Kostjal oli õigus esitada oma vastuväited hagile, mida ta ka tegi. Kostja vastuväited luges kohus tõendatuks ja jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohtul oli õigus jätta hagi rahuldamata, sest hageja ei tõendanud oma nõudmiste põhjendatust. Kostja tegevus on kooskõlas TsK §-ga 369, millele viitas otsuses esimese astme kohus. Esimese astme kohtu otsuse põhjendustega nõustus ringkonnakohus. TsK § 369 lg 1 kohaselt on tellija kohustatud tööettevõtjale kokkulepitud tasu pärast kogu töö üleandmist välja maksma, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Seoses hageja tehtud praagiga keeldus kostja talle sisetrepi eest tasumast. Kostjal oli õigus praaktöö jätta välja maksmata. Kuna tellija tööettevõtja
tehtud praaki vastu ei võtnud, siis ei olnud tal ka kohustust selle eest tasuda. Ekspertiisiga tuvastati, et tasumatajäänud summa vastas sisetrepi maksumusele. Juhindudes TsMS §-st 362 p-st 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. jaanuari 1999. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed: A. Kull, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.