Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1(11)

Tsiviilasi nr: 2-06-5312 Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja esitas 13.03.2006 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1 461 897,28 krooni ja viivisintressi 450 477,64 krooni. 03.11.2009 täpsustas hageja nõuet ja palus kostjalt hagejale välja mõista põhivõlgnevuse 1 267 272,18 krooni, viivise 764 974,91 krooni ja viivise VÕS § 94 sätestatud intressimääras alates 26.05.2009. Pooled sõlmisid 11.05.2000 tööettevõtulepingu kostjale eramu ehitamiseks. Lepingu lisaks olevate maksegraafikute järgi pidi kostja tasuma hagejale lepingu täitmise eest kokku 6 835 000 krooni. Kuna kostja soovis teha ehituslahendustes muudatusi, sõlmiti selle kohta 26.07.2002 vastav kokkulepe, millele lisati tabel, milles fikseeriti nii seni tehtud kuid akteerimata ja tasumata, kui ka soovitud lisatööde mahud ja hinnad kogumaksumusega 2 481 524 krooni. Samuti lepiti kokku vastav maksegraafik. Samal päeval väljastati kostjale arve nr T75/02 summas 1 030 076,28 krooni ning tööde üleandmise-vastuvõtmise akt „Juuli 2002“, millest nähtub, milliseid konkreetseid töid, mis fikseeriti 26.07.2002 lisakokkuleppes, nimetatud arve katab. Sellest arvest tasus kostja 300 000 krooni. Seega võlgneb kostja hagejale 730 076,28 krooni. Hageja teostas 26.07.2002 lisakokkuleppe alusel täiendavalt ehitustöid. Hageja katkestas ehitustööde teostamise, kui ilmnes, et vastavalt kokkulepitud maksegraafikule 30.09.2002 järgmist makset ei toimunud. Üleandmise aktis „September 2002“ kajastatud summa 504 123 krooni sisaldab teostatud töid. Lisaks teostatud töödele anti hageja poolt kostjale üle veel materjale (sh sanitaartehnikat) väärtuses 198 244,70 krooni, mistõttu moodustab pärast akti „Juuli 2002“ teostatud tööde ja materjalide summa kokku 702 367,70 krooni. Seega moodustab kostja põhivõlgnevus 1 461 897,28 krooni. Kuna osa nõudest summas 29 453,30 krooni on aegunud, tuleb nimetatud summa põhivõlgnevusest maha arvestada. Kuna antud asjas on teostatud ekspertiis, kus ekspert on leidnud, et töid on teostatud hageja väidetust vähem 101 050 krooni ja sanitaartehnikat on lisaks üle antud summas 134 122,90 krooni, siis moodustab kostja põhivõlgnevus 1 267 272,18 krooni. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista 25.05.2009 seisuga viivise summas 764 974,19 krooni ning alates 26.05.2009 viivise põhivõlgnevuselt vastavalt VÕS 94 lg 1. Kostja vastuväited Kostja ei tunnistanud hagi ja leidis, et kostjal ei ole võlgnevust hageja ees. Hageja ei ole tõendanud, et tegi tööd vastavalt tööettevõtulepingus kokkulepitud tingimustele. Samuti ei ole hageja kinni pidanud poolte vahel kooskõlastatud tööde teostamise tähtaegadest. 24.07.2003 esitas kostja hagejale kirjaliku pretensiooni, milles märgitud puudused jäid kõrvaldamata. Kostja on tasunud hagejale panga kaudu 5 406 284,29 krooni ja 26.07.2002 sularahas 300 000 krooni. Samuti tasus kostja 08.06.2000 sularahas veel 330 000 krooni ning täiendavalt sularahas kokku 1 752 823 krooni. Kostja on tasunud kokku hagejale 7 789 107,29 krooni. Hagi on aegunud. Elamule ei ole siiani väljastatud ehitusluba, kuivõrd hageja ei ole kostjale üle andnud vajalikku projekti- ja muud ehitusdokumentatsiooni. Hageja viivisearvestus ei ole

2(11)

Tsiviilasi nr: 2-06-5312 seadusega kooskõlas ja põhjendatud, kuivõrd arvet kostjale eelnevalt esitatud ei ole, kostja sai selle koos hagiga kohtult. Kostja palus vähendada viiviseid mõistliku summani. Hageja ei ole kõrvaldanud puuduseid ehituse lõpetamise käigus või garantiiaja vältel. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus tegi 05.07.2010 otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1 274 272,18 krooni, millest põhivõlgnevus 1 267 272,18 krooni ja viivis 7000 krooni. Kohtuotsuse kohaselt leidis tõendamist, et pooled sõlmisid 11.05.2000 tööettevõtulepingu nr 2/2000, mille punkti 2.1 kohaselt on lepingu objektiks tööettevõtja poolt tellijale eramu VanaRannamõisa tee 34B ehitustööd vastavalt AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus projektile ja lisatud eelarve koosseisule (I köide lk 7-14). Lepingu punkti 4.2 kohaselt tellija finantseerib lepinguobjekti ehitustööd lepingulises mahus. Tööde kogumaksumus on 4 400 803 krooni. Hind sisaldab käibemaksu (I köide lk 12). Lepingu punkti 2.4 järgi lisatööd, mida tööettevõtja teostab peale täiendava projektdokumentatsiooni saamist tellijalt ja mis ei sisaldu käeoleva lepingu ja selle aluseks olevate dokumentide mahus, tasub tellija täiendavalt. Kuivõrd pooltevaheline võlasuhe tekkis eelpool nimetatud tööettevõtulepingust, siis tuleb käesoleva vaidluse puhul kohaldada vastavaid Eesti NSV tsiviilkoodeksi (TsK) sätteid. TsK § 355 järgi kohustub tööettevõtulepingu tööettevõtja omal riisikol tegema tellija ülesandel kindlaksmääratud töö kas tellija või omast materjalist, tellija aga kohustub tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma. Pooltel puudub vaidlus selles, et pooltevaheline 11.05.2000 tööettevõtuleping nr 2/2000 on lõppenud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale hagetava rahasumma. Kohus on antud asjas teinud 23.04.2007 vaheotsuse, millega kohaldas osaliselt aegumist ning ülejäänud osas on menetlust jätkatud (I köide lk 196-197). Kohus on seisukohal, et antud juhul on tõendamist leidnud, et pooled pidasid läbirääkimisi, mistõttu aegumine on peatunud vastavalt TsÜS § 167 lg 1. Kohus leidis, et kostja vastuväited, mille kohaselt ei ole hageja kinni pidanud kokkulepitud tähtaegadest ning tingimustest ega ole puudusi kõrvaldanud (I köide lk 48), ei ole aluseks jätta töö eest tasumata. Nimetatud asjaoludel võib kostja nõuda puuduste tasuta kõrvaldamist, tasu vähendamist või lepingu lõpetamist ja kahjude hüvitamist vastavalt TsK § 368. Põhinõude summas 1 267 272,18 krooni moodustavad 26.07.2002 tasumata arve summas 730 076,28 krooni (I köide lk 21), tehtud lisatööd summas 504 123 krooni (I köide lk 27-29) ja üleantud sanitaartehnika väärtuses 134 122,90 krooni (I köide lk 236). Eeltoodud summadest on hageja maha arvestanud 101 050 krooni, milline summa on eksperdi hinnangul aktides „Juuli 2002“ ja „September 2002“ kajastatud vähem tehtud tööd (I köide lk 236). Kostja vastuväitel ei ole tal võlgnevust hageja ees, kuna ta on tasunud hagejale kokku 7 789 107,29 krooni. Pooltevahelise tööettevõtulepingu nr 2/2000 punkti 7.1 kohaselt tasub tellija teostatud tööde eest vastavalt lepingu lisas 4 toodud maksegraafikule. Tellijapoolne maksetähtaeg on seitse päeva alates üleandmis-vastuvõtuakti allakirjutamisest ja vastava arve saamisest tööettevõtjalt. Lepingu punkti 7.2 järgi lisakulutused, mis tehakse tellija nõudmisel või mille tegemise vajaduse tellija eelnevalt aktsepteerib allakirjutatud lisas, kohustub tellija tasuma töö lõpetamisest ja arve esitamisest seitsme päeva jooksul (I köide lk 9). Seega oli kostjal kohustus tasuda hagejale arve alusel, eeldusel, et töö on lõpetatud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hagejale tasunud osaliselt sularahas ning osaliselt pangaülekannetega. Hageja kliendi väljavõtte kohaselt on kostja tasunud hagejale 5 406 284,29 krooni (I köide lk 276278). Kostja poolt kohtule esitatud 08.06.2000 arve nr T29/00 summas 330 059,99 krooni

3(11)

Tsiviilasi nr: 2-06-5312 laekumine on kajastatud kliendi väljavõttes nr 2116, 2117, 2118, 2115 ja 2131 all (I köide lk 324, 276). Seega pole õige kostja vastuväide nagu oleks kostja tasunud hagejale panga kaudu 5 406 284,29 krooni, kuivõrd eeltoodust tuleneb, et kostja poolt sularahas hagejale tasutud summad on kajastatud eelviidatud kliendi väljavõttes (I köide lk 276-278). Vastupidist kostja tõendanud ei ole. Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et kohtule esitatud maksgraafiku (summas 4 400 803) ja lisakokkuleppe (2 434 197) alusel on summad hagejale tasutud, siis ei oma kostja poolt kohtule esitatud tõendid 2000.a ja 2001.a sularahas tasumiste kohta antud juhul tähtsust (I köide lk 325-326). Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid 26.07.2002 tööettevõtulepingu nr 2/2000 lisa (I köide lk 14). Samuti lepiti kokku, et teostatud tööde maksumus on 2 418 524 krooni ning tööde eest tasutakse vastavalt maksegraafikule (I köide lk 15, 16-18). Teostatud tööde osas on koostatud akt „Juuli 2002“ (lk 24-26), millise alusel on väljastatud arve nr T75/02 summas 1 030 076,28 krooni (I köide lk 21). Hageja väitel on antud arvele alla kirjutanud 01.08.2002 kostja poeg Andrei Polištšuk. Kostja vastuväited nagu tema poleks seda arvet saanud ja kostja pole andnud volitusi aktidele allakirjutamiseks, on ümber lükatud kohtule esitatud 20.11.2000 notariaalse volikirjaga, mille kohaselt on kostja tähtajatult volitanud A P ja O Š(I köide lk 296). Ka kinnitab asjaolu, et kostja on eelnimetatud arve kätte saanud see, et kostja on antud arvest tasunud 300 000 krooni (I köide lk 278). Seega on tõendamist leidnud, et kostja võlgneb eelnimetatud arve alusel hagejale 730 076,28 krooni. Järgnevalt andis kohus hinnangu hageja nõudele summas 504 123 krooni, mis sisaldab 26.07.2002 kokkulepitud töid. Kostja ei ole aktile „September 2002“ alla kirjutanud ning selle alusel kostjale arvet väljastatud ei ole (I köide lk 27-29). Kohtu poolt 12.09.2007 määratud ehitusekspertiisi (I köide lk 220-221) alusel teostas riiklikult tunnustatud kohtuekspert Leo Rahumägi elamus Tallinnas Vana-Rannamõisa tee 34B ehitustehnilise ekspertiisi (I köide lk 229-245). Ekspert asus seisukohale, et kõik hageja poolt teostatud tööd, mis on loetletud üleandmise-vastuvõtmise aktides „Juuli 2002“ ja „September 2002“ on ette nähtud 26.07.2002 „Lisa töövõtulepingule nr 2/2000 tabelis 1“ (I köide lk 16-18). Kohtul puudub antud juhul alus kahelda riiklikult tunnustatud eksperdi poolt teostatud ekspertiisis. Eksperdi hinnangul on hageja teostanud aktide „Juuli 2002“ ja „September 2002“ alusel töid, kuid on teostanud neid vähem summas 101 050 krooni. Seega tuleb nimetatud summa maha arvestada, mida hageja on ka teinud. Samuti on eksperdi vastuse kohaselt kostjale hageja poolt üle antud sanitaartehnilisi seadmeid ja inventari summas 134 122,90 krooni. Üleandmise akt puudub, kuid seadmed on paigaldatud eelpool nimetatud objektile (I köide lk 235-236, 244-245). Samuti on hageja poolt kohtule esitatud AS FEB arve –saateleht nr 755238 summas 134 122,90 krooni (I köide lk 131-132). Nimetatut kinnitasid kohtuistungil tunnistajatena ütlusi andnud A K ja J L (II köide lk 64-65, 67). Samuti asus ekspert seisukohale, et „Juuli 2002“ ja „September 2002“ aktides loetletud hageja poolt teostatud tööde ehituskvaliteet vastab poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus ettenähtud kvaliteedi tingimustele. Varem teostatud tööde ülevaatuste käigus avastatud puudused oleks olnud hageja poolt kõrvaldatavad objekti ehituse lõpetamise käigus või hiljem garantiiaja vältel. Seega pole põhjendatud kostja vastuväited selles osas, et töid pole teostatud vastavalt tööettevõtulepingus kokkulepitud tingimustele. Eelnevast tulenevalt asus kohus seisukohale, et hageja nõue põhivõlgnevuse osas summas 1 267 272,18 krooni (730 076,28 + 504 123 + 134 122,90 – 101 050 = 1 267 272,18) on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatud tööettevõtulepingus pooled viivise määras kokku leppinud ei ole. Hageja tugines viivisenõudes VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1. Viivise väljamõistmisel tuleb juhinduda TsK § 231 lg-st 1, mille kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamise aja eest aastas 3% viivitatult summalt, kui seadusega või lepinguga ei ole määratud kindlaks teistsugust protsendimäära. Kuivõrd kostja on taotlenud

4(11)

Tsiviilasi nr: 2-06-5312 viivise vähendamist mõistliku summani, siis kohus, juhindudes TsK § 194 lg-st 1, peab põhjendatuks vähendada viivist arve nr T75/02 summas 730 076,28 krooni tasumisega viivitamise eest 7000 kroonini. Ülejäänud põhinõude osas summas 537 195,90 krooni, ei ole hageja viivisenõue kooskõlas hea usu põhimõttega, kuivõrd tööde eest tasumise aluseks on pooled kokku leppinud arve esitamise tööettevõtja poolt. Kuna hageja pole oma nimetatud nõude osas kostjale arvet esitanud ja see summa selgus kohtumenetluse käigus, siis ei kuulu kohaldamisele ka viivisenõue summalt 537 195,90 krooni. Kohus arvestas antud juhul võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust ja poolte varalist olukorda. Samuti asjaolu, et hageja esitas algselt kohtule pankrotiavalduse kostja vastu, millest ise hiljem loobus. Seega on hageja ise viivitanud nõude kohtule esitamisega. Eeltoodu alusel ei pea kohus põhjendatuks ka hageja nõuet mõista kostjalt välja viivis alates 26.05.2009 vastavalt VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäärale. Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega kohus hagi rahuldas ja palub teha tühistatud osas uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, milles jätta hagi vaidlustatud osas rahuldamata, või alternatiivselt tühistada 05.07.2010 maakohtu otsus vaidlustatud osas ja saata asi vaidlustatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Kohus tuvastas, et hageja pidi tööettevõtulepingu nr 2/2000 punkti 2.1 kohaselt teostama ehitustöid vastavalt Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus projektile ja lisatud eelarve koosseisule, kuid jättis tähelepanuta, et nimetatud eelarvet pole esitatud ja see puudub toimikus. Hageja ei ole tõendanud, et ta tegi töid vastavalt tööettevõtulepingus kokkulepitud tingimustel ja lõpetas tööd tähtaegselt. Kuna hageja ei ole eelarvet ja sellega seotud projekti esitanud, ei ole võimalik kontrollida, kas tööd olid tehtud kokkulepitud mahus või mitte ja kas tehtud töö vastas projekti tingimustele või mitte. Selleks, et nõuda kostjalt tasumist, peab hageja tõendama, et tööd olid tehtud ja need olid tehtud nõuetekohaselt. Asjaolu, et hageja ei teinud töid nõuetekohaselt, tõendavad kostja poolt hagejale esitatud pretensioon (lk 48), kaks ekspertiisiakti ja ka hageja ise, nõustudes hagihinna vähendamisega peale kohtu poolt määratud ekspertiisi tulemuste saamist. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja esitas hagejale pretensiooni ehitustööde kohta ja hageja ei ole pretensioonis nimetatud puuduseid kõrvaldanud. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et tal oli õigus praaktöö jätta välja maksmata. Kostja ei nõustu maakohtuga, et pooltevaheline töövõtuleping nr 2/2000 on lõppenud. Kohtuotsusest ei nähtu, mis tõendab lepingu lõpetamist/lõppemist, mis alusel ning mis ajast luges kohus lepingu lõppenuks/lõpetatuks. Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse kuulata tunnistajana üle O Š, kes võiks anda ütlusi hageja ehitusobjektilt lahkumise aja ja hageja poolt tegemata jäetud tööde kohta. Hagist nähtub, et hageja katkestas tööd ajavahemikul juulist – septembrini 2002. Kostja leiab, et tööettevõtulepingu lõpetamine ei võinud toimuda kolme kuu jooksul. Kostja „juuli 2002” ja „september 2002” koostatud aktidest ei teadnud ja sai need koos hagimaterjalidega. Hageja kinnitusel sai ta võlgnevusest (arve nr T 75/02 osas summas 730 076,28 krooni) teada hiljemalt 26.07.2002, ehk hageja nõue muutus nimetatud osas sissenõutavaks hiljemalt 31.12.2002. Maakohus ei tuvastanud, millal muutusid sissenõutavaks ülejäänud kaks nõuet: summas 134 122,90 krooni (sanitaartehnika eest) ja summas 403 073 krooni („2002 septembrikuu akti” alusel). Hageja ei ole väljastanud arvet viimatinimetatud summadele.

5(11)

Tsiviilasi nr: 2-06-5312 Pooled ei pidanu läbirääkimisi perioodil 14.06.2005 – 15.08.2005 ja 17.02.2006 – 10.03.2006. Maakohus leidis, et ajavahemikul 14.06.2005 - 15.08.2005 pidasid pooled läbirääkimisi pankrotimenetluse raames, kuid pankrotiavaldusest nähtub, et selle esemeks ei olnud 134 122,90 krooni ega 403 073 krooni nõuded. TsÜS § 176 lg 1 tuleneb, et viimase kahe nõuete osas ei ole läbirääkimisi peetud ja samuti ei olnud peatatud aegumine. Kohus rahuldas hagi vaatamata arve puudumisele. Tööettevõtulepinguga on sõnaselgelt kokkulepitud, et tasumiskohustus tekkib kostjal peale üleandmis-vastuvõtuakti allakirjutamist ja vastava arve saamist. Arve võiks hageja esitada peale töö teostamist ja üleandmis-vastuvõtuakti kostjale esitamist. Seejuures töö lõpetamist tõendatakse kostja allkirjaga ehitustööde päevikus. Hageja ei ole tõendanud ühegi toodud tingimuse saabumist. Võlgnevusest summas 134 122,90 krooni (sanitaartehnika eest) said pooled teada pärast kohtu poolt määratud ekspertiisi teostamist ja sellele summale pole kunagi arvet esitatud. Arve esitamiseks puudus alus, kuna kogu vajalik summa tasuti kostja poolt ettemaksuna ja võlgnevus puudus. Hageja tegi tööd kostjalt saadud summa piirides ja lahkus objektilt, kuna uut ettemaksu kostjalt ei laekunud. Kohus jättis kostja väited ettemaksu tasumise kohta täielikult tähelepanuta. Kohus ei tuvastanud, milliste tööde tegemine konkreetselt kummagi lepingu ja lepingu lisa alusel kokku lepiti, kuid mõistis kostjalt välja võlgnevuse. Hageja poolt esitatud dokumentidest ei nähtu, milliste konkreetsete tööde eest hagis toodud summat nõutakse. Elamule ei ole siiani väljastatud ehitusluba, kuna hageja ei ole kostjale üle antud vajalikku projekti- ja muud ehitusdokumentatsiooni. Akte “Juuli 2002” ja “September 2002” ei ole kostja allkirjastanud. Hageja ei kavatsenud teavitada kostjat oma objektilt lahkumise soovist ja ka lahkumisest, rääkimata juba töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja andmisest. Kostja rõhutas ning tõendas, et ta tasus pidevalt hagejale rahasummasid ettemaksuna, kuna ei materjalide soetamiseks ega tööde teostamiseks hagejal endal raha ei olnud. Kostja juhib veelkord kohtu tähelepanu sellele, et käesolevas tsiviilasjas ei ole võimalik eraldada esialgset tööettevõtulepingut selle hilisematest täiendustest raha tasumise mõttes. Vastasel juhul tekiks hagejal alusetu rikastumine järjekordse ettemaksu saamise hetkel. Kostja tasus hagejale tasu ettemaksetena ja ekspertiisiga on tuvastatud, et ta tasus ka ebakvaliteetselt tehtud tööde eest. Hageja poolt esitatud aktis „Juuli 2002” on viited kostjapoolsetele ettemaksudele. Maakohus leidis ekslikult, et kostja poolt sularahas tasutud summad on kajastatud kliendi väljavõttes. Kliendi väljavõttes ei kajastu summat 243 420 krooni, mille kostja tasus hagejale sularahas 06.06.2000. Saldo on 08.06.2000 seisuga 0. Kohus mõistis kostjalt välja selle summa teistkordselt. Kostja poolt esitatud dokumentidest nähtub, et kostja tasus sularahas 19.07.2000 – 182 565 krooni ja 21.09.2000 – 182 565 krooni. Maakohus ei kontrollinud, millised summad laekusid hageja arveldusarvetele. Kliendi väljavõttest nähtub, et 31.12.2000 seisuga kostjal võlgnevus puudub ja 19.01.2001 väljastas hageja arve summale 826 000 krooni ja sellest ajast on kostjal võlgnevus ainult uue arve alusel summas 826 000 krooni. Tõendatud pole, mis alusel kohus tuvastas, et 144 273 krooni kajastub kliendi väljavõttes. Alates 08.01.2001 kuni 03.04.2001 tasus kostja hagejale sularahas 1 144 273 krooni. Kliendi väljavõttest nähtub, et uue, 19.06.2001 arve esitamise aja seisuga võlgneb kostja vaid uuel arvel näidatud summa ehk 532 233,10 krooni ja eelmine arve on tasutud. Kohus ei võtnud arvesse fakti, et kostja tasus ettemaksuna, et võlgnevused tal puudusid ja hagi esitamisel hageja ei arvestanud sellega, et kostja esitab sularaha tasumist tõendavaid dokumente. Kohus ei kontrollinud, millised summad tasus kostja hageja arveldusarvetele ülekandmise teel. Hageja ise võttis omaks selle fakti, et hageja poolt esitatud raamatupidamisarvestuse väljavõte ei kajasta õigesti hageja nõuet kostja vastu. Hageja ei ole tõendanud, et sularaha, mida kostja hageja juhatuse liikmele tasus, oli hageja kassasse üle antud. Hageja raamatupidamise alusdokumendid selle kohta puuduvad. Kohus määras eksperdiks hageja poolt pakutud, mitte pooltest sõltumatu eksperdi. Kohus ei andnud hinnangut ekspertiisiakti punktis 4 toodud

6(11)

Tsiviilasi nr: 2-06-5312 arvamusele, et hageja pidi ülevaatuste käigus avastatud puudused kõrvaldama kas ehituse lõpetamise käigus või garantiiaja vältel. Hageja puuduseid kõrvaldanud ei ole. Vaatamata kostja poolt esitatud Vana-Rannamõisa tee 34B ehitustööde mahtude, materjali kulu ja maksumuse ekspertiisiakti esitamisele, asus kohus seisukohale, et ei ole alust kahelda kohtu poolt määratud ekspertiisitulemustes. Kohus jättis rahuldamata kostja taotlused määrata täiendav ehitustööde mahtude, materjali kulu ja maksumuse ekspertiis, kutsuda kohtuistungile küsitlemiseks eksperdiarvamuse andnud Ehitusekspertiisibüroo OÜ juhataja ja ekspert Teet Sepaste ja OÜ Aala Ehitus ekspert Jaan Otsa ning kuulata tunnistajana üle T N. Kohus ei ole tuvastanud, milliste tööde eest ja millises ulatuses on kostja juba tasunud, st milliste tööde eest on tal seni tasumata. Toimiku leheküljel 131 olev arve-saateleht on väljastatud teise objekti kohta, arve kohaselt on objektiks Rannamõisa tee 38 (mitte 34B). Arve oli väljastatud 08.10.2002, s.o peale seda, kui hageja lahkus objektilt. Maakohus viitab seejuures toimiku lehekülgedele 131-132, kui ka kohtu poolt määratud eksperdi arvamusele, mis asub toimiku leheküljel 236, kuid toimiku leheküljel 136 on kirjas, et nimetatud materjalid anti väidetavalt üle. Kohus ei ole põhjendanud, mille alusel peab kostja tasuma teisele aadressile paigaldatud seadmete eest. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab et menetlusõiguse rikkumise tõttu tuleb otsus osaliselt tühistada, kuid ringkonnakohus saab teha uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata (TsMS § 657 lg 1 p 2).

7(11)

Tsiviilasi nr: 2-06-5312

8(11)

Tsiviilasi nr: 2-06-5312

Kostja on tuginenud asjaolule, et töö oli tehtud puudustega, mis on fikseeritud 29.07.2003 pretensioonis (I kd, tl 48). Nimetatud pretensiooni kohaselt, mis on poolte poolt allkirjastatud, ei vasta fassaadi soojustamise ja katmise lahendus projektile, keldri aknad on monteeritud fassaadipinnast 3 cm sissepoole, lagede kõrgus on ühes ruumis erinevatel kõrgustel, basseiniruumi lae ja plaadi ülemise serva vahe on liiga suur, akendel tulevad nurkades välja tihendid, klaasidele puudub sertifikaat, talveaia laes vihmaäravoolu põlv on fooliumiga kaetud ja nähtaval, katlaruumi, valvuriruumi ja koerapesuruumi välisuste kvaliteet ei vasta nõuetele, peatrepi soojendus (sulatus) ei taga soovitavat tulemust. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole hageja teinud järgmisi töid: aknaaluslauad, uste paigaldamine, pööninguseinte krohvimine, seinte osaline pahteldamine, kipslagede pahteldamine, lagede katmine niiskustõkkega, põranda katmine marmoriga, trepi katmine graniitplaatidega, hüdroisolatsioon trepile ja terrassidele, terrassi plaatimine graniitplaatidega, vee ja kanalisatsiooni inventar, basseini ruumi põrandate plaatimine (kokku summas 101 050 krooni). Eelnimetatud puudused ei ole ringkonnakohtu hinnangul olulised, kuna ei takistanud elamu kasutuselevõttu ja olid kõrvaldatavad. Maakohus leidis õigesti, et kostjal oli õigus kasutada TsK § 368 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Vaidlust ei ole selles, et kostja võttis maja valduse peale hageja lahkumist tööobjektilt üle. Kostja ei ole esile toonud, et perioodil hageja lahkumisest kuni pretensiooni allkirjastamiseni oleks hageja töös esinenud ja 24.07.2003 pretensioonis märgitud puudusi kõrvaldatud. Arvestades, et hageja pidi kostjale andma mõistliku tähtaja tööde vastuvõtmiseks, leiab kohus tuvastatud asjaolude alusel, et kostja kohustus võtta tööd vastu muutus sissenõutavaks 07.oktoobril 2002 (30.september 2002 + 7 päeva mõistlik aeg). Peale nimetatut kuupäeva ilmnenud puudused pidi hageja kõrvaldama tasuta garantiikohustuse raames. Ekspertiisiga tuvastatud puuduste maksumuse võrra on hageja oma nõuet vähendanud ja see ei ole enam vaidluse objektiks. Vaidluse käiku ei muuda apellatsioonkaebuse väide, et hageja ei ole tõendanud soovi tööd üle anda. Tööd on kostja tegudega vastu võtnud. Apellandi viited Riigikohtu lahendile 3-2-1-59-99 (apellatsioonkaebuses ekslikult 3-2-1-99) ei ole asjakohased, kuna nimetatud vaidluses leidis tuvastamist, et lepingu objektiks oli trepp, mis osutus praagiks. Oluliste puudustega tööd ei peagi tellija vastu võtma. Apellandi üldsõnalised viited teistele Riigikohtu lahenditele jätab apellatsioonikohus tähelepanuta. Õige ei ole apellandi väide, et kohus ei ole järginud Riigikohtu lahendis 3-2-1-80-08 avaldatud seisukohti. Riigikohus on nimetatud lahendi p-s 22 leidnud, et kuigi tellija võib keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest üldiselt nii juhul, kui töö on üldse tegemata, kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lg-d 2 ja 6), oleks hea usu põhimõttega vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus töö tervikuna vastuvõtmisest keeldumine, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. Nimetatud põhimõttest tulenevalt on maakohtu lõppjäreldus õige. Apellant märgib õigesti, et lepingu p 5.2.8 kohaselt pidi kostja allkirjastama objekti ehitustööde päevikus kirjapandud tööd vastavalt nende valmimisele. Nimetatu ei muuda aga olematuks kostja tasu maksmise kohustust, kui tõendamist leidis kokkulepitud tööde teostamine hageja poolt.

9(11)

Tsiviilasi nr: 2-06-5312 Mis puudutab apellatsioonkaebuses märgitud hageja kohustust anda üle ka tööga seotud ehitusdokumentatsioon, siis võis kostjal olla hageja vastu vastav kohustuse täitmise nõue või kahju hüvitamise nõue (TsK § 226), mis ei ole aga käesoleva vaidluse esemeks. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud kostja väited, et dokumentatsiooni puudumise tõttu ei ole elamule seni antud ehitusluba.

10(11)

Tsiviilasi nr: 2-06-5312 Õige on apellatsioonkaebuse väide, et lisakokkuleppe maksegraafikus (I kd, tl 15) on sätestatud, et tellija maksab tasumisega hilinemisel viivist 1% esitatud arvest kuus, alates tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest. Nimetatu on käsitletav poolte kokkuleppena. Seetõttu on ekslik kohtu järeldus, et pooled ei ole viivise määras kokku leppinud ja asjas on võimalik kohaldada seadusest tulenevat viivise määra. Kuivõrd vaidlust ei ole asjaolus, et vaidlusaluseid üleandmis-vastuvõtmis akte ei ole allkirjastatud, ei ole hageja viivisenõue sissenõutavaks muutunud. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus väljamõistetud viivise osas summas 7 000 krooni tühistada.

Ülle Jänes

Ele Liiv

Ande Tänav

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.