lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-124-98

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 08.12.1998

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-124-98
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
08.12.1998
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1175
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-124-98

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. detsembril 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja J. Rätsep vaatas läbi avalikul kohtuistungil 9. novembril 1998. a Marju Talseni kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. mai 1998. a otsuse AS-i Terve Hammas hagis Marju Talseni vastu töölepingu lõpetamise õiguse tunnistamiseks Marju Talsen töötas AS-s Terve Hammas alates 12. jaanuarist 1994. a hambaarsti abina. Temaga lõpetati tööleping 6. jaanuaril 1997. a töölepinguseaduse (TLS) § 76 alusel. Töövaidluskomisjoni

6.märtsi 1997. a otsusega tunnistati töölepingu lõpetamine M. Talseniga ebaseaduslikuks ja AS-lt Terve Hammas mõisteti välja TLS § 117 lg 2 ja § 119 lg 1 ja 2 alusel 12 292 krooni ja 80 senti. AS Terve Hammas esitas 14. aprillil 1997. a kohtusse hagiavalduse ja töövaidluskomisjoni otsus ei jõustunud. Hageja palus tunnistada tema õigust tööleping M. Talseniga lõpetada TLS § 76 alusel. Hagiavalduse kohaselt pidanuks kostja olema tööl graafiku järgi 4. jaanuaril 1997. a. Kostja tööle ei tulnud, haiguse kohta dokumenti ei esitanud. Kostja nõustus hageja ettepanekuga lõpetada tööleping poolte kokkuleppel. Veel leppisid pooled kokku, et kostjale makstakse töölepingu lõpetamisel hüvitisena kahe kuu keskmise palk. Kostja tuli lõpparvele järele alles 3. veebruaril 1997. a. Samal päeval tehti sissekanne kostja tööraamatusse, kuna kostja ei esitanud tööle asumisel tööraamatut. M. Talsen esitas 22. septembril 1997. a vastuhagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise saamiseks. Kostja hagiavalduse kohaselt puudus ta töölt haiguse tõttu.
3.veebruaril 1997. a sai kostja teada, et tööleping on lõpetatud poolte kokkuleppel. Samal päeval maksti talle välja jaanuarikuu palk 105 krooni, kasutamata puhkuse eest 260 krooni ja 65 senti ning tehti tööraamatusse kanne töölepingu lõpetamise kohta. Kostja leidis, et töölepingu lõpetamise põhjuseks oli koondamine. Ta palus hagejalt välja mõista töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise palga ulatuses 9540 krooni, 28 päeva lõpparve väljamaksmisega viitamise eest keskmise palga 2171 krooni ja 40 senti ja tööraamatu kinnipidamise eest 2171 krooni ja 40 senti. Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt hageja ei esitanud kostjale TLS § 76 ettenähtud kirjalikku taotlust töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Individuaalsete töövaidluste lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik, kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kostja sai töölepingu lõpetamise alusest teada 3. veebruaril 1997. a, töölepingu sõlmimisel ja lõpetamisel kostjale töölepingut ei antud. Töölepingu lõpetamisel rikkus hageja oluliselt seadust. Seetõttu tuleb kostjale hüvitisena välja mõista tema kuue kuu keskmine palk võttes aluseks kuupalga 1590 krooni. Lõpparve sai kostja kätte
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
3.veebruaril 1997. a. Seega viivitas hageja lõpparve väljamaksmisega 28 päeva. TLS § 119 lg 2

alusel tuleb hüvitis 2171 krooni ja 40 senti välja mõista lähtudes päevapalgast 77 krooni ja 55 senti. Hageja juures töötamise ajal oli kostja tööraamat tema käes. Kuna TLS § 20 lg 2 alusel oli tööraamatu pidamine hageja kohustuseks ja hageja töölepingu lõpetamisel ei andnud kostjale tööraamatut, siis tuleb hagejalt välja mõista 2171 krooni ja 40 senti tööraamatu kinnipidamise eest 28 päeva. Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse kostjale töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise palga ja tööraamatu kinnipidamise eest keskmise palga väljamõistmise osas. Tühistatud osas tehtud uue otsusega jättis ringkonnakohus kostja vastuhagi töölepingu ebaseadusliku lõpetamise ja tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise saamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt linnakohus tuvastas, et töölepingu lõpetamine TLS § 76 alusel oli ebaseaduslik ning töötajale on töölepingu lõpetamisel kahe kuu hüvitis välja makstud. Kui töötaja loobub tööle ennistamise taotlusest, on tööandja TLS § 117 lg 2 kohaselt töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel kohustatud töötajale maksma hüvitist kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kolleegium leidis, et on õiglane, kui töötaja saab töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitist kahe kuu keskmise palga ulatuses, kuna kostja töötas hageja juures kaks aastat ning

4.jaanuaril 1997. a töölt puudumise kohta haiguslehte ei esitanud. Nimetatud suuruses on hüvitis kostjale välja makstud töölepingu lõpetamisel, mistõttu ei ole alust hagi rahuldada. Alusetu on kostja nõue tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise saamiseks. Tööraamat oli kostja käes. TLS § 119 lg-s 1 ettenähtud hüvitis ei ole kohaldatav sanktsioonina tööraamatu pidamise eeskirjade rikkumise eest. Kuna hageja ei saanudki tööraamatut kinni pidada, siis ei olnud kostjal pärast töölepingu lõpetamist tööleasumine teise tööandja juurde takistatud. Kassatsioonkaebuses palus M. Talsen ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega jäeti rahuldamata tema vastuhagi töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise palga ja tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise saamiseks ja hagi selles osas rahuldada. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole apellatsioonikohus hinnanud kõiki tõendeid ja välja selgitanud asjaolusid kogumina, igakülgselt ja täielikult ning on vääralt kohaldanud ITLS § 30 lg 2. Hageja rikkus töölepingu lõpetamisel jämedalt seadust. 4. jaanuar 1997. a oli kassaatoril vaba päev " laupäev ja haiguslehte esitama ta ei pidanud. ITLS § 30 lg 2 kohaselt ei ole väljamakstav hüvitis sõltuvuses sellest, kas töötaja asus teise tööandja juurde tööle või mitte. Kuna TLS §-s 117 lg 2 sätestatud hüvitis on ette nähtud töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest, siis on väär vähendada hüvitist põhjusel, et töötajale on tehtud teisi väljamakseid. Apellatsioonikohus leidis, et kostjaga töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, kuid hüvitist välja ei mõistnud. Kostja tööle asumisel ja hiljem tööraamatusse kande tegemiseks selle vastuvõtmata jätmisega rikkus hageja seadust, mille tõttu kostjal ei olnud võimalust tõendada uue töökoha otsimisel oma erialast tööstaa"i. Vastuses leiti, et kassatsioonkaebus on ilmselt põhjendamatu ja ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMK § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu osa, millega jäeti rahuldamata hüvitise nõue töölepingu ebaseadusliku

lõpetamise eest. Väär on apellatsioonikohtu seisukoht, et hüvitise nõue töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ei kuulu rahuldamisele, kuna kostjale on töölepingu lõpetamisel makstud hüvitiseks kaks kuupalka. Kohtud on tuvastanud, et hageja lõpetas kostjaga töölepingu ebaseaduslikult ja kostja loobus tööle ennistamist. Kui töötaja loobub tööle ennistamisest, siis vastavalt TLS § 117 lg-le 2 on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitist kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Töölepingu seadus ei tulene, et tööandja poolt muudel põhjustel makstud hüvitist saaks lugeda hüvitiseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Kuna kohus tunnistas kostjaga töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, siis pidi sellele järgnema tööandja vastutus TLS § 117 lg 2 alusel. Seega pidanuks töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel kohus kohaldama hageja suhtes TLS § 117 lgs 2 ettenähtud sanktsiooni. Kuna kostja tööraamat oli tema enda käes, siis leidis apellatsioonikohus õigesti, et hageja ei saanud seda kinni pidada. Vastavalt tööraamatu täitmise korra p-le 1.2 on töötaja kohustatud põhikohaga tööleasumisel esitama tööandjale tööraamatu. Seega on tööraamatu esitamine töötaja kohustuseks. Kuigi TLS § 20 lg 2 sätestab tööandjale kõigi põhikohaga töötajate kohta tööraamatu pidamise kohustuse, ei saa olukorras, kus hageja ei esitanud kostjale tööraamatut, kohaldada tööandja suhtes TLS § 119 lg 1 sätestatud vastutust. Kolleegium jätab tähelepanuta kaebuse väited tõendite hindamise osas, sest vastavalt TsMK § 353 lg 3 ei või Riigikohus tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid. Juhindudes TsMK § 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. mai 1998. a otsus osas, millega Marju Talseni vastuhagiAS-i Terve Hammas vastu töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise saamiseks jäeti rahuldamata ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Tööõigusabi AS-le 15. juunil 1998. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed L. Laarmaa, J. Rätsep

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.