Apellant (kostja): Jõhvi vald (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu) (registrikood: 75033483); esindaja vallavanem Tauno Võhmar Vastustaja (hageja): Ivo Tupits (isikukood: 36804200321); esindaja advokaat Allan Valk
RESOLUTSIOON
1.Jätta muutmata Viru Maakohtu 3. aprilli 2012.a otsus, arvestades põhjenduste osas ka ringkonnakohtu käesolevas otsuses märgitut.
2.Jätta Jõhvi valla apellatsioonkaebus rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud Jõhvi valla kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.14. septembril 2011 ütles Jõhvi vallavanem üles Jõhvi Gümnaasiumi direktori Ivo Tupitsaga 1. augustil 2007 sõlmitud töölepingu nr 17.1-3.3/10. I. Tupits ei tunnistanud ülesütlemisavalduses nimetatud rikkumisi ja esitas töövaidluskomisjonile (edaspidi ka TVK) avalduse töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ning tööandjalt hüvitiste väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjoni 2. novembri 2011 otsusega rahuldati hageja avaldus osaliselt, tunnistati töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 5 alusel tühiseks, lõpetati tööleping TLS § 107 lg 2 sätestatud korras töötaja taotlusel ja mõisteti tööandjalt töötaja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses ning lisaks töölepingust tulenev hüvitis kokku brutosummas 8122,55 eurot. I. Tupits esitas taotluse töövaidlusasja rahuldamata osas läbivaatamiseks hagimenetluses ning täiendava hüvitise summas 3196 eurot väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole vallavanemal KOKS § 50 alusel ilma vastava aluseta õigust vallavalitsuse nimel lepinguid sõlmida, muuta ega lõpetada. Seega on töölepingu ülesütlemisavaldus TLS § 104 lg 1 alusel õigustühine. Samuti täitis I. Tupits ametijuhendi punkti 3.2 ning kõiki teisi tööülesandeid, mistõttu puudusid alused töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 5 alusel. TLS § 109 lg 1 alusel peab hüvitise suuruse muutmiseks esinema konkreetne põhjus ja taolist otsust tehes peab töövaidlusorgan seda põhjendama (ei piisa pelgalt paljasõnalisest viitest seadusest tulenevale õigusele). TVK mõistis välja TLS § 109 lg 1 tuleneva hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, kuid pole otsust kuidagi põhjendanud. Otsuse kohaselt on tuvastatud kõik avalduses toodud alused (ülesütlemise tühisuse alused), mistõttu jääb otsus hagejale täiesti mõistmatuks ja on seetõttu üllatuslik. TVK otsuses on seadusest tuleneva hüvitise vähendamise kohta vaid väide, et võttes aluseks seaduse rikkumise asjaolusid ja iseloomu töölepingu erakorralisel ülesütlemisel, määras komisjon avaldajale hüvitise tema ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Hagejale on arusaamatu, milliseid asjaolusid on hinnatud. Hageja puhul pole keegi seaduserikkumisi tuvastanud, küll aga arvestades, et kostja rikkumisi vabandavaid asjaolusid pole tuvastatud, peaks väljamõistetava hüvitise suurus olema maksimaalne. Hageja pole soovinud tööandjaga lepinguliste suhete jätkamist ning palus töövaidluskomisjonil tööleping lõpetada, sest kostja on tahtlikult seadust rikkunud ning käitunud seejuures äärmiselt pahatahtlikult. Hageja täiendava seisukoha kohaselt puuduvad igasugused alused seadusest tuleneva hüvitise vähendamiseks. On ilmselge, et hageja huvisid on jämedalt rikutud, kostja poolt olid kõik väidetavad töölepingu ülesütlemise põhjused otsitud, arvestades veel, et isegi nende olemasolu puhul ei olnuks töölepingu ülesütlemine põhjendatud. Avalikus suhtlusportaalis Facebook vallavanema ja kolmandate isikute vahel toimunud vestluse väljavõttest tuleb välja,
et hageja vallandamise taga on vaid vallavanema isiklik seisukoht hageja ametikohale mittesobivuse kohta.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt sõlmis Jõhvi Vallavalitsus 1. augustil 2007 hagejaga tähtajalise töölepingu, mille alusel hageja asus tööle Jõhvi Gümnaasiumi direktori ametikohal. Jõhvi vallavanem tegi 29. juuni 2011 kirjaga hagejale ettepaneku töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel ja pakkus hüvitiseks 5,5 kuu keskmist töötasu, millega hageja ei nõustunud. Jõhvi Vallavalitsuse 24. augusti 2011 materiaalse väärtuse ülevaatusaktiga tuvastati, et hageja kasutusse antud sõiduauto Volkswagen Touran ei ole tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Sõiduauto sihipärase ja säästliku kasutamise eest vastutas hageja lähtuvalt tema ametijuhendi punktidest 3.16 ja 3.26 ning LS § 261. Seaduses sätestatud tähtajaks, s.o
1.septembriks 2011, ei olnud Jõhvi Gümnaasiumi direktor esitanud kooli arengukava eelnõud vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjonile ega ka vallavalitsusele kinnitamiseks. Arengukava seaduses sätestatud tähtajaks kinnitamise eest vastutas hageja lähtuvalt tema ametijuhendi punktidest 3.2 ja 3.26 ning PGS § 95. Jõhvi vallavanem esitas 14. septembril 2011 kirjaga hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse, millega lõpetas töölepingu samal päeval, lähtudes TLS § 88 lg 1 p-dest 3 ja 5. Lähtuvalt TsÜS § 111 lg-st 2 anti Jõhvi Vallavalitsuse 19. oktoobri 2011 korraldusega nr 2077 vallavanema kirjale heakskiit. TVK on TLS § 109 lõikes 1 sätestatud pädevuse raames hüvitise suurust muutes võtnud arvesse nii kostja kui ka hageja seaduserikkumise asjaolusid ja iseloomu kui ka töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Samuti võttis TVK hüvitise suuruse määramisel arvesse, et pooled ei olnud muutnud hageja töölepingu p-i 5.3. Sellest lähtuvalt mõistis TVK hageja kasuks välja ebaproportsionaalselt suure boonustasu, mille arvelt vähendas hüvitise suurust.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 3. aprilli 2012 otsusega hagi täielikult ja mõistis Jõhvi vallalt I. Tupitsa kasuks välja täiendava hüvitise kahe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3196 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda. Otsuse põhjendustes märkis kohus, et TLS § 1 lg 1 tulenevalt teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Poolte vahel 1. augustil 2007 sõlmitud töölepingu p-i 2.1. kohaselt asus töötaja tööle Jõhvi Gümnaasiumi direktori ametikohale. 14. septembri 2011 ülesütlemisavaldusega ütles Jõhvi vallavanem töölepingu TLS § 97 lg 2 alusel erakorraliselt üles ilma etteteatamistähtaega järgimata ja luges töölepingu lõppenuks samal päeval. Hagiavalduse ja hageja arvamuse kohaselt on töölepingu ülesütlemise põhjused otsitud ning tegelikult puudus alus töölepingu lõpetamiseks. 29. juunil 2011 saadetud töölepingu ülesütlemisavalduses tegi kostja (Jõhvi vallavanema kaudu) hagejale ettepaneku poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamiseks alates 1. augustil 2011. Hagejale 30. juunil 2011 saadetud e-kirjas selgitas vallavanem, et ülesütlemise avalduse näol on tegemist ettepanekuga töölepingu lõpetamiseks TLS § 79 alusel. Tööandja kinnitas e-kirjas, et hageja on oma kohustuste täitmisega nelja aasta jooksul toime tulnud, kuid tööandja soovib kooli juhtimist teistsugusel viisil juhilt, kellel on väga hea suhtlemisoskus ning hea läbisaamine ja autoriteetne ning toetav suhtumine kooli personali, õpilaskonna ning kooli omaniku esindajatega. Eeltooduga luges kohus tuvastatuks, et kostja on üritanud hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetada poolte kokkuleppel ja lepingu lõpetamiseks ettepaneku tegemisel tööandjal ei olnud etteheited töötaja poolt ametikohustuste täitmata jätmisele.
24.augustil 2011 koostatud materiaalse väärtuse ülevaatusakti kohaselt on kostja ja Sampo Pank 6. mail 2008 sõlminud sõiduauto Volkswagen Touran, registrinumber XXX, kasutusrendilepingu nr 280506JO. Sõidukil pidi olema tehnoülevaatus läbitud 2011 juulis, kuid 24. augustil 2011 oli see tegemata. Sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt on sõiduki omanik Sampo Pank, vastutav kasutaja Jõhvi vald ja kasutaja hageja. Hagejal ei vaidle sõiduki Jõhvi Gümnaasiumi kasutusse andmise üle. Ei ole vaidlust ka selle üle, et alates
1.augustist 2011 ei olnud sõidukil kehtivat tehnoülevaatust. Hageja ametijuhendi punkti 3.16 kohaselt vastutas hageja kooli kasutusse antud varade ning rahaliste vahendite sihipärase ja säästliku kasutamise eest. LS § 77 lg 2 sätestab, et liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Kostja esindaja on teatanud kohtuistungil, et hageja kasutusse antud sõiduk seisis alates 1. juulist 2011 kooli hoovis. Seega ei osalenud sõiduk liikluses, mistõttu ei ole ka LS § 261 sätestatud alust rahatrahvi määramiseks. Hageja ei ole kostja ja Sampo Pank AS-i vahel sõlmitud kasutusrendilepingu pool. Sellepärast ei ole hagejal tekkinud kasutusrendilepingust tulenevaid kohustusi AS-i Sampo Pank ees. Hageja ei vastuta ka LS § 72 lg 2, § 261 lg 1 ja lg 2 alusel, sest nendest sätetest tulenevalt § 72 lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmise eest vastutab mootorsõiduki omanik või vastutav kasutaja. Kuna sõiduki vastutav kasutaja on kostja, siis oli kostjal ka kohustus jälgida, et hageja kasutada antud sõiduk läbiks õigeaegselt tehnoülevaatuse. Hageja ametijuhendi p-st 3.26. tulenevalt täidab gümnaasiumi direktor ilma erikorralduste ülesandeid, millised tulenevad tema töö iseloomust või töö üldisest käigust ning kooli tegevust puudutavatest õigusaktidest. Sama juhendi p-i 3.2. alusel tagab direktor kooli arengukava täitmise, teeb koostöös hoolekoguga ettepanekuid arengukava muutmiseks, täiendamiseks või kaasaajastamiseks kooskõlas Jõhvi valla arengusuundadega. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 67 lg 1 esimese lause kohaselt koostatakse kooli järjepideva arengu tagamiseks kooli arengukava. Kostja väidab, et hageja ei ole esitanud 1. septembriks 2011 kooli arengukava eelnõud vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjonile ega vallavalitsusele kinnitamiseks. Jõhvi Gümnaasiumi hoolekogu arutas 31. mail 2011 kooli arengukava. 9. augustil 2011 arutas hoolekogu uut õppekava (mitte arengukava) ja leidis, et õppekava ei ole 100% valmis, kuid kui see lõplikult valmis saab, tuleb see uuesti hoolekogule saata. Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna asejuhataja arvamuse kohaselt oli üldine hinnang hageja juhitud kooli arengukavale positiivne, kuid tehti ettepanek arengukava lühendamiseks. Sellega luges kohus tuvastatuks, et hageja on täitnud oma ametikohustusi ja arengukava kinnitamata jätmine on toimunud selle hoolekogu poolt arutamata jätmise tõttu. Kohus leidis, et õppeasutuse juhiga sõlmitud töölepingu ülesütlemisel on kaugeleulatuvad tagajärjed. Hagejal ei õnnestu lähitulevikus töötada õpetaja ametikohal ega edukalt osaleda teistel kooli direktori ametikohtade täitmiseks korraldatavatel konkurssidel temaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise ja selle pinnal tekkinud vaidluste tõttu. Seega hageja huvidest lähtudes on põhjendatud kostjalt hüvitise väljamõistmine TLS § 109 lg 1 esimeses lauses sätestatud kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Tööandja on saavutanud oma eesmärgi, sest tema soov lõpetada töösuhe hagejaga on juba realiseerunud. Seega ka tööandja huvides on hüvitada hagejale TLS § 109 lg 1 esimese lause alusel hüvitis kolme kuu töötasu ulatuses. Kostja väited hagejale töölepingu punkti 5.3 alusel hüvitise väljamõistmise kohta ei ole arvestatavad, sest nimetatud hüvitis on välja mõistetud teisel õiguslikul alusel.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Jõhvi vald esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata.
Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus ühekülgselt ja ebaobjektiivselt hinnanud tõendit, mille apellant edastas
30.juunil 2011 e-kirjaga vastustajale. Tõendis vallavanem nimetab, et vastustaja on oma kohustuste täitmisega nelja aasta jooksul toime tulnud, kuid samas soovib tööandja kooli juhtimist teistsugusel juhendamisviisil juhilt, kellel on väga hea suhtlemisoskus ning hea läbisaamine ja autoriteetne ning toetav suhtumine kooli personali, õpilaskonna ning kooli omaniku esindajatega. Nimetatud tõendiga apellant viitab vastustajale tema sobimatusele oma ametikohale ning seda saab tõlgendada TLS § 88 lg 1 punktis 2 sätestatud töökohale sobimatusena. Riigikohus on lahendis nr III-2/1-62/95 leidnud, et „suhtlemisoskus avaldub konkreetse töö käigus. Töölepingu lõpetamise võivad tingida reaalsest tööst, töötaja käitumisest või isikust tulenevad põhjused ja konkursi tulemusel töölevõtmine ei välista reaalses töös ebaõnnestumise võimalust“; 2) on maakohus ebaõigesti jõudnud järeldusele, justkui sõiduk registrinumbriga XXX ei osalenud liikluses, mistõttu ei esinenud ka alust sõiduki vastutava kasutaja kohustuse mittetäitmise eest rahatrahvi määramiseks. Liikluses kasutatava mootorsõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli kohustus tuleneb mitte LS § 77 lg-st 2, vaid LS § 73 lg-st 2. 19. märtsi 2012 kohtuistungi protokolli lk 4 on apellant öelnud kohtuistungil, et autot kasutati liikluses juulikuus. Maakohus ei ole hinnanud tõendina apellandi 24. augustil 2011 volikirja nr 17.34/4914, sõidukit kasutamiseks. Nimetatud volikiri tõendab, et sõiduk osales liikluses; 3) on maakohus meelevaldselt piiranud kooli direktori ametijuhendi p-st 3.16 tulenevat vastutust, leides, et kooli direktor ei ole kasutusrendilepingu pooleks ja ei pea seetõttu jälgima, et sõiduk läbiks õigeaegselt tehnoülevaatuse. LS § 72 lg 1 kohaselt peab apellant tagama sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoolduse. Apellant on taganud nimetatud kohustuste täitmise, astudes vastustajaga töösuhtesse. PGS § 71 lg 1 kohaselt vastutab direktor kooli vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Vaatamata asjaolule, et sõiduki vastutavaks kasutajaks on Jõhvi Vallavalitsus, on direktoril lähtuvalt tema ametijuhendist, kooli põhimäärusst ja PGS § 71 lg-st 1 kohustus jälgida kooli vara kasutamist. See kohustus hõlmab nii auto kasutamist kui ka toiminguid sellega, sh tehnoülevaatuse õigeaegset korraldamist; 4) on apellant esitanud 14. oktoobri 2011 tõendi nr 1-6/34, milles Jõhvi Vallavolikogu haridus- ja noorsootöökomisjon tõendab, et vastustaja ei ole komisjonile esitanud seisukohavõtuks Jõhvi Gümnaasiumi arengukava eelnõud ja dokumente, mis kinnitaksid koostöö tegemist arengukava koostamisel. Maakohus ei ole esitatud tõendit hinnanud ega ka põhjendanud, miks ei võetud esitatud tõendit arvesse; 5) on kaevatava kohtuotsuse p-s 25 maakohus lähtunud Teadusministeeriumi välishindamisosakonna asejuhataja 23. mai 2011 arvamusest. TsMS § 232 lg 3 kohaselt ei saa kohus olla viidatud arvamusega seotud, sest apellant ja vastustaja ei ole leppinud kokku asjatundja määramises, tegemist on kõrvalise isikuga. Maakohus on tõendit hinnanud ühekülgselt ning ega ole võtnud arvesse vastustaja seisukohta, et esitatud tõend ei ole vaidluses asjakohane; 6) on maakohus jätnud arvestamata ja hindamata antud vaidluses apellandi seisukohalt kõige olulisema tõendi, milleks on Jõhvi Vallvolikogu 25. novembri 2010 määruse nr 39 “Jõhvi valla gümnaasiumide ja koolieelsete lasteasutuste arengukavade kinnitamise kord”. Seal on sätestatud üksikasjalikult, kuidas toimub kooli arengukava esitamine ja kinnitamine. Seetõttu on maakohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et hageja on täitnud oma ametikohustusi hoolikalt ning arengukava jäi kinnitamata vastustajast sõltumatute asjaolude tõttu. Korra § 3 kohaselt arengukava koostamise eest vastutvaks isikuks asutuse direktor. TLS § 16 lg 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Jõhvi
Gümnaasiumi arengukava ei olnud 1. septembriks 2011 viidud kooskõlla PGS-ga. Tulenevalt PGS-st, kooli põhimäärusest, korrast ja vastustaja ametijuhendist oleks maakohus pidanud tuvastama, et vastustaja vastutab kooli arengukava õigeaegse koostamise ja seadusega kooskõlla viimise eest. Tegelikult jäi arengukava kinnitamata vastustaja ametikohustuste rikkumise tõttu. Maakohus ei võtnud seisukohta, kas vastustaja rikkus oma ametikohustusi, kui ta ei esitanud arengukava kehtestatud korras volikogu komisjonile; 7) ei ole maakohus hüvitise suuruse määramisel võtnud arvesse töölepingu ülesütlemise kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohtuotsuses on kajastatud üksnes vastustaja seisukohad ja huvid, kuid on jäetud arvestamata apellandi seisukohad. Kohus pidanuks arvestama ka vastustaja poolseid töölepingu rikkumisi ja asjaolu, et apellant oli vastustajale maksnud ebaproportsionaalselt suure boonustasu; 8) on oletuslik kohtu väide, et töölepingu ülesütlemisest tingituna ei õnnestu hagejal töötada õpetaja ametikohal ega edukalt osaleda teistel kooli direktori ametikohtade täitmiseks korraldatavatel konkurssidel. Apellandi täiendavate seisukohtade kohaselt ei ole vastustajal tekkinud uue töö leidmisega probleeme. Anija valla veebilehel oleva informatsiooni kohaselt töötab vastustaja Kehra Gümnaasiumi direktorina. Apellant on kinnistanud seda IdaHarjumaa nädalaleht Sõnumitooja 5. septembri 2012 numbris avaldatud intervjuus. Samas artiklis on kajastatud, et vastustaja töötas vahepeal projektijuhina mööblifirmas Bellus Furniture OÜ. Vastustaja on pidevalt olnud tööga hõivatud ning maakohtu poolt hüvitise väljamõistmine TLS § 109 lg 1 esimeses lauses sätestatud kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ei ole põhjendatud.
5.I. Tupits vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) mõistetakse TLS § 109 lg 1 järgi tööandjalt töötaja kasuks üldjuhul välja hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ning nimetatud hüvitise suurusest kõrvalekaldumiseks peab esinema konkreetne asjaolu või poole huvi, mis tingiks hüvitise suuruse muutmise; 2) toimus tööandjapoolne erakorraline töölepingu ülesütlemine ilma õigusliku aluseta ning jämedalt seadust rikkudes. Töölepingu ülesütlemisavaldus oli allkirjastatud vallavanema poolt. Vallavanemal ei ole tulenevalt KOKS § 50 lg 1 p-st 7 otsustusõigust, vaid ta on üksnes vallavalitsuse poolt väljaantud korralduse vormistaja. Ainuüksi see on piisavaks aluseks tööandjalt kolme kuu keskmise töötasu väljamõistmiseks, olenemata sellest, kas töötaja on ühtegi endapoolset kohustust rikkunud; 3) on maakohus õigesti hinnanud tööandja 30. juuni 2011 e-kirja. Tööandja väide, et ta soovib kooli juhtimist teistsugusel juhendamisviisil ei saa tähendada seda, et vastustaja ei sobi oma ametikohale ning seetõttu esineb tööandjal TLS § 88 lg 1 p-st 2 tulenev õigus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks; 4) on maakohus õigesti hinnanud tõendeid, mis puudutavad mootorsõiduki XXX kasutamist. LS § 73 lg-s 2 sätestatud kohustuse täitmise eest vastutab LS § 72 kohaselt mootorsõiduki omanik või vastutav kasutaja. Kuna sõiduki vastutav kasutaja on apellant, siis oli apellandil ka kohustus jälgida, et vastustaja kasutada antud sõiduk läbiks õigeaegselt tehnoülevaatuse. Sel ajaperioodil oli koolis suvevaheaeg ning aktiivset õppetööd ei toimunud. 24. augustil 2011 antud volikiri ei saa tõendada, et sõiduk osales liikluses enne 24. augustit 2012; 5) on maakohus õigesti jõudnud järeldusele, et vastustaja on täitnud endapoolseid ametikohustusi ja arengukava kinnitamata jätmine on toimunud selle hoolekogu poolt arutamata jätmise tõttu. Arusaamatuks jääb apellandi väide, et tõendina ei tohi arvestada
Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamiskomisjoni asejuhataja arvamust. Maakohus on nimetatud arvamust hinnanud kui ühte tõendit, mitte kui poolte kokkuleppel määratud asjatundja arvamust või eksperdi hinnangut. Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamiskomisjoni asejuhataja on käesolevat vaidlust arvestades sõltumatu isik ning puudub igasugune alus sellise arvamuse tõepärasuse või pädevuse kahtluse alla seadmiseks; 6) ei ole töölepingu p-s 5.3 kokkulepitud tasu töölepingu lõppemisel aluseks, mis põhjendaks TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud kolme kuu keskmise kuutasu suurusest hüvitisest kõrvalekaldumist. Ka Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-124-98 märkinud, et töölepingu seadusest ei tulene, et tööandja poolt muudel põhjustel makstud hüvitist saaks lugeda hüvitiseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest; 7) nõustub vastustaja maakohtu seisukohaga, et õppeasutuse juhiga sõlmitud töölepingu ülesütlemisel on kaugeleulatuvad tagajärjed, millest tingituna lähitulevikus ei õnnestu vastustajal töötada õpetaja ametikohal ega edukalt osaleda teistel kooli direktori ametikohtade täitmiseks korraldatavatel konkurssidel; 8) juhib vastustaja tähelepanu sellele, et ajavahemik Jõhvi Gümnaasiumi direktori ametikohalt vallandamise ja Kehra Gümnaasiumi direktori ametikohale asumise vahel oli ligemale üks aasta. See näitab, et I. Tupitsal ei olnud võimalik koheselt leida oma haridusele vastavat tööd. Vallandamine Jõhvi Gümnaasiumi direktori ametikohalt mõjutas hageja erialast karjääri muuhulgas seeläbi, et kitsenes omavalitsuste valik, kus hagejal võib edaspidi üldse olla perspektiivne oma kandidatuuri üles seada. Apellandi viide I. Tupits’a töötamisele mööblifirmas on asjakohatu, kuna hageja oli sunnitud leidma endale vahepealseks ajavahemikuks mingisugusegi sissetuleku.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel maakohtu otsuse muutmata ja Jõhvi valla apellatsioonkaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste osas tuleb arvestada ka ringkonnakohtu otsuses märgitut.
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul rahuldati Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 02. novembri 2011.a otsusega töövaidlusasjas nr 4.1-2/2372 I. Tupits’a avaldus osaliselt, s.o tuvastati Jõhvi valla poolt I. Tupits’aga sõlmitud töölepingu nr 17.1-3.3 ülesütlemise tühisus ning mõisteti Jõhvi vallalt I. Tupits’a kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses brutosummas 1598 eurot ja sellele lisaks hüvitis töölepingu p 5.3 alusel summas 6524,55 eurot. Maakohtule esitatud hagiavalduses vaidlustas I. Tupits töövaidluskomisjoni otsuse selles osas, milles komisjoni otsusega jäeti avaldus rahuldamata. Hageja leidis, et TLS § 109 lg 1 alusel on tal õigus saada hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, nõudes lisaks töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetule hüvitist veel kahe kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o summas 2 × 1598 = 3196 eurot. Maakohus rahuldas hagi, mille Jõhvi vald apellatsiooni korras vaidlustas. Vaidluse all on seega üksnes see, kas hagejal on TLS § 109 lg 1 järgi õigus saada hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (nagu tuleneb maakohtu otsusest), või üksnes ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (milline oleks apellatsioonkaebuse rahuldamise tagajärg).
8.Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et Jõhvi valla poolt hagejaga töölepingu ülesütlemise ebaseaduslikkuse on tuvastanud juba Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjon oma 02.11.2011.a otsusega, mida kumbki pooltest selles osas ei vaidlustanud. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et hageja (töötaja) käitumises ei esinenud niisuguseid töökohustuste rikkumisi, mis oleksid võinud olla aluseks töölepingu erakorralisele ülesütlemisele TLS § 88 lg 1 järgi. Hageja poolt töökohustuste võimalik rikkumine omab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel tähendust üksnes niivõrd, kuivõrd need rikkumised annaksid alust vähendada töötajale TLS 109 lg 1 kohaselt väljamõistetavat hüvitist. TLS § 109 lg 1 järgi tuleb tööandjal töölepingu lõpetamisel kohtu või töövaidluskomisjoni poolt töötajale üldjuhul maksta hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuse. Töövaidlusorgan võib hüvitise suurust muuta – sh nii suurendada kui vähendada – arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.
9.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi etteheidetega selle kohta, nagu oleks maakohus otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusnorme, jättes põhjendamatult tähelepanuta mitmed apellandi (kostja) esitatud tõendid, samuti jättes tõendid vahetult ja põhjalikult uurimata ning hinnates esitatud tõendeid ühekülgselt ja ebaobjektiivselt.
10.Maakohtu poolset tõendite ebaõiget hindamist ei nähtu maakohtu hinnangust tööandja 30.06.2011.a e-kirja sisule (TVK toimik lk 23). E-kirjas I. Tupitsale teatab tööandja vallavanem T. Võhmari isikus, et hageja on oma kohustuste täitmisega nelja aasta jooksul toime tulnud, kuid tööandja soovib kooli juhtimist teistsugusel juhtimisviisil juhilt, kellel on väga hea suhtlemisoskus ning hea läbisaamine ja autoriteetne ning toetav suhtumine kooli personali, õpilaskonna ning kooli omaniku esindajatega. Kolleegium leiab, et asjaolu, et tööandja soovis muudatusi kooli juhtimisstiilis, ei anna iseenesest veel alust heita hagejale ette tema tööülesannete rikkumist. Ka tööandja (vallavanema) e-kirjas esitatud loetelu omadustest, mida tööandja soovis uue koolijuhi puhul esile tõsta, ei ole võimalik teha järeldust, et hagejal nimetatud omadused täielikult puudusid ning et nende omaduste puudumine muutis ta oma ametikohale ebasobivaks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt tööandja 30.06.2011.a e-kirja ei olnud alust käsitada töötajale (hagejale) etteheidete esitamisena, mille tagajärjel võinuks tööandjal tekkida õigus tööleping TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 5 alusel erakorraliselt üles öelda. Apellant ei ole menetluse käigus esitanud niisuguseid väiteid ega tõendeid, mille kohaselt tingis hagejaga töösuhte ülesütlemise hageja puudulik suhtlemisoskus.
11.Ringkonnakohus ei nõustu ka apellandi etteheitega, mille kohaselt jättis maakohus hindamata ja arvestamata tõendid selle kohta, nagu rikkunuks vastustaja oma töökohustusi seoses tööandja poolt tema kasutusse antud sõiduautoga. Maakohus jõudis tõendite hindamise käigus seisukohale, et alates 01.07.2011.a seisis sõiduk kooli hoovis ega osalenud liikluses. Kohtu nimetatud järeldust ei lükka ümber apellandi apellandi (kostja) esindaja poolt maakohtu istungil avaldatu, et 2011.a juulikuus sõidukit siiski liikluses kasutati. Kostja esindaja nimetatud väide nähtub maakohtu 19.03.2012.a protokollist, kuid tegemist ei ole tõendiga TsMS § 229 lg 2 tähenduses. Kohtule ei ole esitatud ka muid seaduses sätestatud protsessivormis olevaid tõendeid, millest nähtuks, et hageja kasutusse antud sõidukit 2011.a juulikuus liikluses kasutati vaatamata sellele, et sõidukil puudus kehtiv tehnoülevaatus. Seega asus maakohus õigesti seisukohale, et tehnoülevaatuseta sõiduki kasutamist ei ole asjas tõendatud. Asjakohane ei ole apellandi etteheide maakohtule, mille kohaselt jättis kohus tõendina hindamata apellandi 24.08.2011.a volikirja nr 17.3-4/4914, millega volitati kooli personali sõidukit kasutama. Volikirja väljaandmine iseenesest sõiduki kasutamise fakti ei tõenda.
Samuti ei ole 24.08.2011.a väljastatud volikirja alusel võimalik teha järeldust, et sõidukit kasutati faktiliselt 2011. a juulikuus, s.o enne nimetatud volikirja väljastamist. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ka selles, et sõiduautol nõutavaks ajaks kehtiva tehnoülevaatuse puudumine ei ole käesoleval juhul hagejale etteheidetav tema otseste töökohustuste rikkumisena. Sõiduki tehnilise seisundi jälgimisega seonduvaid ülesandeid ei olnud pooltevahelises töösuhtes reguleeritud üheselt. Apellant möönab apellatsioonkaebuses, et Liiklusseaduse § 72 lg 1 kohaselt on apellandil kohustus tagada sõiduki õige kasutus, tehniline korrasolek ja nõuetekohane hooldus. Hagejaga töösuhetesse astumine ei toonud automaatselt kaasa tagajärge, et Liiklusseadusest tulenevad nimetatud kohustused läinuksid täies ulatuses üle hagejale. Lisaks on hageja menetluses põhistanud, et tehnoülevaatuse puudumise ajal sõidukit tegelikult liikluses ei kasutatud ning et tehnoülevaatuse tähtaja möödalaskmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Tuginetud ei ole asjaolule, nagu oleks kehtiva tehnoülevaatuse puudumine toonud tööandjale kaasa kahjulikke tagajärgi.
12.Menetlusnormi rikkumist ega materiaalõiguse sätete ebaõiget kohaldamist ei nähtu ka maakohtu hinnangutest poolte väidetele, asjaoludele ja tõenditele seoses kooli arengukava koostamise ja kinnitamisega. Pooled on olnud lahkarvamusel selles, kas hageja kooli direktorina täitis oma kohustust esitada 1. septembriks 2011.a kooli arengukava eelnõu kinnitamiseks vallavolikogu haridusja kultuurikomisjonile ja/või vallavalitsusele. Hageja esitas omapoolse tõendina Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna asejuhataja 23.05.2011.a kirjaliku arvamuse, millest nähtuvalt oli Jõhvi Gümnaasiumi arengukava aastateks 2011 – 2015 ette valmistatud ja hindamiseks esitatud ning üldine hinnang sellele oli positiivne. Toimikus olevast Jõhvi Gümnaasiumi hoolekogu 31.05.2011.a koosoleku protokollist nähtuvalt on koosolekul osalenud vallavanem T. Võhmar kinnitanud, et arengukava on jõudnud ka vallavalitsusse ning haridus- ja noorsootöö nõuniku ja arendusnõuniku hinnangul ei olnud arengukava „see, mis peaks“. Protokolli kohaselt otsustati arengukava uuesti üle vaadata 09.08.2011.a koosolekul. Nimetatud 09.08.2011.a koosolekul on hageja üksnes märkinud, et arengukava viimistlemine on seiskunud puhkuste tõttu. Sellele järgnevalt arutati koosolekul direktori (s.o hageja) ametist lahkumist. Seega ei ole hageja iseenesest väitnud, nagu oleks ta pärast 09.08.2011.a hoolekogu koosolekut arengukava kallal edasi töötanud ja selle 1. septembriks 2011.a uuesti kinnitamiseks esitanud.
13.Kolleegium leiab, et esiletoodud asjaoludel puudub alus heita hagejale ette tema töökohustuste olulist rikkumist, mis seisnenuks selles, et ta ei jätkanud tööd arengukava lõplikul viimistlemisel. Ringkonnakohus loeb tõendatuks, et hageja täitis nõuetekohaselt oma ametikohast tulenevaid ülesandeid kooli arengukava ettevalmistamisel, s.o 2011.a maikuuks oli arengukava esialgsel kujul valminud. Apellant ei ole aga esile toonud, millises osas ei vastanud esialgne arengukava seaduses sätestatud nõuetele. Kuigi 31.05.2011.a hoolekogu koosoleku protokolli kohaselt kavandati arengukava uuesti üle vaadata 09.08.2011.a koosolekul, ei nähtu 09.08.2011.a koosoleku protokollist, et arengukava kohta oleks tehtud ettepanekuid, antud konkreetseid suuniseid selle muutmiseks vms. Tsiviilasja materjalide põhjal on alust asuda seisukohale, et jätkuvat tööd arengukava viimistlemisel ja selle lõpuleviidud kujul kinnitamiseks esitamisel mõjutas tööandja enda käitumine suhetes hagejaga. Seega on maakohus jõudnud õigele lõppjäreldusele, mille kohaselt arengukava
01.septembriks 2011.a kinnitamata jäämine ei ole ette heidetav hagejale, vaid see tulenes olulises osas ka tööandjaga seotud asjaoludest. Asjakohane ei ole apellandi tuginemine TsMS § 232 lg-le 2, mille kohaselt on kohus vaieldava asjaolu kindlakstegemisel seotud arvamusega, mille on andnud poolte kokkuleppel määratud asjatundja. Samuti ei ole asjassepuutuvad ka apellatsioonkaebuses esitatud väited
selle kohta, et kooli arengukavale välishinnangu andmise nõuet ega kohustust seadusest ega ka muudest õigusaktidest ei tulene. Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna asejuhataja näol ei ole tegemist TsMS § 232 lg-s 2 nimetatud asjatundjaga. Maakohus luges Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna asejuhataja 23.05.2011.a kirjaliku arvamusega tõendatuks eelkõige asjaolu, et selleks ajaks oli arengukava vähemalt esialgsel kujul valminud ja ka hindamiseks esitatud, ning et arengukava (projekt) vastas suures osas nõuetele. Apellant ei ole omalt poolt esitanud tõendeid selle kohta, et 2011.a maikuuks valminud arengukava projekt oleks sisaldanud niisuguseid põhimõttelist laadi puudusi, mis oleks andnud alust hagejale ette heita olulisel määral toimetulematust oma tööülesannetega.
14.Kolleegium leiab, et maakohus on kohaldanud õigesti TLS § 109 lg-t 1, mõistes lõpptulemusena hageja kasuks välja hüvitise tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Ringkonnakohus märgib, et TLS § 109 lg 1 ei sätesta hüvitise maksimummäära, vaid hüvitist 3 kuu keskmise töötasu ulatuses tuleb käsitada üldjuhul väljamõistmisele kuuluva määrana, mida töövaidlusorgan võib mõjuvatel põhjustel nii suurendada kui ka vähendada. Analüüsinud apellandi poolt hagejale tehtud etteheiteid tema töökohustuste täitmise osas leiab ringkonnakohus, et need etteheited ei ole aluseks TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise vähendamisele. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu põhjendustega, mille kohaselt õppeasutuse juhiga sõlmitud töölepingu ülesütlemine avaldab eelduslikult negatiivset mõju isiku mainele ning kitsendab tema võimalusi edaspidi leida tööd koolidirektori ametikohal. Vastupidisele seisukohale asumiseks ei anna alust apellatsioonimenetluses esiletoodu, mille kohaselt hageja (vastustaja) asus 2012.a septembris (s.o aasta pärast Jõhvi Gümnaasiumi direktori ametikohalt vabastamist) tööle Kehra Gümnaasiumi direktorina. Samuti ei ole hüvitise vähendamise aluseks asjaolu, et hageja leidis vahepealse aja jooksul tööd mööblifirmas.
15.Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, et hüvitise suuruse määramisel pidanuks kohus võtma arvesse hagejale töölepingu p 5.3 alusel boonustasu maksmist summas 6591,75 eurot. Tegemist oli pooltevahelises töölepingus kokku lepitud tasuga, mis ei ole sõltuvuses töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise korral TLS § 109 lg 1 alusel töötajale tasumisele kuuluvast hüvitisest. Sellele seisukohale on õigesti asunud ka maakohus. Apellant on varasemas menetluses küll tuginenud sellele, et töölepingu p-s 5.3 sätestatud hüvitise osas lepiti kokku olukorras, kus tööleping sõlmiti tähtajalisena ning oli mõeldud juhuks, kui tööleping lõppenuks tähtaja saabumisel (31.07.2012.a). Tööandja ei ole aga temalt lepingu p 5.3 alusel boonushüvitise väljamõistmist vaidlustanud.
16.TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Kuna ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta apellandi kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.