Kohtulahend

kõrvaldamist kaasomandis oleva asja kasutamisel. Selle nõude osas samade poolte vahel jõustunud kohtulahendit kohtule ei ole esitatud. Tallinna Linnakohtu 29. aprilli 1996. a määrusega ei määratud kindlaks ruumide kasutuskorda. Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuni 1998. a otsusega muudeti linnakohtu otsuse motiive ja jäeti rahuldamata hagi õiguse tunnustamiseks läbipääsule ruumist nr 28 ja Jaan Lagle kohustamiseks mitte tegema selleks takistusi. Apellatsioonikohus leidis, et seadus määrab kindlaks, kuidas toimub kaasomandi valdamine ja kasutamine. AÕS § 72 lg 1 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Käesoleval juhul puudub ruumi nr 28 osas nii kaasomanike kokkulepe kui ka enamuse otsus selle valdamiseks ja kasutamiseks. Kuivõrd V. Kirsipuu õigused on kindlaks määramata, siis puudub alus väitel, et talle tehakse takistusi tema seaduslike õiguste teostamisel. Seadus ei tee kohtule ülesandeks tunnistada kaasomaniku õigust ühe või teise ruumi kasutamisele, kui kaasomanikud ise ei ole selle kasutuskorda kindlaks määranud. Tallinna Linnakohtu 29. aprilli 1996. a määrus kaasomanike vahelise kokkuleppe kinnitamise osas ei määranud kindlaks kaasomanike mõtteliste osade kasutamise korda, st ei määranud kindlaks, millised ruumid kaasomandis olevast elamust jäävad kaasomanike ühiskasutusse ja millised ruumid iga kaasomaniku ainukasutusse. Seetõttu jäeti rahuldamata V. Kirsipuu hagi tema õiguse tunnustamiseks läbipääsule ruumist nr 28 toa nr 31 kasutamiseks ja J. Lagle kohustamiseks mitte tegema selleks takistusi. Samuti leidis apellatsioonikohus, et advokaat R. Kaldre protsessi lubamine J. Lagle esindajana ei olnud protsessiõigusnormide rikkumine, kuna selleks oli vastav volitus. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi rikkumise tõttu ja uue otsusega hagi rahuldada. Apellatsioonikohus asus seisukohale, et kaasomandis oleva elamu kasutuskord on määratlemata ning seetõttu ei ole hageja seaduslikud õigused kaitstavad. Kassatsioonkaebuse kohaselt on apellatsioonikohus rikkunud TsKS § 301 lg 1, millest lähtuvalt ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust ainult kaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kaasomanike vahelisele kokkuleppele kasutuskorra määramise kohta ei ole seadus vorminõudeid kehtestanud. Samuti ei ole keegi protsessiosalistest väitnud, et elamu kasutuskord ei oleks määratletud. Elamus asuvad eluruumid, köögid, WC-d ja muud iseseisva otstarbega ruumid on kaasomanike vahel jagatud ning nende kasutuskorra osas kaasomanike vahel vaidlusi ei ole. AÕS § 72 lg 3 kohaselt on kaasomanikul õigus kasutada ühist asja niivõrd, kui see ei taksita teiste kaasomanike kaaskasutust. Kassaator peab kaasomaniku huve rikkuvaks, kui üks kaasomanik teeb teisele kaasomanikule takistusi selle elamuosa kasutamisel, mille kasutusvõimaluse puudumisel ei saa teine kaasomanik kasutada ka seda elamu osa, mille kasutamiseks on tal ainuõigus. Samuti leiab kassaator, et advokaat R. Kaldrel puudus volitus J. Lagle esindamiseks linnakohtu istungil. TsKS § 79 lg 1 kohaselt võib isik esineda kohtus isiklikult või esindaja kaudu. Linnakohtus esindas kostjat advokaat R. Kaldre, kellel oli volitus esindada K. Laglet, kes omab volitust esindada J. Laglet. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab kostja esindaja K. Lagle, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik

ning alusselle tühistamiseks puudub. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p. 2 alusel protsessiõiguse normi rikkumise tõttu. AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Hageja tugines oma nõudes sellele, et elamu kasutamiseks on kaasomanike kokkulepe. Kaasomanike kokkulepet ei välistatud ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. aprilli 1998.a määruses. Nimetatud määruses leiti, et Tallinna Linnakohtu 29. aprilli 1996.a määrusega ei kinnitatud kaasomanike kokkulepet kaasomandis oleva asja kasutamiseks. Eeltooduga tuleb nõustuda - linnakohtu määruse resolutsioonis ei käsitleta kasutuskorra kindlaksmääramist. Samas ei välista kaasomanike kokkuleppe kinnitamise kohta kohtumääruse puudumine kaasomanike kokkuleppe olemasolu. Apellatsioonikohtu otsuses pole põhjendatud, miks ei arvestata hageja ja ka apellatsioonkaebuse vastuses sisalduvat väidet, et kaasomanike kokkulepe ruumide kasutamiseks on sõlmitud. Kui kaasomanike kokkulepe elamu kasutamiseks on olemas, siis tuleb võtta seisukoht, kas esitatud hagi kuulub rahuldamisele või mitte. Kui kaasomanike kokkulepe asja kasutamiseks puudub, siis tuleb kaasomanikel kasutuskord määrata AÕS §-s 72 lg 1 sätestatud alustel ja kaasomanikul on õigus nõuda kasutuskorra määramist kohtus sama paragrahvi lg 5 alusel. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et TsKS § 83 alusel edasivolituse saanud isik esindab tsiviilmenetluses poolt, mitte aga viimase esindajat. Asjaolu, et advokaadibüroo volikirjaga volitati advokaat Riho Kaldret esindama kostja Jaan Lagle esindajat Kristjan Laglet, mitte aga kostjat ennast ja kostja esindaja esindajana käsitles Riho Kaldret ka Tallinna Linnakohus, ei ole aga apellatsioonikohtu otsuse tühistamise aluseks. Kohtuistungitest linnakohtus võttis osa ka Kristjan Lagle ja advokaat Riho Kaldre lubamine protsessist osa võtta Kristjan Lagle esindajana ei ole antud asjas protsessiõiguse normi oluliseks rikkumiseks, mis tooks kaasa ringkonnakohtu otsuse tühistamise. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. juuni 1998. a otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Virve Kirsipuule 8. juulil 1998. a tasutud kassatsioonikautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed H. Jõks, J. Rätsep

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.