2-05-18971 (2-05-18971)
määruse tegemise aeg ja koht
Harju Maakohtu Kentmanni
Epp Haabsaar
kohtumaja kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised
IK avaldus kinnistul asukohaga kasutuskorra kindlaksmääramiseks.
asuva elamu keldri
Avaldaja IK esindaja v-adv MS puudutatud isikud (vaidlusaluse kinnistu korteriomanikud) MH , H-MP , VA, AS AH, SL, KP, EV, Korteriühistu (esindaja juhatuse liige AS).
Kirjalik menetlus Menetlustoiming
kasutuskorra määramine
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsioon: Taotlus rahuldada osaliselt ning määrata avaldaja IK kasutusse kinnistul asukohaga asuva elamu keldri (planil ruumi ) tagumine nurk (uksest sisse tulles vasukut kätt) surusega 2x2 m 2. Mõista avadajalt menetlusdokumendi kättetoimetamise kulud 31.10 krooni riigituludesse - Rahandusministeeriumi arve SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017, kood 2800049777, märkida ka tsiviilasja number ning millega seoses makse tasuti.
Avaldaja põhjendused ja puudutatud isiku vastuväited: Avldaja andmetel kasutas ta aastaid koos korteriomanik H-MP hoone keldris asuvat puukuuri kütte hoidmiseks. palus korteriomanik AS remonttööde teostamiseks hageja käest vaidlusaluse ruumi valdust, mille avaldaja ka andis. Seejärel AS vahetas puukuuri luku ära ning keeldus valdust tagastamast. Lähtuvalt eeltoodust palus avaldaja määrata elamu keldris asuv puukuur avaldaja kasutusse. Puudutatud isik AS vaidles avaldusele vastu ja leidis, et avaldaja võiks kütte hoidmiseks kasutada hoovis asuvat puukuuri. Avaldaja poolt soovitud puukuur on tegelikult elamu kelder, kus asub veesõlm ja korstna puhastusavad. Seega tuleb tagada veemõõdusõlme ruumi korrasolek, puhtus ning selle ümbrus tuleb hoida teenindamiseks vabana. Samuti tagada tuleohutus. moodustasid korteriomanikud koretriühistu ning vaidlusalune keldriosis tuleks jätta ühiskasutusse remondimaterjali hoidmiseks. Puudutatud isiku VA arvates on kortriomanikud juba sõlminud keldriruumi kasutuskorra lepingu, mille kohaselt see on antud korteriühistu kasutusse. Avaldaja hoiab keldris risu, mis tuleks sealt ära viia ning hoida õues asuvas puukuuris. Puukuuri ukse võiks avaldaja ise ära parandada. Pealegi juba on avaldaja kasutuses ka keldriboks kütte hoidmiseks. Puudutatud isikud SL ja KP toetasid puudutatud isikute AS ́i ja VA seisukohti, rõhutades, et vaidlusalune ruum on ühistule hädavajalik. Ülejäänud puudutatud isikud ei ole eraldi seisukohta esitanud. toimunud kohtuistungil läks kohus hagimenetlusest üle hagita menetlusest, kuna kehtiva TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt on koreriomanike ja kaasomandi asjad hagita menetluse küsimus. Kohtu seisukohad Paikvaatluse käigus selgus, et vaidlusalune kuur on vaheseinaga eraldatud osis elamualusest keldrist. Nimetatud ruumis paikneb veesõlm ning korstnajalg. Ruumi taganurgas on kaks sõrestikku kütte hoidmiseks. Ruum on puitmaterjali jms esemeid täias kuhjatud. Kohus nõustub puudutatud isiku AS, KP, SL ja VA seisukohaga, et juurdepääs veesõlmele ja tuleohutuseeskirjad peavad olema täidetud. Seega ei ole põhjendatud, et kogu keldriruum jääks avaldaja kasutusse. Samas tuleb arvestada, et mõistliku suurusega ruumiosise avaldaja kasutusse määramine on siiski hädatarvilik, sest elamus on ahjuküte ning igal korteriomanikul peab olema koht küttevaru soetamiseks. Kohus märgib, et nagunii kasutatakse keldrit puudutatud isiku A S andmetel (toim lk 37) kaasomanik H-MP küttematerjali ja ühistu remondimaterjali hoidmiseks. Avaldaja poolt sinna paigutatav küttevaru ruumi funktsiooni seega oluliselt ei muuda. Keldri tagumises nurgas paiknev 2 x 2 m2 suurune ruumieraldis ei takista veesõlme kasutust, võimaldades muuhulgas selle vaheseinaga eraldamist. Hoovis asuvad kuurid (kaasa arvatud katkise uksega kuur) on hõivatud.
Kelderi teine pool (plaanil ruum nr 13, toim lk 4), mis on vaidlusalusest ruumist (plaanil ruum , toim lk 4) vaheseinaga eraldatud, jaguneb väikesemõõdulisteks boksideks, kus hoitakse toiduaineid. Avaldajale kuulub ainult pool boksist. Põhja-Eesti Päästekeskuse Menetlusbüroo ettekirjutuse kohaselt tuleb vastu korstnajalga paigaldatud puit- ja muu põlevmaterjal kõrvaldada. Avaldaja kasutusse jäetud ruumiosis korstnajalani ei ulatu ning ettekirjutust ei riku. Kokkulepe (toim lk 38), mille alusel vaidlusalune keldriruum on antud Aigur Sinihelmi kasutusse, ei oma kokkuleppe tähendust, sest sellele on ainult osa korteriomanikest alla kirjutanud. Ka ei ole vaidlusaluse ruumi ainult ühe korteriomaniku (AS) kasutusse andmine juba analüüsitud põhjusel õiglane. Kaasomanike avaldusest (toim lk 39) järeldub, et IK rikub sellele allakirjutanud korteriomanike arvates heakorda, segab remonti, kutsub põhjendamatult politseid ja tuletõrjet välja. Avaldusest ei selgu, kellele avaldus on adresseeritud. Heakorra osas kohus toetab avalduse seisukohti, kuid märgib, et avalduses loetletud süüdistused ei võta IK õigut oma korterit kütta ja sellel eesmärgil kütet varuda. Korteriühistu üldkoosoleku protokolli kohaselt (toim lk 61) otsustati veesõlm korteriühistu käsutusse anda. Veesõlme ühist käsutamist avaldaja kütte hoidmine kohtu hinnangul ei välista. Asja käsutamine (ius disponendi) seisneb asja juriidilise saatuse määramises-eelkõige on selleks asja võõrandamine ja asjaõigustega koormamine. Ühtlasi kohus märgib, et kasutuskorra määramine on kaasomanike (korteriomanike) vaheline, mitte ühistu poolt lahendatav, küsimus. KOS § 1 lg 1 kohaselt on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Sama sätte lg 2 järgi on kaasomandi esemeks käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Riigikohus on asunud seisukohale, et juhul, kui kaasomanike kokkulepe asja kasutamiseks puudub, siis tuleb kasutuskord määrata AÕS § - 72 lg 1 sätestatud alusel ja kaasomanikul on õigus nõuda kasutuskorra määramist kohtus sama paragrahvi lg 5 alusel (kohtuasi 3-2-1-118-98). Ühtlasi on Riigikohus leidnud, et kaasomanik, kes leiab, et enamuse otsus rikub tema õigusi asja kasutada ja vallata, on õigustatud AÕS § 72 g 5 alusel nõudma kasutuskorra kindlaksmääramist teisiti, kui tegi seda enamuse otsus (kohtuasi nr 3-2-1-55-00). Samuti on Riigikohus leidnud, et erandjuhtudel võivad vähemuse huvid olla eelistatud enamuse huvidele (kohtuasi nr 3-2-131-03). AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Dokumentaalseid tõendeid, mida eraldi ei ole analüüsitud, hindab kohus kogumis usaldusväärseks. Põhiolemuselt oli vaidlus õiguslik.
Eeltoodut kogumina hinnates jõudis kohus järelduseni, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt ning avaldaja kasutusse jääb vaidlusaluse ruumi tagumine nurk suurusega 2x2 m2. TsMSRS § 3 kohaselt lähtub kohus enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul seni kehtinud TsMS-i redaktsioonist. Viidatud redaktsiooni TsMS § 60 lg 12 kohaselt kannab hagita asjas kohtukulud avaldaja. Seega mõistab kohus menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud 31.10 krooni välja avaldajalt. Viidatud summa mõistetakse TsMS § 54 lg 4 alusel välja riigi tuludesse. Avaldajale oli määrtatud esindajaks 01.08.2005. a kohtumäärusega v-adv Mati Senkel. Viidatud õigusabi ei olnud hageja kohustatud hüvitama. TsMS § 172 lg 1 kehtiva redaktsiooni kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega on menetluskulude väljamõistmise kord hagita menetluses jäänud üldjuhul samaks. Kohtunik Epp Haabsaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.