Kohtulahend

iseenesest neutraalse tähendusega, kuid kontekstis "Haridusministri väited ..." negatiivse konnotatsiooniga. Leidis tõendamist, et raport, mis esitati ÜRO Inimõiguste komiteele ja millele viitab ka M. Nutt, sisaldab ebaõigeid ja tegelikkusele mittevastavaid andmeid, mille tingis koostajate kogenematus raporti koostamisel. Linnakohus leidis, et kostjal oli õigus avaldada oma arvamust ÜRO-le esitatud raporti kohta ja nimetada seda mustavaks, kuivõrd see sisaldas ebaõigeid andmeid. L. Jakovleva Teabekeskuse direktorina on andnud avalikkuse ees esinemisega põhjust avaliku arvamuse kujundamisel, mille väljenduseks on vaidlusalused artiklid. Samuti pidi L. Jakovleva ette nägema üldsuse kõrgendatud tähelepanu osaliseks saamist, kuna ebatäpsete andmetega raport esitati rahvusvahelisele organisatsioonile. Eksperdi arvamuse kohaselt on terminid "luure" ja ""ovinism" iseenesest neutraalse tähendusega, kuid vaidlusaluses kontekstis koos "Eestit mustava" raportiga moodustavad negatiivse konnotatsiooni. Kuna raport sisaldas ebaõigeid väljendeid ja tegelikkusele mittevastavaid andmeid, siis on hagejate endi tegevus tekitanud neutraalsete terminitega koos negatiivse konnotatsiooni ja kujundanud arvamuse lugejas. Hagejad pidid arvestama avalikes esinemistes esitatud andmete negatiivse tõlgendamise võimalikkust. Põhiseaduse § 45 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 10.1 kohaselt on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis pildis või muul viisil. Seega on artikli autorid kasutanud eelnimetatud õigust oma subjektiivse arvamuse väljendamiseks ajalehes "Postimees". Õiend L. Jakovleva tervisliku seisundi kohta ei oma moraalse kahju hindamisel tähtsust, kuna sellest nähtuvalt tekkisid temal tõsised tervise rikked juba 1990. a detsembris. Seega puudub otsene seos vaidlusaluste artiklite ja tõendi andmete vahel. Linnakohus leidis, et Inimõiguste Ühiskondlik Teabekeskus ei ole ainult lokaalse tähtsusega organisatsioon ja kuna organisatsiooni direktor on avaliku elu tegelane, siis tulenevalt nende tegevuse sisust ja positsioonist ühiskonnas, peavad nad arvestama kõrgendatud tähelepanu ja võimaliku kriitikaga enda tegevuse suhtes. Avaliku elu tegelaste ja tähelepanu all olevate organisatsioonide tegevus eeldab kõrgendatud nõudmisi kriitika taluvuse osas. Kuna Inimõiguse Teabekeskus on aruandluskohuslane Taani Inimõiguste Keskuse ees lepingu alusel, siis ei ole moraalse kahjuna käsitletav lepingu- ja töökohustuste täitmine lepingupartneri ees isegi siis, kui aruande koostamiseks kulutati täiendavat energiat ja aega. Tõendamist ei leidnud L. Jakovleva autoriteedi langus pärast artiklite ilmumist. Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse au teotavate andmete ümberlükkamise nõude rahuldamata jätmise osas ja tegi selles osas uue otsuse. Apellatsioonikohus leidis, et PS § 19 lg 2 kohaselt peab igaüks oma õiguste ja vabaduste ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Sõnavabaduse kasutamisele seab piirid PS § 17, sätestades, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Põhiõiguse tsiviilõiguslikud kaitsevahendid on sätestatud TsÜS §-s 23 lg 1 ja juriidilise isiku suhtes kohaldatavad tsiviilõiguslikud kaitsevahendid on loetletud TsÜS §-s 42 lg 1. Tulenevalt TsÜS §-st 23 pidid kostjad tõendama, et hagejate poolt vaidlustatud väide vastab tegelikkusele. Kuna kostjad ei ole esitanud tõendeid eelnimetatud väite vastavuse kohta tegelikkusele,

siis tuleb kohustada M. Nutti ja AS-i Postimees avaldama samas massiteabevahendis teade, et vaidlustatud lause ei vasta tegelikkusele. Inimõiguste alaste probleemide lahendamiseks asutatud isiku seostamine Vene luurega on mitte üksnes negatiivne, vaid ka au teotav hinnang. Kellegi nimetamine "ovinistiks annab sellele isikule äärmiselt negatiivse hinnangu. See ei välista mõiste ""ovinism" neutraalset tähendust. Kuna L. Jakovleva on äärmiselt negatiivse hinnangu saanud Inimõiguste Teabekeskuse eestvedajana, siis kandub au teotamine ka temale. Apellatsioonikohus leidis, et linnakohus on õigesti jätnud rahuldamata hagejate nõude, mille kohaselt tuleb kohustada kostjat M. Nutti esitama neile avalik vabanduskiri ja samuti L. Jakovleva moraalse kahju nõude. Moraalse kahju olemasolu pidi tõendama hageja L. Jakovleva. Seda ta teinud ei ole. Hagiavalduses on L. Jakovleva põhjendanud moraalse kahju olemasolu tervise halvenemisega ja asjaoluga, et artikli tõttu oli ta sunnitud selgitusi andma Taani Inimõiguste Keskuse direktori asetäitjale ja nõunik E. Boerile. Linnakohtu otsuses nimetatud asjaoludele antud hinnangu muutmiseks alust ei ole. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et kohus jättis arvestamata Eesti Onkoloogiakeskuse õiendi. Kohus on tõendit hinnanud ja teinud õige järelduse ilmunud artikli ja L. Jakovleva tervisliku seisundi vahel põhjusliku seose puudumise kohta. Kassatsioonkaebuses palus hageja L. Jakovleva ringkonnakohtu otsuse moraalse kahju nõude rahuldamata jätmise osas tühistada TsÜS § 23 lg 1 väära kohaldamise ja TsKS § 318 lg 2 rikkumise tõttu. Kuna kohus tuvastas, et M. Nuti poolt levitatavad andmed teotavad L. Jakovleva au, siis pidi ta tulema järeldusele, et sellega on põhjustatud moraalset kahju. Piisav alus moraalse kahju tekitamise tuvastamiseks on hageja avaldus, milles märgitakse, et ta tunneb moraalseid kannatusi seoses käsitletava publikatsiooniga. Kostjad vastuses kassatsioonkaebusele pidasid hageja väidet protsessinormide rikkumise kohta arusaamatuks ja eksitavaks. Vastavalt TsÜS § 172 lasub moraalse kahju olemasolu tõendamine hagejal. Kolleegiumi istungil palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada kaebuses märgitud põhjustel. Kostjate esindaja pidas otsust õigeks. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks alus puudub. Moraalse kahju esinemist peab tõendama hageja. Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, et hagiavalduses esitatud väited psüühilistest kannatustest on kohtule piisav alus moraalse kahju olemasolu tuvastamisel. Apellatsioonikohus leidis, et L. Jakovleva kohta ei ole artiklis sõnaselgelt midagi väidetud, kuid kuna teda on nimetatud äärmiselt negatiivse hinnangu saanud Inimõiguste Ühiskondliku Teabekeskuse eestvedajaks, kandub au teotamine ka temale. Apellatsioonikohus nõustus linnakohtu seisukohaga, et hageja Inimõiguste Ühiskondliku Teabekeskuse direktorina on avaliku elu tegelane, kes peab arvestama avalikkuse kõrgendatud tähelepanu ja võimaliku kriitikaga enda tegevuse suhtes. Riigikohtu tsiviilkolleegium asus 30. oktoobril 1997. a tsiviilasjas nr 3-2-1-123-97 (RT III 1997, 31/32, 337) seisukohale, et avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga võib kaasa

tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks. Apellatsioonikohus levitatud informatsiooni hageja au ja head nime eriti teotavaks pidanud ei ole. Seega on apellatsioonikohus moraalse kahju nõude rahuldamata jätmisel õigesti kohaldanud TsÜS § 172 lg 3, mille kohaselt kohus, tuvastanud isiklike õiguste rikkumise, otsustab asjaolude kohaselt, kas sellega on tekitatud moraalset kahju. Põhjendamatu on hageja väide TsKS § 318 lg 2 rikkumise kohta. Juhindudes TsKS 346 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. jaanuari 1998. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja H. Jõks Liikmed J. Luik, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.