X hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, õigusvastase käitumise lõpetamise ja kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.04.2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
10 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja vandeadvokaat Grete-Kai Teeäär Kostja (apellant) Y (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Oliver Nääs
Menetluse liik
Kohtuistungil, 08.04.2024
RESOLUTSIOON
1.Y apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 26.04.2023 tsiviilasjas nr 2-21-19450 tehtud otsus, v. a osas, milles maakohus määras, et maakohtu otsus kuulutatakse avalikult 26.04.2023 ja saadetakse menetlusosalistele. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt, kohustada Yt teavitama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Duo Media Networks OÜ-d (registrikood 16077430) sellest, et 30.11.2021 algusega kell 12 eetris olnud Kuku raadio saates Sihik Y avaldatud väide, nagu oleks peaminister X korraldanud 17.06.2021 riigi kulul samasuguse ürituse nagu C 13.01.2020, on vale, ja taotlema Duo Media Networks OÜ-lt raadiosaates Sihik järgmise teate avaldamist Y kulul: „Y lükkab ümber tema poolt 30.11.2021 algusega kell 12 eetris olnud Kuku raadio saates Sihik öeldud valeväite, nagu oleks peaminister X korraldanud 17.06.2021 riigi kulul samasuguse ürituse nagu C
4.2.Kohustada Yt teavitama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Duo Media Networks OÜ-d (registrikood 16077430) sellest, et 30.11.2021 algusega kell 12 eetris olnud Kuku raadio saates Sihik Y avaldatud väide, nagu oleks peaminister X korraldanud 17.06.2021 riigi kulul samasuguse ürituse nagu C 13.01.2020, on vale, ja taotlema Duo Media Networks OÜ-lt raadiosaates Sihik järgmise teate avaldamist Y kulul: „Y lükkab ümber tema poolt 30.11.2021 algusega kell 12 eetris olnud Kuku raadio saates Sihik öeldud valeväite, nagu oleks peaminister X korraldanud 17.06.2021 riigi kulul samasuguse ürituse nagu C 13.01.2020.“
4.3.Muus osas jätta X nõuded rahuldamata.
4.4.Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 13.12.2021 (täiendatud 21.02.2022 ja 08.04.2024) Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat avaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Kuku raadio saates Sihik teate: „Minu, Y poolt 30.11.2021 algusega kell 12 eetris olnud Kuku raadio saates Sihik (30.11.2021. a raadiosaade) avaldatud väide, nagu oleks peaminister X pidanud 17.06.2021 sünnipäevapidu riigi kulul, on vale.“ Alternatiivselt palus hageja kohustada kostjat avaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Kuku raadio saates Sihik teate: „Minu, Y poolt 30.11.2021 algusega kell 12 eetris olnud Kuku raadio saates Sihik avaldatud väide, nagu oleks peaminister X korraldanud 17.06.2021 riigi kulul samasuguse ürituse nagu C 13.01.2020, on vale.“ Alternatiivselt palus hageja 08.04.2024. a ringkonnakohtu istungil kohustada kostjat teavitama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Duo Media Networks OÜ-d (registrikood 16077430) sellest, et kostja 30.11.2021. a raadiosaates avaldatud väide, nagu oleks peaminister X pidanud 17.06.2021 sünnipäevapidu riigi kulul, on vale, ning taotlema Duo Media Networks OÜ-lt raadiosaates Sihik järgmise teate avaldamist kostja kulul: „Võtan tagasi Kuku raadios öeldud valeväite, nagu oleks peaminister X pidanud 17.06.2021 sünnipäevapidu riigi kulul.“
2-21-19450 Lisaks palus hageja kohustada kostjat kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest teavitama AS-i Postimees Grupp (registrikood 10184643), AS-i All Media Eesti (registrikood 10014747) ja Delfi Meedia AS-i (registrikood 10586863; endine ärinimi AS Ekspress Meedia), et 30.11.2021. a raadiosaates kostja avaldatud väide, nagu oleks hageja pidanud 17.06.2021 riigi kulul sünnipäevapidu, on vale, ja taotlema AS-ilt Postimees Grupp ajalehe Postimees veebiväljaandes www.postimees.ee ning paberväljaande viiendal leheküljel, AS-ilt All Media Eesti veebiväljaandes uudised.tv3.ee ja Delfi Meedia AS-ilt veebiväljaandes www.delfi.ee järgmise teate avaldamist enda kulul: „Võtan tagasi Kuku raadios öeldud valeväite, nagu oleks peaminister X pidanud 17.06.2021 sünnipäevapidu riigi kulul.“ Alternatiivselt palus hageja kohustada kostjat kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest teavitama AS-i Postimees Grupp, AS-i All Media Eesti ja Delfi Meedia AS-i, et 30.11.2021. a raadiosaates kostja avaldatud väide, nagu oleks hageja korraldanud 17.06.2021 riigi kulul samasuguse ürituse nagu C 13.01.2020, on vale, ja taotlema AS-ilt Postimees Grupp ajalehe Postimees veebiväljaandes www.postimees.ee ning paberväljaande viiendal leheküljel, AS-ilt All Media Eesti veebiväljaandes uudised.tv3.ee ja Delfi Meedia AS-ilt veebiväljaandes www.delfi.ee järgmise teate avaldamist enda kulul: „Võtan tagasi Kuku raadios öeldud valeväite, nagu oleks peaminister X korraldanud 17.06.2021 riigi kulul samasuguse ürituse nagu C 13.01.2020“. Hageja palus mõista kostjalt enda kasuks ebaõigete faktiväidete (või alternatiivselt ebakohaste väärtushinnangute) avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju eest välja hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja määrata kohtuotsuse täitmise korras, et kostja peab tasuma väljamõistetud hüvitise SA Hille Tänavsuu Vähiravifond "Kingitud elu" (registrikood 90012656) pangakontole nr EE212200221059073061 (Swedbank).
1.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja Eesti Vabariigi peaminister. Kostja on kriminaalmenetluses endise haridus- ja teadusministri C kaitsja. Riigiprokuratuur esitas 29.11.2021 Cle süüdistuse omastamises ja kelmuses. Ühe süüdistusepisoodi kohaselt lasi C oma sünnipäeva kulud tasuda ministeeriumil. Kostja kommenteeris C süüdistust 30.11.2021. a raadiosaates ning avaldas seal mh: „Samasuguse niinimetatud sünnipäevapeo pidas ju sellel aastal meie peaminister. 17.06 vist oli meie peaministri sünnipäev, täpselt sellel päeval laekusid kutsed kõikidele valitsuse liikmetele ja lähimatele koostööpartneritele. Samamoodi riigi kulul.“ Mõistliku isiku arusaama kohaselt avaldas kostja 30.11.2021. a raadiosaates hageja kohta valeväite, et hageja pidas 17.06.2021 sünnipäevapidu riigi kulul. Alternatiivselt avaldas kostja valeväite, et hageja pidas 17.06.2021 riigi kulul samasuguse ürituse nagu C 13.01.2020.
1.2.Erinevates meediaväljaannetes (Delfi Meedia AS veebiväljaandes www.delfi.ee; AS Postimees Grupp veebiväljaandes www.postimees.ee ja ajalehe Postimees viiendal leheküljel; AS All Media Eesti veebiväljaandes uudised.tv3.ee) kajastati kostja antud intervjuus avaldatud ebaõigeid andmeid.
1.3.Hageja esitas 02.12.2021 (st enne hagi esitamist) kostjale kompromissettepaneku lükata ebaõiged faktiväited ümber.
1.4.Faktiväite hindamisel ei ole oluline, kuidas kostja sellest aru sai või mida ta avaldatuga silmas pidas. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, ning kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 36). Seejuures ei saa arvestada kostja hilisemaid selgitusi avaldatu kohta. Kostja avaldatu sisu ei mõjuta tsitaadile eelnenud teemaarendus ega C kaitsja roll, milles kostja 30.11.2021. a raadiosaates esines. Kostja ülesanne C kaitsjana oli tõendada, et C ei pannud süüdistuse esemeks olevat tegu toime, mitte esitada avalikult valeväiteid, et ka teised tegutsevad süüdistuses kirjeldatud viisil. Lisaks ei mõjutanud kostja avaldatu sisu see, et kostja kasutas omadussõna „niinimetatud“. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab sõna „niinimetatud“ niisugust nimetust kandev (harilikult ebatavalise, mõnikord mitte päris
2-21-19450 õigustatud, ka rahvakeelse või mitte päris ametliku nimetuse kohta) ja terminit saab kasutada vaid nimetamiseks. H ei vastanud 13.01.2022. a ekspertarvamuses (Hi 13.01.2022. a ekspertarvamus) küsimusele, kuidas pidi kostja avaldatut mõistma mõistlik isik, vaid lähtus keerulistest formaalsemantilisest ja - pragmaatilisest analüüsist ning andis sõnale „niinimetatud“ Eesti keele seletavast sõnaraamatust erineva tähenduse. Meediaväljaannetes avaldatu kinnitas, et keskmine mõistlik isik mõistis kostja väidet nii, et hageja pidas 17.06.2021 sünnipäevapidu riigi kulul. Kostja ei tõendanud, et keskmine mõistlik inimene pidi kostja avaldatut mõistma hagejast erinevalt.
1.5.Kostja ei tõendanud, et nimetatud faktiväited on õiged.
1.5.1.Hageja esitas oma sünnipäeva ja selle tähistamise kohta õiged andmed. Hageja sünnipäev on 18.06, mitte 17.06. Hageja korraldas 18.06.2021 perekondliku sünnipäevapeo, mille kulud kandis ise. Hageja ei korraldanud 17.06.2021 sünnipäevapidu, mille kulud kandis riik. Peaministri büroo selgitas, et 17.06.2021 korraldas peaministri büroo Vabariigi Valitsuse esimese ühise õhtusöögi, mis ei olnud hageja sünnipäevapidu. Nimetatud üritus oleks pidanud toimuma varem, kuid koroonaviiruse leviku tõttu ei olnud see võimalik. Vabariigi Valitsuse 19.08.2020. a korralduse nr 282 (Vabariigi Valitsuse korraldus nr 282) 24.05.2021. a redaktsiooni kohaselt kehtis piirang toitlustusettevõtte teenindusalal viibiva laudkonna suurusele (§ 2014 p 9) ning alles Vabariigi Valitsuse korralduse nr 282 31.05.2021. a redaktsiooni kohaselt kaotati restoranide, kohvikute, baaride jms toitlustusettevõtete siseruumides alates 14.06.2021 laudkondade suurusele kehtestatud piirangud. Hageja sai peaministriks 26.01.2021 ning 17.06.2021. a üritus toimus vahetult pärast seda, kui ürituse korraldamine võimalikuks muutus. Varem ei olnud võimalik korraldada õhtusööki, millest oleks saanud osa võtta valitsuse kogu koosseis (15 liiget). Nimetatud ürituse eest tasus riik ning hagejale ei esitatud 17.06.2021. a ürituse tõttu kriminaalsüüdistust. Seda, et külalisi ei kutsutud hageja sünnipäevapeole, vaid valituse liikmete õhtusöögile, kinnitasid 17.06.2021. a ürituse kutsed. Lisaks kinnitas 17.06.2021. a ürituse külaliste nimekiri, et tegemist oli valitsuse liikmete õhtusöögiga, kuhu olid kutsutud ka mõlema valitsuserakonna fraktsioonide juhid Q ja C, Keskerakonna esimees F ja peaministri büroo juht W. Üritusel ei osalenud Ä, S, Õ ja F. Külaliste nimekirja järgi ei kuulunud külalised hageja lähiringkonda.
1.5.2.Eesti Keele Instituudi sõnaveebi kohaselt väljendab omadussõna „samasugune“ kellelegi või millelegi sarnanemist või samalaadsust eelnevalt või järgnevalt mainituga võrreldes. Kostja ei põhjendanud, miks võib C ja hageja üritusi pidada objektiivsete faktide alusel samasugusteks. Hageja ei vaielnud vastu, et mõlemad üritused toimusid väljaspool töökohta, neil pakuti süüa ja juua, neist võtsid osa kolleegid ning üritustel vesteldi mh tööteemadel. Siiski ei korraldanud hageja 17.06.2021 samasugust üritust nagu C. C üritus toimus tema sünnipäeval (13.01.2020). Hageja üritus ei toiminud hageja sünnipäeval. C üritusele olid kutsutud Tallinna linnasüsteemis, valitsuses ja erakonna juhatuses kõrgetel kohtadel keskerakondlased ja nõunikud. Kuigi üritus oli suunatud keskerakondlastele ja 35-st üritusel osalenud inimesest olid vaid kolm seotud ministeeriumiga, tasus ürituse kulud ministeerium ja üritus vormistati kantsleri vastuvõtuna. Hageja üritus oli valitsuse esimene ühine õhtusöök, kuhu olid kutsutud valitsuse liikmed ning mille kulud kandis valitsus. Cle esitati kriminaalsüüdistus viidatud ürituse korraldamise eest. Hagejale ei esitatud tema ürituse korraldamise tõttu süüdistust. C ürituse kutse kohaselt korraldati üritus mh sünnipäeva tähistamiseks. Nimetatule viitas see, et C kutsus kutses „armsaid sõpru tähistama aastavahetust ja C sünnipäeva“ ning märkis „kingitus ei suurenda minu heameelt ja tänulikkust, et sa tuled, soovi korral võid panustada põrandakella fondi“. Enne C üritust toimus raha kogumine, üritusel anti Cle ümbrik rahaga ning lauldi sünnipäevalaulu. Hageja ei korraldanud 17.06.2021 sünnipäevapidu, vaid ürituse kutse kohaselt valitsuse liikmete õhtusöögi. Üritusel osalenud
2-21-19450 isikud teadsid, et üritusel on töised eesmärgid (tutvustada koalitsiooni liikmeid omavahel, arutada, millised eelnõud jäävad valitsuse menetlusse). See, et mõned osalejad hagejat läheneva sünnipäeva puhul õnnitlesid, ei muutnud ürituse sisu või olemust. Üritust ei korraldatud hageja sünnipäeva tähistamiseks.
1.6.Kostja kahjustas valeväidetega hageja mainet, sest andis avalikult mõista, et hageja pani toime kuriteo (korraldas sünnipäevapeo, mille kulud kandis riik; korraldas samasuguse ürituse, mille eest C anti kohtu alla). Keskmine mõistlik isik järeldas kostja avaldatust, et hageja tegevus väärib kriminaalsüüdistust. Meediaväljaannete artiklite kommentaarides käsitleti hagejat kriminaalina ning kirjutati muud negatiivset. Kostja avaldatu teotas suurel määral hageja au. Hageja on Eesti Vabariigi peaminister, kes peaks olema oma käitumisega ühiskonnale eeskujuks ning kellele kuriteo toimepanemise omistamine kahjustab nii isiku au kui ka usaldust valitsuse ja riigi vastu. Seega käitus kostja õigusvastaselt.
1.7.Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati (RKTKo 17.12.2014, 3-2-1-140-14, p 14). Kui andmed avaldatakse meedias (ajakirjanduses), võib lisaks meediaväljaandele olla avaldajaks ka andmeid meediaväljaandele edastanud isik. Temalt saab nõuda valeandmete ümberlükkamist meediaväljaande ees (RKTKo 09.01.2013, 3-2-1-166-12, p 13). Kui kostja ei ole avaldaja, kellelt saaks nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist või avalduse tegemist ümberlükkamiseks, kuid põhjustas ebaõigete andmete avaldamisega samade andmete avaldamise teise isiku poolt ning kui tema tegevus oli õigusvastane võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 järgi, on hagejal õigus nõuda kostjalt nt avalduse esitamist meediaväljaannetele, milles ta teatab, et hageja kohta esitatud andmed on valed ja ta taotleb andmete ümberlükkamist enda kulul (RKTKo 19.03.2019, 2-17-17140/47, p- d 11– 12). Kostja poolt hagejale kahju õigusvastane tekitamine on kestev, sest erinevates meediaväljaannetes avaldatud artiklid on siiani kättesaadavad. Kahju suureneb, sest kostja avaldatud hageja mainet kahjustavad ebaõiged andmed jõuavad rohkemate inimesteni ning hageja peab jagama väite ümber lükkamiseks rohkem selgitusi ja kommentaare.
1.8.Mittevaralise kahju hüvitamise nõude kontekstis selgitas hageja, et tema tavapärane elu ja töökorraldus olid häiritud ning hageja pidi valeväite ümberlükkamiseks andma selgitusi ja kommentaare poliitilistes ringkondades, meedias ja oma lähedastele. Hageja ei saanud soovitud määral tegeleda ametikohustuste täitmisega ega panustada pereellu. Hageja kohta kirjutatud halvustavad ja süüdistavad kommentaarid põhjustasid talle hingelist valu. Eelnevalt märgitu kahjustas hageja psüühilist seisundit ning häiris tugevalt tema igapäevaelu ja toimetulekut. Kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid üle-eestilise levikuga raadiosaates ja kontekstis, et hageja on toime pannud kuriteo. Kostja rikkumine oli raske, sest tal ei olnud põhjust avaldada hageja kohta andmeid ning ta pidi mõistma, et väära asjaolu avaldamisega üleriigilise levikuga raadiojaamas avaliku elu tegelasest hageja kohta kaasneb viimase mainet mõjutav skandaal. Eesti Vabariigi peaministri puhul on ühiskonnal kõrgendatud ootus, et ta käitub ausalt ja seaduslikult. Selleks, et väita, et peaminister võib olla toime pannud kuriteo, peab väide olema põhjalikult kontrollitud ja tõsi, sest valeväide kahjustab nii peaministrit kui ka usaldust valitsuse ja riigi vastu. Hageja au teotamise eesmärk oli juhtida avalikkuse tähelepanu kõrvale C süüdistuselt ning luua eksitav mulje, et Cle süüdistuses omistatud käitumine on valituse liikmete (mh hageja) puhul tavapärane. Kostja esitas teadvalt ebaõigeid faktiväiteid ja ületas õigustatud kriitika piiri. Kostja ei kontrollinud enne väite esitamist selle tõelevastavust ning võttis teadlikult riski avaldada hageja kohta ebaõigeid andmeid. Kostja ei võimaldanud hagejal väidet eelnevalt kommenteerida ega selgitada. Avaliku elu tegelasel ei ole kohustust kaitsta end valesüüdistuste eest.
2-21-19450 Hagejale kahju tekkimine ei olnud põhjuslikus seoses temast tulenevate asjaoludega. Mh ei ole hagejal kohustust tutvuda enne intervjuude andmist ajakirjanike refereeritud algallikatega või juhtida ajakirjanike tähelepanu kostja tsitaadi sõnastusele. Seega ei ole alust kahjuhüvitist vähendada.
1.9.Hagejale tekkinud kahju oli põhjuslikus seoses kostja ebaõigete faktiväidete avaldamisega.
1.10.Kostja tekitas hagejale kahju seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi (eetikakoodeks) § 25 lg 1 kohaselt tuleb advokaadil avalikkusega suhtlemisel arvestada kutse-eetika nõudeid. See hõlmab mh kohustust säilitada au ja väärikus (koodeksi § 8 lg 1), käituda ausalt ja väärikalt ning kooskõlas heade kommete ja tavadega (koodeksi § 9 lg 1). Kostja rikkus viidatud kohustusi, sest teadis intervjuud andes, millised olid hageja C üritused ja nende ajendid. Mh sai kostja kriminaalasjas tutvuda C ürituse kutsega, mis viitas, et tegu oli sünnipäeva tähistamisega. Lisaks rikkus kostja eetikakoodeksi § 24 lg-t 1, kuna ei suhtunud vandeadvokaadist hagejasse heatahtlikult, ausalt, viisakalt ja korrektselt, kui avaldas hagejat kahjustavat valeteavet. Kostjal ei olnud põhjust kommenteerida hageja kui asjassepuutumatu isiku tegevust ning võrrelda teda Cga. Lisaks tekitas kostja hagejale kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8), kuna esitas hageja kohta teadvalt valeandeid. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu.
2.1.Kostja ei avaldanud hageja väidetut. Seega ei avaldanud kostja ebaõigeid väiteid ega käitunud õigusvastaselt. Vaidlusaluses raadiosaates toimus järgmine mõttearendus: saatejuht (04’52’’): „Y, kui mina laseksin Kuku raadiol kinni maksta oma sünnipäevapeo, siis see oleks minu viimane tööpäev Kuku raadios.“ Kostja (05’00’’): „Jah, aga millest Te räägite praegu?“ Saatejuht (05’04’’): „Ma räägin ühest punktist, mis on Cle esitatud süüdistuses, et ta lasi oma sünnipäevakulud ministeeriumil kinni maksta.“ Kostja (05’15’’). „No vot, aga see ei olnud tema sünnipäev, see ei olnud tema sünnipäevapidu. Oma sünnipäevapidu pidas C oma sõprade ja heade tuttavatega kodus eraldi. See oli ju kogunemine, esinduskogunemine koos poliitiliste koostööpartneritega. Samasuguse niinimetatud sünnipäevapeo pidas ju sellel aastal meie peaminister. 17. juunil vist oli meie peaministri sünnipäev, täpselt sellel päeval laekusid kutsed kõikidele valitsuse liikmetele ja lähimatele koostööpartneritele. Samamoodi riigi kulul.“
2.1.1.Vaidluse korral peab kohus, hinnates faktiväite avaldamise viisi ja konteksti, tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas, (RKTKm 01.12.2021, 2- 15- 18661/52, p 11). Arvestades kostja avaldatu konteksti (tsitaadile eelnenud teemaarendus, kostja sõnavalik ja see, et kostja esines 30.11.2021. a raadiosaates C kaitsjana), oli hageja tõlgendus kostja avaldatule eksitav ja kontekstiväline. Kostja kaitses C, pidades süüdistuses esitatud etteheiteid vääraks ja põhjendamatuks, ega viidanud kellegi teise süüdistust väärivale käitumisele.
2.1.2.Kostja ei avaldanud, et hageja pidas 17.06.2021 sünnipäevapeo riigi kulul, ega seda, et hageja pidas 17.06.2021 riigi kulul samasuguse ürituse nagu C 13.01.2020. Kostja avaldas 30.11.2021. a raadiosaates järgmist: „hageja ei ole pidanud sünnipäevapidu riigi kulul, nagu seda ei ole teinud ka C,“ või „hageja on korraldanud esinduskohtumise riigi kulul, nagu seda on teinud ka C.“ Kostja esitas näite hageja korraldatud esindusüritusest, mis kattus ajaliselt hageja sünnipäevaga, kuid ei olnud sünnipäevapidu. Kostja ilmestas, et riigiametnike esinduskohtumise sattumisest sünnipäevaga samale ajale ei järeldu, et ürituse eesmärk oli sünnipäeva tähistamine.
2-21-19450 Sõna „sünnipäevapidu“ kasutas intervjuus esinduskohtumise kohta esmalt ajakirjanik ning kostja kordas tema sõnavalikut sellele sisuliselt vastanduvas tähenduses. Seejuures kasutas kostja omadussõna „niinimetatud“, rõhutamaks, et sõna „sünnipäevapidu“ ei kirjeldanud toimunud ürituste eesmärki õigesti. Eesti Keele Instituudi sõnaveebi kohaselt tähendab „niinimetatud“ midagi sellist, mis pole päris ametlik või mis seab öeldava teatava kahtluse alla. Nimetatut kinnitab mh see, et kui saatejuht vihjas tööandja kuludest hüvitatava sünnipäevapeo korraldamisele, palus kostja täpsustada, millele saatejuht viitab. Hi 13.01.2022. a ekspertarvamuse kohaselt ei väitnud kostja konteksti ja sõna “niinimetatud” formaalsemantilise ja -pragmaatilise analüüsi alusel, et hageja pidas sünnipäeva riigi kulul. Ekspert kui õigusteadmisteta isik on vastanud küsimusele, mida kostja mõistliku inimese arusaama kohaselt avaldas. Ekspertiisi eesmärk oli selgitada mittejuriidilisi faktoreid. Lisaks mõistsid mitmed ajakirjanikud kostja avaldatut sarnaselt kostjaga. Samas tsiteerisid meediaväljaanded kostja avaldatut kontekstiväliselt ja moonutatult ning kostja tegevuse ja hagejale artiklitega tekitatud kahju vahel ei ole põhjuslikku seost. Kostja selgitas korduvalt, et artiklites moonutati tema sõnu, heastades sellega võimaliku kahju. C ja hageja üritused olid samasugused (teineteisele sarnanevad) järgmistel põhjustel. Nii hageja kui ka C üritused toimusid väljaspool nende töökohta ning üritustest võtsid osa nende kolleegid. Nii hageja kui ka C üritused langesid kokku nende sünnipäevadega. Hageja üritus toimus 17.06.2021 ehk hageja sünnipäevaga (18.06) külgneval päeval. C sünnipäev on 13.01 ning samal päeval toimus tema esinduskohtumine. Nii hageja kui ka C üritustel pakuti inimestele süüa ja juua ning toimus mh nende õnnitlemine sünnipäeva puhul. Nii hageja kui ka C ürituste põhirõhk oli tööteemadel (st poliitiliste teemadel). Mh ei järeldunud mõistlikule kolmandale isikule kostja avaldatust, et hageja pani toime kuriteo. Viitamine kuriteo toimepanemisel on hinnang isiku käitumisele, mitte faktiväide. Väärtushinnang, mida võimaldavad tegelikkusele vastavad andmed, võib kahjustada isiku au ja head nime, kuid selline kahjustamine ei ole VÕS § 1046 lg 1 mõtte kohaselt üldjuhul õigusvastane (RKTKo 13.01.2010, 3-2-1-152-09, p 15). Avalduse tegemiseks oli objektiivne faktiline alus, millest erinevad inimesed võivad teha erinevaid järeldusi.
2.2.Kostja avaldatu ei teotanud hageja au ning kostja ei soovinud hagejat kahjustada. Lisaks on minister avaliku elu tegelane, kes teostab täidesaatvat riigivõimu ning seetõttu on õigustatud üldsuse kõrgendatud huvi nii tema isiksuse kui ka poliitilise ja ametialase tegevuse puhul. Moraalne kahju võib kaasneda ministri avaliku elu kontekstis au riivamisega üksnes siis, kui tema kohta levitatud (tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhinev) negatiivse sisuga informatsioon on tema au ja head nime eriti teotav (RKTKo 30.10.1997, 3-2-1-123-97). Poliitik kui avaliku elu tegelane seab end teadlikult üldsuse teravdatud tähelepanu alla (EIKo 08.07.1986, 9815/82, Lingens vs Austria, p 42; EIKo 31.05.2016, 38010/05, Nadtoka vs Venemaa, p 42). Õigus suhtuda poliitiku tegevusse kriitiliselt on demokraatlikus riigis sõna-, mõtte- ja ajakirjandusvabaduse üks põhilisi garantiisid. Võrreldes eraisikuga, peab poliitikul olema eriti kõrge taluvuspiir (RKTKo 07.05.1998, 3-2-1-61-98; EIKo 08.07.1986, 9815/82, Lingens vs Austria, p 42). Kostja ei avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid. Arvestades hageja ühiskondlikku rolli ja avalikkuse huvi, ei olnud liigselt koormav, et hageja pidi põhjendama kokkusattumust, et tema sünnipäevapidu ja esinduskohtumine sattusid külgnevatele kuupäevadele. Poliitik peab kommenteerima avalikkust huvitavaid küsimusi (mh avalike vahendite kasutamine) ning
2-21-19450 peaministril peab olema eriti kõrge kriitikataluvus (mh provokatiivsete ja solvavate hinnangute suhtes). Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 10 piiridest väljas on üksnes juhtumid, kus avalduste ainus eesmärk on kedagi solvata (EIKo 21.05.2012, 32131/08 ja 41617/08, Tuşalp vs Türgi). Praegu ei olnud tegemist hageja eraelu puudutava küsimusega ega avaldusega, mille (ainsaks) eesmärgiks oli hageja solvamine. Kostja avaldatu ei olnud üleliia provokatiivne, šokeeriv või solvav.
2.3.Hageja käitumine õhutas teda väidetavalt kahjustavate artiklite levikut. Hagejal oli võimalik tutvuda vaidlusaluse intervjuuga ning võimalus juhtida meediaväljaannete tähelepanu sellele, et kostja sõnu tõlgendati valesti.
2.4.Kaitsja ülesandeks on mh suhelda avalikkusega. Lisaks olid kostja võrdlused kaitsetegevuses õigustatud ja vajalikud, kuna rõhutasid süütuse presumptsiooni. Mõistlik kuulaja sai aru, et kostja kommenteeris raadiosaates oma kaitsealuse kriminaalmenetlust, selles tõstatunud õiguslikke probleeme ning seda, miks etteheited Cle olid põhjendamatud. Kostja viitas hagejale, et näidata, et esindusürituse ja sünnipäeva kokkulangemine ei tähenda, et nende vahel on põhjuslik seos. Kostja ei teinud hageja käitumisele etteheiteid, vaid viitas nii hageja kui ka C käitumise seaduslikkusele. Mõistlik kuulaja sai aru, et kostja põhjendas, miks on tema klient süütu. Küsimus hageja korraldatud esindusüritusest tõusis C kriminaalasja arutamisel ning kostja ei rajanud sellele kaitsestrateegiat. Kuna kostja ei esitanud ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid, oli võrdlus seaduslik ja selle eesmärk oli kasutada kliendi huvides kõiki seaduslikke viise.
2.5.Lisaks kontrollis kostja avaldatud andmeid piisava põhjalikkusega, et pidada hageja ja C üritusi samasuguseks, st riigi kulul peetud esinduskogunemiseks. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas 16.03.2023. a otsusega hagi, kohustas kostjat avaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Kuku raadio saates Sihik teate: „Minu, Y poolt 30.11.2021 algusega kell 12 eetris olnud Kuku raadio saates Sihik avaldatud väide, nagu oleks peaminister X pidanud 17.06.2021 sünnipäevapidu riigi kulul, on vale.“ Lisaks kohustas maakohus kostjat kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest teavitama AS- i Postimees Grupp, AS-i All Media Eesti ja Delfi Meedia AS-i sellest, et tema poolt 30.11.2021 algusega kell 12:00 eetris olnud Kuku raadio saates Sihik avaldatud väide, nagu oleks peaminister X pidanud 17.06.2021 sünnipäevapidu riigi kulul, on vale, ja taotlema AS- ilt Postimees Grupp ajalehe Postimees veebiväljaandes www.postimees.ee ning paberväljaande viiendal leheküljel, AS-ilt All Media Eesti veebiväljaandes uudised.tv3.ee ja Delfi Meedia ASilt veebiväljaandes www.delfi.ee järgmise teate avaldamist enda kulul: „Võtan tagasi Kuku raadios öeldud valeväite, nagu oleks peaminister X pidanud 17.06.2021 sünnipäevapidu riigi kulul.“ Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks ebaõigete faktiväidete ja ebakohase väärtushinnangu avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju eest välja 15 000 eurot. Maakohus määras kohtuotsuse täitmise korras, et kostja peab maksma väljamõistetud hüvitise SA Hille Tänavsuu Vähiravifond "Kingitud elu" pangakontole nr EE212200221059073061 (Swedbank) 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 13 410 eurot, sh õigusabikulud 12 810 eurot (61 tundi tunnitasuga 210 eurot, km-ga) ning riigilõivu 600 eurot. Maakohus mõistis hüvitatavatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus määras kuulutada kohtuotsus avalikult 26.04.2023 ja saata otsus menetlusosalistele.
2-21-19450
3.1.Maakohus viitas VÕS §-le 1043, § 1045 lg 1 p-dele 4, 7 ja 8, § 1046 lg-tele 1 ja 2 ning § 1047 lg-le 4. Pooled ei vaielnud, et kostja on C kaitsja kriminaalmenetluses ning Riigiprokuratuur esitas 29.11.2021 endisele haridus- ja teadusministrile Cle süüdistuse omastamises ja kelmuses. Ühe süüdistusepisoodi kohaselt lasi C oma sünnipäeva kulud tasuda ministeeriumil. Kostja esines 30.11.2021. a raadiosaates C kaitsjana ja kommenteeris C süüdistusega seonduvat.
3.2.Maakohus tuvastas, et sõna-sõnalt ütles kostja saatelõigus järgmist: „Novot, aga see ei olnud tema sünnipäev. See ei olnud tema sünnipäevapidu. Oma sünnipäevapidu pidas C oma sõprade ja heade tuttavatega kodus eraldi. See ei olnud tema sünnipäev. See oli ju esinduskogunemine koos poliitiliste koostööpartneritega. Samasuguse niinimetatud sünnipäevapeo pidas ju sellel aastal meie peaminister. 17. juunil vist oli see, kui meie peaministril on sünnipäev, ma võin teile kuupäevaga eksida, aga kuskil sealkandis ta on. Ja täpselt sellel päeval laekusid kutsed siis kõikidele valitsuse liikmetele ja, ja lähimatele koostööpartneritele. Samamoodi valitsuse kulul, ja riigi kulul.“ Saatejuht: “Riigikantselei maksis arved siis?“ Y: „Jah.“
3.3.Väljendades avalikus raadioringhäälingus esinedes seisukohta tehakse sõnum teatavaks kolmandatele isikutele. Seega avaldas kostja 30.11.2021. a raadiosaates VÕS § 1047 tähenduses avalikkusele raadio kaudu andmeid hageja kohta.
3.4.Maakohus hindas mõistliku isiku positsioonilt, kas kostja esitas 30.11.2021. a raadiosaates ebaõige faktiväite või ebakohase väärtushinnangu. Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Faktiväide võib olla avaldatust tuletatav (kaudne faktiväide). Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (RKTKo 13.04.2007, 3-2-1-5-07, p 27).
3.4.1.Kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas, hinnates avaldamise viisi ja konteksti. Kostja avaldatu kolmanda isiku positsioonilt tõlgendamisel oli praegu tähtis tsitaadile eelnenud teemaarendus, kostja roll raadiosaates esinemisel ning saatelõigu teema. Tegemist on objektiivse faktiga, sõltumata sellest, millist nimetust (esinduskohtumine, sünnipäev) kostja sõnavõtus kasutab. Praegu viitas sõnade „samasugune“ ja “niinimetatud” kasutamine olukorra samastamisele ning sellele, et sarnaselt Cle peaks ka hagejale olema esitatud süüdistus samasuguse ürituse korraldamise eest. Sõna “samasugune” on omadussõna, mille tähendus on kellegagi või millegagi sarnane, eelnevalt või järgnevalt mainituga võrreldes samalaadne. Omadussõna “niinimetatud” tähendus on „selline, mis seab öeldava teatava kahtluse alla”.
3.4.2.Maakohus ei nõustunud H 13.01.2022. a ekspertarvamuse lõppjäreldusega, mille kohaselt kostja ei esitanud 30.11.2021. a raadiosaates väidet, et hageja pidas sünnipäeva riigi kulul. H 13.01.2022. a ekspertarvamuse uurimisküsimuse püstitus ei olnud praeguse asja lahendamisel oluline. Ekspert märkis ka ise, et konteksti rekonstrueerimine on tihti keeruline, sest faktoreid on väga palju, ning ühe alternatiivina võib kaaluda kostja väljendi “esinduskogunemine” tähendust. Maakohus ei nõustunud eksperdiga, et analüüsi tarvis ei olnud vaja määrata, mis oli lause “samasuguse niinimetatud sünnipäevapeo pidas ju sellel aastal meie peaminister” tähendus. Praeguse asja lahendamisel oli määrav viidatud lauses sisalduv ebakohane väärtushinnang. Kostja kujundas valedest faktidest konteksti, millesse paigutas avalikkusele suunatud ebamäärase väärtushinnangu, mille eesmärgiks oli taotluslikult anda väärtushinnangu osas lõppotsustuse tegemine kuulajale. Seeläbi lõi kostja nö skandaali. Kostja kasutas sõnu ”samasugune” ja “niinimetatud” viisil, mis lõi intervjuu kontekstiga vastuolus, ebaleva ja konkreetsete väärtustega selgelt sisustamata hinnangu. Sõna “samasugune” tekitas paralleeli 30.11.2021. a raadiosaate peateemaga, st kostja kliendile tema
2-21-19450 sünnipäeva ajal riigi kulul ürituse korraldamise tõttu esitatud süüdistusega. Sõna “niinimetatud” kasutamine sõna “sünnipäev” ees sisustas sõna “sünnipäev” teistsuguses mõttes, kuid väärtushinnangule ei lisandunud selgelt hageja käitumise õiguspärasusele viitavat hinnangut. Kostja andis ebaleva, tahtlikult ebamäärase ja avalikkust negatiivse järelduse tegemiseks üleskutsuva väärtushinnangu. Pärast kostjat puudutava saatelõigu tervikuna kuulamist leidis maakohus, et kostja andis selged hinnangud oma kaitsealuse käitumisele ning jättis teadlikult andmata selge väärtushinnangu hageja tegevusele. Kostja esitas näite, et juhtida skandaali loomise kaudu tähelepanu oma kliendi tegevuselt kõrvale, ega kinnitanud, et hageja käitus õiguspäraselt. Hageja tõendas kolmandate isikute poolt kostja avaldatu sisustamist kostja intervjuud kajastanud ajaleheartiklitega. Pärast 30.11.2021. a raadiosaate vaidlusaluse lõigu osalist (üksnes sünnipäeva puudutav osa) ja terviklikku (kogu kostja intervjuu) kuulamist leidis maakohus, et mõistlik isik pidi kostja avaldatust aru saama selliselt, et nii C kui ka hageja tähistasid oma sünnipäeva esinduskohtumisena, mille kulud kandis riik ning lõpliku hinnangu teole annab kohus kriminaalmenetluses.
3.5.Maakohtu hinnangul esitas kostja 30.11.2021. a raadiosaates kolm ebaõiget faktiväidet ja ühe ebakohase väärtushinnangu, mis sisaldus keelendis “samasuguse niinimetatud sünnipäeva.”
3.5.1.Maakohus tuvastas, et hageja sünnipäev ei ole 17.06.
3.5.2.Lisaks oli kontrollitav, kas hageja üritus oli samasugune nagu C üritus, mille korraldamise tõttu esitati Cle kriminaalsüüdistus. Üritusi iseloomustavad objektiivsed kriteeriumid (mh korraldamise aeg, põhjus, kutsutud külalised). Hageja ei korraldanud 17.06.2021 samasugust üritust nagu C. C üritus toimus tema sünnipäeval (13.01.2020). Hageja üritus ei toiminud hageja sünnipäeval. C üritusele olid kutsutud Tallinna linnasüsteemis, valitsuses ja erakonna juhatuses kõrgetel kohtadel keskerakondlased ja nõunikud. Kuigi üritus oli suunatud keskerakondlastele (35 üritusel osalenud inimesest olid vaid kolm seotud ministeeriumiga), tasus ürituse kulud haridus- ja teadusministeerium ning üritus vormistati kantsleri vastuvõtuna. Hageja üritus oli valitsuse esimene ühine õhtusöök (siseruumides toimuvatele üritustele 2021. a eriolukorra tõttu kehtinud koroonapiirangud lõppesid 2021. a juunis), kuhu kutsuti valitsuse liikmed ning mille kulud kandis valitsus. Hageja suhtes ei algatatud tema ürituse tõttu kriminaalmenetlust, kuid Cle esitati kriminaalsüüdistus tema ürituse korraldamise eest. Maakohus jättis tõenditena tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel tähelepanuta kriminaalasja nr 1-21-8170 istungiprotokollid, kuna kriminaalmenetluses tõendatavat asjaolu ei olnud vaja praeguses tsiviilasjas tõendada ning tegemist oli asjakohatute tõenditega. Kriminaalmenetlus keskendub C tegevuses kuriteotunnuste esinemisele, kuid hageja tegevuse osas kriminaalmenetlust läbi ei viida. Isegi, kui kostja kasutas kriminaalasjas oma kliendi kaitsetaktikas kuriteo eitamise faasis näiteid ja võrdlusi poliitikute erinevatest üritustest, ei puutunud kriminaalmenetluses arutatud ürituste sarnased komponendid praeguse tsiviilasja hagi esemesse. Kohus hindab ebaõigete andmete avaldamise puhul üksnes hageja kohta andmete avaldamist. Kostja esitatud andmed hageja kohta olid valed. Lisaks ei olnud need tõendid kohased, sest kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-21-8170 ei olnud lõppenud, kohtulahend kuulutatud ega kriminaalasja menetlev kohus tõendeid hinnanud. Kriminaalmenetluses antud tunnistajate ütlused ei olnud olulised praeguses tsiviilasjas esitatud nõuete lahendamisel. Lisaks ei esitanud kostja tsiviilasjas tähtaegselt taotlusi tunnistajate ärakuulamiseks.
3.6.VÕS § 1046 lg 1 esimese lause kohaselt on isiku au teotamine (mh ebakohase väärtushinnanguga) eelduslikult õigusvastane (RKTKo 20.11.2015, 3-2-1-37-15, p 11).
2-21-19450 Maakohus arvestas kostja käitumise õigusvastasuse hindamisel seadusega kaitstud hüvedena nii hageja õigust heale nimele kui ka kostja väljendusvabadust ning hindas, kas kostja rikkus avaldatud väärtushinnanguga hageja õigusi nii intensiivselt, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Pooled ei vaielnud, et hageja on avaliku elu tegelane. Seega peab hageja arvestama, et temaga seonduvat kajastatakse ajakirjanduses tavapärasest rohkem, ning taluma tavapärasest rohkem kajastusi ja hinnanguid. Avaliku elu tegelase au riivamisega tema avaliku elu kontekstis võib kaasneda moraalne kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga teabe tema au ja head nime eriti teotavaks (RKTKo 30.10.1997, 3- 2-1-123-97). Kostja kui C kaitsja tegutses 30.11.2021. a raadiosaates selge eesmärgiga juhtida intervjuu ajal avalikkuse teravdatud negatiivne tähelepanu vaidlusaluses episoodis oma kaitsealuselt eemale. Selleks viitas kostja oma avaliku elu tegelasest kliendi tegevuse ja süüdistuse sisu näitlikustamiseks sarnaselt Cle poliitikas tegutseva ja ministri ametit pidava avaliku elu tegelasest hageja loole, mis huvitaks ajakirjandust rohkem kui C lugu. Peaministri puhul esineb pidev kõrgendatud huvi. Kostja 30.11.2021. a raadiosaates antud intervjuu põhjustas 30.11.2021–03.12.2021 ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias poliitilise skandaali (poliitilisel väljal toimuv skandaal, kus mõne poliitiku tajutav üleastumine normist saab avalikuks ja toob kaasa tugeva avaliku reaktsiooni). Poliitilise skandaaliga, mille keskmes oli kostja kui C kaitsja poolt peaministri käitumise võrdsustamine süüdistuse episoodiga, kaasnes negatiivne mõju hageja aule ja heale nimele nii isiklikul kui ka ametialasel tasandil. Hagejal avaliku elu tegelasena ei olnud kõrgendatud talumiskohustust tema kohta avalikult esitatud ebaõigete faktiväidete ja nende alusel antud väärtushinnangute osas, kuna valede faktiväidete ja ebakohase väärtushinnangu eesmärgiks oli juhtida avalikkuse negatiivne tähelepanu kõrvale kostja kliendi kriminaalmenetluselt. Kostja intervjuust tekkinud poliitiline skandaal ületas avaliku elu tegelase tavapärast talumiskohustust.
3.7.Maakohus viitas VÕS §-le 1043 ning selgitas, et VÕS ptk 53 esimeses jaos sätestatu kohaselt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Maakohus viitas VÕS § 1045 lg 1 p-le 4, §-le 1046 ning § 1047 lg-tele 1–3. Mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel eeldab mh, et faktiväide on hageja au teotav ja andmete avaldamine õigusvastane. Hagejal on õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist nii VÕS § 1045 lg 1 p 4 kui ka p 7 alusel.
3.7.1.Hageja tõendas isikuõiguste rikkumist, mille kostja pani toime hageja au teotavate ebaõigete andmete ja ebakohase väärtushinnangu avaldamisega eesmärgiga summutada negatiivset tähelepanu kostja kaitsealuse kohtuprotsessilt. Lisaks rikkus kostja teadvalt valede faktiväidete ja ebakohase väärtushinnangu avaldamisega tahtlikult advokaadi kutse-eetika nõudeid ning püüdis avalikkust eksitada hageja au ja väärikust kahjustavate ning teda näiliselt süüstavate andmete esitamisega. Kostja sõnavõtt oli tahtlik, planeeritud ja ette valmistatud. Kostja teadis, et C tegevus on avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all ning kriminaalmenetluse meedias kajastamine kujutab C negatiivselt. Kostja leppis saates osalemise varem kokku, teadis intervjuuga nõustudes oma rolli, saate formaati ja selle sisu (st vajadust vastata kaitsjana küsimustele oma kaitsealuse süüdistuse episoodide (mh sünnipäevapeo episoodi) kohta). Kaitsja esmane eesmärk on kommenteerida ja ümber lükata esitatud süüdistuse sisu ning esitada oma argumente. Seejuures ei tohi kaitsja rikkuda kutse-eetika reegleid. Kaitsja lõi oma avaldatuga poliitilise skandaali (saates avaldatud hageja tegevuse faktid olid valed; kostja esitas ebakohase väärtushinnangu; kostja valis teadlikult näitlikustamiseks hageja, kelle suhtes esineb avalikkuse kõrgendatud tähelepanu). Kostja teadis, et tema avaldatu põhjustab skandaali, sest puudus kahtlus, et kostja
2-21-19450 avaldatu tekitab avalikkuse negatiivset huvi või uudishimu. Kostja väitele järgnes ajakirjanduse jõuline reaktsioon väite kajastamisel, mis tekitas nii hageja kui ka tema ameti järsu usaldusväärsuse languse. Advokaadi kutse-eetikat reguleerib eetikakoodeks. Maakohus viitas eetikakoodeksi § 9 lg-le 1, § 21 lg-le 2, §-dele 23 ja 25. Rõõnamine (süü ülekandmine kolmandale isikule) on isegi kriminaalmenetluses lubatud üksnes kohtualusele ütluste andmisel. Kaitsja ei või kaitsetegevuses rõõna kasutada. Lisaks tuleb hoiduda asjassepuutumatu isiku analoogia alusel näilisest süüstamisest meedia kaudu. Praegu kasutas kostja kui C kaitsja menetluses sellist võtet. Kostja omistas hagejale kostja kliendi süüdistusega võrdsustatult ministri ametis toime pandud kuriteotunnustega teole vastavat käitumist, mis teotas hageja au ja head nime. Seejuures arvestas maakohus, et kaitsja on kriminaalmenetluse puhul eriteadmistega isik, kes võis ja pidi nägema ette olukorda, kus ta oma kliendi kaitseks seob intervjuus teise avaliku elu tegelase otseselt oma kliendi tegevusega vähemalt järgmises: samade tunnustega tegu, milles klienti kahtlustatakse; näite sõnastamisel süüstab näitena kasutatud isikut, mitte ei näita klienti paremas valguses. Selliselt eksitas kaitsja avalikkust ning kahjustas hageja au ja head nime.
3.7.2.Kostja põhjustas ebaõigete andmete avaldamisega hagejale moraalset kahju. Mittevaralise kahju eest väljamõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel (VÕS § 127 lg 6 esimene lause ja TsMS § 233 lg 1). Mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-18-13, p 22). Maakohus viitas VÕS § 134 lg- tele 2 ja 5. Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad. Mittevaralise kahju suuruse määramisel lähtus maakohus lisaks kohtupraktika analüüsi kohaselt kohtupraktikas varem välja mõistetud hüvitiste suurustele järgmistest asjaoludest. Kostjal puudus vajadus hagejat menetlusse kaasata ning kostja rikkus hageja isiklikke õigusi eesmärgiga summutada negatiivset tähelepanu oma kaitsealuse kohtuprotsessilt. Kostja tegevus põhjustas meedias avaliku skandaali ning kostja ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohast väärtushinnangut kajastasid mitmed üleriigilised meediaväljaanded (paberkandjal ja digitaalselt). Hagejale tekkis eraelus ja ametialaselt mainekahju. Mittevaralise kahju hüvitis peaks motiveerima kostjat edaspidistest rikkumistest hoiduma. Lisaks arvestas maakohus kostja head majanduslikku seisu. Kostja kasutas praeguses menetluses õigusabi 13 160 euro ulatuses ning see on olnud talle ilmselt jõukohane. Lisaks on kostja vandeadvokaat ja partner Advokaadibüroos Levin OÜ, mida on kõrgelt tunnustanud sõltumatud rahvusvahelised väljaanded. Selleks, et hüvitisel oleks kostjale preventiivne mõju, peab hüvitis olema suurem kui kostja menetluskulud, mille kandmine oli talle jõukohane. Eelnevast tulenevalt mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 15 000 eurot.
3.8.Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). Nõude eelduseks on üksnes ebaõigete andmete avaldamine. Maakohus kohustas kostjat avaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Kuku raadio saates Sihik teate: „Minu, Y poolt 30.11.2021 algusega kell 12 eetris olnud Kuku raadio saates Sihik avaldatud väide, nagu oleks peaminister X pidanud 17.06.2021 sünnipäevapidu riigi kulul, on vale.“ Samuti kohustas maakohus kostjat kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest teavitama AS- i Postimees Grupp, AS-i All Media Eesti ja Delfi Meedia AS-i, et tema 30.11.2021. a raadiosaates avaldatud väide, nagu oleks hageja pidanud 17.06.2021 sünnipäevapidu riigi kulul, on vale, ja taotlema AS-ilt Postimees Grupp ajalehe Postimees veebiväljaandes
2-21-19450 www.postimees.ee ning paberväljaande viiendal leheküljel, AS-ilt All Media Eesti veebiväljaandes uudised.tv3.ee ja Delfi Meedia AS-ilt veebiväljaandes www.delfi.ee järgmise teate avaldamist enda kulul: „Võtan tagasi Kuku raadios öeldud valeväite, nagu oleks peaminister X pidanud 17.06.2021 sünnipäevapidu riigi kulul.“
3.9.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 210 eurot (km-ga) oli mõistlik ja selle väljamõistmine kooskõlas kohtupraktikaga (RKTKo 30.11.2016, 3-2-1-131-16, p 6). Maakohus mõistis TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 13 410 eurot, sh õigusabikulud 12 810 eurot (61 tundi × tunnitasu 210 eurot km-ga) ja riigilõivu 600 eurot. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme, kui võttis menetlusse hageja 21.02.2022 esitatud alternatiivsed nõuded. Praegu ei esinenud mõjuvat põhjust hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 2 mõttes ega TsMS § 376 lg-s 4 sätestatud olukordi, mida ei peeta hagi muutmiseks. Ringkonnakohus ei peaks hageja alternatiivnõuet menetlema.
4.1.1.Hageja tugines algse ja alternatiivse nõude puhul kostja avaldatu kontekstis erinevatele väidetele („hageja pidas riigi kulul sünnipäevapidu“; „peaminister X korraldas 17.06.2021 riigi kulul samasuguse ürituse nagu C 13.01.2020“) ja faktilistele asjaoludele TsMS § 363 lg 1 p 2 mõttes. Alternatiivse nõude esitamisel muutus hageja nõuete aluseks olevate asjaolude kogumi tuum ning alternatiivse nõude puhul tuli mh tõendada, milline oli C üritus. Seega muutus hagi muutmise tõttu oluliselt nii hagi alus kui ka tõendamisese ning suurenesid poolte menetluskulud.
4.1.2.Maakohus rikkus oluliselt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, kui leidis, et alternatiivnõude menetlemisel on sündmus ja väide samad. Mh ei ole hagimenetluse esemeks kõik elulise sündmuse asjaolud ja võimalikud nõuded, mis sündmusest tekkida võivad. Hagimenetluses määrab hageja hagis nii nõuded kui ka nende põhjendamiseks kasutatavad asjaolud.
4.2.Maakohtu otsuse põhjendused on raskesti jälgitavad ning otsusest ei nähtu, millist hageja nõuet kohus sisuliselt analüüsis. Maakohus rahuldas otsuse resolutsiooni kohaselt hageja algse nõude, kuid lahendas otsuse põhjendustes ka alternatiivset nõuet, analüüsides, kas hageja korraldas samasuguse ürituse nagu C. Nimetatu ei kuulunud hageja esialgsete nõuete lahendamisel tõendamisesemesse. Alternatiivseid nõudeid on võimalik lahendada siis, kui kohus esmast nõuet ei rahulda (TsMS § 442 lg 2 viimane lause; RKTKo 09.06.2021, 2- 18- 2243/179, p 25). Lahendades ja rahuldades nii hageja põhi- kui ka alternatiivnõude, ületas kohus hagi piire ja rikkus TsMS § 439.
4.3.Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8), kuna ei tuvastanud, kas kostja avaldas väite, et hageja pidas riigi kulul sünnipäevapidu. Maakohus jättis tsiviilasjas lahendamata keskse vaidlusküsimuse.
4.4.Lisaks sisustas maakohus hagiavaldust omavoliliselt, kontrollis põhjendamatult erinevate kostja avaldatud väidete tõele vastavust (rikkus TsMS § 5 lg-d 1 ja 2; § 4 lg-t 2) ega põhjendanud kohtuotsust nõuetekohaselt. Hagi aluseks on hageja määratletud faktiväide või väärtushinnang, mitte kogu kostja avaldatud tekst. Hageja ei palunud kostja avaldatu ümberlükkamist kostja sõnastuses, mitme valeväite tuvastamist ega tuginenud nt sellele, et
2-21-19450 kostja eksis hageja sünnipäeva kuupäevaga. Lisaks tuvastas maakohus, et kostja märkis avalduse tegemisel, et võib hageja sünnipäeva kuupäevas eksida. Maakohus pidi tuvastama, kas kostja esitas hageja väidetud väite ning kas tegemist oli faktiväite või väärtushinnanguga. Kohus ei või otsuses tugineda asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud, ega pea otsima tõenditest uusi asjaolusid.
4.5.Maakohus kohaldas põhjendamatult TsMS § 238 lg-t 1, kui jättis arvestamata hageja alternatiivsele nõudele kostja vastuväitena esitatud tõendid. Kostja soovis kriminaalasja nr 1- 21-8170 istungiprotokollidega tõendada asjaolusid, mille kohaselt olid hageja ja C üritused samasugused (st teineteisele sarnanevad). Nimetatu oli asja lahendamisel asjakohane. Kostja palub ringkonnakohtul nimetatud tõenditega hageja alternatiivse nõude lahendamisel TsMS § 652 lg 2 alusel arvestada, kuna maakohus jättis tõenditega arvestamata õigusvastaselt. Kohus ei ole tsiviilasja lahendamisel seotud kriminaalmenetluses teole antud õiguslike hinnangutega, kuna see ei ole kooskõlas õigusemõistmise üldpõhimõtetega (RKTKo 11.05.2005, 3-2-1-41-05, p 25). Tsiviilasjas on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kriminaalasja nr 1-21-8170 istungiprotokollid olid seaduses ette nähtud vormis ning tõendasid kostja vastuväiteid hageja alternatiivsele nõudele.
4.6.Maakohus jättis ekslikult analüüsimata kostja vastuväited ning hindas vääralt tõendeid. Kostja ei avaldanud väidet “hageja pidas riigi kulul sünnipäevapidu”. Seejuures ei tuvastanud maakohus, milline faktiväide kostja avaldatust nähtus. Maakohus ei analüüsinud, kuidas mõjutas väidetava poliitilise skandaali tekkimist see, et mitmes hageja viidatud artiklis refereeriti kostja intervjuud originaalist hälbivalt. Maakohus jättis kostja avaldatu tõlgendamisel ja mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel ekslikult tähelepanuta, et kostja viitas avalikult, et meediaväljaanded refereerisid teda valesti. Maakohus jättis analüüsimata, et hageja alternatiivse nõude puhul on tegemist väärtushinnanguga, mille puhul saab hinnata selle põhjendatust, mitte tõelevastavust. Maakohus ei põhjendanud Hi 13.01.2022. a ekspertarvamuse järeldusega mittenõustumist. Eksperdile esitatud uurimusküsimuse püstitus oli hageja esmase nõude kontekstis asjakohane. Kostja esitas Hi 13.01.2022. a ekspertarvamuse, et tõendada ja põhistada, et ta ei esitanud väidet “hageja pidas sünnipäeva riigi kulul“. Kostja ei soovinud tõendiga tõendada, et kostja avaldatust ei nähtunud väärtushinnangut.
4.7.Advokaadieetika kontekstis on arusaamatu maakohtu käsitlus, et kostja avaldatu kohaselt tuleks süüdistus kuriteo toimepanemise eest lisaks Cle esitada ka hagejale. Kostja avaldas vaidlusaluses raadiosaates selgelt, et C ei pannud toime kuritegu, sest ei pidanud oma sünnipäeva ning tegemist oli poliitiliste koostööpartnerite õhtusöögiga. Kostja esitas näitena hageja õhtusöögi koostööpartneritega, mis samuti sattus juhuslikult hageja sünnipäeva lähedasele ajale. Lisaks avaldas kostja päev hiljem selgelt, et mõlemad õhtusöögid olid õiguspärased. Advokaadieetika ja head kombed ei keela viidata sarnastele sündmustele (mh avaliku võimu teostajate levinud praktikale). Maakohtu lähtekoht, et hageja ja C esindusürituste sarnasuste korral on põhjendatud esitada süüdistus ka hagejale, on vastuolus süütuse presumptsiooniga. Õigusriigile ei ole kohane arvamus, et poliitikule süüdistuse esitamisel tuleb seda käsitleda eelduslikult põhjendatuna. Kostja kui advokaat ei pidanud eeldama, et avalikkus mõistab tema avaldatut selliselt.
2-21-19450
4.8.Maakohus ületas diskretsioonipiire ning mõistis välja põhjendamatult suure kahjuhüvitise. Seejuures tugines maakohus omaalgatuslikult tuvastatud faktiväidetele ja väärtushinnangutele ning tõenditele, mida pooled ei esitanud. Maakohtu järeldused olid kostja vastuväidete ja tõendite kontekstis meelevaldsed. Kostja tegevus ei põhjustanud meediaskandaali ning isegi, kui meediaskandaal tekkis, ei olnud see põhjuslikus seoses kostja raadiosaates avaldatuga, sest meediaväljaandes refereerisid kostjat majanduslikel eesmärkidel vääralt. Kui kostja eesmärk oleks olnud meediaskandaali põhjustamine, ei oleks ta päev pärast intervjuud artiklis avaldanud, et teda tsiteeriti valesti ning ta ei öelnud, et hageja pidas riigi kulul sünnipäeva. Lisaks omistas maakohus ebavajalikult suure tähenduse küsimusele, kui eetiline oli vandeadvokaadist kaitsja poolt hagejale viitamine. Arvestades hageja kui peaministri (ja poliitiku) kõrgendatud taluvuspiiri, mõistis maakohus hageja kasuks välja kohatult suure kahjuhüvitise. Kostja kaitsealune oli samuti poliitik ja endine minister, seega ei olnud võrdlusena teisele Eesti poliitikule viitamine enneolematu ega šokeeriv. Asjaolule, et hageja sünnipäev ja hageja juhitud valitsuse esimene õhtusöök langesid lähedastele kuupäevadele, osutamise puhul võis hagejalt kui peaministrilt mõistlikult oodata kõrgendatud avaliku huvi talumist ning mõne täpsustava kommentaari jagamist. Õhtusöögid riigi kulul on Eestis olnud lubatav ja õiguspärane eelarvevahendite kulutamise viis ja töövorm ning kostja kaitsealuse toimingud ei erinenud varasemast ega hilisemast (hageja näitel) praktikast.
4.9.Maakohus rakendas kostja puhul ekslikult preventiivset kahjuhüvitist, millele hageja ei tuginenud, ning kohaldas VÕS § 134 lg-t 6. Täidetud ei olnud eeldus, et kostja põhjustas kahju tahtlikult või vähemalt raskest hooletusest. Maakohus ei põhjendanud, miks võib oodata, et kostja käitub tulevikus õigusvastaselt. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 436 lg 3), kui arvestas kostjalt hageja kasuks välja mõistetava kahjuhüvitise suuruse puhul kostja head majanduslikku seisu, millele hageja ei tuginenud. Kuigi kohus teeb kahjuhüvitise suuruse määramisel diskretsiooniotsuse, tuleb pooltel välja tuua ja tõendada hüvitise suurust mõjutavad asjaolud. Kostjal ei olnud menetluses võimalik vastu vaielda asjaoludele, millele maakohus mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel omaalgatuslikult tugines. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada ning maakohtu otsus tühistada, v. a osas, milles maakohus määras, et maakohtu otsus kuulutatakse avalikult 26.04.2023 ja otsus saadetakse menetlusosalistele. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt. Ringkonnakohus rahuldab hageja alternatiivse nõude kohustada kostjat teavitama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Duo Media Networks OÜ-d sellest, et 30.11.2021. a algusega kell 12 eetris olnud Kuku raadio saates Sihik kostja avaldatud väide, nagu oleks peaminister X korraldanud 17.06.2021 riigi kulul samasuguse ürituse nagu C 13.01.2020, on vale, ja taotlema Duo Media Networks OÜ-lt raadiosaates Sihik järgmise teate avaldamist kostja kulul: „Y lükkab ümber tema poolt 30.11.2021 algusega kell 12 eetris olnud Kuku raadio saates Sihik öeldud valeväite, nagu oleks peaminister X korraldanud 17.06.2021 riigi kulul samasuguse ürituse nagu C 13.01.2020.“ Ringkonnakohus jätab muus osas hageja nõuded rahuldamata.
2-21-19450 Ringkonnakohus jätab menetluskulud maakohtus poolte endi kanda ning menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
7.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu lahendit tervikuna.
8.Ringkonnakohus käsitleb esmalt kostja apellatsioonkaebuse väidet, mille kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme, kui võttis menetlusse hageja 21.02.2022 esitatud alternatiivsed nõuded.
8.1.Hageja tugines 21.02.2022. a menetlusdokumendi kohaselt oma nõuete esitamisel alternatiivselt sellele, et kostja avaldas 30.11.2021. a raadiosaates hageja kohta väite „hageja korraldas 17.06.2021 riigi kulul samasuguse ürituse nagu C 13.01.2020“.
8.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegu ei olnud tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 mõttes. TsMS § 376 lg 4 p 1 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Pooled ei vaidle praeguses asjas selle üle, mida kostja 30.11.2021. a raadiosaates sõna-sõnalt avaldas, vaid selle üle, milline (kaudne) faktiväide või väärtushinnang kostja avaldatust mõistliku isiku positsioonilt hinnates kostja sõna-sõnalt avaldatust järeldub. Eelnevast tulenevalt ei muutnud hageja hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid oluliselt, kui tugines alternatiivselt mh sellele, et kostja 30.11.2021. a raadiosaates sõna-sõnalt avaldatust järeldus selle konteksti arvestades, et hageja pidas 17.06.2021 riigi kulul samasuguse ürituse nagu C 13.01.2020. Vaidluse korral peab kohus tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 36), st millised (kaudsed) faktiväited või väärtushinnangud kostja avaldatust järelduvad.
8.3.Ringkonnakohus selgitab lisaks, et isegi kui tegemist oleks olnud hagi muutmisega, oleks praegu täidetud TsMS § 376 lg-s 2 sätestatud eeldused ning esineks mõjuv põhjus, mille korral maakohus oleks võinud nõustuda hagi muutmisega. Senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldasid muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Mitmed poolte väited, vastuväited ja tõendid olid asjakohased nii hageja hinnangul kostja avaldatust järelduva esmase kui ka alternatiivse väite puhul ning kostjal oli võimalik esitada alternatiivse väite puhul täiendavad seisukohad ja tõendid.
8.4.Eelnevast tulenevalt ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme, kui menetles hageja nõudeid nii hageja hinnangul kostja avaldatust järelduva esmase kui ka alternatiivse väite puhul.
9.Järgmiseks käsitleb ringkonnakohus hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet.
9.1.Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). Ebaõigete andmete ümberlükkamist on võimalik nõuda üksnes faktiväidete puhul, sest väärtushinnanguna avaldatu tõeväärtus ei ole tuvastatav. Seejuures võivad VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited (RKTKo 28.04.2021, 2-18-17980/127, p 19). Praeguse vaidluse kontekstis on asjakohane, et kui andmed avaldatakse meedias, võib lisaks meediaväljaandele olla avaldajaks ka andmeid meediaväljaandele edastanud isik ning temalt saab nõuda valeandmete ümberlükkamist, kuid ainult meediaväljaande ees
2-21-19450 (RKTKo 09.01.2013, 3-2-1-166-12, p 13). Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude eelduseks on üksnes ebaõigete andmete avaldamine.
9.2.Selleks, et lahendada hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue tuleb kohtul mh tuvastada, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas ning kas tegemist oli (kaudse) faktiväitega, millele hageja kostja vastu nõude esitamisel tugines.
9.2.1.Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, kui tuvastas, et sõna-sõnalt ütles kostja saatelõigus järgmist: „Novot, aga see ei olnud tema sünnipäev. See ei olnud tema sünnipäevapidu. Oma sünnipäevapidu pidas C oma sõprade ja heade tuttavatega kodus eraldi. See oli ju kogunemine, esinduskogunemine koos poliitiliste koostööpartneritega. Samasuguse niinimetatud sünnipäevapeo pidas ju sellel aastal meie peaminister. 17. juunil vist oli see, kui meie peaministril on sünnipäev, ma võin teile kuupäevaga eksida, aga kuskil sealkandis ta on. Ja täpselt sellel päeval laekusid kutsed siis kõikidele valitsuse liikmetele ja, ja lähimatele koostööpartneritele. Samamoodi valitsuse kulul, ja riigi kulul.“ Nimetatu üle pooled ei vaidle.
9.2.2.Kuna pooled vaidlevad, millised (kaudsed) faktiväited või väärtushinnangud kostja sõna-sõnalt avaldatust mõistliku inimese arusaama järgi järelduvad, tuli maakohtul tuvastada, mida kostja avaldamise viisi ja konteksti arvestades mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas ning kas kostja avaldatust järeldub esmane või alternatiivne väide, millele hageja oma nõude esitamisel tugineb.
9.2.2.1.Isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis tema kohta käivad (RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449/19, p 11). Kaudsed faktiväited ei nähtu kostja avaldatust sõnaselgelt, vaid järelduvad avaldatu sisust (RKTKo 28.04.2021, 2-18-17980/127, p 19). Praegu tugines hageja kostja vastu nõuete esitamisel sellele, et kostja avaldas hageja kohta kaudse faktiväite: „hageja pidas 17.06.2021 sünnipäevapidu riigi kulul“ või alternatiivselt kaudse faktiväite „hageja korraldas 17.06.2021 riigi kulul samasuguse ürituse nagu C 13.01.2020“. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et ka väide „hageja korraldas 17.06.2021 riigi kulul samasuguse ürituse nagu C 13.01.2020“ on kaudne faktiväide (mitte väärtushinnang), sest väide on kontrollitav ning selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (RKTKo 18.05.2022, 2-20-12495/29, p 11).
9.2.2.2.Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas vääralt materiaalõigust, kui leidis, et kostja avaldas kaudse faktiväite, et hageja pidas 17.06.2021 sünnipäeva riigi kulul. Hinnates avaldamise viisi ja konteksti avaldas kostja ringkonnakohtu hinnangul, et C ei pidanud ürituse raames, mille kulud kandis riik, sünnipäevapidu, vaid esinduskogunemist poliitiliste koostööpartneritega ning samasuguse ürituse korraldas riigi kulul oma sünnipäeva lähedasel kuupäeval ka hageja. Sellele, et kostja avaldatu kohaselt ei olnud C ja hageja ürituste puhul tegemist sünnipäevapeoga, viitab mh C ürituse kontekstis avaldatud keelend “see ei olnud tema sünnipäev, see ei olnud tema sünnipäevapidu“ ning see, et hageja ürituse puhul kasutas kostja keelendit „niinimetatud sünnipäevapeo“. Eesti Keele Instituudi sõnaveebis on sõna „niinimetatud“ tähendust selgitatud selliselt, et nimetatud sõna seab öeldava teatava kahtluse alla. Lisaks nõustub ringkonnakohus kostjaga, et praegu tuleb kostja avaldamise konteksti puhul mh arvestada seda, et sõna „sünnipäevapidu“ kasutas esmalt saatejuht. Seega järeldub mh sõna „niinimetatud“ kasutamisest kostja soov saatejuhi öeldule vastanduda. Eelnevast
2-21-19450 tulenevalt ei avaldanud kostja hageja kohta kaudset faktiväidet, et hageja pidas 17.06.2021 sünnipäevapidu riigi kulul.
9.2.2.3.Avaldatu konteksti ja viisi arvestades järeldub ringkonnakohtu hinnangul aga kostja avaldatust kaudne faktiväide, et hageja korraldas 17.06.2021 riigi kulul samasuguse ürituse nagu C 13.01.2020. Nimetatu järeldub mh sellest, et kostja kasutas hageja ja C ürituste võrdlemisel keelendit „samasuguse niinimetatud sünnipäevapeo“.
9.3.Järgmiseks kontrollib ringkonnakohus hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude puhul, kas kaudne faktiväide „hageja korraldas 17.06.2021 riigi kulul samasuguse ürituse nagu C 13.01.2020“ on väär.
9.3.1.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis tõenditena TsMS § 238 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel tähelepanuta kriminaalasja nr 1- 21-8170 istungiprotokollid. Tegemist on dokumentaalsete tõenditega TsMS § 272 lg 1 mõttes. Nimetatud tõendid on praeguse asja lahendamisel asjakohased, sest kostja soovib nendega tõendada asjaolusid, mille kohaselt olid hageja ja C üritused samasugused (st teineteisele sarnanevad).
9.3.2.Lisaks rikkus maakohus ringkonnakohtu hinnangul oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas vääralt materiaalõigust, kui analüüsis kostja avaldatu tõelevastavust laiemalt kui kaudsed faktiväited, millele hageja oma nõuete esitamisel tugines.
9.3.3.Eesti Keele Instituudi sõnaveebi kohaselt väljendab omadussõna „samasugune“ kellelegi või millelegi sarnanemist või samalaadsust eelnevalt või järgnevalt mainituga võrreldes. Kuigi teatud asjaolud (nt väljaspool töökohta toimumine, söögi ja joogi pakkumine, õnnitlemine), mille üle pooled ei vaielnud ning mille osas kostja tugines kriminaalasja protokollidele, iseloomustasid mõlemat üritust, ei korraldanud hageja 17.06.2021 ringkonnakohtu hinnangul samasugust üritust nagu C 13.01.2020. Tsiviilasjas esitatud kriminaalasja protokollidest nähtub, et C üritusele kutsumisel viidati sünnipäevale. Kostja ei ole mh vaielnud hagejale vastu, et ürituse kutses kutsuti armsaid sõpru tähistama aastavahetust ja C sünnipäeva ning märgiti, et kingitus heameelt ja tänulikkust ei suurenda, kuid soovi korral võib panustada põrandakella fondi. Nimetatu viitab ringkonnakohtu hinnangul, et ürituse korraldamisel oli C üritusel vähemalt osaliselt isiklik iseloom, mida hageja ürituse kutsest ei nähtu. Pooled ei vaidle, et hageja üritusele kutsumisel hageja sünnipäeva tähistamisele ei viidatud. Kutse kohaselt kutsuti valitsuse liikmete õhtusöögile (I kd, tl 18 pöördel). Eelnevast tulenevalt ei korraldanud hageja ringkonnakohtu hinnangul samasugust üritust nagu C.
9.4.Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude eelduseks on üksnes ebaõigete andmete avaldamine. Kuna kostja oli avaldajaks andmeid meediaväljaandele edastanud isikuna, saab temalt valeandmete ümberlükkamist nõuda ainult meediaväljaande ees (RKTKo 09.01.2013, 3- 2-1-166-12, p 13). Hagejal on VÕS § 1047 lg-st 4 tulenevalt lisaks õigusele nõuda andmete avaldajalt ebaõigete andmete ümberlükkamist õigus nõuda temalt ka muude toimingute tegemist, mis on suunatud avaldatud andmete ümberlükkamisele. Näiteks on hagejal õigus nõuda, et andmete avaldaja esitaks taotluse meediaväljaandele või muule isikule ebaõigete andmete ümberlükkamiseks tema kulul (RKTKo 19.03.2019, 2-17-17140/47, p 11). Seega kohustab ringkonnakohus kostjat teavitama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Duo Media Networks OÜ-d sellest, et 30.11.2021. a algusega kell 12 eetris olnud Kuku raadio saates Sihik kostja avaldatud väide, nagu oleks peaminister X korraldanud 17.06.2021 riigi kulul samasuguse ürituse nagu C 13.01.2020, on vale, ning taotlema Duo Media Networks OÜ18
2-21-19450 lt raadiosaates Sihik järgmise teate avaldamist kostja kulul: „Y lükkab ümber tema poolt 30.11.2021 algusega kell 12 eetris olnud Kuku raadio saates Sihik öeldud valeväite, nagu oleks peaminister X korraldanud 17.06.2021 riigi kulul samasuguse ürituse nagu C 13.01.2020.“ Kuigi hageja sõnastas 08.04.2024. a ringkonnakohtu istungil Duo Media Networks OÜ kontekstis kohustamisnõude üksnes esmase nõude (st algse väite) kontekstis, nähtub sama nõude esitamine alternatiivse nõude (st hilisema väite) puhul sellest, et hageja viitas nimetatud kohustamisnõude esitamisel nii esmasele kui ka alternatiivsele nõudele.
10.Järgmiseks käsitleb ringkonnakohus hageja nõuet kohustada kostjat teavitama teisi meediaettevõtjaid, et 30.11.2021. a raadiosaates kostja avaldatud väide, nagu oleks hageja korraldanud 17.06.2021 riigi kulul samasuguse ürituse nagu C 13.01.2020, on vale, ja taotlema meediaettevõtjatelt valeväite ümberlükkamise kohta teate avaldamist. Nimetatud nõude puhul tugineb hageja sellele, et erinevad meediaettevõtjad kajastasid erinevates meediaväljaannetes kostja poolt 30.11.2021. a raadiosaates antud intervjuus avaldatud ebaõigeid andmeid.
10.1.Riigikohus on selgitanud, et juhtudel, kus meediaväljaanded kajastavad kostja varem antud intervjuus avaldatud andmeid, ei saa teda lugeda nendes kajastustes avaldatud andmete avaldajaks ning seega ei kohaldu nendel juhtudel VÕS § 1047 lg 4. Sellisel juhul võib hagejal olla VÕS § 1055 lg 1 järgi kostja vastu nõue, et viimane teeks enda kulul vajalikke toiminguid väidetavate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks samades meediaväljaannetes (RKTKo 19.03.2019, 2-17-17140/47, p 11). VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. VÕS § 1055 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on hagejal juhul, kui kostjat ei saa pidada avaldajaks, kellelt saaks VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist või avalduse tegemist ümberlükkamiseks, kuid kes põhjustas ebaõigete andmete avaldamisega samade andmete avaldamise teise isiku poolt ning kui tema tegevus oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 järgi, õigus nõuda kostjalt nt avalduse esitamist meediaväljaannetele, kus ta teatab, et hageja kohta esitatud andmed on valed ning ta taotleb andmete ümberlükkamist enda kulul (RKTKo 19.03.2019, 2-17-17140/47, p 12).
10.2.Eelnevast tulenevalt on VÕS § 1055 lg 1 alusel esitatava nõude eelduseks erinevalt VÕS § 1047 lg 4 alusel esitatavast nõudest mh, et kostja tegevus on õigusvastane. VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb kahju tekitaja teo võimaliku õigusvastasuse hindamisel mh arvestada, kas hageja on avaliku elu tegelane ja peab seetõttu taluma avalikku kriitikat teistest isikutest rohkem (RKTKo 18.05.2022, 2-20-12495/29, p 15). Kuna avaliku elu tegelane on ennast ise seadnud üldsuse erilise tähelepanu alla, võib tema au riivamine avaliku elu tõttu kaasa tuua mittevaralise kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks (RKTKo 30.10.1997, 3-2-1-123-97). Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud hageja head nime eriti teotav see, et kostja avaldatu kohaselt korraldas hageja 17.06.2021 riigi kulul samasuguse ürituse nagu C 13.01.2020. Seda hoolimata asjaolust, et kahe ürituse samastamine oli väär. Lähtuda tuleb sellest, mida kostja intervjuus avaldas. Kuigi Cle esitati oma ürituse korraldamise tõttu kriminaalasjas süüdistus, ei avaldanud kostja, et hageja on toime pannud kuriteo. Pooled ei vaidle, et kostja kui C kaitsja kriminaalmenetluses võttis 30.11.2021. a raadiosaates sõna C kaitseks ning selgitas, et süüdistuses esitatud etteheited on põhjendamatud. Intervjuust tuleneb ringkonnakohtu
2-21-19450 hinnangul, et kostja avaldas, et C ei korraldanud riigi raha eest sünnipäevapidu, vaid esinduskogunemise (st ei pannud toime süütegu). Seega ei järeldu kostja avaldatust (mh C ja hageja ürituste võrdlemisest), et hageja on toime pannud kuriteo. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on korduvalt rõhutanud, et väidete esitamisel kriminaalse käitumise kohta tuleb arvesse võtta süütuse presumptsiooni põhimõtet, st isikut ei või käsitada süüdiolevana enne süüdimõistvat jõustunud kohtuotsust (EIKo 29.08.1997, 83/1996/702/894, Worm vs Austria, p 50; EIKo 20.09.2018, 18925/09, Jishkariani vs Gruusia, p 41; EIKo 04.06.2013, 46878/06, Teodor vs Rumeenia). Seega ei tähenda isiku käitumise võrdlemine isiku, kellele on esitatud kriminaalasjas süüdistus, käitumisega automaatselt isiku hea nime erilist teotamist. Kolleegiumi arvates ei olnud kostja eesmärgiks solvata hagejat. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et kostja eesmärgiks oli põhjustada poliitilist skandaali. Kuna kostja avaldatud ebaõige faktiväide ei ole kolleegiumi hinnangul hageja au ja head nime eriti teotav, siis ei käitunud kostja õigusvastaselt ning rahuldamata tuleb jätta hageja nõue kohustada kostjat teavitama teisi meediaettevõtjaid, et 30.11.2021. a raadiosaates kostja avaldatud väide, nagu oleks hageja korraldanud 17.06.2021 riigi kulul samasuguse ürituse nagu C 13.01.2020, on vale, ja taotlema meediaettevõtjatelt valeväite ümberlükkamise kohta teate avaldamist.
11.Järgmiseks käsitleb ringkonnakohus hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet.
11.1.Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas vääralt materiaalõigust, kui leidis, et kostja tekitas hagejale VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes õigusvastaselt kahju seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega kostja poolt advokaadi kutse-eetika nõuete rikkumise kohta. Advokaat peab õigusteenuse osutamisel tegutsema üksnes kliendi huvides, eelistades kliendi huve enda ja kolmandate isikute, sh kolleegide huvidele. Advokaat on kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki vahendeid ja viise, mis ei ole vastuolus seadusega ja kutse-eetika nõuetega, säilitades au ja väärikuse (eetikakoodeks § 8 lg 1). Advokaat peab suhtlemisel klientide, kohtu, kolleegide ja avalikkusega käituma ausalt ja väärikalt ning kooskõlas heade kommetega ja tavadega ning kutse-eetika nõuetega. Advokaat peab hoiduma advokaadi kutset ja advokatuuri mainet kahjustavast käitumisest (eetikakoodeksi § 9 lg 1). Advokaadil on keelatud tahtlikult viia kohut eksitusse, esitada kohtule teadvalt ebaõiget või eksitavat teavet, esitada kohtule tõendeid, mis advokaadile teadvalt on võltsitud või muul moel tahtlikult takistada asja õiget ja kiiret läbivaatamist (eetikakoodeksi § 21 lg 2). Nõuded, mis kehtivad advokaadi suhtlemisel kohtuga, kehtivad ka advokaadi suhtlemisel vahekohtuga ning muude ametiasutuste ja isikutega (eetikakoodeksi § 23). Advokaat arvestab avalikkusega suhtlemisel kutse-eetika nõudeid. Avalikkuse ees ja meedias esineb advokaat üksnes enda nimel, välja arvatud juhul, kui ta on õigustatud advokatuuri nimel esinema oma ametikoha tõttu või kui ta on selleks volitatud (eetikakoodeksi § 25). Nagu eespool märgitud, võttis kostja kui C kaitsja kriminaalmenetluses 30.11.2021. a raadiosaates sõna C kaitseks ning selgitas, et süüdistuses esitatud etteheited on põhjendamatud. Euroopa Inimõiguste Kohus on korduvalt rõhutanud, et väidete esitamisel kriminaalse käitumise kohta tuleb arvesse võtta süütuse presumptsiooni põhimõtet, st isikut ei või käsitada süüdiolevana enne süüdimõistvat jõustunud kohtuotsust (EIKo 29.08.1997, 83/1996/702/894, Worm vs Austria, p 50; EIKo 20.09.2018, 18925/09, Jishkariani vs Gruusia, p 41; EIKo 04.06.2013, 46878/06, Teodor vs Rumeenia). Kostja viitas, et C ei pannud toime süütegu ning seega ei süüstanud kostja hagejat. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja eesmärgiks oli hageja au ja väärikuse kahjustamine. Üksnes ürituste väärast samastamisest ei saa järeldada
2-21-19450 advokaadi kutse-eetika reeglite rikkumist. Eelnevast tulenevalt ei rikkunud kostja ringkonnakohtu hinnangul seadusest tulenevaid kohustusi VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. Arvestades eespool märgitut ei saa ringkonnakohtu hinnangul kostja käitumist pidada ka heade kommete vastaseks tahtlikuks käitumiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes.
11.2.Lisaks rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas vääralt materiaalõigust, kui mõistis kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju välja hageja isikliku õiguse rikkumise tõttu. Isiklike õiguste rikkumise tõttu mittevaralise kahju väljamõistmise eelduseks on kostja käitumise õigusvastasus. Ringkonnakohus on otsuse punktis 10.2 põhjendanud, et kostja käitumises puudub õigusvastasus, kuna kostja avaldatud ebaõige faktiväide ei ole kolleegiumi hinnangul hageja au ja head nime eriti teotav.
11.3.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi ja kostja apellatsioonkaebuse osaliselt, jätab ringkonnakohus menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kuna ringkonnakohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.