G.R.-i hagi osaühingu STIKKE vastu ostuhinna tagastamiseks, kahju ja saamata jäänud tulu väljamõistmiseks.
nende Hageja: G.R. (isikukood: XXX, elukoht: xxxxxxxxxxx, xxxxx linn,xxxxxx linn, xxxxxx Tartu maakond, e-post: XXX). Hageja lepinguline esindaja Vladimir Makarov (e-post: XXX). Kostja: osaühing STIKKE (registrikood: 10086362, asukoht: Jaama tn 76, Tartu linn, Tartu linn, 50605, Tartu maakond, epost: [email protected]). Kostja lepinguline esindaja Andreas Lunden (Õigusbüroo IronLaw OÜ, registrikood: 14115244, Ravi 2-III Korrus, Tallinn, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 5. märts 2025. a. Menetlusosalised esindajad
Protokollija
ja
sekretär Krisli Koženkova
RESOLUTSIOON
1.Jätta G.R.-i hagi osaühingu STIKKE vastu ostuhinna tagastamiseks, kahju ja saamata jäänud tulu väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud G.R.-i kanda.
3.Välja mõista G.R.-ilt osaühingu STIKKE kasuks menetluskulud 2060 eurot.
4.Välja mõista G.R.-ilt osaühingu STIKKE kasuks menetluskuludelt viivis alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Välja mõista G.R.-ilt riigi tuludesse riigilõiv 630 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
6.Riigi kasuks väljamõistetud riigilõiv tuleb tasuda Maksu-ja Tolliameti pangakontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE52220022101326447 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) või nr EE957700771001523585 (LHV Pank) ning tasumisel kasutada unikaalset viitenumbrit, mis on kõikide kontode puhul 99925700009206. Selgitusse märkida tsiviilasja number ja kohustatud isiku nimi. 1
7.Kui kohustatud isik ei ole kohtuotsust täitnud riigituludesse väljamõistetud riigilõivu osas otsuse sätestatud tähtajal võib kohtuotsuse saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6). Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 2-3, 376-378).
1.24.04.2023 ostis G.R. (hageja) osaühingult STIKKE (kostja) turbiini (turbo) enda sõidukile Mazda5 registri nrxxxxxxx ja turbiini paigaldas autole SPainter OÜ.
2.SPainter OÜ autoelektrik tuvastas diagnostilisel analüüsil 09.05.2023. a turbiini paigaldamisel, et turbiin on defektiga. 12.05.2023. a viis hageja turbiini kostja juurde garantiiremonti. Hageja viis 17.05.2023. a taaskord selle SPainter OÜ-sse, kust 22.05.2023. a sai teada, et turbiin ei tööta ja on jätkuvalt defektiga.
3.Hageja ei olnud nõus kostja pakkumisega turbiin tagasi osta ja 200 eurose kompensatsiooniga.
4.Kuna hageja osutab taksoteenust, siis seoses asjaoluga, et tal puudus võimalus autot kasutada ja tööd teha, siis on tal jäänud saamata töötasu, mis ühes kalendrikuus oli 1500 eurot.
5.12.01.2024. a esitatud hagiavalduse täpsustuses palus hageja kostjalt välja mõista turbiini soetamismaksumus 446 eurot, remondikulud 575 eurot ja saamata jäänud tulu perioodi aprill 2023 kuni hagi esitamiseni 12.01.2024, e 9 kuu eest, kokku 13500 eurot (9x1500).
6.Hageja suurendas oma nõuet 28.02.2025 põhjusel, et kuna sõiduk oli kasutuskõlbmatu alates 24.04.2023 kuni 28.02.2025, siis jäi hagejal saamata tulu 23 kuu eest summas 69 630,20 eurot (3027,4 eurot x 23 kuud = 69 630,20 eurot).
7.Hageja palub kostjalt välja mõista turbiini soetamismaksumus 446 eurot, remondikulud 575 eurot ja saamata jäänud tulu 69 630,20 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGILE (dtl 645-652).
8.Kostja vaidleb esitatud hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata.
9.Hagejale müüdud turbiin oli uus ehk kasutamata ning tehase pakendis. Peale hageja poolt turbiini tagasitoomist kostjale, edastas kostja turbiini maaletoojale, kes kontrollis seadet ja puuduseid ei tuvastatud. Hageja sai kontrollitud turbiini uuesti kätte 17.05.2023. a.
10.Hageja ei ole tõendanud, et turbiin ei olnud töökorras. Tegemist võib olla autost tulenevatest muudest vigadest. Hageja pidi teostama autole kontrolli ja ülevaatuse esinduses, kus on spetsiaalsed seadmed ja vahendid, mille abil oleks võimalik teha kindlaks vea tekkimise põhjus. Koht, kus hageja teostas remondi, on väike töökoda, kes ei saa endale lubada seadmeid 2
ning tarkvara, mida kasutab suur esindus. Üldjuhul väiksed firmad ostavad seadme ning miinimumi tarkvara variandi, mida ei saa kasutada kõikide autode puhul.
11.Hageja eesmärk on kostja arvelt alusetult rikastuda. Hageja keeldub töökorras asja tagasi võtmast. Maale tooja sisuliselt oli nõus tagastama 50% maksumusest, kuna tegemist ei olnud enam uue asjaga.
12.Hageja ei ole põhistanud kohtule, kas ta sõlmis lepingu füüsilise isikuna, või FIE-na, kes on juriidiline isik.
13.Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et alates aprill (sisuliselt mai algus) 2023. a kuni 12.01.2024. a ta ei saanud oma auto kasutada. 28.06.23. a tehnoülevaatusel ilmnesid hageja autol puudused, mis oli seotud veermikuga ja valgustusega, puudused kõrvaldati vähem kui 2 päeva jooksul. Seega ei vasta hagis toodud väide tõele, et hageja ei saanud viimased 9 kuud auto kasutada, auto oli tehniliselt korras ja seega on hageja saamata jäänud tulu nõue põhjendamatu.
14.Hageja on saanud õiguse töötada ja kasutada autot taksona vaid ajavahemikul 04.06.2019 kuni 29.06.2020. Hageja ei ole tõendanud, et ta kasutab nimetatud autot taksoteenuse osutamiseks, ehk ei ole esitanud sõidukaarti, mida annab õiguse nimetatud sõidukit kasutada taksona.
15.Äriregistris puuduvad FIE G.R. Sxxxxxxxxxxxx (14346570) majandusaasta aruanded, kus oleks peegeldatud tema majandustegevus füüsilise isikuna. Samuti puuduvad tõendid, et hageja on deklareerinud EMTA-s enda tulu, mis on saadud majandustegevusest.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled sõlmisid võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt autovaruosa müügilepingu, mille alusel kostja müüs hagejale 24.04.2023 turbiini hageja autole Mazda5, registri nr xxxxxx.
17.Hageja väitel müüs kostja talle turbiini, mis oli defektiga ja mis ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Kostja väitel oli hagejale müüdud turbiin uus, tehasest tulnud ja töökorras.
18.Seega on poolte nõuete lahendamisel keskse tähtsusega küsimus, kas seade vastas lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 2 p 1) või vastava kokkuleppe puudumisel sobis see otstarbepäraselt kasutamiseks (VÕS § 217 lg 2 p 2). Müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 2).
19.VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele (st lepingut on rikutud), kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. Asi loetakse muu hulgas lepingutingimustele vastavaks, kui: 1) selle kirjeldus, liik, kogus, kvaliteet, kasutusviis, ühilduvus, koostalitlusvõime ja muud omadused vastavad kokkulepitud tingimustele; 2) see sobib teatud eriliseks otstarbeks, milleks tarbija seda vajab ja mille ostja on teinud müüjale teatavaks hiljemalt lepingu sõlmimise ajal ning millega müüja on nõustunud (VÕS § 2171 lg 2). VÕS § 2171 lg 3 p 1 kohaselt, lisaks VÕS § 2171 lõikes 2 märgitule peab asi sobima otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.
20.Kohtule esitatud asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte vahel sõlmitud lepingu puhul on tegemist tarbijale müügiga VÕS § 208 lg 4 mõttes, kuna asja materjalidest ei nähtu, et hageja sõlmis lepingu füüsilisest isikust ettevõtjana.
21.Kohus asja arutanud ja hinnanud tõendeid kogumis, on seisukohal, et esitatud hagi ostuhinna tagastamiseks, kahju ja saamata jäänud tulu väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
22.Seda, et müüdud asi ei vasta ostjale üleandmisel lepingutingimustele, peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi tõendama ostja.
23.Müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse korral on ostja esmaseks õiguskaitsevahendiks VÕS § 222 lg-st 1 tulenev lepingu täitmise nõue. Selle sätte kohaselt võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei 3
põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebaproportsionaalseid kulusid, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas väärtust, mis asjal oleks olnud, kui lepingutingimustele mittevastavust ei esineks, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust kasutada teist õiguskaitsevahendit ilma märkimisväärse ebamugavuseta.
24.Hageja ostis turbiini 24.04.2023 ja teatas 12.05.2023 kostjale turbiini puudusest ning andis turbiini kostjale parandamiseks. Seega on hageja kostjale teatanud turbiini lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul (VÕS § 220 lg 1), mille üle pooltel ka vaidlus puudub.
25.Maaletooja kontroll turbo tehnilise seisukorra kohta tehti esimest korda 15.05.2023, seega praktiliselt kohe kui hageja kostjale turbo tagasi viis. Teine kontroll tehti maaletooja poolt 08.06.2023.
26.15.05.2023 teostatud kontrolli käigus (dtl 656), ei avastatud turbol vigu, läbides kõik testid. Klapp oli töökorras, kuid kindluse peale vahetati klapp, et vältida probleemi turboga. Ka teistkordsel kontrollimisel 08.06.2023. a (dtl 653) ei avaldanud turbo defekti, ei avaldanud klapi ega sensori defekti. Turbo läbis stendis tehase poolt määratud turbo seadistused. Video kontrolli läbiviimise kohta saadeti ka hagejale, kust on näha turbo nr ja tõrgeteta töö stendis.
27.Tunnistaja M.K. ütlustest nähtuvalt tõi hageja talle turbo, mille ta pidi paigaldama hageja autole, aga turbo paigaldamisel selgus, et auto ei käivitunud. Auto käivitus kui nad panid vana turbo tagasi. Teistkordsel hageja poolt toodud turbo paigaldamisel tuvastasid nad, et turbo regulaator ei tööta ning nad panid uuesti vana turbo tagasi.
28.Kohus hinnates tõendeid kogumis ja tunnistaja ütlusi, on seisukohal, et usutavaks tuleb lugeda kohtule kostja poolt esitatud tõendeid selle kohta, et turbo oli töökorras. Kohtul ei ole alust nendes tõendites kahelda, kuna turbo kontrolli teostas turbo maaletooja, kellel olid kontrolliks olemas ka vastavad seadmed.
29.Hageja ei ole tõendanud, et turbo paigaldati autole SPainter OÜ poolt nõuetekohaselt. Kuigi SPainter OÜ arvest nr SP-040623/17;04.06.2023 (dtl 6;482) nähtuvalt oli turbo solenoid valve elektridefektiga, on tunnistaja öelnud, et nad kontrollisid turbot diagnostikaga, aga samas on ka öelnud, et nende tingimustel saavad nad kontrollida turbot ainult käsitsi võlli peal, st visuaalse vaatlusega. Seega võis turbo mittetöötamise põhjuseks olla hoopis viga paigaldamisel või autos (VÕS § 2171 lg 9).
30.Poolte vahel oli sõlmitud müügileping mitte töövõtuleping ja kostja ülesanne oli hagejale ainult see varuosa müüa. Seega on kohus seisukohal, et kohtule esitatud tõenditega ei leidnud tuvastamist, et hagejale müüdud turbo ei olnud töökorras hagejale üleandmise ajal, mistõttu kostja ei vastuta turbiini lepingutingimustele mittevastavuse eest.
31.Hageja kostjale lepingust taganemisavaldust ei esitanud ega ole peale teistkordse kontrolli läbiviimist 08.06.2023 turbole järgi läinud. Hageja palus viimasel kohtuistungil lugeda taganemisavalduse esitamise ajaks hagiavalduse esitamise aeg, so 20.09.2023, mille kohus loeb esitatuks nimetatud kuupäeval.
32.VÕS § 223 lg 5 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kuivõrd kostja ei ole müügilepingut rikkunud, puudus hagejal õigus müügilepingust taganeda. Seetõttu on tagajärjetu ka hageja taganemisavaldus. Järelikult ei kohaldu ka VÕS §-d 189 jj hageja kulutuste hüvitamise nõude aspektist. Turbo ostmiseks ja hoolduseks tehtud kulutuste hüvitamise nõuet ja saamata jäänud tulu nõuet, ei tule tuvastatud asjaoludest tulenevalt rahuldada ka mõnel muul õiguslikul alusel. Kuna tarbijal on esmalt lepingu täitmise nõue, siis on hagejal õigus turbo kostjalt kätte saada. Menetluskulud
33.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas 4
määruses. TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
34.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.
35.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
36.Kostja lepinguline esindaja on oma ajakuluna 05.03.2025 näidanud osutatud õigusabi eest kokku 14 tundi 15 minutit tunnihinnaga 120 eurot, kokku 1700 eurot (käibemaksuta), millele lisandub sõidukulu 360 eurot. Kokku 2060 eurot.
37.Hageja ei ole nõus kostja esindaja poolt esitatud menetluskulude suurusega, kuna need ei ole täielikult põhjendatud ega proportsionaalsed kohtuvaidluse keerukusega. Hageja leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud summas 1400 eurot (dtl 850).
38.Kohus ei pea vajalikuks lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel anda detailset hinnangut iga üksiku menetlustoimingu kulude põhjendatusele, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava lepingulise esindaja kulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega ei analüüsi kohus igale menetlustoimingule kulutatud ajakulu eraldi vaid hindab kogumis, kas kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt olnud vajalikud ja põhjendatud.
39.Arvestades kostja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud kokku 14 tunni ja 15 minuti ulatuses, summas 1700 eurot (käibemaksuta).
40.Kohus leiab, et põhjendatud on kostja esindaja sõidukulu kokku 360 eurot, mis on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 2.
41.Seega kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele kokku 2060 eurot.
42.Kuna kostja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
43.TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
44.Menetluse kestel on hageja oma saamata jäänud tulu nõuet suurendanud ning pärast nõude suurendamist on hagi hinnaks 70 651,20 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 lisa 1 järgi tasutakse hagilt hinnaga 70 651,20 eurot riigilõivu 1540 eurot. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 910 eurot ehk 630 eurot vähem.
45.Seega mõistab kohus hagejalt riigi tuludesse vähem tasutud riigilõivu 630 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
46.Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 5
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.