Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Asjaolud ja võlgniku avaldus Xxxxesitas 14.11.2016.a kohtule avalduse XxxxOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: XxxxOÜ on asutatud 04.06.2007 ja registreeritud Äriregistris registreerimisnumbri 11392010 all. Võlgniku põhitegevusalaks oli puu- ja köögivilja hulgimüük. Maksu- ja Tolliamet on 2012. aastal teinud maksudeklaratsioonide mitteesitamise eest võlgnikule 2 korraldust 100 euro suuruse sunniraha tasumiseks. Alates 06.06.2013 on võlgniku juhatuse liikmeks Xxxx. Alates 10.09.2014 on võlgniku ainuosanikuks xxxx OÜ (11026327), mille juhatuse liikmed on Xxxxja Xxxx. Maksuvõlg sel ettevõttel puudub. 2014. ja 2015. majandusaastate aruandeid ei ole võlgnik äriregistrile esitanud. 25.05.2015 kustutati võlgnik käibemaksukohuslaste registrist. 2015.aasta juunikuu eest on võlgnikul esitamata maksudeklaratsioonid. 27.09.2016 esitas äriregister võlgnikule aruannete mitteesitamise tõttu kustutushoiatuse. Haldur saatis võlgniku juhatuse liikme e-posti aadressile korduvaid päringuid, mis jäid vastuseta. Alles pärast seda, kui haldur oli teabenõude toimetanud käsipostiga juhatuse liikme koduaadressi (Xxxx) postkasti, helistas juhatuse liige haldurile 13.01.2017 ning teatas muu hulgas, et temal kui juhatuse liikmel puuduvad igasugused andmed võlgniku majandustegevuse, dokumentatsiooni ja varade-võlgade kohta. Samuti ei tea ta midagi võlgniku pangakaartide tegelikest kasutajatest ega võlgniku kontolt pangaautomaadi kaudu väljavõetud rahast – temale pangast väljastatud pangakaardid olevat ta andnud xxxx asunud xxxx-nimelise ettevõtte raamatupidamisse. Kontakt xxx–nimelise ettevõtte Ivar-nimelise juhiga olevat tekkinud 2013.aastal, kui ta käis xxxx asuvas ettevõttes tööd küsimas. Pankrotiavalduse menetluse algatamisest ei teadvat ta midagi. Võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa, sest reaalne vara puudub. Alates 01.12.2015 kuulub võlgnikule XXXXOÜ (registrikood 11954795, osa 2163 eurot) ainuosalus, kuid XXXXOÜ osal pankrotivarana väärtus puudub. Võlgniku juhatuse liikmel Xxxxpuudub kinnisvara. Xxxxi sissetulekuks on igakuine pension summas 191,23 eurot. Alates 13.08.2014 on Xxxx ́il abikaasa, kuid talle kuuluv korteriomand ei kuulu abikaasade ühisvarasse. Seega nõude esitamisel juhatuse liikme vastu perspektiiv puudub. Võlgnikule kuuluvad pangakontod on tühjad. Puuduvad andmed, et võlgnikul üldse oleks mingit reaalset vara, sh puuduvad sõidukid. Võlgniku pangakontode väljavõtetelt nähtub, et pangaautomaatidest on võlgniku kontodelt raha välja võetud järgmiselt: 104 445 eurot võlgniku Swedbank kontolt nr xxxxxxxxxx ainuüksi vahemikus 01.01.2015 kuni 1.10.2015 ning ca 712 000 eurot vahemikus 01.01.2015 kuni 19.08.2016 SEB Pank pangakontolt. SEB Pank vastusest nähtub, et kõik kolm pangakaarti on väljastatud juhatuse liikmele Xxxx ja need on suletud septembris 2016 Pankrotimenetluse jätkumise korral tuleks välja selgitada isikud, kes võlgniku pangakontosid pikka aega regulaarselt „tühjendasid“ ja esitada kahjunõue. Pangaautomaatidest raha väljavõtjad on tuvastatavad pangakaamerate salvestustelt, milleks on tuleb algatada kriminaalasi. Kogu asja korraldajaid/kasusaajaid peaks ilmselt otsima seotuna äriühinguga xxxx OÜ (registrikood xxxx), kust pikka aega suuri summasid võlgniku kontole kanti ilmse eesmärgiga need summad sealt maksuvabalt välja võtta. XxxxOÜ juhatuse ainus liige on Xxxx, xxxx. XxxxOÜ ainuosanik on Xxxx, xxxx – sama isik oli XxxxOÜ juhatuse liige kuni 6.06.2013.

Puuduvad andmed võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni asukoha ja olemasolu kohta. Kindel teadaolev võlg on 45 125 eurot Xxxxees. Lisaks pankade teenustasude võlg summas 17,57 eurot. Maksuvõlg puudub. Regulaarseid makseid võlgniku kontole teinud XxxxOÜ ja võlgniku vahelised suhted, sh vastastikused nõuded/kohustused saab välja selgitada menetluse edasises käigus. Võlgniku juhtkond on jätnud esitamata aastaaruanded ja ei ole esitanud pankrotiavaldust ning ei ole täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, nagu näeb seda ette ÄS § 187. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on võlgniku juhatuse liige lasknud end kergeusklikult ära kaustada ja täitnud rolli, mida rahvasuu „tankistiks“ nimetab. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest teadaolevaid kohustusi on vähemalt 45 142 eurot, kuid vara olemasolu kohta igasugused andmed puuduvad. Seega ei ole netovara väärtus vastavuses ÄS § 136 nõuetega. Ja ilmselt puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks, saneerimiseks või kompromissiks, sest majandustegevus on lõppenud ja selle jätkamine ei ole võimalik. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses võib maksejõuetuse põhjuseks olla „muu asjaolu“. Kuid ilmselt on maksejõuetuse põhjuseks omaniku/juhtkonna pahatahtlik käitumine - jäeti täitmata juhatuse liikme kohustused, sh jäi korraldamata raamatupidamine, ning jäeti täitmata kohustused võlausaldaja ja maksuhalduri ees. Maksejõuetuse tekkimise aeg ei ole teada. PankrS §§ 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise täpsete võimaluste kohta andmed seni puuduvad, kuid menetluse jätkumisel võib osutuda võimalikuks kahjunõude esitamine. Võlgniku pankrotimenetluse jätkumisel tuleb välja selgitada isikud, kes konkreetselt võlgniku pangakontode regulaarset „tühjendamist“ pikka aega korraldasid ning sellega võlgnikule ja selle võlausaldajatele kahju tekitasid. Seejärel saab kaaluda kahjunõue esitamist. Ajutisele haldurile jäi mulje, et võlgniku juhatuse liige ei ole ilmselt mõistnud oma rolli juhatuse liikmena, tal puudub igasugune teadmine äriseadustiku nõuetest ja oma kohustustest ning ta ei hooma oma vastutust võimalike tagajärgede eest. Tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemisega PankrS § 29 alusel, sest seni kogutud andmetel vara puudub. Vara tagasinõudmise võimalused võivad küll ilmneda menetluse edasises käigus, kuid need isikud, kellelt vara tagasi nõuda, on veel kindlaks tegemata. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui keegi maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa, mis käesolevas menetluses võiks olla 4000 eurot. Ajutine haldur on vastavad ettepanekud edastanud Maksu- ja Tolliametile ning pankrotiavalduse esitanud xxxx esindajale. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 45 142 eurot, kuid vara olemasolu kohta igasugused andmed puuduvad. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 19.01.2017 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 4000 eurot hiljemalt 01.02.2017. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Xxxx. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1080 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise pankrotihalduri tasu summas 1080,00 eurot (sh käibemaks). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot

riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.