3-2-1-122-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 30. oktoobril 1997. a Riigikohtu tsiviilkolleegium kooseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja H. Jõks, hageja H. Lasna esindaja vandeadvokaat K. Roosalu ja kostja F. Suviste esindaja vandeadvokaat M. Normanni osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 20. oktoobril 1997. a Harry Lasna kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. juuni 1997. a otsuse Harry Lasna hagis Pärnu Linnavalitsuse ja Felonilla Suviste vastu eluruumi ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsuse kohaselt tunnistati Harry Lasn õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Pärnu linnakomisjoni 24. märtsi 1993. a otsusega nr 17 omandireformi õigustatud subjetiks Pärnus Supeluse 8/Karuselli 2 asuva krundi ja sellel asuvate hoonete suhtes. Pärnu Linnavalitsuse 6. augusti 1993. a korraldusega nr 8-p otsustati hagejale Supeluse 8/Karuselli 2 asuvad 3 maja tagastada. Pärnu Linna Elamukoondis andis 30. augusti 1993. a aktiga majad H. Lasna esindajale üle. 16. septembril 1993. a registreeriti vaidlusalune elamu hageja nimele. Pärnu Linnakohtu 3. mai 1994. a otsusega tunnistati linnavalitsuse 6. augusti 1993. a korraldus - Supeluse 8-6 elamu C tagastamise osas seadusevastaseks. See kohtuotsus jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuni 1994. a otsusega muutmata. Pärnu Linnavalitsuse 18. novembri 1994. a korraldusega nr 564-p tühistati linnavalitsuse 6. augusti 1993. a korralduse nr 8-p p 1.3 hagejale Supeluse 8-6 elamu C tagastamise kohta ning kohustati Pärnu Linnavaraametit korraldama elamu C tagastamine munitsipaalettevõtte Kesklinn bilanssi. Pärnu Linnavalitsus müüs elamu 29. novembril 1995. a Felonilla Suvistele. Hagis palus H. Lasn tunnistada kehtetuks Pärnu Linnavalitsuse Elamuameti ja Felonilla Suviste vahel
võõrandatud vara tagastamise korra ja hoonete registreerimise juhendi sätetele ei ole asjakohased. Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Leiti, et linnakohtu otsus on õige lõppjäreldustes, kuid mitte otsuses toodud motiividel. AÕS-i § 92 lg 3 kohaselt peab omandi üleminekuks olema õiguslik alus. H. Lasnal omandiõigust hoonele C Pärnus Supeluse 8/Karuselli 2 hoone üleandmisega 30. augustil 1993. a ei tekkinud, sest Pärnu Linnavalitsuse 6. augusti korraldus nr 8-p oli hoone C hagejale tagastamise osas ebaseaduslik ning tühistati linnavalitsuse 18. novembri 1994. a korraldusega. Vaidlusalune hoone anti 30. augustil 1993. a hageja valdusse ning on tema valduses ka käesoleval ajal. See ei tähenda aga hageja omandiõiguse tekkimist hoonele C. Kuna Pärnu Linnavalitsus müüs hoone omanikuna selles asuva korteri seaduslikult, puudub ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks alus. Kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus tervikuna. Kassaator leiab, et ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt H. Lasnal ei tekkinud omandiõigust hoonele C Pärnus Supeluse 8/Karuselli 2, on vastuolus Eesti Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määrusega kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" punktiga 48. Eelnimetatud määruse kohaselt läheb omandiõigus registreerimisele kuuluvale varale üle selle vara vastavas korras registreerimise päevast. Ringkonnakohus on alusetult leidnud, et hoone C anti 30. augustil 1993. a H. Lasna valdusse ning on tema valduses ka käesoleval ajal, kuid H. Lasnal omandiõigust hoonele ei tekkinud. Vastavalt kehtivatele õigusaktidele antakse vara tagastamise menetluses üle vara omandiõigus, mitte aga ainult valdusõigus. Vastuvõetud haldusaktid ei ole lõpetanud H. Lasna omandiõigust hoonele. Samuti ei ole ringkonnakohus oma otsuses märkinud, millistele materiaalõigusnormidele kohus tugines, väites, et H. Lasnal tekkis ainult hoone valdusõigus, mitte aga omandiõigus. Vastustajad F. Suviste ja Pärnu Linnavalitsus palusid jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. F. Suviste leiab, et kaebus on ilmselt põhjendamatu. Kassatsioonimenetluses kassaatori poolt esitatud tõendid ei ole asjakohased. Pärnu Linnavalitsus väidab oma vastuses, et hoone Supeluse 8-6 (elamu C) ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul ja seetõttu vastavalt omandireformi aluste seaduse §-le 12 lg 3 p 2 ei kuulu tagastamisele. H. Lasna omandiõigus elamule C tekkis haldusakti alusel, kuid nimetatud akt on kohtuotsuse alusel tunnistatud ebaseaduslikuks. Seega ei saa tekkinud omandiõigus olla seaduslik. Tsiviilkolleegiumi istungil jäid poolte esindajad oma seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub muutmisele põhjenduste osas TsKS § 347 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ekslik on ringkonnakohtu järeldus, et hageja omandiõigust vaidlusalusele hoonele ei tekkinud, kuna hoone tagastamise korraldus oli seadusevastane ja tühistati hilisema korraldusega. Seejuures tugineti AÕS §-le 92 lg 3, mille kohaselt omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. H. Lasna omandiõigus vaidlusalusele hoonele tekkis enne asjaõigusseaduse jõustumist ja on väär käsitleda H. Lasna omandiõiguse tekkimist õigusvastaselt võõrandatud varale selle tagastamise käigus tulenevalt AÕS sätetest. Enne asjaõigusseaduse jõustumist kehtinud omandiseaduse § 6 lg 1 kohaselt oli omandiõiguse tekkimise
üheks viisiks selle taastamine. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määrusega nr 36 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" (korra) p 48 järgi läheb omandiõigus tagastatavale varale üle õigustatud subjektile üldjuhul vara üleandmise akti allakirjutamise päevast, kui vara tagastamise korralduses või üleandmise aktis pole ette nähtud teisiti. Omandiõigus registreerimisele kuuluvale varale läheb üle selle vara vastavas korras registreerimise päevast.
Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada hageja esindajale Maret Kärdile 21. juulil 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.