Salesleader OÜ hagi OÜ Agrotex vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 7. detsembri 2016. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Agrotex määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): OÜ Agrotex 11375752; esindaja vandeadvokaat Jüri Sirel
esindajad
Vastustaja (hageja): OÜ Salesleader, 11852278; esindaja vandeadvokaat Rene Varul
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 7. detsembri 2016. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude
summa ületab 200 eurot. Sellisel juhul on menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Tartu Maakohtu menetluses oli OÜ Salesleader (hageja) hagi OÜ Agrotex (kostja) vastu. Maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks 50872,80 eurot ja viivise 11167,20 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 4175 eurot ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 4175 eurot. Kostja esitas apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, rahuldas hagi osaliselt ning jättis menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 92% hageja kanda ja 8% kostja kanda. Kostja ja hageja esitasid maakohtule menetluskulude nimekirjad. Kostja palus määrata tema lepingulise esindaja tasu suuruseks 9134,29 eurot. Hageja esitas kostja menetluskulude kohta vastuväite.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Maakohus rahuldas 7. detsembri 2016 määrusega kostja taotluse osaliselt. Maakohus määras kostja menetluskuludeks 5578 eurot. Menetluskulud koosnevad riigilõivust 1150 eurot ja esindaja tasust 4428,74 eurot (ilma käibemaksuta).
2.1.Kütusekulu on põhjendatud kokku summas 85,98 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja järgi on kütusekulu kokku 103,30 eurot. Maakohus märkis, et kostja ei esitanud kuludokumente. Maakohus arvestas auto kütusekuluks kümme liitrit saja kilomeetri kohta ning kütuse keskmiseks hinnaks üks euro liiter. Maakohus arvestas ka sõidetud vahemaid ning leidis, et põhjendatud kuluks kütusele on kokku 85,98 eurot.
2.2.Maakohus pidas põhjendatud ajakuluks kliendi edastatud materjalidega tutvumiseks, täiendava vastuse koostamiseks, taotluse koostamiseks ja kliendiga suhtlemiseks 3 tundi. Kostja märkis ajakuluks 7 tundi. Maakohtu põhjenduste kohaselt olid osad toimingud ebavajalikud.
2.3.Maakohus leidis, et põhjendatud ajakulu teeside ja menetluskulude hüvitamise taotluse koostamiseks on 2 tundi. Kostja märkis ajakuluks viis ja pool tundi. Maakohus märkis, et teeside esitamine ja korduvate seisukohtade koostamine on menetluslik õigus, kuid nendele kulutatud aeg on põhjendamata.
2.4.Apellatsioonkaebuse koostamise ja esitamise mõistlikuks ajakuluks pidas maakohus 5 tundi. Kostja märkis ajakuluks 12 tundi. Maakohus sedastas, et kaebus oli küll mahukas, kuid leidis, et selle koostamisele kulunud mõistlik aeg on 5 tundi.
2.5.Maakohus märkis, et tsiviilasjade materjalide, ringkonnakohtu otsuse kassatsioonkaebusega tutvumise mõistlik ajakulu on 1,15 tunni asemel pool tundi.
ja
2.6.Maakohus pidas põhjendamatuks järgmisi toiminguid, kuna need on seotud õigusalaseid teadmisi mittevajava menetluskulude nimekirja koostamisega: 2.06.2015, 14.09.2015, 10.11.2015, 7.06.2016, 8.06.2016, 20.10.2016. 2.06.2016 koostati menetluskulude nimekiri ja hüvitamise taotlus. 14.09.2015 koostati menetluskulude nimekiri ja uuendatud hüvitamise taotlus, samuti peeti kirjavahetust kohtuga seoses kohtuistungiga. 10.11.2015 uuendati menetluskulude nimekirja ja hüvitamise taotlust. 7.06.2016 koostati täiendav menetluskulude nimekiri ja tutvuti vastuväidetega. 8.06.2016 koostati seisukoht menetluskulude nimekirja kohta, koostati vastuväited ja suheldi ringkonnakohtuga seoses menetluskuludega. 20.10.2016 koostati menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
2.7.Maakohus pidas põhjendamatuks sõidukulusid kuupäevadel 3.06.2015, 15.09.2015, 11.11.2015, kuna nende kohta ei ole esitatud kuludokumente ning sõidukulu on arvestatud 50 protsendilise ajakuluna. TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise või tema esindaja sõidu ajakulu.
2.8.Põhjendamatu on 14.01.2015 päring hageja kohta äriregistrist. Kohtule ei esitatud registri väljavõtteid. Kulu oli 4 eurot. Hageja andmed olid saadaval hagiavalduses.
2.9.Toimingud, mis tehti 6.03.2015, 31.03.2015, 7.04.2015, 9.04.2015, 25.06.2015, 24.09.2015, 25.11.2015, 27.05.2016 ei ole kohtul kontrollitavad või on tehtud kostjast tuleneval põhjusel. 6.03.2015 toimus advokaadibüroos nõupidamine kostja esindajatega seoses asja käiguga ja hagi tagamise tühistamise võimalustega. 31.03.2015 toimus tutvumine hagi tagamise abinõu asendamise määrusega. Analüüsiti ka määruse sisu ja suheldi kliendiga. 7.04.2015 peeti kohtutäituriga kirjavahetust hagi tagamise abinõu asendamise täitmise korraldamiseks. 25.06.2015 tutvuti kohtuistungi protokolliga. 24.09.2015 tutvuti kohtuistungi protokolliga ja arutati kliendiga selle sõnastust. 25.11.2015 koostati kohtukõne teesid. 27.05.2015 koostati samuti kohtukõne teesid.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus rahuldas kostja menetluskulude avalduse summas 5578 eurot. Määruskaebuse esitaja palus määrata lisaks 5578 eurole täiendavalt kindlaks kostja menetluskulud summas 4705,26 eurot, millest esindaja tasu on 9134 eurot ja riigilõiv on 1150 eurot. Määruskaebuse esitaja palus märkida, et menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni tuleb maksta viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus määruskaebuse esitaja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust nõuetekohaselt hinnanud. Maakohus ei selgitanud piisava põhjalikkusega, miks ei saa määruskaebuse esitaja avaldust täies ulatuses rahuldada. Maakohus on kaevatavas määruses ekslikult leidnud, et määruskaebuse esitaja õigusabikulud on osaliselt põhjendamatud ja ülepaisutatud. Kõik määruskaebuse esitaja tehtud kulutused on vajalikud ja põhjendatud selleks, et määruskaebuse esitajale oleks tagatud efektiivne õiguste kaitse.
Arvestada tuleb ka kohtuvaidluse asjaoludega. Kohtu diskretsioon menetluskulude põhjendatuse hindamisel peab tuginema tõendatud argumentidele. Maakohtu seisukohad piiravad määruskaebuse esitaja valikuvabadust menetlustaktika osas. Lepingulise esindaja töö oli tulemuslik.
4.Vastusaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohtul oli diskretsiooniõigus menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel. Maakohus ei ületanud diskretsioonipiire ja analüüsis kulusid põhjalikult ja detailselt. Määruskaebuse esitaja menetluskulud olid selgelt ebamõistlikult suured ning maakohus pidi neid vähendama. Seda näitab ka asjaolu, et kostja esitas hagejast u 2,5 korda suuremad õigusabikulud. Poolte esindajate õigusabikulud peaks olema võrreldavas suuruses.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku 65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lõikele 6.
6.Ringkonnakohus märgib vastusena määruskaebusele järgmist. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule diskretsiooniõiguse lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus saab maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda vaid siis, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 3-2-1-43-10 p 19; RKTKm 3-2-1-132-10 p 10; RKTKm 3-2-1-143-11 p 14). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ületanud diskretsioonipiire. Maakohus hindas lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust vastavalt kohtule antud kaalutlusõigusele. Seega puudub ringkonnakohtul võimalus ja vajadus sekkuda maakohtu otsustusse. Maakohus ei rikkunud materiaal- ega menetlusõigust.
7.Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 175 lg 1 reguleerib üksnes juhtu, kus üks menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud. Asjaolu, et kostja lepingulise esindaja töö oli tulemuslik, on eelkõige menetluskulude jaotuse määramisel asjakohane argument. Menetluskulude vastaspoolelt välja mõistmisel arvestab kohus tsiviilkohtumenetluse ülesannetega, sh, et asi lahendatakse mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. TsMS § 175 lg 1 ei piira esindaja ja esindatava kokkuleppeid menetlustaktika valiku ega tasu suuruse osas.
8.Vastavalt TsMS § 178 lõikele 4 ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.