Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
4. veebruar 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-60500
Tsiviilasi
Salesleader OÜ hagi Agrotex OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Hagi tagamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. novembri 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Agrotex OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Agrotex OÜ (rk: 11375752), esindajad vandeadvokaat Jüri Sirel ja advokaat Kristel Valk Vastustaja (hageja): Salesleader OÜ (rk: 11852278), esindaja vandeadvokaat Rene Varul
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 25. novembri 2014 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1.Salesleader OÜ esitas 10.11.2014 maakohtule Agrotex OÜ vastu hagi kostjalt põhivõlgnevuse 56 400 eurot, intressi 5640 eurot, viivise 07.11.2014 seisuga 34 742,40 eurot ja edasiulatuva viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue, väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 03.10.2013 finantseerimislepingu, mille alusel rahastas hageja lühiajaliselt kostjat põllumajandustehnika (heeder Kemper 360) ostmisel Läti äriühingult AR Agro SIA. Kostja oli tasunud AR Agro SIA-le sissemakse 13 600 eurot. Finantseerimislepingu punktis 3 leppisid hageja ja kostja kokku, et hageja finantseerib vara ostu 56 000 euro ulatuses. Hageja tegi pangaülekande 04.10.2013 ning täitis nõnda kolmanda isikuna ostja (kostja) müügilepingust tuleneva kohustuse müüja (AR Agro SIA) ees. Kostja pidi ostma masina AR Agro SIA-lt välja (kasutades selleks hageja rahalisi vahendeid), andma masina omandi üle hagejale ja transportima masina Eestisse. Seejärel kohustus kostja korraldama liisingulepingu sõlmimise, mille kaudu müünuks hageja sama masina liisinguandjale ning kostjast saanuks liisinguvõtja. Hageja pidi saama enda lühiajalise finantseeringu ja intressid kaetuks liisinguandja tasutud rahast. Kostja tühistas omaalgatuslikult masina tellimuse ning laskis müüjal tasutud summad (56 000 eurot) kanda enda kontole. Hageja taotles hagiavalduses ka hagi tagamist, paludes arestida kogu kostja liiklusregistris registreeritud vallasvara ja teha liiklusregistrisse vara käsutuskeeldu näitavad kandeavaldused. Hageja leidis, et kostja on rahalistes raskustes, tal on maksuvõlg ja esitamata on 2013. a majandusaasta aruanne, ning võib muuta ennast kohtumenetluse kestel varatuks ja hagejal puuduks võimalus kohtuotsust täita. Hagi tagamise taotluse täienduses selgitas hageja, et kuivõrd tal puudub ligipääs liiklusregistrile ning puuduvad andmed kostja omandis olevate põllutöömasinate väärtuste kohta, soovib hageja hagi tagamiseks arestida kostja pangakontod Eestis tegutsevates krediidiasutustes põhinõude, 56 400 euro ulatuses.
2.Tartu Maakohus rahuldas 25. novembri 2014 määrusega hagi tagamise avalduse ja arestis hagi tagamiseks Agrotex OÜ-le kuuluvad rahalised vahendid Eesti Vabariigi krediidiasutustes 56 400 euro ulatuses Salesleader OÜ kasuks. Maakohus määras 56 400 eurot summaks, mille maksmisel rahandusministeeriumi pangakontole või pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Kohus tühistab sel juhul kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle rahaga või pangagarantiiga. Määruse kohaselt on hageja põhistanud nõuet, mille tagamist soovitakse, ja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Hagiavalduse järgi sõlmisid hageja ja kostja 03.10.2013 finantseerimislepingu, mille alusel rahastas hageja lühiajaliselt kostjat põllumajandustehnika (heeder Kemper 360) ostmisel Läti äriühingult AR Agro SIA. Hageja rahastas masina ostu 56 400 euro ulatuses. Kostja ei ostnud masinat Läti ettevõttelt välja ega transportinud Eestisse. Selle asemel tühistas kostja omaalgatuslikult masina tellimuse ning laskis müüjal tasutud summad (56 000 eurot) kanda enda kontole. Hagi tagamise taotluse kohaselt on kostja rahalistes raskustes ja kostjal on esitamata 2013. a majandusaasta aruanne. Eelnev näitab hageja hinnangul, et kostja võib muuta ennast kohtumenetluse kestel varatuks ning hagejal puuduks võimalus kohtuotsust täita. Neil asjaoludel kohus leidis, et hagi tagamise taotlus kuulub TsMS § 377 lg 1 ja § 378 lg 1 p 2, lg 4 alusel rahuldamisele, kuna taotluse rahuldamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kohus leidis, et kostja vara
arestimine 56 400 euro ulatuses koormab kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Hageja on tasunud kostjale hagi tagamisega tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks tagatise 2820 eurot, mis on 5% nõudesummalt 56 400 eurolt.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Agrotex OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 25. novembri 2014 määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on hageja poolt kohtule hagi tagamise saavutamiseks esitatud informatsioon valikuline ja osaliselt ebaõige. Hageja esitas 28.03.2014 maakohtule avalduse kostja pankrotimenetluse alustamiseks (tsiviilasi nr 2-14-14258). Kostja tõendas nimetatud kohtumenetluses, et hageja finantseerimislepingust tulenev nõue ei ole selge ning et kostjal ei esine makseraskusi, mis saaksid olla pankrotimenetluse alustamise eelduseks. Oma maksevõime tõendamiseks esitas kostja kohtule nii oma pangakontode väljavõtted kui ka jooksvalt uuendatuna olulised raamatupidamisandmed (bilanss, kasumiaruanne, müügireskontro, liisingulepingud jms). Tartu Maakohus jättis 05.09.2014 määrusega pankrotiavalduse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis hageja poolt maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määrusega, st kinnitas, et hageja finantseerimislepingust tulenev nõue on ebaselge ning kostja majanduslik olukord ei anna alust pankrotimenetluse alustamiseks ka muudel alustel. Tsiviilasja nr 2-14-14258 menetlusest on hagejale teada kostja hea majanduslik olukord ja suur varade maht. Pankrotiavalduse esitas hageja Tartu kohtumajja, praeguse hagiavalduse suunas aga Valga kohtumajja. Hageja püüdis hagi tagamise saavutamiseks luua olukorda, kus kohus ei oleks teadlik poolte vahel eelnevalt toimunud vaidlusest. Hageja manipuleeriv ja kostjat näiliselt halvas valguses näitava informatsiooni kohtule esitamine on taunitav ning kujutab endast TsMS § 200 lg-te 1 ja 2 rikkumist; 2) puudub hagi tagamiseks õiguslik alus, sest kostja käitumine ei anna põhjust eeldada, et kostja võiks hoida võimaliku kohtuotsuse täitmisest kõrvale. Kostja senine käitumine kinnitab vastupidist. Kostja ei ole tsiviilasja nr 2-14-14258 menetluse ajal ega ka peale menetluse lõppemist teinud ühtegi toimingut (nt peitnud, võõrandanud, koormanud või vähendanud endale kuuluvat vara), mis oleks kostja varalist seisundit halvendanud. Hagi tagamise määruse täitmisel arestiti kostja pangakontol koheselt 53 992,92 eurot ja praeguseks ajaks on määrus täies ulatuses summas 56 400 täidetud. Eeltoodu kinnitab, et kostjal ei ole majanduslikke raskusi, kostja hoiab pidevalt jätkusuutlikuks majandustegevuseks vajalikke rahalisi vahendeid pangakontodel ning kostja ei ole teinud mingeid toiminguid, mis võiksid muuta võimatuks või raskendada kohtuotsuse täitmist. Ainuüksi hageja paljasõnaline väide, et kostja võib muuta ennast asja menetluse ajal varatuks, ei saa õigustada hagi tagamise abinõude rakendamist. Kostja tegevus põllumajandussektoris masinateenuste osutamisel ning põllumajandustehnika soetamisel ja uuendamisel on seotud PRIA toetustega. Põllumajandustehnika võõrandamine ilma põllumajandustoetuse tagasinõudmiseta ei ole võimalik enne 5 aasta möödumist toetuse saamisest. Ainuüksi sellega on tagatud, et kostjal puudub huvi võõrandada endale kuuluvaid PRIA toetustega soetatud põllumajandusmasinaid. Juhul kui hageja nõue peaks olema põhjendatud, on kostjal võimalik nõue koheselt rahuldada; 3) ei ole hagi tagamine põhjendatud, kuna kostja majandustegevus on kasumlik ja kostja varade maht ületab kordades hagi aluseks oleva nõude suuruse. Kostjal ei ole maksuvõlga. 07.11.2014 seisuga oli Maksu- ja Tolliametil kostja vastu intressinõue 1021,63 eurot, kuid intressid tasuti kohe peale Maksu- ja Tolliameti poolt arvestuse esitamist 14.11.2014. 2014. a on kostja maksnud makse 180 878,63 eurot, millest intress 1021,63 eurot moodustab väikese osa ega
tõenda, et kostjal oleks maksuvõlg või makseraskused. Kostja on tsiviilasjas nr 2-14-14258 selgitanud, et kostjal on mõjuv põhjus, miks 2013. a majandusaasta aruanne on tähtaegselt esitamata (kostjal vahetus 2013. a sügisel juhatuse liige ning kostjal on olnud raskusi eelmise juhatuse liikmega kontakti saamisel, millest tulenevalt ei ole olnud võimalik lõpule viia aastaaruande auditeerimist). Kostja esitas tsiviilasja nr 2-14-14258 raames arvukalt aruandeid (sh bilanss ja kasumiaruanne, müügireskontro jms), millest ei nähtu, et kostjal oleks makseraskusi. Bilansist nähtub, et kostja põhivarade maht on 2 237 010 eurot, kasumiaruandest nähtuvalt teenis kostja 2014. a esimese kolme kvartaliga 298 718,55 eurot kasumit. Müügireskontrost nähtub, et kostjal on lähitulevikus laekuvaid arveid vähemalt summas 95 802,15 eurot. Laekuvate summade jooksev kasutamine on kostja igapäevategevuses äärmiselt oluline, sest talvisel perioodil väheneb kostja osutatavate teenuste maht ning vajalik on suuremate käibevahendite olemasolu. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-10-10, p 11), et majandusaasta aruande hilinenult esitamine võib olla hagi tagamise aluseks, kuid kuna hinnata tuleb kõiki asjaolusid ja kostja ei ole makseraskustes, ei ole hagi tagamine üksnes majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu põhjendatud; 4) on kohaldatud hagi tagamise abinõu ebamõistlikult koormav ja tekitab kostjale olulist kahju. Ka Riigikohus on leidnud, et konto arestimine on erandlik abinõu, mille kohaldamiseks peab olema eriti kaalukas põhjus (3-2-1-133-10, p 16). Kostjal on lepingupartnerite ees teenuste osutamise kohustused, milleks on vaja teha kulutusi masinate hoolduseks, kütuse soetamiseks jne. Mitmed masinad on soetatud liisingulepingutega ning kostja peab tasuma liisingumakseid, millega hilinemisel tuleb tasuda viiviseid ja halvimal juhul liisinguesemetest loobuda. Kostjal jäi konto ootamatu arestimise tõttu tasumata liisingumakseid ja teisi makseid enam kui 30 000 euro eest. Detsembri alguses ei saanud kostja maksta töötajatele töötasusid.
10.detsembril on eelmise kuu töötasudega seonduvate maksude tasumise tähtaeg, mistõttu võib tekkida ka maksuvõlg. Kostja jooksev majandustegevus on oluliselt kahjustatud. Kostja võib kaotada usaldusväärsed suhted lepingupartneritega ning edasine majandustegevus võib olla pikaajaliselt raskendatud. Kostja arveldusarved on arestitud hageja vägagi küsitava nõude alusel, mille osas on poolte vahel toimunud vaidlus alates 2014. a algusest, sh tsiviilasjas nr 2-14-14258. Tsiviilasjas nr 2-14-14258 jättis kohus menetluskulud hageja kanda ja kostja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks summas 5750 eurot. Äärmiselt ebaõiglane on olukord, kus kostja on hageja pahatahtliku tegevuse tõttu pidanud kandma mittevajaliku pankrotiavalduse esitamisega seoses menetluskulusid 5750 eurot, mida hageja ei ole veel kostjale tasunud, ning kostja pangakonto on hageja taotluse tõttu ka arestitud. Hageja makstud tagatissumma ei kata kostjale tekitatud ja eeldatavalt veel tekkivaid kahjusid.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4.Salesleader OÜ vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) järeldas kohus õigesti, et hageja on hagi tagamise taotluses toodud asjaoludega põhistanud nõuet, mille tagamist soovitakse, ja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Hageja nõuab tagasi omaenda raha, mille kostja on salakavalalt oma kontole saanud ning 2013. a oktoobris jooksvateks kulutusteks raisanud. Hageja lähtub 03.10.2013 sõlmitud finantseerimislepingust. Nõude selguse osas on nõue võrreldav laenulepingust tuleneva nõudega, mille puhul on laenuraha üleandmine tuvastatud. Määruskaebuses ei ole esitatud sisulisi vastuväiteid kohtu järeldusele nõude põhistatuse kohta. Kohus ei tunnistanud tsiviilasjas nr 2-14-14258 hageja nõuet ebaselgeks. Maakohtu 05.09.2014 määruses põhjendati ajutise halduri mittenimetamist sellega, et pankrotiavalduse menetlemine venis üle poole aasta (vahele jäi suveperiood), mis oli kohtu arvates vastuolus maksejõuetusmenetluse olemuse ja eesmärgiga. Samuti viitas kohus
võimalikule vajadusele kuulata nõude osas üle tunnistajaid, mida ei ole võimalik teha pankrotiavalduse arutamise raames. Hageja peab nõuet selgeks ja hagi perspektiive heaks. Asjakohatud on määruskaebuse väited menetluskuludest, kohus ei ole menetluskulude vaidlust lahendanud ja see ei puuduta hagi tagamise menetlust. Hageja nõue on koos kõrvalnõuetega ca 100 000 eurot, hagi on tagatud aga vaid põhinõude ulatuses, mistõttu ka teatud ulatuses menetluskulude kandmine teises tsiviilasjas ei muuda midagi; 2) on kostja kontod arestitud 56 400 euro ulatuses, seda summat ületavas osas on kostjal õigus kontosid kasutada. Seega väited töötajatele palkade maksmise, maksude tasumise raskuste jmt kohta on kohut eksitavad; 3) puudub kohaldatud hagi tagamise abinõule alternatiiv – kostjal puuduvad kinnistud, nõuet katvad masinad või mingi muu vara, mida saaks tagatiseks kasutada. Ka määruskaebuses ei ole selliseid varasid esile toodud. Liisinguvara ei saa pidada kostja omandiks. Hageja rahalised vahendid 56 400 eurot läksid pangakonto väljavõttest nähtuvalt 2013. a oktoobris jooksvate liisinguvõlgade likvideerimiseks. Hageja ei pea kostja ettevõtlust jätkusuutlikuks ja esineb oht, et kohtuotsuseni jõudmise hetkeks on kostja muutunud varatuks – sellise olukorra tekkimiseks piisab sellest, kui kostja ei suuda enam liisingumakseid maksta ning peab liisinguvara liisinguandjale tagastama. Kohus on õigesti esile toonud, et kostjal on esitamata 2013. a majandusaasta aruanne. See ei ole toimiva ettevõtte puhul tavapärane, praeguseks on käimas juba 2015. majandusaasta. Põhjused aruande esitamata jätmise kohta on väheveenvad. Hageja on arvamusel, et kostja ei soovi oma majandusnäitajaid avaldada. Kostjal on pidevalt maksuvõlgnevused, mida kostja möönab. Kostja ajatas 2014. a kevadel suurema maksusumma tasumise ja seetõttu avalikud registrid võlgnevust otseselt ei näita. Asjaolu, et põhinõudeks olev rahasumma (56 400 eurot) on pettuslikult liikunud masina müüjalt kostja kontole, kinnitab, et kostja võib võtta ette igasuguseid samme, et nõude täitmisest pääseda. Nõude on praeguseks ca 100 000 eurot, st tegemist on olulise rahalise nõudega. Põhinõude 56 400 eurot deponeerimine või pangagarantii andmine vabastaks kostja piirangutest, mida määruskaebuses kirjeldatakse. Ometi ei ole kostjal majanduslikku võimekust raha deponeerimiseks ja/või garantii ostmiseks, mis kinnitab omakorda hagi tagamise põhjendatust; 4) näeb TsMS ette hagi tagamise tagatise võimaliku kahjunõude katteks. Tagatis on tasutud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 25.11.2014 määrus muutmata.
6.Kuna maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus kõiki maakohtu põhjendusi. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks.
7.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist:
7.1.Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et hagi tagamiseks puudub alus. Rahalise nõudega hagi tagamise alused sätestab TsMS § 377 lg 1, mille esimese lause järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 381 lg 2 järgi peab hageja hagi tagamise avalduses põhistama nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Hageja on hagiavalduses ning hagi tagamise taotluses ja selle täpsustuses väljatooduga TsMS § 381 lg 2 nõude täitnud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti, lähtudes hageja poolt kohtule hindamiseks esitatud põhistusest, hagi taganud. Hagi rahuldamine on õiguslikult võimalik. Hagi tagamise avalduse lahendamisel ei hinda kohus hagi sisulist põhjendatust. Kostja vastu esitatud nõude suurus
(ainuüksi põhinõue 56 400 eurot) on selline, mis annab alust eeldada, et sellise summa kohese tasumisega võib ka juriidilisel isikul raskusi tekkida. Ringkonnakohus peab sarnaselt hageja ja maakohtuga antud juhul oluliseks asjaolu, et kostjal on esitamata 2013. a majandusaasta aruanne. Praeguseks on kostja aruande esitamisega hilinenud juba üle 7 kuu. Ka Riigikohus on määruskaebuses viidatud lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-10-10 (p 11) leidnud, et majandusaasta aruande esitamata jätmine võib olla hagi tagamise aluseks TsMS § 377 lg 1 esimese lause järgi, sest see võib anda alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Auditeeritud majandusaasta aruande puudumise tõttu on kostja väited oma majandusliku olukorra kohta usaldusväärselt tõendamata. Asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-14-14258, kus lahendati hageja avaldust kostja pankroti väljakuulutamiseks, jättis kohus kostjale ajutise halduri määramata, ei ole piisavaks aluseks asuda seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas tuleks jätta hagi tagamata. Pankroti väljakuulutamiseks algatatud menetluses hindamisele kuuluvad asjaolud erinevad oluliselt hagi tagamise avalduse lahendamisel hindamisele kuuluvatest asjaoludest. Eeltoodust lähtudes on põhjendatud hageja kartus, et hagi tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine olla raskendatud või võimatu. Seega leidis maakohus õigesti, et esinevad asjaolud, mis on hagi tagamise aluseks TsMS § 377 lg 1 mõttes. Hagi tagamine on kohtu diskretsiooniotsus ja maakohus ei ole ületanud diskretsiooni piire.
7.2.TsMS § 378 lg 4 järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Riigikohus on selgitanud (näiteks 03.03.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-10-10, p 12), et hagi tagamine on kostja jaoks põhjendamatult koormav, kui hagi tagamiseks valitud vahend piirab kostjat rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Ringkonnakohus nõustub, et konto arestimine on majandustegevusega tegelevale isikule kõige koormavam hagi tagamise abinõu, kuid Riigikohus on asunud korduvalt seisukohale (näit tsiviilasjades nr 3-2-1-109-09, p 7, 3-2-1-9-10, p 10, 3-2-1-133-10, p 16), et juhul, kui alternatiivset mõistlikku võimalust ei ole, on hagi tagamiseks vajalik arestida TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel kostja kontod. Kostja peab arvestama, et hagejal on tema vastu suur rahaline nõue, mis võidakse rahuldada, ning hagi tagamata jätmisel on suur tõenäosus, et kohtuotsuse täitmine osutub raskendatuks või võimatuks. Kostja väidab määruskaebuses, et tema varade maht on suur, kuid ei ole toonud välja talle kuuluvat vara, mida saaks kasutada esitatud hagi tagamiseks. Juhul kui kostjal on selline vara olemas, on kostjal TsMS § 386 lg 1 alusel õigus esitada maakohtule taotlus hagi tagamise abinõu asendamiseks. Ringkonnakohus märgib, et hageja on vastuses määruskaebusele õigesti leidnud, et liisingusse võetud vara ei saa pidada kostja omandiks. Maakohus määras TsMS § 385 alusel kostjale tasumisele kuuluvaks summaks 56 400 eurot, mille maksmisel Rahandusministeeriumi kontole või pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Seega on kostjal võimalik ka vastava rahasumma tasumisel või pangagarantii esitamisel kontode arestimisest vabaneda. Sellega oleks välditud ka kostjale kontode arestimisega seoses väidetud probleemide ja kahju tekkimine. Ringkonnakohus leiab, et olemasolevate andmete põhjal on maakohtu poolt hagi tagamise abinõude rakendamine proportsionaalne ja vastavuses TsMS § 378 lg-ga 4. Määruskaebuse esitaja väide, et seatud hagi tagamise abinõud on liialt koormavad, ei ole põhjendatud.
8.Menetluskulude jaotuse osas võtab maakohus seisukoha lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.